Kuriteod ja kohaldatavad karistused – uimastikaubandus

 

KOKKUVÕTE:

Raamotsus 2004/757/JSK – uimastikaubandusega seotud kuritegude ja karistuste miinimumeeskirjad

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

Otsuse eesmärk on võidelda uimastikaubandusega, et vähendada uimastitega varustamist ja nende tarbimist (määratletud allpool „põhipunktides“).

Otsusega sätestatakse ELi riikide poolt järgitavad miinimumeeskirjad ja kohaldatavad miinimumkaristused.

Selles loetletakse uimastikaubandusega seotud karistatavad teod ja kohustatakse ELi riike võtma meetmeid sellises tegevuses osalevate isikute suhtes.

Raamotsust direktiiviga (EL) 2017/2103, et vähendada uute psühhoaktiivsete ainete* kättesaadavust, kehtestades vahendid ELi tasandil efektiivsemate meetmete võtmiseks. Muudatus jõustub täielikult alates 23. novembrist 2018.

PÕHIPUNKTID

Kuriteod

Raamotsusega nõutakse, et iga ELi riik võtab vajalikud meetmed, et karistada kõikide tahtlikult toime pandud tegude eest, mis on seotud uimastite ja uimastite lähteainete* kaubitsemisega.

Otsuses määratletakse „uimastit“ kui ainet, mis on hõlmatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga (muudetud 1972. aasta protokolliga) või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooniga. Kui raamotsuse muudatus novembris 2018 jõustub, hõlmab uimastite määratlus ka muudetud otsuse lisas loetletud aineid.

Uimastikaubandusega seotud tegevused hõlmavad uimastite tootmist, valmistamist, ekstraheerimist, müüki, vedu, importi ja eksporti. Arvesse võetakse ka uimastite hoidmist ja ostmist, pidades silmas uimastikaubandusega seotud tegevusi, ning uimastite lähteainete valmistamist, transportimist ja pakkumist. Kuriteoks peetakse ka uimastikaubandusele kihutamist, sellisele tegevusele kaasaaitamist ja katset seda toime panna.

Käesolev raamotsus ei hõlma aga isikliku tarbimisega seotud uimastikaubandustegevust.

Uute psühhoaktiivsete ainete uimasti määratlusse lisamine (kohaldatav alates 23. novembrist 2018).

Direktiiviga (EL) 2017/2103 kehtestatakse uute psühhoaktiivsete ainete uimasti määratlusse lisamise protseduur. Euroopa Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lisada uued psühhoaktiivsed ained lisas olevasse loendisse. Sellega asendatakse praegune tava lisada uued psühhoaktiivsed ained nõukogu rakendusotsuse (EL) 2017/2170 kaudu nõukogu otsusega 2005/387/JSK.

Kaaludes, kas lisada uus aine loetelusse, peab komisjon võtma arvesse seda, kas:

• selle kasutamise ulatus või tarbimismustrid, selle kättesaadavus ja levikupotentsiaal ELis on märkimisväärsed ning
• kas selle tarbimisest tervisele põhjustatud kahju on eluohtlik, seoses
  • aine ägeda või kroonilise mürgisuse ning
  • ületarbimisohu või võimega tekitada sõltuvust.

Lisaks peab komisjon hindama, kas uue psühhoaktiivse aine tekitatud sotsiaalne kahju üksikisikutele ja ühiskonnale on oluline, ning kas uue psühhoaktiivse ainega seostatav kuritegevus, sealhulgas organiseeritud kuritegevus, on süstemaatiline, hõlmab märkimisväärset ebaseaduslikku tulu või toob kaasa suure majandusliku kulu.

Komisjoni otsustusprotsessi toetuseks koostab Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) riskihindamisaruande, milles käsitletakse kõiki neid elemente.

Samaaegselt direktiivi (EL) 2017/2103 vastuvõtmisega võttis EL vastu määrus (EL) 2017/2101, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1920/2006 seoses uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega. See määrus jõustub täielikult 23. novembril 2018.

Juriidiliste isikute vastutus

ELi riigid peavad võtma vajalikke meetmeid, et tagada juriidiliste isikute (nt ettevõtjad) vastutusele võtmine uimastite ja nende lähteainete kaubitsemisega seotud kuritegude eest ning sellele tegevusele kaasaaitamise ja kihutamise eest või katse eest seda toime panna. Siin kasutatud juriidilise isiku mõiste ei hõlma riike ja avalik-õiguslikke asutusi, kes kasutavad oma volitusi, ega avalik-õiguslikke rahvusvahelisi organisatsioone.

Organisatsioon on vastutav, kui kuriteo paneb toime isik, kes on organisatsioonis juhtival kohal. See on vastutav ka puuduliku järelevalve või kontrolli eest. Juriidilise isiku vastutus ei välista aga kriminaalmenetlust üksikisikute (füüsiliste isikute) suhtes.

Karistused

ELi riigid peavad võtma vajalikud meetmed, et tagada kuritegudele tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

Kui kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud ELi riigi territooriumil, peab see riik võtma meetmed, kui kurjategija on selle liikmesriigi kodanik või kuritegu on toime pandud selle liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks.

Maksimaalne karistus uimastikaubandusega seotud kuritegude eest peab olema vähemalt 1–3 aastat vangistust.

Maksimaalne karistus peab olema vähemalt 5–10 aastat vangistust, kui kuritegu:

• hõlmab suuri uimastikoguseid;
• hõlmab uimasteid, mis tekitavad väga suurt kahju tervisele;
• pandi toime kuritegelikus ühenduse raames.

ELi riigid peavad võtma ka vajalikud meetmed kuritegude objektiks olevate ainete konfiskeerimiseks.

Siiski võib karistusi vähendada, kui kurjategija loobub illegaalsest tegevusest ning esitab haldus- või õigusasutustele teavet, mis aitab neil identifitseerida teisi kurjategijaid.

Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused peavad hõlmama kriminaalõiguslikke ja muid trahve. Kohaldada võib ka teisi karistusi, sealhulgas asutuse kohtuliku järelevalve alla võtmine või selle ajutine või alaline sulgemine.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Otsust kohaldatakse alates 12. novembrist 2004.

TAUST

Lisateave:

• ELi uimastivastane võitlus (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsus 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta (ELT L 335, 11.11.2004, lk 8–11)

Raamotsuse 2004/757/JSK hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 15. novembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2170 N-fenüül-N-[1-(2-fenüületüül)piperidiin-4-üül]furaan-2-karboksamiidi (furanüülfentanüüli) suhtes kontrollimeetmete kehtestamise kohta (ELT L 306, 22.11.2017, lk 19–20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2103, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2004/757/JSK uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratlusse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/387/JSK (ELT L 305, 21.11.2017, lk 12–18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2101, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1920/2006 seoses uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega (ELT L 305, 21.11.2017, lk 1–7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1–13)

Viimati muudetud: 20.02.2018