This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0455
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Against lock-in: building open ICT systems by making better use of standards in public procurement
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Klientide sidumise vähendamine: avatud IKT-süsteemide kujundamiseks tuleb avalike hangete raames paremini kasutada standarditel põhinevaid andmeid
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Klientide sidumise vähendamine: avatud IKT-süsteemide kujundamiseks tuleb avalike hangete raames paremini kasutada standarditel põhinevaid andmeid
/* COM/2013/0455 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Klientide sidumise vähendamine: avatud IKT-süsteemide kujundamiseks tuleb avalike hangete raames paremini kasutada standarditel põhinevaid andmeid /* COM/2013/0455 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Klientide sidumise vähendamine: avatud
IKT-süsteemide kujundamiseks tuleb avalike hangete raames paremini kasutada
standarditel põhinevaid andmeid (EMPs kohaldatav tekst) 1. Sissejuhatus Paljud organisatsioonid on oma info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemides n-ö kinni, sest süsteemide
toimimise kohta on üksikasjalik teave vaid teenuseosutajal, ja kui
organisatsioonidel on vaja osta uusi komponente või litsentse, on nad sunnitud
kasutama ainult selle konkreetse teenuseosutaja abi. Konkurentsi puudumine toob
kaasa kõrgemad hinnad ja ainuüksi avalik sektor maksab selle tõttu aastas
ligikaudu 1,1 miljardit eurot rohkem kui tarvis[1]. Standardite parem kasutamine võimaldaks
konkurentidel pakkuda alternatiivseid lahendusi ja aitaks vähendada klientide
seotust konkreetse teenuseosutajaga. See tooks omakorda kaasa hindade alanemise
ja tõenäoliselt ka teenuste parema kvaliteedi. Põhjuseks on asjaolu, et
standardid määravad kindlaks konkreetse tehnoloogia olemuse ja tagavad kõigile
IKT valdkonna tarnijatele võrdsed võimalused[2].
Standarditel põhinevaid süsteeme käsitlevatele pakkumiskutsetele saaks
reageerida ja oma pakkumuse teha rohkem tarnijaid ning see suurendaks
konkurentsi ja võimaldaks valida suurema hulga pakkumuste vahel. Euroopa digitaalses tegevuskavas on klientide
sidumine ühe konkreetse tarnijaga probleemina esile toodud ja kavas sisalduva
meetmega 23 on võetud kohustus anda suuniseid IKT standardimise ja riigihangete
kohta, et aidata riiklikel ametiasutustel kasutada standardeid tõhususe
suurendamiseks ja vähendada seotust ainult ühe tarnijaga[3]. 2. Klientide seotuse probleem
IKT-süsteemide puhul Riiklikud ametiasutused sõlmivad IKT-teenuste
osutajatega kindlaks ajavahemikuks lepingud konkreetsete IKT-toodete või
-teenuste kasutamiseks. Ametiasutus on konkreetse teenuseosutajaga seotud, kui
ta ei saa pärast lepingu lõppemist hõlpsalt teenuseosutajat vahetada, sest
võimalikul uuel teenuseosutajal puudub teenuse sujuvaks ülevõtmiseks oluline
teave süsteemi kohta. 2011. aastal Euroopa Liidu liikmesriikides
riigihangetega tegelevate ametnike seas korraldatud uuringust[4] (edaspidi „2011. aasta uuring”)
selgus, et vähemalt 40 % uuringuga hõlmatud 244 hankeasutusest pidas oma
praeguse IKT-lahenduse vahetamist liiga kalliks, sest vahetada tuleks ka hulk
muid süsteeme, mis kasutavad vahetatava põhisüsteemi andmeid. 25 %
küsitletud hankeasutustest vastas, et nad ei saa oma IKT-lahendust vahetada,
kuna kardavad, et selles sisalduvat teavet ei ole võimalik teisaldada. Klientide sidumise probleem toob tavaliselt
kaasa olukorra, kus IKT-süsteemiga seotud järgmise lepingu sõlmimiseks
koostatavad hankedokumendid sisaldavad viiteid selle konkreetse süsteemi
kaubamärgile. Ostjad peavad teabe saamiseks tuginema kaubamärgi nimetustele,
sest teabe puudumine IKT-süsteemide kohta muudab võimatuks kirjeldada süsteemi
piisavalt üksikasjalikult mõnel muul moel. Kaubamärgi nimetuste laialdast kasutamist
hankedokumentides on kinnitanud hulk uuringuid[5].
