ENDISE

Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Euroopa Liidu vaheline salastatud teabe vahetamise

JULGEOLEKUKORRA KOKKULEPE ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK,

keda esindab valitsus,

ühelt poolt

ja

EUROOPA LIIT, edaspidi “EL”,

keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik,

teiselt poolt,

edaspidi “kokkuleppeosalised”,

PIDADES MEELES ühist pühendumust stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessile, mis jääb endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi Euroopa suunal liikumise raamistikuks kuni selle tulevase ühinemiseni ELiga;

ARVESTADES, et kokkuleppeosaliste eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisusel rajaneval alal;

ARVESTADES, et kokkuleppeosalised on seisukohal, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd;

ARVESTADES, et seetõttu on pidev vajadus vahetada salastatud teavet kokkuleppeosaliste vahel;

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ning koostöö võivad nõuda kummagi kokkuleppeosalise juurdepääsu teineteise salastatud teabele ja materjalidele, samuti salastatud teabe ja seonduvate materjalide vahetamist kokkuleppeosaliste vahel;

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja seonduvatele materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kokkulepet kohaldatakse mis tahes vormis salastatud teabe või materjalide suhtes, mida kokkuleppeosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil kokkuleppeosaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes teavet (st mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi) või materjali, mida tuleb kaitsta loata avaldamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria (edaspidi “salastatud teave”).

Artikkel 3

Kokkuleppes tähendab “EL” Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi “nõukogu”), peasekretäri/kõrget esindajat ja nõukogu peasekretariaati ning Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “Euroopa Komisjon”).

Artikkel 4

Kumbki kokkuleppeosaline:

a)	peab kaitsma ja turvama kokkuleppele vastavat salastatud teavet, mille teine kokkuleppeosaline on edastanud või mida temaga on vahetatud;

b)

peab tagama, et kokkuleppele vastavalt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria, mille teabe edastanud kokkuleppeosaline on sellele määranud. Vastuvõttev kokkuleppeosaline kaitseb ja turvab salastatud teavet kooskõlas oma julgeolekualaste eeskirjade nende sätetega, mis on seotud vastava salastatuse kategooriaga teabe või materjaliga, nagu on ette nähtud julgeolekukorraldustega, mis tuleb artikli 11 ja 12 kohaselt kehtestada;

c)	peab kasutama kokkuleppele vastavat salastatud teavet üksnes eesmärkidel, mis on ette näinud teabe allikas, ja eesmärkidel, milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	ei tohi avaldada kokkuleppele vastavat salastatud teavet kolmandatele isikutele ega artiklis 3 nimetamata ELi institutsioonidele või organitele ilma teabe allika eelneva nõusolekuta.

Artikkel 5

1.   Kokkuleppeosaline (“edastav kokkuleppeosaline”) võib salastatud teavet avaldada või levitada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega teisele kokkuleppeosalisele (“vastuvõttev kokkuleppeosaline”).

2.   Teabe levitamiseks muudele vastuvõtjatele kui käesoleva kokkuleppe sõlminud kokkuleppeosalised teeb vastuvõttev kokkuleppeosaline pärast edastava kokkuleppeosalise nõusoleku saamist salastatud teabe avaldamist või levitamist käsitleva otsuse kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on kindlaks määratud tema julgeolekualastes eeskirjades.

3.   Lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei ole üldine avaldamine võimalik, kui kokkuleppeosalised ei ole omavahelisel kokkuleppel kehtestanud teatavaid teabekategooriaid käsitlevat ja nende talitlusnõuetega seotud korda.

