Määruses (EÜ) nr 139/2004 sätestatakse Euroopa Liidu (EL) eeskirjad kontrolli kehtestamise kohta koondumiste¹ üle, kui kaks või enam ettevõtet liituvad ühinemise või omandamise teel või loovad ühisettevõtte, mis täidab püsivalt kõik autonoomse majandusüksuse ülesanded.
Direktiiviga kehtestatakse õigusraamistik selliste koondumiste mõju hindamiseks konkurentsile siseturul, keskendudes eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamisele või tugevdamisele või muudele struktuurimuutustele, mis takistaksid oluliselt tõhusat konkurentsi.
Määrusega antakse Euroopa Komisjonile volitused need heaks kiita (kas tingimusteta või muudatustega) või selline koondumine keelata, võttes aluseks nende mõju konkurentsile.
Direktiiviga kehtestatakse ainukontrolli süsteem koondumiste läbi vaatamiseks, mis võib muidu nõuda mitme ELi konkurentsiasutuse teavitamist.
Samal ajal põhineb see süsteem subsidiaarsuse põhimõttel, mille kohaselt ühinemise vaatab läbi kõige paremini sobiv kohus.

PÕHIPUNKTID

Määrust kohaldatakse kõigile ELi seisukohalt olulistele koondumistele². Üldjuhul peab osaline või osalised, kes omandavad kontrolli koondumise järel, teavitama Euroopa Komisjoni enne selle läbiviimist.

Teatamiseelne üleandmismenetlus

Määruses on sätestatud, et asjaomased ettevõtted või isikud võivad teavitada komisjoni enne teatamist esitatud põhjendatud ettepaneku teel, et kavandatav tehing, mille tulemuseks on ELi seisukohalt oluline koondumine, mõjutab konkurentsi ühe ELi liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu tunnused, ja taotleda kõnealuse tehingu läbivaatamist asjaomases liikmesriigis.
Kui asjaomane liikmesriik ei nõustu asja üleandmise taotlusega 15 tööpäeva jooksul alates ettepaneku kättesaamisest, on komisjonil 25 tööpäeva alates ettepaneku laekumisest, et anda kogu asi või osa sellest üle asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele. et see liikmesriik saaks kohaldada oma siseriiklikku konkurentsiõigust.
Sama korda kohaldatakse tehingute suhtes, millel ei ole ELi mõõdet, kuid mida saab läbi vaadata kolme või enama liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel. Selliste tehingute pooled võivad taotleda koondumise läbivaatamist komisjoni poolt.

Ühinemiskontrolli menetlus – komisjon

Pärast teatise kättesaamist vaatab komisjon teatise (I etapp) läbi ja teeb otsusega kindlaks, kas koondumine

kuulub määruse kohaldamisalasse;
on ühisturuga kokkusobiv;
tekitab tõsiseid kahtlusi kokkusobivuses ja nõuab koondumise põhjalikku läbivaatamist (II etapp).

Välja arvatud väga konkreetsetel asjaoludel ja juhul, kui ühinemismääruses sätestatud tingimustel on komisjoniga selgesõnaliselt kokku lepitud, ei saa ELi seisukohalt olulist koondumist läbi viia enne teatamist või enne, kui see on ühisturuga kokkusobivaks tunnistatud. Kui koondumine on juba läbi viidud ja seejärel ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud, võib komisjon nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt koondumise lõpetamist või taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukord.

Komisjon võib lisada ka ühilduvusotsuse (mis on sõlmitud I või II etapi uurimise lõpus) siduda tingimuste ja kohustustega, millega tagatakse, et asjaomased ettevõtjad täidavad komisjoni suhtes võetud kohustusi, selliselt, et koondumine oleks ühisturuga kokkusobiv.

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks võib komisjon kehtestada:

rahatrahvid, mille suurus ei ületa 1% äriühingu kogukäibest, kui see äriühing annab ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul;
rahatrahvid, mille suurus ei ületa 10% asjaomaste ettevõtjate aastakäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu jätavad koondumisest enne selle läbiviimist komisjonile teatamata, viivad koondumise läbi määrust rikkudes või ei järgi komisjoni otsust või
karistusmakseid, mille suurus ei ületa ’5% äriühingu päevakäibest iga viivitatud päeva kohta, alates komisjoni otsuses, milles nõutakse teavet, kontrollimist vms, sätestatud kuupäevast.

