Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52011IP0193

Võlgnike varade külmutamine ja avalikustamine piiriülestes kohtuvaidlustes Euroopa Parlamendi 10. mai 2011 . aasta resolutsioon soovitustega komisjonile kavandatavate ajutiste meetmete kohta võlgnike varade külmutamiseks ja avalikustamiseks piiriülestes kohtuvaidlustes (2009/2169(INI))
LISA

ELT C 377E, 7.12.2012, p. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
10/05/2011; hääletamise kuupäev
Author:
Euroopa Parlament, Majandus- ja rahanduskomisjon, Õiguskomisjon
Form:
Omaalgatuslik resolutsioon
Addressee:
Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon
Parliamentary term:
Seitsmenda koosseisu ametiaeg
Additional information:
INI 2009/2169
Procedure number:
  • 2001/2169/INI

7.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 377/1

Teisipäev, 10. mai 2011
Võlgnike varade külmutamine ja avalikustamine piiriülestes kohtuvaidlustes

P7_TA(2011)0193

Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile kavandatavate ajutiste meetmete kohta võlgnike varade külmutamiseks ja avalikustamiseks piiriülestes kohtuvaidlustes (2009/2169(INI))

2012/C 377 E/01

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225;

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni rohelise raamatu kohta kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine (1);

—

võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni kohtuotsuste tõhusa täitmise kohta Euroopa Liidus ja võlgniku vara läbipaistvuse kohta (2);

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses” – Stockholmi programm (3);

—

võttes arvesse Stockholmi programmi aastateks 2010–2014 – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel (4), mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 10.detsembril 2009 (5), eriti selle programmi punkti 3.4.2;

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48;

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0147/2011),

A.

arvestades, et liidu kõige olulisem vahend majanduskasvu soodustamiseks finantskriisi järel on tema siseturg; arvestades, et väga oluline on anda nendele miljonitele ettevõtetele ja kodanikele, kes kasutavad siseturgu ja õigust elada, töötada ja reisida kõikjal ELis, tõhusad õiguskaitsevahendid juhuks, kui nad soovivad esitada kaebuse teise kodaniku või ettevõtte vastu;

B.

arvestades, et siseturg ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala muutuvad kodanike ja ettevõtete jaoks reaalsuseks üksnes juhul, kui liidu õigust kohaldatakse tõhusalt, seda eelkõige tsiviilõiguse valdkonnas, alates ülevõtmisest ja teadlikkuse suurendamisest kuni kohaldamise ja täitmiseni;

C.

arvestades, et piiriüleste võlgade sissenõudmine õnnestub märkimisväärselt harva, seda nii füüsiliste isikute kui ka ettevõtjate varade puhul; arvestades, et selline olukord pärsib piiriülest kaubandust, annab tõrksatele võlgnikele märku karistamatusest ja mõjub halvavalt liidu majandustulemustele;

D.

arvestades, et piiriülese võlgade sissenõudmise hind on praegu võlausaldajate jaoks takistavalt kõrge, kui võlgniku varad asuvad mitmes liikmesriigis; arvestades, et on aeg muuta võlgade sissenõudmismenetlus lihtsamaks ja kiiremaks;

E.

arvestades, et niisugused ületamatud kulud pärsivad piiriülest laenuandmist ja isegi piiriüleseid äritehinguid ning kujutavad endast olulist takistust siseturu täielikule toimimisele;

F.

arvestades, et piiriülene jõustamine peab olema siseturul prioriteetne ning et kohtutel peab olema võimalik tegutseda kiirelt, et anda korraldus võlgniku või väidetava võlgniku varade külmutamiseks; arvestades, et sellise võimaluse puudumisel võivad petturitest kauplejad ja muud vastutusest kõrvale hoida soovivad isikud paigutada oma varad teise jurisdiktsiooni, sundides juba kohtuotsuse saavutanud kodanikke ja väikeettevõtteid minema varade kättesaamiseks teise liikmesriigi kohtusse;

G.

arvestades, et korraldus varasid käsitleva teabe avalikustamiseks on nõutav, kuna võlausaldajatel esineb piiriüleses olukorras praktilisi probleeme võlgnike kohta riiklikest või eraallikatest teabe saamisel;

H.

arvestades, et käesolevas resolutsioonis taotletavad seadusandlikud meetmed peaksid põhinema üksikasjalikel mõjuhinnangutel, nii nagu Euroopa Parlament seda on palunud;

I.

arvestades, et üksikasjalik teave igas liikmesriigis nõuete esitamiseks ettenähtud menetluste kohta peaks olema kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu; arvestades, et liikmesriikide täitevasutuste koostööd tuleks tihendada, et kiirendada võlgade sissenõudmist;

