(1)

Liit on rajatud nii selle kodanike kui ka liikmesriikide solidaarsusele. See universaalne ja ühine põhiväärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 tõstetakse solidaarsust esile kui üht liidu aluspõhimõtet. Sellele põhimõttele osutatakse ka ELi lepingu artikli 21 lõikes 1 kui ühele liidu välistegevuse aluspõhimõttele.

(2)

Arvestades ülemaailmsete humanitaarabivajaduste märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ja humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning kolmandate riikidega, keda on tabanud inimtegevusest tingitud või looduskatastroofid.

(3)

Humanitaarabi vabatahtlik tegevus peaks toetama vajadustel põhineva humanitaarabi andmist ning selles tuleks järgida Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas, mis on esitatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavalduses „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas“ (4). Edendada tuleks rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi käsitlevat õigust.

(4)

Asjakohasel juhul tuleks arvesse võtta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) humanitaarasjade koordinatsioonibüroo keskset ja üldist koordineerivat rolli humanitaarkriisidele sidusa rahvusvahelise reageerimise edendamisel.

(5)

Humanitaarabi andmisega seotud vabatahtlik tegevus peaks aitama pakkuda piisavat humanitaarabi, tugevdades soolist mõõdet liidu humanitaarabipoliitikas ning edendades humanitaarabi lahenduste kohandamist igas vanuses naiste ja meeste spetsiifilistele vajadustele. Humanitaarabi andmisega seotud vabatahtliku tegevuse puhul tuleks arvesse võtta kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste, sealhulgas naiste ja laste, ning kõige suuremas ohus olevate inimeste vajadusi ja suutlikkust.

(6)

Humanitaarabi andmisega seotud vabatahtliku tegevuse eesmärk peaks olema aidata kaasa liidu humanitaarabi tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamisele kooskõlas humanitaarabi andmise hea tava põhimõtetega.

(7)

14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, et noortel kogu liidus oleks võimalik ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, mis võimaldab omandada lisaks töökogemusele ka hindamatu inimkogemuse.

(8)

Oma 7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“ rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaartegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime mitmesuguste probleemide ja kriisidega. Nimetatud teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguste liidu programmide vahendeid, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.

(9)

Käesoleva määruse kontekstis tähendab solidaarsus individuaalset ja kollektiivset vastutustunnet tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes.

(10)

Oluline solidaarsuse väljendus on panuse andmine väljaspool liitu humanitaarabi vajavate inimeste ja kogukondade aitamisse, tuginedes humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse aluspõhimõtetele.

(11)

Vaja on jätkuvalt arendada solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides ning suurendada liidu kodanike teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest üldiselt kui eluaegsest tegevusest ning suurendada selle tegevuse nähtavust.

(12)

Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida selle kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka liidu välistegevuses.

(13)

Oma 19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimimise juurutamise kohta tõdes nõukogu, et vaja on tugevdada vastupidavust, sidudes omavahel paremini humanitaarabi ja arengukoostöö, ning veelgi tugevdada humanitaarabi, arengukoostöö ja konfliktide ennetamise operatiivseid sidemeid.

(14)

Noortele tuleks pakkuda solidaartegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma pühendumust kogukondade hüvangule ning samas omandada kasulikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Sellised solidaartegevused peaks toetama ka noorte vabatahtlike liikuvust, kultuuridevahelist teadlikkust ja dialoogi.

(15)

Noortele pakutav solidaartegevus peaks võimaldama neil konkreetselt ja positiivselt panustada. Solidaartegevused peaksid vastama veel rahuldamata ühiskondlikele vajadustele ning aitama tugevdada kogukondi ja kodanikuaktiivsust. Solidaartegevused peaksid pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Solidaartegevused peaksid olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.

(16)

Euroopa solidaarsuskorpuse programm (edaspidi „programm“) on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaartegevuse ühtne kontaktpunkt. Selleks et maksimeerida liidu rahastamise tulemuslikkust ja programmi mõju, peaks komisjon püüdma luua kõigi asjaomaste programmide vahel sidusat koostoimet, ilma et selline koostoime tooks kaasa vahendite kasutamise muude kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjaomaste liidu poliitikavaldkondadega, nagu Euroopa Liidu noortestrateegia 2019-2027, (5) ja teiste asjakohaste liidu programmidega, eelkõige programmiga „Erasmus+“, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817 (6). Programm tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013, (7) ja Euroopa humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 375/2014, (8) tugevatele külgedele ja koostoimele. Tagada tuleks ka vastastikune täiendavus programmi puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige selliste liikmesriikide solidaarsuskavade nagu vabatahtlik tegevus, kodanikuteenistus ning noorte liikuvuse kavad, ning programmi vaheline vastastikune täiendavus, et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku tugevdada ja rikastada ning asjakohasel juhul tugineda headele tavadele. Programm ei tohiks sarnaseid riiklikke kavasid asendada. Kõikidele noortele tuleks tagada solidaartegevusele riigis võrdne juurdepääs.