Artikkel 6

Kõikidel artiklis 3 kindlaks määratud kokkuleppeosalistel ja nende üksustel peavad olema julgeolekuorganisatsioon ja julgeolekuprogrammid, mis põhinevad sellistel julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel, mida rakendatakse artiklite 11 ja 12 kohaselt loodavates kokkuleppeosaliste julgeolekusüsteemides, eesmärgiga tagada, et kokkuleppele vastava salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 7

1.   Kokkuleppeosalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs kokkuleppele vastavale edastatud või vahetatud teabele, peavad enne sellisele teabele juurdepääsu loa saamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

2.   Julgeolekukontrolli kord peab olema selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib anda tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Kokkuleppeosalised annavad vastastikust abi kokkuleppes sätestatud salastatud teabe julgeoleku osas ja ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes. Artiklis 11 kindlaks määratud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata julgeolekukorralduste tõhusust oma vastutusalas, mis määratakse artiklitega 11 ja 12.

Artikkel 9

1.   Kokkuleppe kohaldamisel

a)

ELi puhul: saadetakse kogu kirjavahetus nõukogule järgmisel aadressil: Council of the European Union Chief Registry Officer Rue de la Loi/Wetstraat, 175 B-1048 Brussels. Nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) edastab kogu posti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile kooskõlas lõikega 2.

b)

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul: saadetakse kogu kirjavahetus salastatud teabe julgeoleku direktoraadi keskregistri juhatajale ning edastatakse vajaduse korral kõnealuse riigi esinduse kaudu Euroopa Ühenduste juures järgmisel aadressil: Registry Officer Avenue Louise 209A B-1050 Brussels.

2.   Erandkorras võib ühe kokkuleppeosalise kirjavahetuse, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse kokkuleppeosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise kokkuleppeosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele kirjavahetusele ainuke juurdepääs, võttes arvesse nende pädevust ja vastavalt põhjendatud teadmisvajaduse põhimõttele. ELi puhul edastatakse selline kirjavahetus nõukogu registri juhataja kaudu.

Artikkel 10

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul kontrollivad salastatud teabe julgeoleku direktoraadi direktor ja nõukogu ning Euroopa Komisjoni peasekretärid kokkuleppe rakendamist.

Artikkel 11

Kokkuleppe rakendamiseks:

1.	Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul vastutab temale edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest salastatud teabe julgeoleku direktoraat, tegutsedes kõnealuse valitsuse nimel ja alluvuses.

2.

Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo (edaspidi “nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo”) vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja eest, tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses, kokkuleppe kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku julgeolekukorra väljatöötamise eest.

3.	Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat, tegutsedes Euroopa Komisjoni nimel ja alluvuses, vastutab kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku julgeolekukorra väljatöötamise eest.

Artikkel 12

Julgeolekukorras, mis kehtestatakse artikli 11 kohaselt kolme asjaomase ametkonna kokkuleppel, sätestatakse kokkuleppele vastava salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid. ELi puhul peab need standardid heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul peab need standardid heaks kiitma salastatud teabe julgeoleku direktoraadi direktor.

Artikkel 13

Artiklis 11 kindlaks määratud asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida kokkuleppele vastava salastatud teabe tõestatud või oletatava ohus olemise korral.

Artikkel 14

Enne kokkuleppele vastava salastatud teabe kokkuleppeosalistele edastamist peavad julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused, mis on kindlaks määratud artiklis 11, kokku leppima, et vastuvõttev kokkuleppeosaline suudab kokkuleppele vastavat teavet kaitsta ja turvata kooskõlas artiklite 11 ja 12 kohaselt kehtestatud korraga.

Artikkel 15

Kokkulepe ei takista kokkuleppeosalistel sõlmida muid kokkuleppele vastava salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud kokkuleppeid, tingimusel et need ei ole vastuolus kokkuleppe sätetega.

Artikkel 16

Kõik kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad erimeelsused ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel lahendatakse kokkuleppeosaliste vaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1.   Kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppeosalised on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Kokkulepet võib selle võimalikuks muutmiseks üle vaadata kummagi kokkuleppeosalise taotluse korral.

3.   Kõik kokkuleppe muudatused vormistatakse kirjalikult kokkuleppeosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 18

Kumbki kokkuleppeosaline võib kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele kokkuleppeosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine kokkuleppeosaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta kokkuleppe sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu kokkuleppe kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas kokkuleppe sätetega.