J.

arvestades, et kavandatavad õigusvahendid peaksid täiendama liidu kehtivat õigust ja algatusi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (6), nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (8), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (9), ning Euroopa e-õiguskeskkonna portaali;

K.

arvestades, et õigusvahendid peaksid olema lihtsad ning vältima viivitamist ja tarbetuid kulusid; arvestades, et korraldusi peab vajaduse korral olema võimalik anda ex parte, et tagada „üllatuslikkus”; arvestades, et võlgnike ja väidetavate võlgnike õigusi tuleks vastavalt kaitsta, et vältida taotletavate meetmete mis tahes väärkasutust,

1.

palub komisjonil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikele 2 esitada Euroopa Parlamendile kiiresti seadusandlikud ettepanekud võlgnike ja väidetavate võlgnike varade külmutamise ja avalikustamise meetmete kohta piiriülestes kohtuvaidlustes, järgides allpool toodud üksikasjalikke soovitusi;

2.

kinnitab, et soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3.

on seisukohal, et taotletaval ettepanekul ei ole finantsmõju liidu eelarvele;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1)  ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 655.

(2)  ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 7.

(3)  ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 12.

(4)  ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

(5)  Euroopa Ülemkogu järeldused, 10.–11. detsember 2009, EUCO 6/09.

(6)  ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.

(7)  EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(8)  ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.

(9)  ELT L 199, 31.7.2007, lk 1.

Teisipäev, 10. mai 2011
LISA

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA: ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

   

Soovitus 1 (vastuvõetavate õigusvahendite vorm ja olemus)

Euroopa Parlament taotleb järgmisi õigusvahendeid: Euroopa korraldus varade säilitamise kohta ja Euroopa korraldus varade avalikustamise kohta. Liidu meede tuleks võtta määruse vormis. Mõlemad õigusvahendid peaksid olema eraldiseisvad abinõud, mis lisanduvad siseriikliku õigusega ettenähtud õiguskaitsevahenditele. Need peaksid olema kohaldatavad üksnes piiriüleste kohtuvaidluste puhul.

   

Soovitus 2 (kohtualluvus korralduse väljaandmise puhul)

Euroopa Parlament on seisukohal, et taotletavad õigusvahendid peaksid sisaldama ühtseid pädevuseeskirju, milles täpsustatakse, millised riiklikud kohtud on pädevad korraldusi andma. Nimetatud ühtsetes eeskirjades tuleks arvesse võtta asjaolu, et üldjuhul sobib kõige paremini kõnealuste korraldustega tegelema nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (1) kohaselt sisulise pädevusega kohus. Eeskirjades tuleks samuti arvesse võtta, mis etappi on korralduse taotlemise ajal jõudnud põhikohtuasi.

Soovitus 3 (kohtualluvus korralduste vaidlustamiste kuulamise puhul)

Euroopa Parlament on seisukohal, et kohtul, kes on algatanud Euroopa korralduse varade säilitamise kohta või Euroopa korralduse varade avalikustamise kohta, peaks olema ainupädevus vastava korralduse vaidlustamise kuulamiseks, kui vaidlustatakse korralduse üleeuroopaline mõju. Kui vaidlustatakse korralduse mõju konkreetses liikmesriigis, mis erineb algatava kohtu liikmesriigist, siis võiks see eeskiri olla leebem, et kaitsta võlgnikke, väidetavaid võlgnikke ja kolmandaid pooli seeläbi, et pädevus antakse ka vara asukohajärgse liikmesriigi kohtule. Taotletavates õigusvahendites tuleks esitada korralduste vaidlustamise põhjuste täieliku loetelu.

Soovitus 4 (korralduste taotlemise tüüpvorm ja teavitamine)

Euroopa Parlament on seisukohal, et mõlemat korraldust peaks olema võimalik taotleda täites mitmekeelse tüüpvormi ning seda muu hulgas ka Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu. Vorm peaks olema võimalikult lihtne. Teavitamine seoses korralduste täitmisega peaks samuti olema standardiseeritud (nt kui tegemist on Euroopa korraldusega varade säilitamise kohta: panga vastus täitevasutusele seoses arestimisega, võlgniku teavitamine jne).

Soovitus 5 (aruandlus)

Komisjon peaks olema kohustatud esitama aruandeid taotletavate õigusvahendite rakendamise ja eelkõige nende kasutamise kohta.

   

Soovitus 6 (millises põhikohtuasja etapis võib korraldust taotleda)

Euroopa Parlamendi arvamuse kohaselt on väga oluline, et Euroopa korraldust varade säilitamise kohta võiks saada ex parte, st ilma eelteateta osapoolele, kelle varasid korraldus puudutab. Korraldust peaks olema võimalik taotleda enne põhikohtuasja algust, põhikohtuasja jooksul ja pärast seda.