(17)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2093 (9) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku („mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kehtivusajaga.

(18)

Seonduvate liidu õigusaktide tõlgendamisel on asjakohane käsitada nii vabatahtlikku piiriülest tegevust kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(19)

Programm on kujundatud avama noortele uusi vabatahtliku tegevuse võimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprojekte. Kõnealused võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Programmiga tuleks toetada ka selles osalejate ja osalevate organisatsioonide võrgustikutegevust ning meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seepärast on programmi eesmärk anda ka panus noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendada teadlikkust selle positiivsest mõjust. On asjakohane, et pakutavad solidaartegevused järgiksid selget ja üksikasjalikku kõiki solidaarsustegevuse etappe hõlmavat menetlust, mis on kohandatud osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele.

(20)

Solidaartegevused peaksid andma potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja tooma kasu kogukonnale ning soodustama osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet. Solidaartegevust tuleks arendada mitmesugustes valdkondades, nagu näiteks: hariduse ja koolituse; noorsootöö; tööhõive; soolise võrdõiguslikkuse; ettevõtluse, eelkõige sotsiaalse ettevõtluse; kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse; kultuuridevahelise teadlikkuse ja kultuuridevahelise dialoogi; sotsiaalse kaasatuse; puuetega inimeste kaasamise; keskkonna- ja looduskaitse; kliimameetmete; suurõnnetuste ärahoidmise; nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastumise; põllumajanduse ja maaelu arengu; toidu ja muude toodete jagamise; tervise ja heaolu; kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi; loovuse; kehakultuuri ja spordi; sotsiaalabi ja hoolekande; kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, võttes arvesse rändetaustaga inimeste mureküsimusi; territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaartegevusel peaks olema arvestatav õppe- ja koolitusmõõde asjakohaste tegevuste kaudu, mida pakutakse osalejatele enne ja pärast solidaartegevust ning selle kestel.

(21)

Vabatahtlik tegevus nii liidu piires kui ka sellest väljaspool on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus ja edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, ühiskonnaelus osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada võimalikke või olemasolevaid tasustatud töökohti ning seda ei tohiks pidada tasustatud töökoha asendamiseks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

(22)

Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Programm aitab seda algatusvõimet edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi solidaarsusprojekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Solidaarsusprojektid annavad võimaluse katsetada ideid ja uuenduslikke lahendusi ühistele probleemidele alt üles lähenemisviisi abil ja toetada noori, et nad oleksid ise solidaartegevuse edasiviivaks jõuks. Solidaarsusprojektid on ka hüppelauaks edasises solidaartegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada osalejaid ise ettevõtjaks hakkama ja olema ka edaspidi aktiivsed kodanikud vabatahtlike, praktikantide või töötajatena ühendustes, vabaühendustes või muudes organisatsioonides, mis tegutsevad solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades.

(23)

Vabatahtlikus tegevuses osalejad (edaspidi „vabatahtlikud“) võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning võivad suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks aitamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kohapeal kui ka vabatahtlike toetamiseks vabatahtliku tegevuse osana äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hea väljaõppega ja kogenud juhendajate, mentorite ja ekspertide roll. Selliseid juhendajaid, mentoreid ja eksperte saab kaasata vabatahtlikku tegevusse, juhendada ja toetada vabatahtlikke ning aidata toetada vabatahtliku tegevuse arendamist ja suutlikkuse suurendamist, tugevdades seeläbi kohalikke võrgustikke ja kogukondi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohalikku konteksti, samuti tuleks hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga.

