32018R0540

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Delegeeritud määrus - 2018/540 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32018R0540

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/540, 23. november 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga

C/2017/7834

ELT L 90, 6.4.2018, p. 38–58 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 22/06/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R0869

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2018/540/oj

Date of document:: 23/11/2017; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:: 26/04/2018; jõustumine avaldamise kuupäev +20 vt artikkel 2
Date of end of validity:: 22/06/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R0869

Author:: Euroopa Komisjon, Energeetika peadirektoraat
Responsible body:: ENER
Form:: Delegeeritud määrus

Treaty:

Euroopa Liidu toimimise leping

Legal basis:

32013R0347 - A03P4

Link

Select all documents mentioning this document

Modifies:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Modifies	32013R0347	Asendamine	lisa VII	26/04/2018

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Implicitly repealed by	32022R0869			23/06/2022

Instruments cited:

32016R0089

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Directory code:

12.10.00.00 Energeetika / Üldpõhimõtted ja programmid
13.60.00.00 Tööstuspoliitika ja siseturg / Üleeuroopalised võrgud

HTML

PDF

Official Journal

6.4.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 90/38

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/540,

23. november 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EL) nr 347/2013 moodustab raamistiku selleks, et määrata kindlaks, kavandada ja rakendada ühishuviprojekte, mis on vajalikud geograafilise energiataristu üheksa esmatähtsa koridori rakendamiseks elektri-, gaasi- ja naftavaldkonnas ning kolme üleliidulise esmatähtsa taristuvaldkonna rakendamiseks nutivõrkude, elektriülekande kiirteede ja CO2-transpordivõrkude valdkonnas.

(2)	Määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt on komisjonil õigus kehtestada ühishuviprojektide ELi loend (edaspidi „ELi loend“).

(3)	ELi loendisse kantavaid esitatud projekte on hinnanud piirkondlikud rühmad ja need vastavad määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele.

(4)

Ühishuviprojektide piirkondlike loendite kavandid kiideti heaks piirkondlike rühmade tehnilisel tasandil toimuvatel kohtumistel. Pärast seda, kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet“) oli 10. oktoobril 2017 esitanud oma positiivse arvamuse hindamiskriteeriumide järjepideva kohaldamise ja kulude-tulude analüüsi kohta, võtsid piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid 17. oktoobril 2017 vastu piirkondlikud loendid. Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 3 punkti a kohaselt tuleb enne kavandatavate projektide piirkondliku loendi vastuvõtmist saada heakskiit kõigilt liikmesriikidelt, kelle territooriumiga projektid on seotud.

(5)	ELi loendisse kantavate projektide üle konsulteeriti asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonide, sealhulgas tootjate, jaotusvõrguettevõtjate, tarnijate ning tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonidega.

(6)	Ühishuviprojekte tuleks loetleda määruse (EL) nr 347/2013 I lisas sätestatud järjekorras strateegilise üleeuroopalise energiataristu prioriteetide kaupa. ELi loendis ei tohiks projekte loetleda tähtsuse järjekorras.

(7)	Ühishuviprojektid tuleks loendisse kanda kas eraldiseisvate ühishuviprojektidena või mitmest ühishuviprojektist koosneva rühma osana, sest nad on üksteisest sõltuvad või (potentsiaalselt) konkureerivad.

(8)	ELi loend koostatakse iga kahe aasta järel, mistõttu komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/89 (2) koostatud ELi loend ei ole enam ajakohane ja tuleks asendada.

(9)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 347/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 347/2013 VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

(2) Komisjoni 18. novembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/89, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga (ELT L 19, 27.1.2016, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 347/2013 VII lisa asendatakse järgmisega:

„

VII LISA

ELi ÜHISHUVIPROJEKTIDE LOEND („ELi LOEND“), MILLELE OSUTATAKSE ARTIKLI 3 LÕIKES 4

A. PÕHIMÕTTED, MIDA KOHALDATAKSE ELI LOENDI KEHTESTAMISELE

1) Ühishuviprojektide klastrid

Mõned ühishuviprojektid kuuluvad klastrisse nende vastastikuse sõltuvuse, potentsiaalselt konkureeriva või konkureeriva sisu tõttu. Määratletud on järgmised ühishuviprojektide klastrite liigid:

üksteisest sõltuvate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte“. Selline klaster on moodustatud selliste ühishuviprojektide väljaselgitamiseks, mis kõik on vajalikud ühe ja sama riigipiire ületava kitsaskoha leevendamiseks ja mis looksid üheskoos elluviimisel sünergiat. Sellisel juhul tuleb tervet ELi hõlmava kasu realiseerimiseks rakendada kõik ühishuviprojektid;

potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti“. Selline klaster näitab, et riigipiire ületava kitsaskoha ulatuse suhtes valitseb ebakindlus. Sellisel juhul ei ole vaja ellu viia kõiki klastrisse kuuluvaid ühishuviprojekte. See, kas ellu viiakse kõik projektid, mitu projekti või üks projekt, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajadust ühishuviprojektide järele, sealhulgas vajadust võimsuse järele, hinnatakse uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus, ning

konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab üht järgmistest ühishuviprojektidest“. Sellises klastris tegeldakse ühe ja sama kitsaskohaga. Kitsaskoha ulatus on aga selgem kui eespool potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klastri puhul, seepärast tuleb rakendada ainult üks ühishuviprojekt. See jääb turu otsustada, milline ühishuviprojektidest rakendatakse, ning see sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajaduse korral hinnatakse vajadust ühishuviprojektide järele uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus.