Komisjon peab konsulteerima nõuandekomiteega, kuhu kuuluvad liikmesriikide asutuste esindajad, enne kui ta võtab vastu II etapi otsuse, mis puudutab ühisturuga kokkusobivust, kokkusobimatust või trahvide või karistusmaksete määramist. Euroopa Liidu Kohus võib määratud trahvi või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Teatamisjärgne üleandmismenetlus

Liikmesriik võib 15 tööpäeva jooksul pärast teate koopia kättesaamist omal algatusel või komisjoni üleskutsest lähtudes teatada komisjonile, et koondumine mõjutab oluliselt konkurentsi tema siseturul. Kui komisjon leiab, et selline toote- või teenuseturg omab kõiki konkreetse turu tunnuseid, võib ta otsustada anda kogu asja või selle osa üle liikmesriigi pädevatele asutustele. Juhul kui komisjon leiab, et selline konkreetne turg moodustab ühisturu olulise osa, annab ta asjaomase konkreetse turuga seotud asja tervikuna või osaliselt üle.
Komisjonil on pärast koondumisest teatamist kas 25 tööpäeva (I etapis) või 65 tööpäeva (II etapi uurimisel) aega otsustada, kas lahendada asi ise käesoleva määruse alusel või anda kogu asi või selle osa üle liikmesriigi pädevatele asutustele. Kui komisjon ei võta otsust vastu, loetakse, et ta on teinud otsuse anda asi üle asjaomasele liikmesriigile.
Samuti võivad liikmesriigid taotleda, et komisjon kontrolliks ELi seisukohalt ebaolulist koondumist, kui see mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust ja ähvardab märkimisväärselt mõjutada konkurentsi taotluse esitanud liikmesriigi või liikmesriikide territooriumil. Seejärel peab komisjon teavitama asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi ja äriühinguid, määrates kindlaks, et 15 tööpäeva jooksul võib mõni teine liikmesriik esialgse taotlusega ühineda. Kui komisjon ei ole kümne tööpäeva jooksul pärast esialgse taotlusega ühinemise tähtaja möödumist üleandmisotsust vastu võtnud või tagasi lükanud, siis loetakse, et ta on otsuse vastu võtnud vastavalt taotlusele.

Ühinemise lihtsustamise pakett

Kuna kogemused on näidanud, et teatavat liiki koondumised ei põhjusta üldiselt konkurentsiprobleeme, on komisjon aastate jooksul püüdnud keskenduda keerulisematele juhtudele ja vähendada halduskoormust seoses nendega, mis ei tekita muret.

Komisjoni uusim algatus protsessi lihtsustamiseks oli 2023. aastal vastuvõetud pakett, mis sisaldab määrust (EL) 2023/914 (rakendusakt), teatist lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste puhul vastavalt määrusele (EÜ) nr 139/2004 ja teatist dokumentide esitamise kohta. Komisjoni teatises sätestatakse tingimused teatavate koondumiste läbivaatamiseks ja antakse juhised määruse (EL) 2023/914 II lisas sätestatud lihtsustatud menetluse kohta.

1. septembril 2023 jõustunud muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, mis on seotud ühinemisest teatamisega nii teavitavatele isikutele kui ka komisjonile. Nendes selgitatakse, milliseid juhtumeid saab käsitleda lihtsustatud menetluse kohaselt, vähendatakse kõigil juhtudel tehinguga seotud teatiste jaoks vajalikku teavet ja võetatakse vaikimisi kasutusele e-teatised.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust (EÜ) nr 139/2004 kohaldatakse alates 1. maist 2004.

TAUST

Lisateave

Ühinemised (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Koondumine. Koondumine on juhtum, kus toimub püsiv kontrolli üleminek tulenevalt kas kahe või enama varem sõltumatu ettevõtja või nende osade ühinemisest või juba vähemalt üht ettevõtjat kontrolliva isiku või isikute või ühe või mitme ettevõtja poolsest otsese või kaudse kontrolli omandamisest ühe või enama teise ettevõtja või nende osade üle. Mitmeid tehinguid, mis sõltuvad üksteisest või on omavahel tihedalt seotud, käsitatakse ühe koondumisena.
ELi seisukohalt oluline koondumine. Koondumine on ELi seisukohalt oluline, kui kõigi asjaomaste ettevõtjate aastakäive kogu maailmas kokku on suurem kui 5 miljardit eurot ning vähemalt kahe kõnealuse ettevõtja aastakäive on ELis eraldi suurem kui 250 miljonit eurot, välja arvatud juhul, kui iga kõnealune ettevõtja saab rohkem kui kaks kolmandikku oma aastakäibest kogu ELis ühes ja samas liikmesriigis. Isegi kui eespool sätestatud künniseid ei saavutata, võib koondumine olla ELi seisukohalt oluline, kui
- kõigi asjaomaste ettevõtjate aastakäive kogu maailmas kokku on suurem kui 2,5 miljardit eurot;
- vähemalt kolmest liikmesriigist igaühes on kõigi asjaomaste ettevõtjate aasta kogukäive suurem kui 100 miljonit eurot;
- vähemalt kolmest liikmesriigist igaühes on vähemalt kahe ajaomase ettevõtte aastakäive eraldi suurem kui 25 miljonit eurot;
- vähemalt kahe kõnealuse ettevõtja aastakäive on kogu ELis eraldi suurem kui 100 miljonit eurot, välja arvatud juhul, kui iga kõnealune ettevõtja saab rohkem kui kaks kolmandikku oma aastakäibest kogu ELi ühes ja samas liikmesriigis.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22)