10.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 146/37

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ (4) kehtestati kord, mis tagab makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide kodumaistele ja välisosalejatele maksejuhiste ja tasaarvelduste lõplikkuse ning tagatiste täitmisele pööratavuse.

(2)

Komisjoni 7. aprilli 2006. aasta hindamisaruandes arvelduse lõplikkuse direktiivi 98/26/EÜ kohta järeldati, et üldiselt toimib direktiiv 98/26/EÜ hästi. Aruandes rõhutati, et makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide valdkonnas võib toimuda olulisi muutusi ja seetõttu on vaja direktiivi 98/26/EÜ lihtsustada ja selgemaks muuta.

(3)

Peamine muutus seisneb siiski selles, et kui direktiivi 98/26/EÜ eelnõu koostamise ajal toimisid süsteemid tavaliselt üksnes liikmesriigi tasandil ja iseseisvalt, siis nüüd ühendatakse neid omavahel üha rohkem. Taoline muutus on aset leidnud tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (5) ning Euroopa kliiringu ja arvelduse tegevusjuhendile. Et kohaneda kirjeldatud arenguga, tuleks täpsustada koostalitleva süsteemi mõistet ja süsteemikorraldaja vastutust.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/47/EÜ (6) loodi ühenduses finantstagatiste (piiriülese) kasutamise ühtne õigusraamistik ja kaotati enamik tagatiskokkulepete suhtes traditsiooniliselt kehtinud vorminõuetest.

(5)

Euroopa Keskpank otsustas muuta krediidinõuded eurosüsteemi krediiditehingute jaoks kõlblikuks tagatiseks alates 1. jaanuarist 2007. Krediidinõuete kasutamise majandusliku mõju suurendamiseks soovitas Euroopa Keskpank laiendada direktiivi 2002/47/EÜ reguleerimisala. Komisjoni 20. detsembri 2006. aasta hindamisaruandes finantstagatiskokkulepete direktiivi 2002/47/EÜ kohta käsitleti seda küsimust ja nõustuti Euroopa Keskpanga arvamusega. Krediidinõuete kasutamine suurendab kasutatavate tagatiste hulka. Täiendav harmoneerimine maksete ja tagatiste valdkonnas aitab veelgi kaasa kõikidele liikmesriikide krediidiasutustele võrdsete võimaluste tagamisele. Krediidinõuete tagatisena kasutamise edasine lihtsustamine oleks kasulik ka tarbijatele ja võlgnikele, sest see võib lõpptulemusena suurendada konkurentsi ja muuta krediidid kättesaadavamaks.

(6)

Krediidinõuete kasutamise hõlbustamiseks on vaja kaotada või keelata krediidinõuete loovutamist raskendavad haldusnormid, näiteks teavitamis- ja registreerimiskohustused. Samuti peaks võlgnikel olema võimalus õiguspäraselt loobuda oma tasaarveldamisõiguse kasutamisest võlausaldajate suhtes, et mitte seada ohtu tagatisesaajate positsiooni. Sama loogikat tuleks kohaldada ka vajaduse suhtes anda võlgnikule võimalus loobuda pangasaladuse eeskirjade järgimise nõudest, sest vastasel juhul ei pruugi tagatisesaajal olla piisavalt teavet, et vajaliku kindlusega hinnata kõnealuste krediidinõuete väärtust. Need sätted ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid) (7) kohaldamist.

(7)

Liikmesriigid ei ole kasutanud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 4 lõikes 3 ette nähtud võimalust mitte lubada tagatisesaajatel kasutada omandamise õigust. Nimetatud säte tuleks seetõttu välja jätta.

(8)

Direktiive 98/26/EÜ ja 2002/47/EÜ tuleks seega vastavalt muuta.

(9)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama,

1)

Põhjendus 8 jäetakse välja.

2)

Lisatakse järgmine põhjendus:

3.

