Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R0221

    Nõukogu määrus (EÜ) nr 221/2008, 10. märts 2008 , millega kehtestatakse teatavate Lõuna-Aafrikast pärit mangaandioksiidide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

    ELT L 69, 13.3.2008, p. 1–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 13/03/2013

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/221/oj

    13.3.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 69/1


    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 221/2008,

    10. märts 2008,

    millega kehtestatakse teatavate Lõuna-Aafrikast pärit mangaandioksiidide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

    ning arvestades järgmist:

    A.   AJUTISED MEETMED

    (1)

    Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1066/2007 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide (st elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidide) suhtes, mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud ning mis kuuluvad CN-koodi ex 2820 10 00 (TARICi kood 2820100010) alla.

    (2)

    Tuletatakse meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 8 on märgitud, uuriti kahju ja dumpingut ajavahemikul 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

    B.   JÄRGNENUD MENETLUS

    (3)

    Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaanidioksiidide impordi suhtes teavitati kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, millel ajutine määrus põhines. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus. Mõned huvitatud isikud esitasid oma märkused kirjalikult ja üks huvitatud isik soovis ärakuulamist, mis talle ka võimaldati.

    (4)

    Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist viidi Delta EMD Australia Pty Ltd. valdustes läbi kohapealne kontroll siseturul saadud kasumi kontrollimiseks.

    (5)

    Isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti järeldustes vastavad muudatused.

    C.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

    1.   Vaatlusalune toode

    (6)

    Üks kasutaja väitis, et kuna süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide ei saa kasutada leelispatareides, ei ole süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilised mangaandioksiidid ja leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid omavahel asendatavad ning seega ei ole tegemist ühe tootega. Meenutatakse, et erinevalt looduslikest mangaandioksiididest, keemilistest mangaandioksiididest või termotöödeldud elektrolüütilistest mangaandioksiididest on süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilistel mangaandioksiididel ja leeliselistel elektrolüütilistel mangaandioksiididel samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Kuigi leelispatareide tootmisel ei saa neid omavahel asendada, kasutatakse mõlemat üldiselt samal eesmärgil, st kuivelementpatareide tootmiseks. Seepärast lükati eespool esitatud väide tagasi.

    (7)

    Kuna muud märkused ja tõendid puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 9–13.

    2.   Samasugune toode

    (8)

    Kuna samasuguse toote kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 14 ja 15.

    D.   DUMPING

    1.   Normaalväärtus

    (9)

    Kuna normaalväärtuse määramise meetodite kohta märkusi ei olnud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 16–26.

    (10)

    Põhjendustes 27 ja 28 kirjeldatud kasumi määramise viisi kohta tehtud märkuste ja täiendavate kohapealsete kontrollimiste põhjal on meetodid läbi vaadatud. Eeskätt leiti, et sidusettevõtte Delta EMD Australia Pty Ltd. kasumit ei olnud võimalik kasutada, kuna see ei olnud vaatlusaluse tootega seotud. Ameerika Ühendriikide puhul jõuti järeldusele, et kasumimarginaali võivad mõjutada muud tegurid. Neil asjaoludel peeti asjakohasemaks võtta kasumimarginaali aluseks uuritava riigi kohta käivad andmed, eeskätt Lõuna-Aafrikas uurimisperioodi vältel kohaldatud pikaajalise laenuvõimaluse 10,75 % turuintressimäär. Kuna muud usaldusväärsed andmed vaatlusaluse toote puhul kasutatud kasumimarginaali kohta puudusid, leiti, et kõnealune meetod on konservatiivne, mõistlik ja alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c tähenduses kõige asjakohasem. Ühtlasi jääb see samasse vahemikku nagu Indiast pärit samasuguse toote puhul tuvastatud kasum.

    (11)

    Pärast esialgset järelduste teatavaks tegemist esitas eksportiv tootja pretensiooni mitmete kohanduste suhtes, mis olid seotud normaalväärtuses sisalduvate kuludega, eriti aga jäätmekäitluse, tooraine ostuhinna ja teatavate rühmakuludena deklareeritud müügi-, üld- ja halduskulude suunamisega. Ühtegi nimetatud kaebust ei loetud õigustatuks, sest neid kas ei olnud võimalik kontrollida või olid need vastuolus raamatupidamisarvestusega.

    (12)

    Ühtlasi nõudis äriühing müügi-, üld- ja halduskulude vähendamist, mida kasutati normaalväärtuse määramiseks, et tühistada kompensatsiooninõue, mis esitati müügi suhtes uurimiseelsel perioodil. Seda kaebust kontrolliti esitatud tõendite põhjal ning müügi-, üld- ja halduskulusid kohandati kaebusele vastavalt.

    2.   Ekspordihinnad

    (13)

    Kuna puuduvad märkused ekspordihindade kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 29 ja 30 esitatud ekspordihinnad.

    3.   Võrdlus

    (14)

    Kuna võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 31 toodud järeldused.

    4.   Dumpingumarginaal

    (15)

    Eelnevast lähtuvalt on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, järgmine:

    Äriühing

    Dumpingumarginaal

    Delta E.M.D. (Pty) Ltd.

    17,1 %

    (16)

    Kuna üleriigilise kõikidele Lõuna-Aafrika eksportijatele kohaldatava dumpingumarginaali kohta märkusi ei ole, kinnitatakse üleriigilise dumpingumarginaali määramise meetodid vastavalt ajutise tollimaksu määruse põhjendusele 34.