Kõigil ühishuviprojektidel on ühesugused määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigused ja kohustused.

2) Alajaamade ja kompressorjaamade seisund

Alajaamu, vastulülitusjaamu ja gaasikompressorjaamu käsitletakse ühishuviprojektide osana siis, kui need asuvad ülekandeliinide geograafilises läheduses. Alajaamu, vastulülitusjaamu ja gaasikompressorjaamu käsitletakse eraldiseisvate ühishuviprojektidena ja loetletakse selgesõnaliselt ELi loendis, kui nad asuvad ülekandeliinidest geograafiliselt kaugel. Nende suhtes kohaldatakse määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigusi ja kohustusi.

3) Projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina, ja projektid, mis said muude ühishuviprojektide osaks

Mitut projekti, mis olid loetletud määrusega (EL) nr 1391/2013 ja määrusega (EL) nr 2016/89 kehtestatud ELi loendites, ei käsitleta enam ühishuviprojektina ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

—	projekt on juba kasutusse võetud või võetakse kasutusse lähitulevikus ning seega ei saa projekt kasu määruse (EL) nr 347/2013 sätetest;

—	uute andmete kohaselt ei vasta projekt üldkriteeriumidele;

—	projekti arendaja ei ole projekti uuesti esitanud sellesse ELi loendisse valimise menetlusele, või

—	projekti tähtsus hinnati loendisse valimise menetlusel väiksemaks kui muude kavandatud ühishuviprojektide tähtsus.

Nende projektide (v.a kasutusse võetud projektid) puhul võib kaaluda lisamist järgmisse ELi loendisse, kui põhjused, miks neid ei võetud senisesse ELi loendisse, enam ei kehti.

Sellised projektid ei ole ühishuviprojektid, kuid on loetletud läbipaistvuse ja selguse huvides käesoleva lisa C osas kui projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina.

Lisaks on mõned määrusega (EL) nr 1391/2013 ja määrusega (EL) nr 2016/89 kehtestatud ELi loendites esitatud projektid muutunud rakendamise käigus muude ühishuviprojektide (klastrite) lahutamatuks osaks.

Selliseid projekte ei käsitleta enam iseseisva ühishuviprojektina, kuid projektid on loetletud läbipaistvuse ja selguse huvides käesoleva lisa C osass kui projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks.

4) Mõiste „ühishuviprojekt, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee“

„Ühishuviprojekt, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee“, tähendab ühishuviprojekti, mis kuulub ühte esmatähtsatest elektrikoridoridest ja ühte esmatähtsasse elektrienergia kiirteede valdkonda.

B. ELI ÜHISHUVIPROJEKTIDE LOEND

1) Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)

Määratlus

1.1

Klaster Belgia–Ühendkuningriik (praegu tuntud projektina NEMO), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.1.1.

Gezelle'i (BE) ja Richborough' lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.1.2.

Richborough' lähiümbruse ja Canterbury (UK) vaheline riigisisene elektriliin

1.3

Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.3.1.

Endrupi (DK) ja Niebülli (DE) võrkude sidumine

1.3.2.

Brunsbütteli ja Niebülli (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4

Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.4.1.

Kassø (DK) ja Audorfi (DE) võrkude sidumine

1.4.2.

Audorfi ja Hamburg/Nordi (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.3.

Hamburg/Nordi ja Dollerni (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.6

Prantsusmaa–Iirimaa võrkude sidumine La Martyre'i (FR) ja Great Islandi või Knockraha (IE) vahel (praegu tuntud projektina Celtic Interconnector)

1.7

Klastri Prantsusmaa–Ühendkuningriik ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.7.1.

Cotentini (FR) ja Exeteri lähiümbruse (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina FAB)

1.7.2.

Tourbe'i (FR) ja Chillingi (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina IFA2)

1.7.3.

Coquelles'i (FR) ja Folkestone'i (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ElecLink)

1.7.4.

Le Havre'i (FR) ja Lovedeani (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina AQUIND)

1.7.5.

Dunkerque'i (FR) ja Kingsnorthi (UK) lähiümbruste võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Gridlink)

1.8

Klaster Saksamaa–Norra (praegu tuntud projektina NordLink)

1.8.1.

Wilsteri (DE) ja Tonstadi (NO) võrkude sidumine

1.8.2.

Siseliinide täiustamine Lõuna–Norras

1.9

1.9.1.

Iirimaa–Ühendkuningriigi võrkude sidumine Wexfordi (IE) ja Walesis asuva Pembroke'i (UK) vahel (praegu tuntud projektina Greenlink)

1.10

Klastri Ühendkuningriik–Norra ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.10.1.