Lisatakse järgmine põhjendus:

4)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Liikmesriigid võivad ette näha, et maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja või koostalitleva süsteemi korraldaja vastu ei takista kõnealuse osaleja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite või väärpaberite kasutamist tema kohustuste täitmiseks süsteemis (või koostalitlevas süsteemis) maksejõuetusmenetluse algatamise pangapäeval. Liikmesriigid võivad samuti ette näha, et olemasoleva tagatise vastu kasutatakse kõnealuse osaleja süsteemiga seotud krediidivõimalusi, et täita selle osaleja kohustused süsteemis (või koostalitlevas süsteemis).”

8)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks tühistamatuks muutumise aja viisil, mis tagab, et kõikide asjaomaste koostalitlevate süsteemide reeglid oleksid selles osas võimalikult kooskõlastatud. Kui koostalitlevates süsteemides osalevate süsteemide reeglites ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi reegleid tühistamatuks muutumise aja kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi mis tahes reeglid.”

9)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Maksejõuetusmenetlusel ei ole tagasiulatuvat jõudu osaleja selliste õiguste ja kohustuste suhtes, mis tulenevad tema osalemisest süsteemis või on sellega seotud ning mis on tekkinud enne menetluse algatamist artikli 6 lõike 1 tähenduses. Seda kohaldatakse muu hulgas koostalitlevas süsteemis osaleja või koostalitlevas süsteemis mitteosaleva korraldaja õiguste ja kohustuste suhtes.”

10)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Maksejõuetusmenetlus, mis on algatatud

ei mõjuta süsteemikorraldaja ega osaleja õigusi seoses süsteemiga või õigusi mis tahes koostalitleva süsteemiga neile antud tagatisele ega liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatisele.

Sellise tagatise võib nende õiguste tagamiseks müüa.

2.   Kui väärtpaberid (sealhulgas väärtpaberitest tulenevad õigused) antakse tagatisena osalejatele, süsteemikorraldajatele või liikmesriikide keskpankadele või Euroopa Keskpangale, nagu on kirjeldatud lõikes 1, ja nende või kõikide nende nimel tegutsevate volitatud isikute, esindajate või kolmandate isikute õigus väärtpaberitele on seaduslikult registreeritud liikmesriigis asuvas registris, kontol või keskdepositooriumis, määratakse selliste üksuste kui tagatise valdajate õigused nendele väärtpaberitele kindlaks kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt.”

11)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Liikmesriigid täpsustavad käesoleva direktiiviga hõlmatud süsteemid ja nende korraldajad ning teavitavad neist komisjoni, teatades komisjonile ka ametiasutused, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2.

Süsteemikorraldaja teatab süsteemis osalejad, sealhulgas võimalikud kaudsed osalejad ja nendega seotud muudatused sellele liikmesriigile, kelle õigust kohaldatakse.

Lisaks teises lõigus sätestatud teavitamisele võivad liikmesriigid nende jurisdiktsiooni jäävatele süsteemidele kehtestada järelevalve- või loanõudeid.

Asutus annab iga õigustatud huvi omavale isikule tema nõudmisel teavet nende süsteemide kohta, milles asutus osaleb, ja nende süsteemide toimimise põhireeglite kohta.

2.   Süsteem, mis on määratud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/44/EÜ (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta) (12) rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete jõustumist, jääb määratuks ka käesoleva direktiivi tähenduses.

Maksejuhist, mis sisestati süsteemi enne direktiivi 2009/44/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete jõustumist, kuid millega seonduvad arveldused toimuvad pärast seda, käsitatakse maksejuhisena käesoleva direktiivi tähenduses.

1)

Põhjendus 9 asendatakse järgmisega:

2)

Põhjendus 20 asendatakse järgmisega:

3)

Lisatakse järgmine põhjendus:

4)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Käesolevat artiklit ei kohaldata krediidinõuetele.”

9)

Artikli 9 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Direktiiv 2008/48/EÜ

Käesoleva direktiivi sätted ei piira direktiivi 2008/48/EÜ kohaldamist.”