Tervise ja keskkonna kaitsmine püsivate orgaaniliste saasteainete eest

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Selle eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda Euroopa Liidus (EL) püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise ja kasutamise lõpetamise või piiramisega, nagu on määratletud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis või 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokollis püsivate orgaaniliste saasteainete kohta.
• Määruse eesmärk on minimeerida või võimaluse korral lõpetada selliste ainete eraldumine ning reguleerida neis sisalduvaid või nendega saastatud jäätmeid. Määruses võetakse eriti arvesse ettevaatuspõhimõtet.
• Seda on korduvalt muudetud, viimati määrusega (EL) 2022/2400, millega ajakohastatakse määruse IV ja V lisa.

PÕHIPUNKTID

Püsivad orgaanilised saasteained on ohtlikud keemilised ained, mis võivad ületada riigipiire, neid leitakse sageli nende allikatest kaugel, need on keskkonnas püsivad, bioakumuleeruvad* ning kujutavad endast seetõttu ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.

Tootmise, turule laskmise* ja kasutamise kontrollimine

• I lisas loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmine, turulelaskmine ja kasutamine eraldi, segudes või toodetes* on keelatud, kui ei kohaldata lisas nimetatud teatavaid erandeid. I lisa on korduvalt muudetud Euroopa Komisjoni vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega. II lisas loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmine, turulelaskmine ja kasutamine on piiratud juhul, kui kohalikes oludes ohutud, tulemuslikud ja taskukohased alternatiivid ei ole asjaomases ELi liikmesriigis kättesaadavad.
• Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad kohaldama olemasolevate ainete suhtes asjakohast kontrolli (nt loetellu kandes) ning hoidma ära püsiva orgaanilise saasteaine omadustega uute ainete tootmise, turulelaskmise ja kasutamise.
• Liikmesriigid võivad edastada loetellu kandmise ettepanekud komisjonile, kes otsustab koos Euroopa Kemikaaliametiga (ECHA), kas teha ettepanekuid ainete loetellu lisamiseks. ECHA pakub tehnilist ja teaduslikku abi ning aitab kaasa määruses kirjeldatud protsessidele.

Erandid

• Nendest kontrollimeetmetest võib teha erandeid juhul, kui ainet kasutatakse laboriuuringutes või etalonainena või kui aine esineb ainetes, segudes või toodetes tahtmatu jälgsaastena.
• Muud erandid kehtivad püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate toodete kohta, mis on toodetud enne määruse jõustumist, järgides konkreetseid tingimusi, sealhulgas komisjonile ja Stockholmi konventsiooni sekretariaadile teatamise nõudeid.

Keskkonda sattumise vähendamine, minimeerimine ja lõpetamine

Liikmesriigid peavad

• koostama inventuurid õhku, vette ja pinnasesse sattunud III lisas loetletud ainete kohta;
• teavitama oma tegevuskavast, milles käsitletakse meetmeid ainete heitkoguste kindlakstegemiseks, iseloomustamiseks ja minimeerimiseks, sealhulgas asendus- või muudetud ainete kasutamiseks;
• eelistama alternatiivseid protsesse, mis hoiavad ära püsivate orgaaniliste saasteainete tekke ja eraldumise hoonete ehitamisel või muutmisel.

Jäätmed

• Jäätmete tekitaja või valdaja peab vältima nii palju kui võimalik jäätmete saastumist IV lisas loetletud ainetega.
• Enamikul juhtudel saastunud jäätmed kõrvaldatakse või taaskasutatakse*, et tagada jäätmetes esinevate püsivate orgaaniliste saasteainete hävitamine või muundamine.
• ELi riigid peavad tagama, et saastunud jäätmete tootmine, kogumine ja vedu, samuti nende ladustamine ja töötlemine oleks jälgitav ning toimub keskkonna ja inimeste tervise kaitset tagaval viisil.
• Muutmismäärusega (EL) 2022/2400 ajakohastatakse IV ja V lisa, mis määrab kindlaks, kuidas käideldakse püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavaid jäätmeid, eriti seda, kas neid saab ringlusse võtta või tuleb hävitada või pöördumatult muundada. Muudetud IV ja V lisa sisaldavad pentaklorofenooli, mis oli määruse (EÜ) nr 850/2004 kehtetuks tunnistamise ja uuesti sõnastamise ajal tahtmatult välja jäänud.
• Muutmismäärusega lisatakse IV lisasse ka täiendavaid aineid ning IV ja V lisas ajakohastatakse mõne aine kontsentratsiooni piirnorme:
  • perfluorooktaanhape, selle soolad ja sellega seotud ühendid, mida kasutatakse veekindlates tekstiilides ja tulekustutusvahtudes;
  • polübroomitud difenüüleetrid – leegiaeglustid, mida leidub elektri- ja elektroonikaseadmetes, sõidukites ja mööblis kasutatavates plastides ja tekstiilides;
  • heksabromotsüklododekaan – teatavates plast- ja tekstiilijäätmetes, eriti polüstüreenisolatsioonis leiduv leegiaeglusti;
  • lühiahelalised klooritud parafiinid – teatavates kummi- ja plastjäätmetes leiduvad leegiaeglustid;
  • polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid – ained, mida leidub lisanditena teatavat liiki tuhas ja muudes tööstuslikes jäätmetes;
  • dioksiinitaolised polüklooritud bifenüülid – võivad esineda lisanditena teatavat liiki tuhas ja tööstuslikes õlides;
  • perfluoroheksaansulfoonhape, selle soolad ja sellega seotud ühendid, mida leidub tekstiilides, nakkumatutes keedunõudes ja tulekustutusvahtudes;
  • dikofool – pestitsiid, mida varem kasutati põllumajanduses.

Kavandamine, järelevalve ja aruandlus

• Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimaluse osaleda oma rakenduskavade koostamises, mis peavad olema üldsusele kättesaadavad ja neid tuleb jagada komisjoni ja kemikaaliametiga, sealhulgas teavet riigi tasandil võetud meetmete kohta, mille eesmärk on teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud alad ja neid hinnata. Komisjon peab haldama ka ELi rakenduskava, mis vajaduse korral vaadatakse läbi ja ajakohastatakse.
• Võrreldavate seireandmete kogumiseks keskkonnas esinevate III lisa A osas loetletud ainete kohta tuleb luua seiremehhanism. Liikmesriigid koostavad aruande ka määruse rakendamise kohta.
• Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selle määruse I, II ja III lisas esitatud ainete loetelu muutmiseks, et kohandada neid Stockholmi konventsiooni või 1979. aasta protokolli lisades esitatud ainete loetelu muudatustega.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

• Määrust (EL) 2019/1021 kohaldatakse alates 15. juulist 2019.
• Muutmismäärust (EL) 2022/2400 kohaldatakse alates 10. juunist 2023.

TAUST

Lisateave:

• Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavad jäätmed (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77)

Määruse (EL) 2019/1021 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2400, millega muudetakse määruse (EL) 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV ja V lisa (ELT L 317, 9.12.2022, lk 24–31)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–849) Tekst on parandustega uuesti avaldatud (ELT L 136, 29.5.2007, lk 3–280)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis ettevaatuspõhimõtte kohta (COM(2000) 1 final, 2.2.2000)

1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 81, 19.3.2004, lk 37–71)

Viimati muudetud: 24.04.2023