Blythe'i (UK) and Kvilldali (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina North Sea Link)

1.10.2.

Peterheadi (UK) ja Simadaleni (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina NorthConnect)

1.12

Ühendkuningriigi elektrisalvestusrajatiste klaster, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.12.1.

Larne'i pneumoakumulatsioonijaam

1.12.2.

Cheshire'i pneumoakumulatsioonijaam

1.12.3.

Middlewichi pneumoakumulatsioonijaam (praegu tuntud projektina CARES)

1.12.4.

Cruachan II pumpelektrijaam

1.12.5.

Coire Glasi pumpelektrijaam

1.13

Islandi ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Ice Link)

1.14

Revsingi (DK) ja Bicker Feni (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Viking Link)

1.15

Antwerpeni piirkonna (BE) ja Kemsley lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.16

Madalmaade ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine

1.17

Zuidwendingi (NL) pneumoakumulatsioonijaam

1.18

Avamere pumpelektrijaamad Belgias (praegu tuntud projektina iLand)

2) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)

Määratlus

2.2

2.2.1.

Lixhe (BE) ja Oberzieri (DE) võrkude esimene ühendus (praegu tuntud projektina ALEGrO)

2.2.4.

Teine ühendus Belgia ja Saksamaa vahel

2.4

Codrongianose (IT), Lucciana (Korsika, FR) ja Suvereto (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina SACOI 3)

2.5

2.5.1.

Grande Île'i (FR) ja Piossasco (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Savoie-Piemont)

2.7

Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Biskaia laht)

2.9

Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril (praegu tuntud projektina Ultranet)

2.10

Saksamaa Brunsbüttel-Grοβgartachi ja Wilster-Grafenrheinfeldi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril (praegu tuntud projektina Suedlink)

2.13

Klastri Iirimaa–Ühendkuningriigi ühendused; klaster hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.13.1.

Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine

2.13.2.

Srananagh' (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine

2.14

Thusis/Silsi (CH) ja Verderio Inferiore (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Greenconnector)

2.15

2.15.1.

Airolo (CH) ja Baggio (IT) võrkude sidumine

2.16

Riigisiseste elektriliinide klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.16.1.

Pedralva ja Sobrado (PT) vaheline riigisisene elektriliin varasema tähistusega Pedralva ja Alfena (PT)

2.16.3.

Vieira do Minho, Ribeira de Pena ja Feira (PT) vaheline riigisisene elektriliin varasema tähistusega Frades B, Ribeira de Pena ja Feira (PT)

2.17

Portugali–Hispaania võrkude sidumine Bearizi-Fontefría (ES) ja Fontefría (ES) – Ponte de Lima (PT) vahel (varem Vila Fria/Viana do Castelo) ning Ponte de Lima – Vila Nova de Famalicão (PT) vahel (varem Vila do Conde) (PT), sealhulgas järgmised alajaamad: Beariz (ES), Fontefría (ES) ja Ponte de Lima (PT)

2.18

Pumpelektrijaama võimsuse suurendamine Tiroolis Kaunertalis (AT)

2.23

Belgia riigisisesed liinid põhjapiiri läheduses, Zandvlieti ja Lillo-Liefkenshoeki (BE) ning Liefkenshoeki ja Mercatori vahel sealhulgas Lillo (BE) alajaam, (praegu tuntud projektina BRABO II + III)

2.24

Lääne-Belgia riigisisene põhiliin Horta ja Mercatori (BE) vahel

2.27

2.27.1.

Aragóni (ES) ja atlandiäärsete Püreneede (FR) võrkude sidumine

2.27.2.

Navarra (ES) ja Landes'i (FR) võrkude sidumine

2.28

2.28.1.

Mont-Negre (ES) pumpelektrijaam

2.28.2.

Navaleo (ES) pumpelektrijaam

2.28.3.

Girones & Raïmats (ES) pumpelektrijaam

3) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)

Määratlus

3.1

Klaster Austria–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.1.1.

St. Peteri (AT) ja Isari (DE) võrkude sidumine

3.1.2.

St. Peteri ja Tauerni (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.1.4.

Lääne-Tirooli ja Zell-Zilleri (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.2

3.2.2.

Lienzi ja Obersielachi (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.4

Wurmlachi (AT) ja Somplago (IT) võrkude sidumine

3.7

Klaster Bulgaaria–Kreeka (Maritsa East 1 ja N. Santa vahel ja vajaduse korral Bulgaaria siseliinide täiustamine), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.7.1.

Maritsa East 1 (BG) ja N. Santa (EL) võrkude sidumine

3.7.2.

Maritsa East 1 ja Plovdivi (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.3.

Maritsa East 1 ja Maritsa East 3 (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.4.

Maritsa East 1 ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8

Klastri Bulgaaria–Rumeenia ülekandevõimsuse suurendamine (praegu tuntud projektina Musta mere koridor), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.8.1.

Dobrudža ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.4.

Cernavoda ja Stalpu (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.5.

Gutinase ja Smardani (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.9

3.9.1.

Žerjaveneci (HR), Hévízi (HU) ja Cirkovce (SI) võrkude sidumine

3.10

Klaster Iisrael–Küpros–Kreeka (praegu tuntud projektina EUROASIA Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.10.1.