Kaubamärgi nimetustele viitavate pakkumiskutsete osakaal on uuringute kohaselt 16–36 %,
olenevalt sellest, missugust valimit kasutati. Lisaks sellele kasutavad
pakkumiskutsetes kaubamärkide nimetusi enamik 2011. aasta uuringus osalenud 244
asutusest – 23 % alati või sageli ning pisut alla 40 % vaid mõnikord.
Liidu riigihanke eeskirjades[6] on siiski sätestatud, et
tehnilised spetsifikatsioonid peavad võimaldama ettevõtjatele võrdset ligipääsu
hankemenetlusele ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi hankemenetluse
avamisel konkurentsile. Kaubamärgi nimetustele on lubatud viidata ainult
erandkorras, kui lepingu reguleerimiseset ei ole võimalik muul liidu
õigusaktides sätestatud viisil piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada;
sellistele viidetele tuleb lisada märge „või samaväärne”. Kaubamärgi nimetuste kasutamine
hankedokumentides piirab konkurentsi ainult konkreetse kaubamärgi tarnijatega
ning viib monopoli tekkimiseni, mis mõjutab hindu. Lisaks sellele võib sõltuvus
ühe konkreetse IKT-süsteemi müügile ja arendamisele spetsialiseerunud tarnijast
tekitada talitluspidevuse probleeme, sest tarnija võib otsustada süsteemi või
selle teatavate osade toetamise lõpetada. Samuti võivad kasutamata jääda
innovatsiooni ja tõhustamise võimalused, eelkõige siis, kui tarnija ei ole
võimeline hoidma süsteemi tulevikukindlana. Ühe komisjoni uuringu[7] tulemused näitasid, et avatud
hankemenetlused aitavad ligi meelitada suurema hulga pakkujaid ning et
pakkujate hulga kahekordistumine alandab lepingu väärtust ligikaudu 9 %. Võttes aluseks suurema pakkujate hulga ja
väiksemate kulude suhte ning ELi IKT-hangete hinnangulise mahu 78 miljardit
eurot,[8]
kusjuures 16 % neist hangetest viitab kaubamärgi nimetustele, kulutavad
riiklikud ametiasutused aastas IKT valdkonna toodetele ja teenustele
hinnanguliselt ligikaudu 1,1 miljardit eurot[9]
rohkem kui tarvis. Selle põhjuseks on pakkujate piiratud arv, mis tuleneb
hangete seostamisest konkreetsete kaubamärkidega. 3. Standarditel põhinevad IKT-süsteemid versus
omanduslikud süsteemid Standarditel põhinevate IKT-süsteemide
kasutamine omandusliku tehnoloogia asemel aitab hankemenetluse piirangud
kaotada, sest standarditega tehakse oluline teave konkreetse süsteemi kohta
kõigile kättesaadavaks ja võimaldatakse seega ka teistel potentsiaalsetel
tarnijatel süsteemi hallata või edasi arendada, tagades neile paremad
konkurentsitingimused. Lisaks majanduslikele aspektidele on üleminek
standarditel põhinevate IKT-süsteemide kasutamisele riiklike ametiasutuste jaoks
ka muul viisil väga kasulik. Seda kinnitatakse muu hulgas e-valitsuse
tegevuskavas[10].
3.1. Suhtlemine kodanikega –
suurem tõhusus ja vaba valik Kuna standardid hõlmavad spetsifikatsioone,
mis on kõigile huvitatud isikutele kättesaadavad, võivad eri tootjate tooted ja
teenused üksteisega sobituda ning see muudaks ühe avaliku süsteemi
integreerimise teise süsteemiga andmete vahetamise eesmärgil lihtsamaks ja
tõhusamaks[11].
