This document is an excerpt from the EUR-Lex website
EU biodiversity strategy for 2030
ELi elurikkuse strateegia aastani 2030
ELi elurikkuse strateegia aastani 2030
- Date of last review:
- 14/09/2020
- Author:
- Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
- Responsible entity(ies):
- Keskkonna peadirektoraat
- Summarised document(s):
- Summary code:
-
-
20.14.00.00 Loodus ja elurikkus
- 20.25.00.00 Euroopa roheline kokkulepe
-
20.14.00.00 Loodus ja elurikkus
- EUROVOC descriptor:
- Directory code:
-
- 15.10.10.00 Keskkond, tarbijad ja tervisekaitse / Keskkond / Üldsätted ja programmid
ELi elurikkuse strateegia aastani 2030
KOKKUVÕTE:
Teatis — ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 Toome looduse oma ellu tagasi
MIS ON STRATEEGIA EESMÄRK?
- Selle eesmärk viia Euroopa elurikkus1 viia 2030. aastaks taastumise teele, mis on kasulik loodusele, inimestele ja kliimale.
- Selle saavutamiseks esitatakse strateegias kohustuste ja meetmete terviklik raamistik elurikkuse vähenemise peamiste põhjuste vastu võitlemiseks:
- muutused maa- ja merekasutuses;
- liigkasutus;
- kliimamuutused;
- saaste ja
- invasiivsed võõrliigid.
- Strateegias esitatakse ka ELi seisukoha kava 2020. aasta järgse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku kohta, mis võetakse vastu ÜRO elurikkuse tippkohtumisel 2021. aastal.
- ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 võeti vastu samal ajal strateegiaga talust taldrikule. Need on vastastikku tugevdavad strateegiad, ühendades looduse, põllumehed, ettevõtjad ja tarbijad.
- See on Euroopa rohelise kokkuleppe keskne osa ja sellega suunatakse jõupingutusi, et jätkusuutlikult taastuda COVID-19 kriisist.
- See toetab veelgi kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega seotud jõupingutusi looduspõhiste lahenduste abil, mis seovad ja säilitavad süsinikku heas seisundis ökosüsteemides ning aitavad loodusel ja ühiskonnal kohaneda kliimamuutuste paratamatute mõjudega.
PÕHIPUNKTID
Elurikkuse taastamiseks on strateegias sätestatud mitmed eesmärgid ja kohustused, mis tuleb saavutada hiljemalt 2030. aastaks järgmises neljas põhivaldkonnas.
- Sidus kaitsealade võrgustik
Võrgustik:
- kaitseb õiguslikult vähemalt 30 % ELi maismaast ja 30 % selle merealast ning lõimib üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid;
- kaitseb rangelt vähemalt 30 % ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki loodus2 - ja põlismetsi3;
- haldab kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrab selleks kindlaks selged kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirab neid asjakohaselt.
Euroopa Komisjon kehtestab koos liikmesriikidega 2021. aasta lõpuks kriteeriumid ja suunised täiendavate kaitsealade ja rangelt kaitstud alade määramiseks.
Liikmesriikidel on kuni 2023. aasta lõpuni aega, et teha märkimisväärseid edusamme uute õiguslikult kaitstud alade määramisel ja ökoloogiliste koridoride lõimimisel.
Komisjon hindab 2024. aastal, kas ELis ollakse 2030. aastaks püstitatud eesmärkideni jõudmiseks graafikus või on vaja jõulisemaid meetmeid, sealhulgas ELi õigusakte.
- ELi looduse taastamise kava
Kava sisaldab järgmisi kohustusi 2030. aastani:
- esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu tegemist ettepanek ELi õiguslikult siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta;
- taastada olulised kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad;
- tagada, et elupaigad ja liigid ei halvene ja et vähemalt 30 % nendest ebasoodsa kaitsestaatusega elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust;
- pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine;
- vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja kasutamist 50 % ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50 %;
- tagada, et vähemalt 25 % põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja et märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu;
- teha märkimisväärseid edusamme saastunud mullaga maade tervendamisel;
- istutada ELis kolm miljardit puud, järgides ökoloogilisi põhimõtteid;
- taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses;
- vähendada 50 % nende punasesse raamatusse kantud liikide arvu, mida ohustavad invasiivsed võõrliigid;
- vähendada väetistest saadavate toitainete kadu 50 % ja seega väetiste kasutamist vähemalt 20 %;
- tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel on ambitsioonikas linnaruumi haljastamise kava;
- kõrvaldada või vähendada kalapüügi ja mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele;
- lõpetada liikide kaaspüük4 või vähendada see tasemeni, mis tagab liikide taastumise ja kaitse.
- Ümberkujundavate muutuste võimaldamine
Kohustuste täitmise tagamiseks ja muutuste toetamiseks teevad komisjon ja liikmesriigid järgmist.
- Kehtestavad uue ELi elurikkuse juhtimise raamistiku koos rakendamiskohustuste ja vahe-eesmärkidega, et tagada kõigi osalejate vastutus elurikkusega seotud kohustuste täitmisel. Raamistikuga toetatakse ka sidusrühmade osalust ning läbipaistvat ja osalusjuhtimist. See hõlmab seire- ja läbivaatamismehhanismi ja selgeid kokkulepitud näitajaid ning võimaldab edusamme korrapäraselt hinnata ja vajaduse korral parandusmeetmeid võtta. Komisjon hindab seda lähenemisviisi 2023. aastal ning kaalub, kas juhtimiseks on vaja õiguslikult siduvat lähenemisviisi.
- ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja nende täitmise tagamise tugevdamine.
- Tuginemine kogu ühiskonda hõlmavale lähenemisviisile, mis käsitleb elurikkuse kaitset, nõuab ettevõtluse kaasamist, era- ja avaliku sektori vahendite kaasamist riikide ja ELi tasandil, investeeringute suunamist keskkonnahoidlikuks taastamiseks ja looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtmiseks ning teadmiste, hariduse ja oskuste parandamist elurikkuse kaitseks ja taastamiseks.
- Ambitsioonikas üleilmne elurikkuse tegevuskava
EL aitab sellele tegevuskavale kaasa, kohustudes:
- tegema elurikkuse valdkonnas kõrgeid sihte seadva koalitsiooni raames koostööd sarnaselt mõtlevate partneritega ning näitama oma tegudega eeskuju ambitsioonika 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse tegevuskava nimel;
- kasutama välistegevust elurikkuse kaitse ja taastamise edendamiseks, eriti seoses ookeanide rahvusvahelise haldamise, kaubanduse, rahvusvahelise koostöö, naabruspoliitika ja ressursside kaasamisega.
Komisjon vaatab strateegia läbi 2024. aastal, et hinnata edusamme ja seda, kas strateegia eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta lisameetmeid.
TAUST
- ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 (Euroopa Komisjoni veebisait).
PÕHIMÕISTED
- Elurikkus – planeedi elu, sealhulgas geenide, liikide ja ökosüsteemide mitmekesisus.
- Loodusmets – mets, olenemata selle vanusest, mida pole kunagi raiutud ja mis on arenenud looduslike häiringute tagajärjel ja looduslike protsesside käigus.
- Põlismets – metsaosa, millel on välja kujunenud struktuur ja liigid, mida tavaliselt seostatakse seda tüüpi põlismetsaga.
- Kaaspüük – tahtmatult püütud soovimatud kala- ja mereliigid.
PÕHIDOKUMENT
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 – Toome looduse oma ellu tagasi (COM(2020) 380 final, )
Viimati muudetud