Hadera (IL) ja Kofinou (CY) võrkude sidumine

3.10.2.

Kofinou (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

3.10.3.

Kreetal asuva Korakia ja Atika piirkonna (EL) vaheline riigisisene elektriliin

3.11

Tšehhi Vabariigi siseste elektriliinide klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.11.1.

Vernerovi ja Vitkovi (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.2.

Vitkovi ja Prestice (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.3.

Prestice ja Kocini (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.4.

Kocini ja Mirovka (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.5.

Mirovka ja liini V413 (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.12

Wolmirstedti ja Baieri riigisisene elektriliin Saksamaal, et suurendada riigisisest põhja-lõunasuunalist ülekandevõimsust

3.14

Poola siseliinide täiustamise klaster (osa sellest on praegu tuntud projektina GerPol Power Bridge), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.14.2.

Krajniki ja Baczyna (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.14.3.

Mikułowa ja Świebodzice (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.14.4.

Baczyna ja Plewiska (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.16

3.16.1.

Ungari–Slovakkia võrkude sidumine Gabčikovo (SK), Gönyü (HU) ja Veľký Ďuri (SK) vahel

3.17

Ungari–Slovakkia võrkude sidumine Sajóvánka (HU) ja Rimavská Sobota (SK) vahel

3.21

Salgareda (IT) ja Divača-Bericevo piirkonna (SI) võrkude sidumine

3.22

Klaster Rumeenia–Serbia (praegu tuntud projektina Mid Continental East Corridor) ja Itaalia–Montenegro, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.22.1.

Resita (RO) ja Pancevo (RS) võrkude sidumine

3.22.2.

Portile de Fieri ja Resita (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.3.

Resita ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.4.

Aradi ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.5.

Villanova (IT) ja Lastva (ME) võrkude sidumine

3.23

Yadenitsa (BG) pumpelektrijaam

3.24

Amfilochia (EL) pumpelektrijaam

3.27

Sitsiilia (IT) ja Tuneesia (TU) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ELMED)

4) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)

Määratlus

4.1

Klaster Taani–Saksamaa: Ishøj/Bjæverskovi (DK) ja Bentwisch (DE) võrkude sidumine avamere tuuleparkide Kriegers Flak (DK) ning Baltic 1 ja 2 (DE) kaudu (praegu tuntud projektina Kriegers Flak Combined Grid Solution)

4.2

Klaster Eesti–Läti: Kilingi-Nõmme ja Riia võrkude sidumine (praegu tuntud projektina 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.2.1.

Kilingi-Nõmme (EE) ja Riia 2. koostootmisjaama alajaama (LV) võrkude sidumine

4.2.2.

Harku ja Sindi (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.2.3.

Riia 2. koostootmisjaama ja Riia hüdroelektrijaama (LV) vaheline riigisisene elektriliin

4.4

4.4.1.

Ventspilsi, Tume ja Imanta (LV) vaheline riigisisene elektriliin

4.4.2.

Ekhyddani ja Nybro/Hemsjö (SE) vaheline riigisisene elektriliin

4.5

4.5.2.

Stanisławówi ja Ostrołęka (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.6

Eesti pumpelektrijaam

4.7

Kruonise (LT) pumpelektrijaama võimsuse suurendamine

4.8

Balti riikide elektrivõrkude lõimimine ja sünkroniseerimine Euroopa võrkudega, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.8.1.

Tartu (EE) ja Valmiera (LV) võrkude sidumine

4.8.2.

Balti SEJ ja Tartu (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.3.

Tsirguliina (EE) ja Valmiera (LV) võrkude sidumine

4.8.4.

Eesti SEJ ja Tsirguliina (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.5.

Leedu alajaama ja riigipiiri (LT) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.7.

Paide ja Sindi (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.8.

Vilniuse ja Nerise (LT) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.9.

Täiendavad taristuaspektid Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimiseks Euroopa võrkudega

4.10

Klaster Soome–Rootsi (praegu tuntud projektina Soome–Rootsi 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.10.1.

Põhja-Soome ja Põhja-Rootsi võrkude sidumine

4.10.2.

Keminmaa ja Pyhänselkä (FI) vaheline riigisisene elektriliin

5) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Gas)

Määratlus

5.1

5.1.1.

Füüsiline vastassuunavoog Moffati ühenduspunktis (IE-UK)

5.1.2.

Šotimaalt Põhja-Iirimaale suunduva torujuhtme (SNIP) kaasajastamine füüsilise vastassuunavoo kasutuselevõtuks Ballylumfordi ja Twynholmi vahel

5.1.3.

Larne'is (Põhja-Iirimaa) asuva Islandmagee maa-aluse gaasihoidla väljaehitamine

5.3

Shannoni veeldatud maagaasi terminal ja ühendavad torujuhtmed (IE)

5.4

5.4.1.

Hispaania–Portugali võrkude sidumine (3. ühenduse 1 etapp)

5.4.2.

Hispaania–Portugali võrkude sidumine (3. ühenduse 2 etapp)

5.5

5.5.1.