Näiteks oleks kodanikel võimalik esitada ametiasutustele andmeid ainult üks
kord. Kui neid andmeid peaks tarvis minema mõnes teises olukorras, saaks neid
süsteemist automaatselt leida ja uuesti kasutada. Seega muutuks kodanike ja
ametiasutuste suhtlus tõhusamaks nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka
Euroopa tasandil. Kui samasugune koosvõime tuleks saavutada standarditel
mittepõhinevate süsteemide vahel, oleksid kulud tunduvalt suuremad ja kogu
protsess oleks hulga keerulisem. Lisaks piiraks omanduslike toodete kasutamine
standarditel põhinevate toodete asemel kodanike suhtlust ametiasutustega, sest
kodanikud saaksid andmeid edastada ainult juhul, kui neil oleks juurdepääs
samale tootele, mida kasutab ametiasutus[12].
Kui ametiasutused kasutaksid seevastu standarditel põhinevaid tooteid, saaksid
kodanikud kasutada ka muid tooteid, mis põhinevad samasugustel standarditel. 3.2. Suhtlemine teiste
ametiasutustega Euroopa koosvõimeraamistik ja Euroopa
koosvõimestrateegia, mida on kirjeldatud komisjoni teatises „Euroopa avalike
teenuste koosvõime alused”,[13]
sõltuvad väga suurel määral standarditel põhinevate IKT-süsteemide
kasutamisest. Koosvõime on vajalik piiriüleste e-valitsusteenuste osutamiseks,
kui kodanikud ja ettevõtjad soovivad ELi territooriumil reisida, töötada,
õppida või ettevõtlusega tegeleda. Sellised teenused aitavad kaasa Euroopa
digitaalse ühtse turu ühe eesmärgi saavutamisele. Kui
ametiasutused võtaksid kasutusele standarditel põhinevad alternatiivid, oleks
lihtsam arendada vajalikke piiriüleseid teenuseid. 3.3. Innovatsiooni tugevam
toetamine Direktiiviga avaliku sektori valduses oleva
teabe taaskasutamise kohta[14]
kohustatakse liikmesriike juhul, kui avaliku sektori valduses olevate
dokumentide taaskasutamine on lubatud, tegema need dokumendid võimaluse ja
vajaduse korral elektrooniliselt[15]
kättesaadavaks. Need dokumendid võivad sisaldada digitaalseid
kaarte, meteoroloogilist, õigus-, liiklus-, finants-, majandus- ja muud teavet
ning IKT-süsteemide rakendusliideseid käsitlevat teavet. Äriühingutel ja
kodanikel oleks niimoodi võimalik kasutada ametiasutuste käsutuses olevaid andmeid
ja süsteeme selliste uute rakenduste arendamiseks, mis oleksid ühiskonna jaoks
kasulikud, aitaksid kiirendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti ning
annaksid panuse ka avaliku sektori innovatsioonitegevusse. Kui need andmed oleksid kättesaadavad vormingus,
mis vastaks ühtsetele standarditele, aitaks see rakenduste arendajatel tagada,
et nende rakendused oleksid võimelised kasutama paljude eri ametiasutuste
andmeid ja et kodanikud saakisid neid rakendusi kasutada kõikjal Euroopas. Lisaks sellele on standarditel põhinevat
IKT-süsteemi lihtsam edasi arendada ja selline süsteem on ka paremini suuteline
toetama tulevikus tõhusalt ja innovatiivselt teenuseid, mida ametiasutused
peaksid kodanikele pakkuma. Standardid looksid vajaliku aluse, millele tuginedes
saaks iga IKT valdkonna asjatundja süsteemi täiendada või andmeid ühest
süsteemist teise üle viia, suurendades niimoodi süsteemi kasutamise
potentsiaali. 3.4. IKT-süsteemide tarnijate
kulude vähendamine Klientide sidumise tava mõjutab ka
IKT-süsteemide tarnijaid. 2011. aasta uuring näitas, et enamik tarnijatest
pooldab standarditel põhinevat avatumat hankemenetlust, sest see avaks turud
nende kõigi jaoks ja suurendaks seega ELi IKT-turu konkurentsivõimet. Teisalt
on selge, et uute turuletulijate suurem võimalus konkureerida võib mõjutada
negatiivselt teatavate domineerivate suuremate tarnijate müügitulemusi. Ehkki standarditel põhinev hankemenetlus tooks
enamikule IKT-süsteemide tarnijatele kasu, tuleks neil teha kulutusi
standardite rakendamiseks ja kasutamiseks oma toodetes ja teenustes. Neid
kulutusi tuleks võrrelda toodete ja teenuste hooldamiseks ja arendamiseks