(24)

On oluline, et osalejad ja osalevad organisatsioonid tunnevad, et nad kuuluvad üleeuroopalise solidaarsuse edendamisele pühendunud üksikisikutest ja üksustest koosnevasse kogukonda. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad suudaksid pakkuda kvaliteetseid solidaartegevusi üha rohkematele osalejatele. Programmist tuleks toetada võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada osalejate ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada programmi vaimu ning ergutada kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. Võrgustikutegevus peaks aitama kaasa ka programmialase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, samuti programmi meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

(25)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata programmi raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedile, eelkõige pakkudes osalejatele internetis või väljaspool seda koolitust, keeleabi ning haldustuge enne ja pärast asjaomast solidaartegevust ning selle ajal, samuti kindlustust, sealhulgas õnnetusjuhtumi-, tervise- ja tsiviilvastutuskindlustust. Tagada tuleks ka osalejate kogemuse najal programmis omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimine. Jätkuvalt on ülimalt tähtis osalevate noorte, osalevate organisatsioonide ning kavandatud kasusaajate julgeolek ja turvalisus. Julgeolek ja turvalisus peaks hõlmama asjakohaseid loanõudeid osalejatele, kes töötavad vähekaitstud rühmadega vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele. Kõik solidaartegevused peaksid olema kooskõlas põhimõttega mitte tekitada kahju ja nende läbiviimisel tuleks igakülgselt arvesse võtta selliste ettenägematute asjaolude mõju nagu keskkonnakriisid, konfliktid või pandeemiad. Vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas, ega kohtadesse, kus on rikutakse rahvusvahelisi inimõiguste standardeid.

(26)

Programmis tuleks järgida põhimõtteid, mis on sätestatud lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevates ELi 2017. aasta suunistes ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9.

(27)

Tagamaks, et programmi tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks asjaomases tegevuses osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida. Selleks tuleks ergutada mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise tõhusate vahendite, näiteks noortepassi ja Europassi kasutamist liidu ja liikmesriikide tasandil, kooskõlas riikide olukorra ja eripäradega ning kui see on asjakohane, nagu on ette pandud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses (10).

(28)

Komisjon ja riiklikud bürood peaksid julgustama ka endisi osalejaid jagama oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja õpikodade kaudu, saadikutena või võrgustiku liikmetena. Endised osalejad võiksid samuti panustada osalejate koolitamisse.

(29)

Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kõigi solidaarsuskogemuse etappide vältel programmi põhimõtetele ja nõuetele.

(30)

Kvaliteedimärgise peaksid saama kõik programmis osaleda soovivad üksused tingimusel, et nad vastavad selle saamise tingimustele. Menetlust, mis võimaldab kvaliteedimärgist saada, peaksid programmi rakendusasutused läbi viima pidevalt. Programmi rakendusasutused peaksid korrapäraselt hindama, kas üksused vastavad jätkuvalt kvaliteedimärgise saamise tingimustele. Kvaliteedimärgis tuleks kehtetuks tunnistada, kui programmi rakendusasutuste tehtud kontrollide käigus leitakse, et kõnealune üksus nendele tingimustele enam ei vasta. Kvaliteedimärgise andmisega seonduv halduskoormus tuleks viia miinimumini, et vältida väiksemate organisatsioonide heidutamist.

(31)

Programmi raames solidaartegevuste pakkumiseks rahastamist taotlev üksus peaks eeltingimusena olema esmalt saanud kvaliteedimärgise. Seda eeltingimust ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad rahalist toetust oma solidaarsusprojektidele mitteametliku osalejate rühma nimel. Kvaliteedimärgise saamisega ei peaks aga automaatselt kaasnema programmi raames rahastamist.

(32)

Üldreeglina tuleks toetustaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus osalev organisatsioon asub. Toetustaotlused liidu või rahvusvahelise mõõtmega tegevusteks, sealhulgas vabatahtlike rühmade solidaartegevuseks liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades, ning kolmandates riikides läbiviidavaks humanitaarabioperatsioone toetavaks solidaartegevuseks võib hallata keskselt, kui see on asjakohane.

(33)

Osalevad organisatsioonid võivad täita programmi raamistikus mitut ülesannet. Võõrustajana peaksid osalevad organisatsioonid viima läbi tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaartegevuse ajal, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis peaksid nad viima läbi tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne solidaartegevust ning nende suunamisega solidaartegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitamine ja suunamine pärast solidaartegevuse lõppu kohalike organisatsioonide juurde, et võimaldada neile rohkem solidaarsuskogemusi. Kvaliteedimärgis peaks kajastama seda, et erinõuded varieeruvad sõltuvalt pakutava solidaartegevuse liigist ja tõendama, et organisatsioon suudab tagada solidaartegevuse kvaliteedi solidaarsuskogemuse kõigis etappides, kooskõlas programmi põhimõtete ja eesmärkidega. Üksus, kes oma tegevust oluliselt muudab, peaks sellest teavitama programmi pädevat rakendusasutust, kes saab uuesti hinnata, kas kõnealune üksus vastab jätkuvalt kvaliteedimärgise saamise tingimustele.

