Ebatüüpilised õigusaktid

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 121 – majanduspoliitika

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 148 – tööhõive

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 171 – üleeuroopalised võrgud

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 177 – majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 218 – rahvusvahelised lepingud

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 232 – Euroopa Parlament

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 240 – nõukogu

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 249 – komisjon

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 254 – Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 256 – Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 287 – kontrollikoda

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 295 – õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 303 – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 306 – Regioonide Komitee

MIS ON NENDE ARTIKLITE EESMÄRK?

• Ebatüüpilised õigusaktid on Euroopa Liidu (EL) institutsioonide poolt vastuvõetavate õigusaktide kategooria, mis on seotud ELi-sisemise korraldusega. Neid õigusakte nimetatakse ebatüüpilisteks, sest need ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288 ette nähtud õigusaktide kategooriatesse.
• Ebatüüpilisi õigusakte on mitut liiki. Mõnda neist on mainitud ELi aluslepingutes, aga teised on välja töötatud praktika käigus.
• Ebatüüpilisi õigusakte eristatakse nende rakendamise alusel, mis on üldiselt poliitiline. Mõned võivad olla siduvad, kuid see on piiratud ELi institutsioonilise raamistikuga.

PÕHIPUNKTID

Ebatüüpilised õigusaktid, mis on aluslepingutes ette nähtud

• ELi institutsioonide kodukorrad on ebatüüpilised õigusaktid. Aluslepingutes on sätestatud, et ELi institutsioonid võtavad vastu oma kodukorra.
• Kõnealustes kodukordades sätestatakse ELi institutsioonide korraldus, tegevus ja töökorra eeskirjad. Need on siduvad üksnes asjaomasele institutsioonile või organile.
• Kodukorra vastuvõtmise õiguslikuks aluseks on järgmised artiklid:
  • Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 232 – Euroopa Parlament
  • Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 240 – Euroopa Liidu Nõukogu
  • Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 249 – Euroopa Komisjon
  • Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 254 – Euroopa Liidu Kohus
  • Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 287 – kontrollikoda
  • Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 303 – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
  • Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 306 – Regioonide Komitee
• Aluslepingutes nähakse ette ka teist liiki õigusaktid, mis võetakse vastu ELi institutsioonide vahel toimuva poliitilise dialoogi kontekstis. Kõnealused õigusaktid on põhiliselt ettenähtud institutsioonide töö ja nendevahelise koostöö hõlbustamiseks. Näiteks rahvusvaheliste lepete vastuvõtmismenetluse kontekstis võib Euroopa Liidu Nõukogu esitada Euroopa Komisjonile suuniseid lepete läbirääkimisteks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 218).
• Institutsioonid võivad minna veel kaugemale, korraldades oma koostööd institutsioonidevaheliste kokkulepete kaudu (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 295). Seda liiki kokkulepped on samuti ebatüüpilised õigusaktid. Nendel võib olla siduv jõud, kuid üksnes leppe allkirjastanud institutsioonide jaoks.

Ebatüüpilised õigusaktid, mida ei ole aluslepingutes ette nähtud

ELi institutsioonid kasutavad erinevaid dokumente, mis on välja töötatud praktika käigus. Nende hulka kuuluvad deklaratsioonid, arutelud, soovitused, resolutsioonid, teatised, tegevusjuhendid, institutsioonidevahelised kokkulepped, ajakavad, järeldused ning valged ja rohelised raamatud.

• Parlament väljendab mõningaid oma poliitilisi seisukohti rahvusvahelisel tasandil resolutsioonidega (nt Venemaa agressiooni kohta Ukraina vastu).
• Nõukogu võtab pärast oma istungeid korrapäraselt vastu järeldusi, resolutsioone või suuniseid. Nende õigusaktidega väljendatakse peamiselt institutsiooni seisukohti konkreetsetes Euroopaga seotud või rahvusvahelistes küsimustes. Kõnealuseid õigusakte rakendatakse üldiselt, kuid need ei ole õiguslikult siduvad. Sellised on muuhulgas näiteks nõukogu 12. detsembri 2023. aasta järeldused laienemise kohta.
• Samuti võtab komisjon vastu mitmeid talle eriomaseid ebatüüpilisi õigusakte.
  • Neist kõige tavalisemad on teatised, millega tavaliselt tutvustatakse uusi poliitilisi programme.
  • Komisjoni talituste töödokumentides esitatakse taustteavet, sealhulgas teatises kirjeldatud poliitika põhjenduseks tehtud teadusuuringute üksikasjad. Samuti kirjeldatakse nendes, kuidas ja miks tehakse poliitilisi valikuid seadusandlike ettepanekute korral.
  • Ta võtab vastu rohelisi raamatuid, mille eesmärk on alustada avalikke konsultatsioone teatavates ELi küsimustes (nt roheline raamat vananemise kohta, mis võeti vastu 2021. aastal). Rohelisi raamatuid kasutatakse vajaliku teabe kogumiseks enne seadusandliku akti eelnõu koostamist.
  • Ta võtab aeg-ajalt vastu valgeid raamatuid, milles esitatakse ELi tasandil võetavaid meetmeid (nt 2020. aastal välja antud valge raamat tehisintellekti kohta).
  • Samuti annab ta välja suuniseid, milles antakse sageli praktilist teavet, mis aitab kaasa õigusaktide tõlgendamisele. Näitena võib tuua 2022. aastal välja antud suunised kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi kohta.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – VIII jaotis – Majandus- ja rahapoliitika – 1. peatükk – Majanduspoliitika – Artikkel 121 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 99) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 97–98)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – IX jaotis – Tööhõive – Artikkel 148 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 128) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 112–113)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – XVI jaotis – Üleeuroopalised võrgud– Artikkel 171 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 155) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 125)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kolmas osa, liidu sisepoliitika ja -meetmed, XVIII jaotis, Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, artikkel 177 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 161) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 128)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Viies osa – Liidu välistegevus – V jaotis – Rahvusvahelised lepingud – Artikkel 218 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 300) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 144–146)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 1. jagu – Euroopa Parlament – Artikkel 232 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 199) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 152)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 3. jagu – Nõukogu – Artikkel 240 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 207) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 154)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 4. jagu – Komisjon – Artikkel 249 (endine EÜ asutamislepingu artikli 218 lõige 2 ja artikkel 212) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 157)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 5. jagu – Euroopa Liidu Kohus – Artikkel 254 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 224) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 158–159)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 5. jagu – Euroopa Liidu Kohus – Artikkel 256 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 225) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 159–160)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 7. jagu – Kontrollikoda – Artikkel 287 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 248) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 170–171)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Institutsioonilised sätted – 2. peatükk – Liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted – 2. jagu – Õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted – Artikkel 295 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 175)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Institutsioonilised sätted – 3. peatükk – Liidu nõuandvad organid – 1. jagu – Majandus- ja sotsiaalkomitee – Artikkel 303 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 260) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 178)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Institutsioonilised sätted – 3. peatükk – Liidu nõuandvad organid – 2. jagu – Regioonide Komitee – Artikkel 306 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 264) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 179)

Viimati muudetud: 17.05.2024