tehtavate tavapäraste kulutustega. 2012. aastal riiklike ametiasutuste ja
IKT-süsteemide tarnijate hulgas tehtud uuringust[16] (edaspidi „2012. aasta
uuring”) nähtus, et 30 % sidusrühmadest prognoosib kulude märkimisväärset
suurenemist eelkõige lühema aja jooksul (eeldusel, et riiklikud ametiasutused
kasutavad kehtestatud standardeid järjepidevalt pikema aja jooksul). Samas
loodab 41 % vastanutest, et lahendustele tehtavad pikemaajalised kulutused
vähenevad, kuna IKT-süsteemide tarnijad saaksid kasu kulude üldisest
vähenemisest ja parematest turulepääsu võimalustest. Standarditel põhinevad IKT-süsteemid aitaksid
suurendada koosvõimet, innovatsiooni ja konkurentsi, vähendada kulusid ja
parandada suhtlust kodanikega. Nad looksid aluse uue põlvkonna avatud,
paindlike ja koostööd võimaldavate e-valitsusteenuste kujundamisele Euroopa
kodanike ja ettevõtjate jaoks, nagu on kavandatud e-valitsuse tegevuskavas
aastateks 2011–2015. 4. Juhend standarditel põhinevate
IKT-süsteemide hankimiseks Esmapilgul tundub idee hankida tulevikus
standarditel põhinevaid IKT-süsteeme lihtne. Kui on kavas korraldada hange uute
litsentside ja komponentide saamiseks, on tarvis küsida ainult vastavad
standardid. Tegelikult märkis aga suur hulk 2011. aasta uuringu raames
küsitletud hankeasutusi, et neil on olnud raskusi kasutada IKT-süsteemide
hankimisel standardeid, ning veidi alla 50 % asutustest tõi põhjuseks
puudulikud teadmised selle kohta, kuidas otsustada, millised standardid on
konkreetsete IKT-vajaduste korral asjakohased. Seetõttu on oluline aidata
hankijatel kõnealustest praktilistest raskustest üle saada ja anda neile nõu
standardite nõuetekohase kasutamise kohta. Standardite kasutamist IKT-valdkonna avalike
hangete korraldamisel edendavad praegu mõned liikmesriigid (Prantsusmaa,
Itaalia, Madalmaad, Ühendkuningriik, Saksamaa, Rootsi, Hispaania ja Taani)[17]. Nad annavad oma
ametiasutustele praktilisi juhiseid, mis hõlmavad konkreetsete olukordade jaoks
soovitatavate standardite loetelusid, hankemenetluse juhendeid ja
hankedokumentide näidissõnastust. Hoolimata kõnealustest parimatest tavadest
oli selline nõu kättesaadav vaid 25 %-le 2012. aasta uuringu raames
küsitletutest ning see näitab, et tarvis on välja töötada ühtsed juhised, mis
jõuaksid suurema hulga avaliku sektori hankijateni. Euroopa Komisjon on kindlaks teinud peamised
probleemid, millega IKT-süsteeme hankivatel riiklikel ametiasutustel tuleb
kokku puutuda, ja on kogunud parimaid tavasid neilt liikmesriikidelt, kes
tegutsevad aktiivselt kõnealuste probleemide kõrvaldamisega. Nendel parimatel
tavadel põhineb „Juhend standarditel põhineva info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia riigihangeteks – heade tavade näited” (edaspidi
„juhend”), mis on lisatud käesolevale teatisele. Juhend sisaldab järgmisi nõuandeid: ·
töötada välja IKT-strateegia, mis sisaldab olulisi
põhimõtteid, mida tuleb riigi, piirkonna või konkreetse kohaldamisala piires
järgida, et saavutada IKT-süsteemide ühilduvus ja tagada tõhusad teenused
kodanikele ning teistele riiklike ametiasutustega lävivatele osalistele; ·
hinnata standardeid metoodilisel, õiglasel ja
läbipaistval viisil, et teha kindlaks, milliseid standardeid tuleks kasutada
IKT-strateegia toetamiseks ja klientide sidumise vältimiseks. Seda tuleb teha
järjepidevalt, et tagada uute ja paremate standardite kasutuselevõtt varasemate
asemel niipea, kui need on välja töötatud; ·
nõuanded selle kohta, kuidas kõige paremini
kindlaks määrata riikliku ametiasutuse IKT-vajadusi ja hinnata nendele
vajadustele vastavaid potentsiaalseid IKT-süsteeme, võttes arvesse kasutajate
nõudmisi; ·
nõuanded eelarve pikaajalise kavandamise kohta,
eesmärgiga tulla toime esialgsete suuremate kuludega, kui püütakse hoiduda klientide