Lõuna-transiitühendus Ida-Püreneedes (praegu tuntud projektina STEP)

5.5.2.

Hispaania–Prantsusmaa gaasitelje idaosa – ühenduspunkt Pürenee poolsaare ja Prantsusmaa vahel, sh kompressorjaamad St-Avit, Palleau ja St. Martin de Crau (praegu tuntud projektina Midcat)

5.10

Vastassuunavooühendus torujuhtmel TENP Saksamaal

5.11

Vastassuunavooühendus Itaalia ja Šveitsi vahel Passo Gries' ühenduspunktis

5.19

Malta ühendamine Euroopa gaasivõrguga – torujuhtmeühendus Itaaliaga Gelas

5.21

Vähese kütteväärtusega gaasi kütteväärtuse suurendamine Prantsusmaal ja Belgias

6) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Gas)

Määratlus

6.2

Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari võrkude sidumine ning taristute asjakohane riigisisene täiustamine, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

6.2.1.

Poola–Slovakkia vaheline ühendus

6.2.2.

Põhja-lõuna suunaline gaasikoridor Ida-Poolas

ning

6.2.10.

Poola–Tšehhi Vabariigi vaheline ühendus (praegu tuntud projektina Stork II)

6.2.11.

Põhja-lõuna suunaline gaasikoridor Lääne-Poolas

6.2.12.

Tvrdonice–Libhošťi torujuhe, sealhulgas Břeclavi (CZ) kompressorjaama moderniseerimine

ja järgmised ühishuviprojektid:

6.2.13.

Slovakkia ja Ungari vahelise torujuhtme ülekandevõimsuse suurendamine

6.2.14.

Ungari ülekandesüsteemi laiendamine Vecsése ja Városföldi vahel, mis on vajalik Slovakkia ja Ungari vahelise ühenduse ülekandevõimsuse suurendamiseks

6.4

Ühishuviprojekt: Austria–Tšehhi kahesuunaline ühendus (BACI) Baumgarteni (AT), Reinthali (CZ–AT piir) ja Brečlavi (CZ) vahel võimsusega kuni 6,57 miljardit kuupmeetrit aastas (1)

6.5

Klaster: Krki veeldatud maagaasi terminal ning ühendus- ja varutorujuhtmed Ungarisse ja kaugemale, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.5.1.

I etapp – Krki (HR) veeldatud maagaasi terminali (võimsusega kuni 2,6 miljardit kuupmeetrit aastas) arendamine ning torujuhe Omišalj–Zlobin (HR)

6.5.5.

Horvaatia gaasiülekandesüsteemi 1. kompressorjaam

6.5.6.

II etapp – Krki (HR) veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamine üle 2,6 miljardi kuupmeetri aastas ning Zlobin – Bosiljevo – Sisak – Kozarac – Slobodnica (HR) varutorujuhe

6.8

Klaster: Kreeka–Bulgaaria võrkude sidumine (vajalik täiustamine Bulgaarias), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.8.1.

Kreeka ja Bulgaaria ühendus (praegu tuntud projektina IGB) Komotini (EL) ja Stara Zagora (BG) vahel ning Kipi (EL) kompressorjaam

6.8.2

Bulgaaria ülekandesüsteemi rekonstrueerimine, kaasajastamine ja laiendamine

6.9

6.9.1

Veeldatud maagaasi terminal Põhja-Kreekas.

6.10

Ühishuviprojekt: gaasiühendus Bulgaaria ja Serbia vahel (praegu tuntud projektina IBS)

6.20

Klaster: gaasihoidlate mahutavuse suurendamine Kagu-Euroopas, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

6.20.2.

Chireni maa-aluse gaasihoidla laiendamine (BG)

6.20.3.

Lõuna-Kavala (EL) maa-alune gaasihoidla ning gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam

ja üks järgmistest ühishuviprojektidest:

6.20.4.

Depomureși hoidla Rumeenias

6.20.6.

Sarmaseli maa-alune gaasihoidla Rumeenias

6.23

Ungari–Sloveenia ühendus (Nagykanizsa–Tornyiszentmiklós (HU) – Lendava (SI) – Kidričevo)

6.24

Klaster võimsuse suurendamiseks Bulgaaria–Rumeenia–Ungari–Austria kahesuunalises gaasikoridoris (praegu tuntud projektina ROHUAT/BRUA) ülekandevõimsuseni 1,75 miljardit kuupmeetrit aastas 1. etapis ja 4,4 miljardit kuupmeetrit aastas 2. etapis, sealhulgas Musta mere uute varude teine ja/või kolmas etapp:

6.24.1.

ROHUAT/BRUA esimene etapp, sh:

—	Rumeenia–Ungari vastassuunaline voog: Ungari osas Csanádpalota kompressorjaama 1. järk

—	ülekandevõimsuse suurendamine Rumeenias Podișori ja Recasi vahel, sh uus torujuhe, mõõtejaam ja kolm uut kompressorjaama (Podisor, Bibesti, Jupa)

—	Gas Connect Austria Mosonmagyarovari kompressorjaam (arendus Austria poolel)

6.24.4.