(34)

Noorte solidaartegevuse toetamiseks võiksid osalevad organisatsioonid olla mittetulunduslikud või kasumit toovad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või rahvusvahelised organisatsioonid ning need võiksid hõlmata noorteorganisatsioone, religioosseid institutsioone ja heategevusorganisatsioone, ilmalikke humanistlikke organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid kodanikuühiskonna osalisi.

(35)

Hõlbustada tuleks programmi projektide arvu suurendamist. Kehtestada tuleks erimeetmed, et aidata programmi projektide edendajatel toetust taotleda või arendada koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuri valdkonnaga seotud liidu programmide kaudu.

(36)

Et parandada programmi tegevuste rakendamise kvaliteeti ning edendada nende tegevuste käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist (sh noortepassi tunnistuste koostamise kaudu), peaks programmi rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja programmis osalejaid aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused.

(37)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs programmile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2102 (11) sätestatud standarditega ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas end registreerida ning profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolitusteks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks ning muude kasulike funktsioonide jaoks, mis võivad tulevikus tekkida.

(38)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, mis on sätestatud komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatises „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“, milles antakse konkreetseid suuniseid selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digiteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja muudes Euroopa Majanduspiirkonna riikides riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Euroopa koostalitlusvõime raamistikus esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digiteenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et nii olemasolevad kui ka uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas.

(39)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (12) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(40)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (14) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) ja (EL) 2017/1939 (16) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega mis hõlmavad õigusnormide rikkumist, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (17) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(41)

Programmi sihtrühm on 18–30-aastased noored. Programmi pakutavates tegevustes osalemiseks on noored kohustatud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis end eelregistreerima.

(42)

Võttes arvesse humanitaarabi andmisega seotud konkreetseid probleeme, peaksid humanitaarabioperatsioone toetavas vabatahtlikus tegevuses osalejad olema vähemalt 18-aastased ja mitte vanemad kui 35-aastased.

(43)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, solidaartegevus oleks kättesaadav kõigile noortele, eelkõige vähemate võimalustega noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, et edendada sotsiaalset kaasatust ja eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, sealhulgas mõistliku majutuse pakkumine, mis võimaldab puuetega inimestel solidaartegevuses tegelikult osaleda teistega võrdsetel alustel vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 27 ja nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ (18). Sellised erimeetmed peaksid arvesse võtma kitsendusi, mis on tingitud paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest ning osade linnalähedaste piirkondade vaesusest. Samuti peaksid liikmesriigid, ülemeremaad ja -territooriumid ning programmiga liitunud kolmandad riigid püüdma võtta kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada õiguslikud ja haldustakistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks. Need meetmed peaksid lahendama (võimaluse korral ja ilma et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning piiriülese tegevuse korral liidus Euroopa ravikindlustuskaardi saamisel.

(44)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on programmi eesmärk aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, mis on kestliku majanduskasvu aluseks, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed järgima põhimõtet „ära tekita kahju“ ilma programmi põhiolemust muutmata. Programmi rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ja kehtestada asjakohased meetmed ning neid uuesti hinnata asjaomase hindamis- ja läbivaatamismenetluse kontekstis. Samuti on asjakohane mõõta vastavaid meetmeid, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on vähendada programmi keskkonnamõju.

(45)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (19) punkti 18 tähenduses.

(46)

Käesoleva määruse kohased rahastamisliigid ja eelarve täitmise viisid tuleks valida nende võime järgi saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste valikul tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade astmike kasutamist.

(47)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (20) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Kolmandate riikide täieulatusliku osalemise suhtes programmis tuleks kohaldada tingimusi, mis on sätestatud konkreetsetes lepingutes, mis hõlmavad asjaomase kolmanda riigi programmis osalemist. Täieulatusliku osalemise korral lisandub riigile kohustus luua riiklik korraldusasutus ja hallata teatavaid programmi meetmeid eelarve kaudse täitmise raames. Õigussubjektid kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga ühinenud, peaksid saama osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes, mis on kindlaks määratud tööprogrammis ja komisjoni avaldatud konkursikutsetes. Programmi rakendamisel võidakse Andorrast, Liechtensteinist, Monacost, San Marinost ja Püha Tooli juurest pärit õigussubjektide osalemise suhtes kohaldada erikorda.