sidumise tavast; ·
nõuanded selle kohta, kuidas suhelda turuga nii, et
riiklikud ametiasutused mõistaksid, milline pakkumine turul parasjagu valitseb,
ning et turg tunneks ära riiklike ametiasutuste tulevased vajadused; ·
nõuanded selle kohta, kuidas töötada välja
praktilisi kasutusvalmis abinõusid (konkreetsete IKT-rakenduste jaoks
soovitatavate standardite loetelud, hankedokumentide näidissõnastus, koolitus),
mis aitaksid riiklikel ametiasutustel koostada hankedokumente, milles
viidatakse õigel viisil olukorrale vastavatele asjakohastele standarditele. Juhendis tuuakse ka näiteid parimatest
tavadest ja esitatakse materjalid, millele hankeasutused peaksid nõuannete
järgimiseks tuginema. Juhend on mõeldud kõigile nendele isikutele ja
asutustele, kes on IKT-hangetega seotud, sealhulgas riigihangetega tegelevatele
ametnikele, avaliku sektori IT-osakondade juhtidele ja riiklikke ametiasutusi
nõustavatele IKT-valdkonna ekspertidele. Juhendist nähtub selgelt, et klientide seotuse
probleemi ei saa standardite sagedasema ja parema kasutamise ning
koosvõimeliste süsteemide omandamise abil lahendada iga hankija eraldi, vaid
seda tuleb teha pikaajalise kava raames asjakohasel valdkondlikul ja
organisatsioonilisel tasandil, et saavutada IKT-süsteemide toimiv ühildamine. 5. Seotud algatused Standardite
kasutamist toetatakse ELi tasandil veel mitme muu algatuse kaudu: ·
Euroopa Komisjoni ettepanek, milles käsitletakse
direktiivi avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta[18]. Ettepanekus nähakse ette, et
Euroopa standardiorganisatsioonid töötavad komisjoni volituse M/376[19] alusel välja ühtlustatud
standardi; ·
ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse
raamprogrammi kuuluva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika
toetusprogrammi raames korraldatud e-valituse ulatuslikud katseprojektid, mille
tulemusel soovitatakse rakendusepõhiseid standardeid näiteks elektrooniliste
hankeplatvormide[20]
ja e-identimise[21]
jaoks; ·
töö, mida tehakse ühtse euromaksete piirkonna
kontekstis eri sidusrühmi hõlmava e-arveldamise[22] platvormi loomiseks; ·
standardite ja spetsifikatsioonide ühine
hindamismeetod (CAMSS),[23]
mis on välja töötatud Euroopa haldusasutuste koostalitusvõime alaste lahenduste
programmi (ISA)[24]
raames ja mis kujutab endast raamistikku standardite ja spetsifikatsioonide
koostalitusvõime hindamiseks ning tulemuste jagamiseks. Juhendis õhutatakse
riiklikke ametiasutusi kasutama seda meetodit standardite hindamiseks; ·
veel üks ISA programmi meede – riiklike
koostalitlusvõimeraamistike vaatluskeskus (NIFO)[25] – võimaldab vaadelda koostalitlusvõimealaseid
püüdlusi Euroopas. Keskus tegeleb põhiliselt riiklike
koostalitlusvõimeraamistike analüüsiga. Juhendis esitatud soovituse kohaselt
võib neid raamistikke kasutada avaliku sektori organisatsioonide
IKT-strateegiate olulise alusena; ·
Euroopa standardimissüsteemi hiljutine reform[26] võimaldab avaliku sektori
hankijatel nüüd sõnastada hankedokumentides sisalduvad tehnilised
spetsifikatsioonid, viidates foorumite ja konsortsiumide koostatud IKT
tehnilistele spetsifikatsioonidele, mille kinnitab komisjon pärast
konsulteerimist IKT standardimist käsitleva Euroopa mitmepoolse platvormiga;
varem oli võimalik viidata ainult riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste
standardiorganisatsioonide kehtestatud standarditele või spetsifikatsioonidele. 6. Kuidas toimida juhul, kui standardid
puuduvad? Mõne uut tüüpi rakenduse jaoks, mille avaliku
sektori organisatsioonid peavad välja arendama oluliste ühiskondlike
probleemide lahendamiseks, näiteks selleks, et tagada taskukohased ja
kvaliteetsed tervishoiuteenused vananevale elanikkonnale või võidelda
kliimamuutustega, ei pruugi vajalikud standardid veel kättesaadavad olla.