ROHUAT/BRUA teine etapp, sh:

—	Városföld-Ercsi–Győri torujuhe (HU)

—	Ercsi–Százhalombatta torujuhe (HU)

—	Városföldi kompressorjaam (HU)

—	ülekandevõimsuse suurendamine Rumeenias Recasi ja Horia vahel Ungari suunas kuni 4,4 miljardi kuupmeetrini aastas, sh Podisori, Bibesti ja Jupa kompressorjaamade laiendamine

—	torujuhe Musta mere kallas – Podișor (RO) Mustal merel toodetud gaasi vastuvõtmiseks

—	Rumeenia–Ungari vastassuunaline voog: Ungari osas Csanádpalota või Algyő (HU) kompressorjaama 2. järk

6.24.10.

ROHUAT/BRUA 3. etapp, sh:

—	Rumeenia ülekandesüsteemi laiendamine Onesti ja Isaccea vahel ning vastassuunavoog Isacceas

—	Rumeenia ülekandesüsteemi laiendamine Onesti ja Nadlaci vahel

—	Rumeenia ülekandesüsteemi pikendamine gaasi vastuvõtmiseks Musta mere rannikul

6.25

Klaster: taristu uuteks gaasitarneteks Kesk- ja Kagu-Euroopa piirkonda, mille eesmärk on mitmekesistada tarneallikaid ja mis hõlmab järgmisi kooskõlastatult ja tõhusalt arendatavaid ühishuviprojekte:

6.25.1.

Rumeeniat ja Ungarit läbiv torujuhtmesüsteem Bulgaariast Slovakkiasse (praegu tuntud projektina Eastring)

6.25.4.

Taristu, mis on vajalik Bulgaaria gaasisõlme väljaarendamiseks

6.26

6.26.1.

Klaster Horvaatia–Sloveenia–Austria, mis hõlmab järgmist:

—	Horvaatia–Sloveenia võrkude sidumine (Lučko–Zabok–Rogatec)

—	Kidričevo kompressorjaam, kaasajastamise 2. etapp (SI)

—	Horvaatia gaasiülekandesüsteemi 2. ja 3. kompressorjaam

—	august 2015, Gas Connect Austria: Murfeldi (AT) ühendus

—	Murfeldi–Ceršaki ühenduse kaasajastamine (AT–SI)

—	Rogateci ühenduse kaasajastamine

7) Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor (SGC)

Määratlus

7.1

Ühishuviprojektide klaster: integreeritud, spetsiaalne ja mastabeeritav transporditaristu ning sellega seotud seadmed vähemalt 10 miljardi kuupmeetri gaasi transpordiks aastas uutest allikatest Kaspia mere piirkonnas läbi Aserbaidžaani, Gruusia ja Türgi ELi lõppturgudele Kreekas ja Itaalias, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

7.1.1.

Gaasijuhe Türkmenistanist ja Aserbaidžaanist läbi Gruusia ja Türgi kuni ELini (praegu tuntud projektide Trans-Kaspia gaasijuhe (TCP), Lõuna-Kaukasuse torujuhtme tulevane laiendamine (SCPFX) ja Trans-Anatoolia maagaasi torujuhtme (TANAP) kombinatsioonina)

7.1.3.

Torujuhe Kreekast Albaania ja Aadria mere kaudu Itaaliasse (praegu tuntud projektina Trans-Aadria torujuhe (TAP)), sh Nea Messimvria gaasimõõte-, gaasireguleer- ja kompressorjaam

7.3

Ühishuviprojektide klaster: taristu gaasi tarnimiseks Vahemere idaosa gaasivarudest, sh:

7.3.1.

Torujuhe gaasi tarnimiseks Vahemere idaosa gaasivarudest Kreeta kaudu Kreeka maismaale (praegu tuntud EastMedi torujuhtmena) koos Megalopoli gaasimõõte- ja gaasireguleerjaamaga

ja sellega seotud järgmised ühishuviprojektid:

7.3.3.

Avamere torujuhe Kreekast Itaaliasse (praegu tuntud projektina Poseidoni torujuhe)

7.3.4.

Itaalia riigisisese põhja-lõunasuunalise ülekandevõimsuse suurendamine (praegu tuntud projektina „Adriatica Line“)

7.5

Küprose gaasitaristu arendamine (praegu tuntud projektina „Cyprus Gas2EU“)

8) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava (BEMIP Gas)

Määratlus

8.1

8.1.1.

Eesti–Soome ühendus (praegu tuntud nimetuse all Balticconnector) ning

8.2

Klaster: taristu kaasajastamine Läänemere piirkonna idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.2.1.

Läti–Leedu ühenduse laiendamine

8.2.2.

Eesti–Läti ühenduse laiendamine

8.2.4.

Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla (LV) laiendamine

8.3

Taristute klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.3.1.

Poola–Taani ühenduse täiustamine Nybros

8.3.2.