(48)

Programmi mõju maksimeerimiseks tuleks kehtestada sätted, mis võimaldavad liikmesriikidele ja programmiga või muude liidu programmidega ühinenud kolmandatele riikidele täiendavaid rahalisi vahendeid kooskõlas programmi reeglitega.

(49)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (21) on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(50)

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuses artiklis osutatud äärepoolseimate piirkondade eriolukorda. Tuleks võtta meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes, sealhulgas asjakohasel juhul liikuvusmeetmetele rahalise toetuse andmise kaudu. Edendada tuleks neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelist liikuvusega seotud vahetust ja koostööd. Selliseid meetmeid tuleks korrapäraselt seirata ja hinnata.

(51)

Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

(52)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (22) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata konkreetse seirekorra kohaselt kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal halduskoormust, eelkõige liikmesriikides, ning ülereguleerimist. Need nõuded peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajad, mis on aluseks programmi mõju hindamisele, sealhulgas ühiskonna ja humanitaarprobleemidele avaldunud mõju hindamisele.

(53)

Programmi toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane viimine sihtrühmadeni, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja innustada neid toetama programmi tegevusi. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele ning asjakohasel juhul tuleks kaasata teisi peamisi sidusrühmi. Lisaks peaks komisjon tegema korrapäraselt koostööd paljude erinevate sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega, kogu programmitsükli jooksul, et hõlbustada heade tavade ja projektitulemuste jagamist ning koguda programmi kohta tagasisidet. Riiklikud korraldusasutused tuleks kutsuda selles protsessis osalema.

(54)

Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, riikide ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused tegema eelistatavalt tihedat koostööd omavahel ning asjakohasel juhul partnerluses vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.

(55)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud rahaliste vahenditega panustada samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd kuivõrd need prioriteedid on seotud programmi üldeesmärgiga.

(56)

Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks programm maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi üldine rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, nimelt komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama määruse (EL) 2021/817 noori käsitlevas peatükis osutatud meetmeid. Tegevussuuna „Noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaartegevuses“ kohaseid meetmeid tuleks siiski hallata peamiselt otse. Komisjon peaks programmi rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

(57)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus liikmesriikides ja programmiga ühinenud kolmandates riikides, peaks iga riiklik asutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav ning selleks, et saavutada rakendamisel maksimaalne tõhusus peaks sõltumatu auditeerimisasutus olema sama asutus, mis määrati määruse (EL) 2021/817 noori käsitlevas peatükis osutatud meetmete auditeerimisasutuseks.

(58)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine.

(59)

Tulemusaruannete süsteemiga tuleks tagada, et programmi rakendamise ja hindamise seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult, õigeaegselt ning piisavalt detailselt. Need andmed tuleks edastada komisjonile kooskõlas asjakohaste andmekaitsenormidega.

(60)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (23).

(61)

Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt kindlasummalisi makseid, ühtse määra alusel rahastamist ja ühikuhindu. Programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul, mille määrab kindlaks komisjon, tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust; avalik-õiguslikele või eraõiguslike õigussubjektide üksikisikutele antavaid toetusi tuleks käsitleda samal viisil.

(62)

Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse lisa seoses programmi tulemusnäitajatega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(63)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või sotsiaal-majandusliku tausta alusel ning edendada harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist.

(64)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(65)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on suurendada noorte ja organisatsioonide osalemist kättesaadavas ja kvaliteetses solidaartegevuses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(66)

Vastavalt finantsmäärusele on võimalik toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa rahastada liidu vahenditest, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata, et piiratud ajavahemiku jooksul, mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, on meetmed ja kulud rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui kõnealuseid meetmeid rakendati ja kõnealused kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(67)

Meetmeid või algatusi, mida käesoleva määruse alusel ei toetata, ei saa tööprogrammidesse lisada.

(68)

Täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatavate investeeringute tekitatava lisaväärtuse optimeerimiseks tuleks püüda saavutada koostoime eeskätt programmi ja teiste liidu programmide, seahulgas eelarve jagatud täitmise raames hallatavate fondide vahel. Sellise koostoime maksimeerimiseks tuleks tagada olulised soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetme kumulatiivne rahastamine programmi ja mõne muu liidu programmi vahenditest tingimusel, et see ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased normid, eelkõige võimalus deklareerida sama kulu või kulutus proportsionaalselt programmi ja muu liidu programmi raames.

(69)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1475 (24) tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

(70)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada programmi rakendamise alustamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,