Sellisel juhul võiksid riiklikud ametiasutused võimaluse korral teha koostööd
teiste avaliku sektori hankijatega kommertskasutusele eelnevate hangete raames.
See tähendab, et hangitakse selliseid uurimis- ja arendustegevuse alaseid
teenuseid,[27]
mis võimaldavad avalikul sektoril jagada uuendusliku uurimis- ja
arendustegevuse tulemustega seotud riske ja kasu asjaomase tööstusharuga. See
võimaldab hankijatel suunata tööstusharu tegevust nii, et see vastaks nende
vajadustele, ning võrrelda konkureerivate tarnijate pakutavate lahenduste
positiivseid ja negatiivseid külgi (ülesehituse, prototüüpimise ja testimise
osas jne), ilma et nad peaksid sõlmima ulatuslikke lepinguid ühe konkreetse
tarnijaga. Tarnijaid võidakse ka paluda osaleda asjaomaste standardiasutuste
töös, et kehtestada standardid kommertskasutusele eelneva projekti raames
tehtud uurimis- ja arendustegevuse tulemuste põhjal. Euroopa pilvandmetöötluspartnerlus[28] on üks näide
kommertskasutusele eelnevast hankest, mille raames töötatakse välja standardid. 7. Standarditel põhinevate IKT-süsteemide
hanked: edasine tegevus Euroopa Komisjon kutsub kõiki liikmesriikide
ametiasutusi kasutama juhendit, et vähendada IKT-süsteemide seotust
klientidega. Seotuse vähendamine aitaks edendada konkurentsi Euroopas ja
toetada Euroopa digitaalse ühtse turu arengut, tagada parema juurdepääsu
avaliku sektori teabele ja andmetele ning võimaldada neid paremini kasutada. Ka
Euroopa Komisjon kohaldab juhendit standardite paremaks kasutamiseks omaenda
IKT-süsteemide puhul ja kutsub teisi Euroopa institutsioone üles seda teguviisi
järgima. Kava kohaselt peaksid liikmesriigid koos
Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa institutsioonidega koostama
spetsiifilisemad juhendid, mis oleksid kohandatud just nende IKT-strateegiale
ja nende kasutatavatele konkreetsetele standarditele. Selline lähenemisviis
peaks tooma süvenevat kasu nii kulude vähenemise kui ka täiendavate
innovatsiooni- ja konkurentsivõimaluste näol. Juhendi varasemat versiooni käsitleva
konsultatsiooni[29]
käigus selgus, et parimate tavade vahetamist peab väärtuslikuks vahendiks
enamik vastanutest – nii need, kellel on juba olemas juurdepääs parimate tavade
allikatele kui ka need, kellel sellist juurdepääsu veel ei ole. Üle 90 %
mõlema kategooria vastanutest (või 71 % kogu valimist) märkis, et parimate
tavade vahetamine oleks kasulik või koguni väga kasulik. Euroopa Komisjon toetab parimate tavade
vahetamist, korraldades kohtumisi asjaomaste sidusrühmadega (riiklikud
ametiasutused, IKT valdkonna tooteid ja teenuseid tarniv tööstusharu,
standardiorganisatsioonid ja kodanikuühiskond) ja seades sisse asjaomase
veebisaidi. Korrapäraselt kogemusi vahetades õpivad avaliku sektori organisatsioonid
üksteiselt uusi tavasid, kohandavad sellele vastavalt oma tegevust, arutavad
ühiseid probleeme ja pakuvad neile ühiseid lahendusi. Parimate tavade
vahetamine tagab, et eri liikmesriikides tehtavad valikud muutuvad
ühetaolisemaks ja killustatus väheneb ning see aitab välja kujundada tõelise
digitaalse ühtse turu. Komisjonil
on kavas ka selle protsessi tulemustest aru anda ja eelkõige: ·