Poola–Taani ühendus (praegu tuntud projektina Baltic Pipe)

8.5

Poola–Leedu ühendus (praegu tuntud projektina GIPL)

8.6

Göteborgi veeldatud maagaasi terminal Rootsis

8.7

Poola Świnoujście veeldatud maagaasi terminali mahutavuse suurendamine

9) Esmatähtis koridor: naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas (OSC)

Määratlus

9.1

Adamowo–Brody torujuhe: see ühendab JSC Uktransnafta töötlemistehast Brodys (Ukraina) ja Adamowo hoidlaparki (Poola)

9.2

Bratislava–Schwechati torujuhe: torujuhe, mis ühendab Bratislava (SK) ja Schwechati (AT)

9.4

Torujuhe Litvinov (Tšehhi Vabariik) – Spergau (Saksamaa): toornaftajuhtme Družba pikendamine ettevõtjale Tiroler Rohre GmbH kuuluva Spergau rafineerimistehaseni

9.5

Klaster: Pommeri torujuhe (Poola), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

9.5.1.

Naftaterminali ehitus Gdańskis (II etapp)

9.5.2.

Pommeri torujuhtme pikendamine: torujuhtme paralleeltoru

9.6

TAL Plus: torujuhtme TAL võimsuse suurendamine Trieste (Itaalia) ja Ingolstadti (Saksamaa) vahel

10) Esmatähtis valdkond: nutivõrkude kasutuselevõtt

Nr	Määratlus
10.3	SINCRO.GRID (Sloveenia ja Horvaatia) – tehnoloogial põhinevate koostoimivate valmislahenduste uuenduslik lõimimine, et parandada samaaegselt nii Sloveenia kui ka Horvaatia elektrisüsteemide toimimise turvalisust
10.4	ACON (Tšehhi Vabariik, Slovakkia) – ACONi (Again COnnected Networks) peamine eesmärk on toetada Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia elektriturgude lõimimist
10.5	ALPGRID (Austria, Itaalia) – tehnoloogial põhinevate koostoimivate valmislahenduste uuenduslik lõimimine, et tõhustada samaaegselt nii Itaalia kui ka Austria piirkondlike elektrisüsteemide toimimist
10.6	Arukate piiride algatus (Prantsusmaa, Saksamaa) – arukate piiride algatus koondab Prantsusmaa ja Saksamaa kavandatud meetmeid, mille eesmärk on linnade ja piirkondade toetamine energiaalaste üleminekustrateegiate rakendamisel ja Euroopa turu lõimimine

11) Esmatähtis valdkond: elektrienergia ülekande kiirteed

Selliste ühishuviprojektide loend, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee

Määratlus

Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)

1.1

1.1.1.

Gezelle'i (BE) ja Richborough' lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.3

Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.3.1.

Endrupi (DK) ja Niebülli (DE) võrkude sidumine

1.3.2.

Brunsbütteli ja Niebülli (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4

Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.4.1.

Kassø (DK) ja Audorfi (DE) võrkude sidumine

1.4.2.

Audorfi ja Hamburg/Nordi (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.3.

Hamburg/Nordi ja Dollerni (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.6

Prantsusmaa–Iirimaa võrkude sidumine La Martyre'i (FR) ja Great Islandi või Knockraha (IE) vahel (praegu tuntud projektina Celtic Interconnector)

1.7

Klastri Prantsusmaa–Ühendkuningriik ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.7.1.

Cotentini (FR) ja Exeteri lähiümbruse (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina FAB)

1.7.2.

Tourbe'i (FR) ja Chillingi (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina IFA2)

1.7.3.

Coquelles'i (FR) ja Folkestone'i (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ElecLink)

1.7.4.

Le Havre'i (FR) ja Lovedeani (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina AQUIND)

1.7.5.

Dunkerque'i (FR) ja Kingsnorthi (UK) lähiümbruste võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Gridlink)

1.8

Klaster Saksamaa–Norra (praegu tuntud projektina NordLink)

1.8.1.

Wilsteri (DE) ja Tonstadi (NO) võrkude sidumine

1.8.2.

Siseliinide täiustamine Lõuna–Norras

1.10

Klastri Ühendkuningriik–Norra ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.10.1.

Blythe'i (UK) and Kvilldali (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina North Sea Link)

1.10.2.

Peterheadi (UK) ja Simadaleni (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina NorthConnect)

1.13

Islandi ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Ice Link)

1.14

Revsingi (DK) ja Bicker Feni (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Viking Link)

1.15

Antwerpeni piirkonna (BE) ja Kemsley lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.16

Madalmaade ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine

Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)

2.2

2.2.1.

Lixhe (BE) ja Oberzieri (DE) võrkude esimene ühendus (praegu tuntud projektina ALEGrO)

2.2.4.

Teine ühendus Belgia ja Saksamaa vahel

2.4

Codrongianose (IT), Lucciana (Korsika, FR) ja Suvereto (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina SACOI 3)

2.5

2.5.1.

Grande Île'i (FR) ja Piossasco (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Savoie-Piemont)

2.7

Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Biskaia laht)

2.9

Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril (praegu tuntud projektina Ultranet)

2.10

Saksamaa Brunsbüttel-Grοβgartachi ja Wilster-Grafenrheinfeldi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril (praegu tuntud projektina Suedlink)

2.13

Klastri Iirimaa–Ühendkuningriigi ühendused; klaster hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.13.1.

Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine

2.13.2.

Srananagh' (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine

Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)

3.10

Klaster Iisrael–Küpros–Kreeka (praegu tuntud projektina EUROASIA Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.10.1.

Hadera (IL) ja Kofinou (CY) võrkude sidumine

3.10.2.

Kofinou (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

3.10.3.

Kreetal asuva Korakia ja Atika piirkonna (EL) vaheline riigisisene elektriliin

3.12

Wolmirstedti ja Baieri riigisisene elektriliin Saksamaal, et suurendada riigisisest põhja-lõunasuunalist ülekandevõimsust

3.27

Sitsiilia (IT) ja Tuneesia (TU) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ELMED)

Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)

4.1

Ühishuviprojekt Taani–Saksamaa, Tolstrup Gaarde (DK) ja Bentwischi (DE) võrkude sidumine avamere tuuleparkide Kriegers Flak (DK) ning Baltic 1 ja 2 (DE) kaudu (praegu tuntud projektina Kriegers Flak Combined Grid Solution)

12) Riikidevaheline CO2-transpordivõrk

Nr	Määratlus
12.1	Teesside'i (UK) CO2-käitlusjaam (edaspidi kaasatakse ka Madalmaad, Belgia ja Saksamaa)
12.2	Transpordi- ja taristuprojekt CO2-Sapling (Ühendkuningriik, järgmistes etappides Madalmaad, Norra)
12.3	Rotterdam Nucleus (Madalmaad ja Ühendkuningriik)
12.4	Piiriülesed transpordiühendused Madalmaades ja Ühendkuningriigis asuvate CO2-heite allikate ning Norras asuva hoidla vahel

C. LOENDID PROJEKTIDEST, MIDA EI KÄSITLETA ENAM ÜHISHUVIPROJEKTINA JA PROJEKTIDEST, MIS SAID MUUDE ÜHISHUVIPROJEKTIDE LAHUTAMATUKS OSAKS

1) Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

1.1.3

1.2

1.5

1.9.2

1.9.3

1.9.4

1.9.5

1.9.6

1.11.1

1.11.2

1.11.3

1.11.4

2) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

2.2.2

2.2.3

2.3.1

2.3.2

2.5.2

2.6

2.8

2.11.1

2.11.2

2.11.3

2.12

2.15.2

2.15.3

2.15.4

2.16.2

2.19

2.20

2.21

2.22

2.25.1

2.25.2

2.26

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
2.1	3.1.4

3) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

3.1.3

3.2.1

3.2.3

3.3

3.5.1

3.5.2

3.6.1

3.6.2

3.8.2

3.8.3

3.8.6

3.9.2

3.9.3

3.9.4

3.13

3.14.1

3.15.1

3.15.2

3.16.2

3.16.3

3.18.1

3.18.2

3.19.2

3.19.3

3.20.1

3.20.2

3.25

3.26

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
3.19.1	3.22.5

4) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

4.5.1

4.5.3

4.5.4

4.5.5

4.8.6

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
4.3	4.8.9
4.9	4.8.9

5) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Gas)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

5.2

5.6

5.7.1

5.7.2

5.9

5.12

5.13

5.14

5.15.1

5.15.2

5.15.3

5.15.4

5.15.5

5.16

5.17.1

5.17.2

5.18

5.20

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
5.8.1	5.5.2
5.8.2	5.5.2

6) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Gas)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

6.3

6.5.3

6.5.4

6.7

6.8.3

6.9.2

6.9.3

6.11

6.12

6.16

6.17

6.19

6.20.1

6.20.5

6.21

6.22.1

6.22.2

6.25.2

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
6.1.1	6.2.10
6.1.2	6.2.11
6.1.3	6.2.11
6.1.4	6.2.11
6.1.5	6.2.11
6.1.6	6.2.11
6.1.7	6.2.11
6.1.8	6.2.2
6.1.9	6.2.11
6.1.10	6.2.2
6.1.11	6.2.2
6.1.12	6.2.12
6.2.3	6.2.2
6.2.4	6.2.2
6.2.5	6.2.2
6.2.6	6.2.2
6.2.7	6.2.2
6.2.8	6.2.2
6.2.9	6.2.2
6.5.2	6.5.6
6.6	6.26.1
6.8.4	6.25.4
6.13.1	6.24.4
6.13.2	6.24.4
6.13.3	6.24.4
6.14	6.24.1
6.15.1	6.24.10
6.15.2	6.24.10
6.18	7.3.4
6.24.2	6.24.1
6.24.3	6.24.1
6.24.5	6.24.4
6.24.6	6.24.4
6.24.7	6.24.4
6.24.8	6.24.4
6.24.9	6.24.4
6.25.3	6.24.10
6.26.2	6.26.1
6.26.3	6.26.1
6.26.4	6.26.1
6.26.5	6.26.1
6.26.6	6.26.1

7) Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor (SGC)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

7.1.2

7.1.5

7.1.7

7.2.1

7.2.2

7.2.3

7.4.1

7.4.2

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
7.1.6	7.1.3
7.1.4	7.3.3
7.3.2	7.5