Soovitus 7 (võlausaldaja esitatavad andmed)

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa korralduse andmine varade säilitamise kohta peaks toimuma liikmesriigi kohtu enda äranägemise järgi. Lisaks peaks tõendamiskohustus lasuma hagejal, et saavutada esmapilgul usutavus (fumus boni juris) ja kinnitada kiireloomulisust (periculum in mora). Liikmesriikide kohtud peaksid neid kriteeriume hindama Euroopa Kohtu kehtiva kohtupraktika alusel.

Soovitus 8 (korralduse andmiseks minimaalselt vajalik teave)

Euroopa Parlament on arvamusel, et täpsest teabest võlgniku või väidetava võlgniku kohta peaks piisama, ilma et oleks vaja kehtivat pangakonto numbrit. Teave peaks olema piisav selleks, et vältida segadust homonüümia korral.

Soovitus 9 (korralduse täidetavus)

Kui korraldus on saadud enne võlga kinnitavat kohtuotsust, nagu enamikul juhtudel, peaks see olema täidetav kõikjal ELis minimaalselt vajalike vahemeetmete abil. Kui aga korraldus on saadud pärast võlanõuet kinnitavat kohtuotsust, siis peaks see olema täidetav kõikjal ELis, ilma et selleks oleksid nõutavad mis tahes vahemeetmed.

Soovitus 10 (korralduse mõju)

Euroopa Parlament on arvamusel, et varade säilitamise kohta antud Euroopa korralduse mõju peab piirduma pangakontode arestimise ja pangahoiuste ajutise külmutamisega ning ei tohiks anda võlausaldajale mingisugust omandiõigust varade üle. Pikemalt tuleks kaaluda küsimust, kas korraldus võiks hõlmata muud liiki varasid, nagu kinnisvara või tulevased varad (peatselt tasumisele kuuluv summa või pärand).

Varade säilitamise kohta antud Euroopa korralduse alusel ei tohiks arestida vajalikust rohkem pangakontosid ning korraldus peaks piirduma võla summaga, millele võivad lisanduda õiguskulud ja viivis. Algataval kohtul peaks olema võimalik seada korraldusele üksikjuhtumite kaupa ajalised piirangud, võttes arvesse iga kohtuasja sisu.

Soovitus 11 (korralduste töötlemine)

Euroopa Parlament eelistaks kasutada elektroonilise edastuse süsteemi, mis ühendaks omavahel korralduse andnud kohtu ja kontosid haldava panga ning mida saaks kasutada Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu, kuid jääb avatuks ka kõikidele alternatiivsetele võimalustele.

Euroopa Parlament on arvamusel, et Euroopa korraldus varade säilitamise kohta peaks kohustama pankasid korraldust viivitamatult (st teatava rangelt kindlaksmääratud tähtaja jooksul) jõustama ning teavitama ka täitevasutust arestimise õnnestumisest või ebaõnnestumisest. Selline töötlemine peaks olema kooskõlas kehtivate andmekaitse eeskirjadega.

Euroopa Parlament kutsub komisjoni tungivalt üles kavandama taotletava õigusvahendi nii, et selle kasutamisega kaasnevad kulud oleksid võimalikult väikesed. Arvestades, et pangakontode arestimise kulud on liikmesriigiti oluliselt erinevad, tuleks kaaluda, kas taotletava õigusvahendiga peaks püüdma nimetatud kulusid ühtlustada või tuleks otsuse kulude taseme kohta jätta liikmesriikidele. Kõnealused kulud ei tohiks aga mingil juhul ületada määruses kehtestatud maksimumi, nad peaksid olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad, kajastama tegelikke kulusid ning nendega seoses tuleks arvesse võtta ühtse euromaksete piirkonna loomist ja asjaolu, et sellised menetlused peaksid olema võimalikult standardiseeritud.

Euroopa Parlament nõuab, et üksikasjalikult kaalutaks küsimust, kes peaks kandma korralduse töötlemise kulud, ning et seejuures uuritaks parimaid tavasid riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Soovitus 12 (menetluslikud kaitsemeetmed võlgnikele ja väidetavatele võlgnikele)

Euroopa Parlament on seisukohal, et taotletav õigusvahend peaks sisaldama laiaulatuslikke kaitsemeetmeid võlgnikele ja väidetavatele võlgnikele:

A.

Kui korraldust taotletakse enne võlga kinnitavat kohtuotsust, peaks korralduse andma tingimusel, et hageja esitab algatava kohtu äranägemise kohaselt tagatise või muid garantiisid, et hüvitada kostjale ja mis tahes kolmandale osalisele tekkida võiv kahju. Kostjal peaks olema võimalik tagatise andmisega korraldus lõpetada. Liikmesriigid peaksid tagama, et need sätted ei takistaks juurdepääsu piiratud rahaliste vahendite korral.