anda asjakohast teavet riiklike ametiasutuste
IKT-hangete kohta, hinnata seda, kuidas nad kasutavad oma IKT-hangete raames
standardeid, töötada välja praktilised nõuanded, korraldada pikaajalise
majandustegevuse hindamist ja anda abi eelarve kavandamisel; ·
hinnata hankemenetlusi ja anda aru selle kohta, mis
on olnud edukas ja mida tuleks teha paremini, et tulevikus parimate tavade
järgimist soodustada. Seda teavet ja sellega seotud andmeid võiks
täiendada statistiliste andmetega hankedokumentides kaubamärgi nimetustele
viitamise kohta, samuti pakkumusi tegevate tarnijate arvuga ja IKT-hangete
raames laekunud pakkumuste hinna-kvaliteedi suhte hinnanguga. Eespool kirjeldatud meetmed aitavad
IKT-süsteeme avada ja neid rohkem standarditele kohandada ning see omakorda
peaks aitama välja kujundada tõhusamad avalikud IKT-teenused, mida on võimalik
edasi arendada ja tuleviku vajadustele kohandada. IKT valdkonna tooteid ja
teenuseid tarniv tööstusharu saab võimaluse konkureerida, et pakkuda riiklikele
ametiasutustele mõistliku hinnaga kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning uusi
innovatiivseid teenuseid. [1] Selle näitaja suurust põhjendatakse 2. jaos. [2] Ghosh, R. A., „An economic basis for open standards”, 2005,
projekt FLOSSPOLS, http://flosspols.org/deliverables/FLOSSPOLS-D04-openstandards-v6.pdf. [3] Digitaalse tegevuskava meetmega 23 kohustutakse andma
„suuniseid IKT standardimise ja riigihangete kohta, et aidata riiklikel
ametiasutustel kasutada standardeid tõhususe suurendamiseks ja vähendada
seotust ainult ühe tarnijaga”, KOM(2010) 245:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52010DC0245R(01):ET:NOT.
Lisateavet meetme 23 kohta leiab veebisaidilt
http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/pillar-ii-interoperability-standards/action-23-provide-guidance-ict-standardisation-and-public. [4] http://cordis.europa.eu/fp7/ict/ssai/docs/study-action23/study44-survey1results.pdf. [5] Näiteks R. A. Ghosh, „An economic basis for open
standards”, Maastricht 2005, projekt FLOSSPOLS,
http://flosspols.org/deliverables/FLOSSPOLS-D04-openstandards-v6.pdf; Paapst,
M., „Affirmative action in procurement for open standards and FLOSS” väljaandes
„International Free and Open Software Law Review”, 2. kd, nr 2, lk 184–185,
vt http://www.ifosslr.org/ifosslr/article/view/41;
Open Forum Europe, „OFE Procurement Monitoring Report: EU Member States
practice of referring to specific trademarks when procuring for Computer
Software Packages and Information Systems between the months of February and
April 2010”, (mai 2011), lk 6, vt
http://www.openforumeurope.org/openprocurement/open-procurement-library/Report_2010.pdf.
[6] Direktiiv
2004/18/EÜ, ELT L 134, 30.4.2004, lk 114–240. [7] „Riigihankedirektiividest tuleneva kasu hindamine”, http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/docs/modernising_rules/estimating-benefits-procurement-directives_en.pdf. [8] See summa põhineb Ühendkuningriigi valitsemissektori 2010.
aasta IT-kuludel, milleks oli 18 miljardit eurot, ja uuringul, mille kohaselt
Ühendkuningriigi IT-kulude osakaal kogu ELi avaliku sektori IT-kuludes on 23 %.
Kõnealust summat võrreldi MAPPS-andmebaasi hinnanguga 54 miljardit eurot.
MAPPS-andmebaas sisaldab avaliku sektori IKT-valdkonna lepinguid, mis põhinevad
IT-sektori CPV-koodidel. (Andmebaasi hinnanguline summa on tõenäoliselt liiga
madal, võttes arvesse, et Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse ainult
künnist ületavad lepingud ning et kõik IT-sektori hanked ei tugine IT-sektori
CPV-koodidele.) [9] Kui pakkujate hulk muutuks 16 % IKT-hangete puhul
kahekordseks, kuna nende hankedokumentides ei osutataks enam konkreetsetele
kaubamärkidele (see on madalaim väärtus, millele viidatakse joonealuses
märkuses nr 5 nimetatud uuringutes), aitaks see 78 miljardi euro suuruse mahuga
hangete 16 %-st kokku hoida 9 % ehk 1,1 miljardit eurot aastas. [10] KOM(2010) 743, avaldatud aadressil:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0743:FIN:ET:PDF;
vt ka http://ec.europa.eu/digital-agenda/node/165. [11] Ghosh, R. A., „An economic basis for open standards”, 2005,
projekt FLOSSPOLS, http://flosspols.org/deliverables/FLOSSPOLS-D04-openstandards-v6.pdf.
Hesser, Czaya ja Riemer, „Development of standards”, 2007, väljaandes W. Hesser
(Ed), „Standardisation in Companies and Markets”, lk 123–169, Helmut Schmidti
nimeline ülikool, Hamburg. [12] http://www.epractice.eu/files/European%20Journal%20epractice%20Volume%2012_6.pdf. [13] KOM(2010) 744,
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0744:FIN:ET:PDF. [14] Direktiiv 2003/98/EÜ, ELT L 345, 31.12.2003, lk 90–96,
ja selle ajakohastamise ettepanekud:
http://ec.europa.eu/information_society/policy/psi/index_en.htm. [15] Ettepanekus direktiivi kohta, millega muudetakse
direktiivi 2003/98/EÜ, on komisjon soovitanud asendada sõna „elektrooniliselt”
sõnadega „masinloetaval kujul ja koos metaandmetega”, KOM(2011) 877 (lõplik). [16] http://cordis.europa.eu/fp7/ict/ssai/docs/study-action23/study44-survey2results.pdf. [17] http://cordis.europa.eu/fp7/ict/ssai/docs/study-action23/d2-finalreport-29feb2012.pdf. [18] COM(2012) 721, vt
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2012:0721:FIN:ET:PDF
ja
http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/proposal-directive-european-parliament-and-council-accessibility-public-sector-bodies-websites. [19] http://www.mandate376.eu/ [20] http://www.peppol.eu/. [21] https://www.eid-stork.eu/. [22] http://ec.europa.eu/internal_market/payments/einvoicing/index_en.htm. [23] https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/idabc-camss/. [24] http://ec.europa.eu/isa/index_en.htm. [25] http://ec.europa.eu/isa/actions/04-accompanying-measures/4-2-3action_en.htm. [26] Määrus (EL) nr 1025/2012, ELT L 316, 14.11.2012, lk 12–33,
ja http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/standardisation-policy/index_en.htm. [27] Kommertskasutusele
eelnevad hanked on määratletud dokumendis KOM(2007) 799 ja sellega seotud
komisjoni talituste töödokumendis SEK(2007) 1668. [28] COM(2012) 529, lk 13 (3. põhimeede),
http://eur-lex.europa.eu/smartapi/cgi/sga_doc?smartapi!celexplus!prod!DocNumber&lg
=EN&type_doc= COMfinal&an_doc=2012&nu_doc=529
ja
http://ec.europa.eu/information_society/activities/cloudcomputing/europeancloudpartnership/index_en.htm. [29] http://cordis.europa.eu/fp7/ict/ssai/docs/study-action23/study44-survey2results.pdf.