B.

Kui korraldus antakse ilma eelteateta (ex parte), tuleks kostjale saata ametliku teate ja kogu teabe, mis on vajalik korralduse vaidlustamise ettevalmistamiseks viivitamatult pärast täideviimist.

C.

Kostjal peaks olema õigus korraldust tagantjärele vaidlustada. Nimetatud vaidlustamise põhjused tuleks taotletavas õigusvahendis ühtlustada. Õigusvahendis tuleks samuti ühtlustada kohtualluvus sellise vaidlustamise kuulamise puhul.

D.

Korralduse jaoks tuleks kehtestada selge ajakava. Juhul kui põhikohtuasja ei ole veel algatatud, peaks korraldust andev kohus kehtestama tähtaja selle algatamiseks.

E.

Õigusvahendis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta mitmesuguseid tavasid, mis on riigisisesel tasandil levinud võlgnikuga seotud erakorraliste juhtude puhul, sealhulgas kehtivaid künniseid, millest allapoole jäädes ei saa füüsilise isiku pangakontot arestida. Sellised juhtumid tuleks seetõttu jätta võlgniku või väidetava võlgniku peamise elukoha liikmesriigi õiguse pädevusse. Võlausaldajate õiguskindluse suurendamiseks peaksid aga liikmesriigid olema kohustatud teavitama komisjoni selliste erandite olemasolust ning need erandid avalikustataks.

F.

Korralduses tuleks sätestada, et võlausaldaja jõustab korralduse omal vastutusel ja ta võib olla kohustatud hüvitama võlgnikule mis tahes kahju, mis on tekkinud meetmete jõustamise tulemusel.

   

Soovitus 13 (korralduse olemus)

Euroopa Parlament on seisukohal, et korraldust peaks olema võimalik taotleda vähemalt pärast võlga kinnitavat kohtuotsust. Komisjon peaks kaaluma, kas korraldust peaks saama anda menetluste varasemas etapis, näiteks kui kohus, kelle pädevusse asja arutamine kuulub, leiab, et on olemas reaalne oht, et tema otsust ei täideta, ning milliseid vastavaid kaitsemeetmeid tuleks kehtestada.

Euroopa Parlament on lisaks seisukohal, et iga liikmesriik peaks olema kohustatud otsustama, millisel asutusel või millistel asutustel on pädevus korralduse andmiseks. Sellistel määratud asutustel oleks võimalik anda korraldusi üksikjuhtumite kaupa, võttes arvesse iga kohtuvaidluse üksikasju.

Soovitus 14 (korralduse sisuline reguleerimisala)

Euroopa Parlament on seisukohal, et võlgnikud peaksid olema üldjuhul kohustatud avalikustama kõik vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal asuvad varad, et anda võlausaldajale võimalikult laia meetmete valiku.

Soovitus 15 (korralduse täidetavus)

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes korralduse algatanud kohtul või asutusel peaks olema võimalik seda muuta või tühistada. Korraldus peaks olema täidetav kogu ELis, ilma et selleks oleksid nõutavad mis tahes vahemeetmed.

Soovitus 16 (menetluslikud kaitsemeetmed võlgnikele ja väidetavatele võlgnikele)

Euroopa Parlament on seisukohal, et taotletav õigusvahend peaks sisaldama laiaulatuslikke kaitsemeetmeid võlgnikele:

A.

Õigusvahend peaks omavahel sobivalt tasakaalustama isikuandmete kaitse õiguse, mis on tagatud direktiiviga 95/46/EÜ ja sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning kohtuotsuste tõhusa täitmise. Eelkõige tuleks kehtestada kaitsemeetmed korralduse tulemusel avalikustatud andmete kaitsmiseks ja nende väärkasutuse vältimiseks.

B.

Korralduses tuleks sätestada, et võlausaldaja jõustab selle omal vastutusel ja ta võib olla kohustatud hüvitama võlgnikule mis tahes kahju, mis on tekkinud avalikustamise tulemusel.

C.

Võla täieliku tasumise korral tuleb korraldus kohe tühistada, ka võlgniku ühepoolsel taotlusel, kui ta tõendab, et võlg on tasutud.

Soovitus 17 (karistused deklaratsioonis valeandmete esitamise eest)

Euroopa Parlament on seisukohal, et taotletava õigusvahendiga tuleks luua korralduse rikkumise ja valeandmete esitamisega kaasnevate karistuste raamistik, et saavutada korralduse tegelik ja ühtne järgimine kogu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

(1)  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1).

Top