    E.   KAHJU

    1.   Ühenduse toodang ja ühenduse tööstusharu

    (17)

    Kuna ühenduse toodangu ja ühenduse tööstusharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 35–38.

    2.   Ühenduse tarbimine

    (18)

    Kuna ühenduse tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 39 ja 40.

    3.   Vaatlusalusest riigist pärit import ühendusse

    (19)

    Kuna vaatlusalusest riigist pärit ühendusse saabuva impordi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 41–46.

    4.   Ühenduse tööstusharu olukord

    (20)

    Kuna ühenduse tootmisharu olukorra kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 47–65.

    5.   Järeldus kahju kohta

    (21)

    Kuna märkusi kahju kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 66–72.

    F.   PÕHJUSLIK SEOS

    1.   Lõuna-Aafrikast pärit impordi mõju

    (22)

    Kuna uut teavet või väiteid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 73–78.

    2.   Muude tegurite mõju

    (23)

    Mitmed isikud väitsid, et kuigi uurimisperioodi vältel oli Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) imporditud elektrolüütiliste mangaandioksiidide kogus tühine, tekitavad juba ainuüksi sellise odava elektrolüütiliste mangaandioksiidide allika olemasolu ja ülemaailmne liigpakkumine hinnasurvet ühenduse turul ja kogu maailmas.

    (24)

    Märgitakse, et uurimine tõestas, nagu ka mõned muud isikud on oma seisukohtades väljendanud, et praegu ei ole elektrolüütiliste mangaandioksiidide import HRVst kasutajate jaoks alternatiiviks, eriti väikese elemendiga patareide sektoris. Ka on elektrolüütiliste mangaandioksiidide allika vahetamine (nn kõlblikuks tunnistamine) aega ja rahalisi vahendeid nõudev tegevus. See vähendab kasutajate paindlikkust elektrolüütiliste mangaandioksiidide allika valikul.

    (25)

    Märgitakse, et seda järeldust kinnitab ka elektrolüütiliste mangaandioksiidide HRVst importimise madal tase, mis tõestab, et vaatamata keskmisest oluliselt madalamale impordihinnale ei pidanud kasutajad seda impordiallikat uurimisperioodi ajal enda jaoks alternatiiviks ja järelikult ei saanud see ka suurendada ühenduse tööstusharu kantud kahju. Seetõttu lükatakse see väide tagasi ja kinnitatakse põhjendustes 79–81 tehtud järeldused.

    (26)

    Mõned isikud väitsid, et ühenduse tööstusharu omamaise müügi languse uurimisperioodi kestel põhjustas ühenduse tööstusharu keskendumine eksporditurule. See väide tuleb tagasi lükata, sest leiti, et kuigi ühenduse tööstusharu ekspordimaht suurenes 9 % võrra kogu vaatlusaluse perioodi vältel (alates 2002. aastast kuni uurimisperioodini), ei suurendanud ekspordijõudlus mingil moel ühenduse tootmisharu kantud kahju, mida on selgitatud allpool.

    (27)

    Kõigepealt tehti kindlaks, et ühenduse tööstusharu ekspordikäive oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kasumis. Lisaks vähenes ekspordimaht uurimisperioodi vältel 18 protsendipunkti võrra (võrreldes 2005. aastaga), samal ajal kui ekspordi suhe ühenduse tööstusharu tootmismahtu jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul muutumatuks.

    (28)

    Kuna uut teavet või väiteid sellega seoses ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 82 ja 83.

    (29)

    Pärast järelduste esialgset teatavaks tegemist väitis Delta, et teise ühenduse tootja CEGASA koostööst hoidumine andis märku sellest, et see äriühing ei kandnud kahju. See väide lükati tagasi kui puhas oletus. Esiteks kasutab eespool nimetatud ühenduse tootja elektrolüütilisi mangaandioksiide peamiselt patareide tootmiseks ja elektrolüütiliste mangaandioksiidide müük ei ole tema peamine äritegevus. Teiseks, kuna nimetatud ühenduse tootja ei teinud koostööd, ei saa teha mingeid järeldusi tema kahjutegurite või koostööst hoidumise motiivide kohta. Lisaks võib kasutajatele saadetud küsimustike vastuste põhjal esialgselt järeldada, et muude ühenduse tootjate müük vähenes paralleelselt Lõuna-Aafrikast saabunud dumpinguhinnaga impordi suurenemisega.

    (30)

    Kuna uut teavet selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 84–86.

    (31)

    Mõned isikud väitsid, et ühenduse tööstusharu omamaise müügi langus uurimisperioodi kestel oli tingitud sellest, et üks kasutaja, kes ühenduse tööstusharult ostis, viis osa oma tootmisest mujale. Seega võis nõudluse vähenemine põhjustada müügimahtude vähenemist.

    (32)

    Kuigi üks peamine kasutaja paigutas tõepoolest 2005. ja 2006. aastal oma tootmise teatavad osad HRVsse ümber ja samal ajal langes uurimisperioodi ajal ka ühenduse tööstusharu nimetatud kasutajale müügi maht, moodustas see siiski vaid väikese osa müügimahu üldisest langusest uurimisperioodi jooksul. Pealegi jäi ühenduse tööstusharu müük selle kasutaja puhul uurimisperioodi jooksul samale tasemele, nagu see oli olnud kaks aastat tagasi (2004. aastal), hakates tõusma 2005. aastal, kui algas ümberpaigutamine, kuid samal ajal vähenes jõuliselt ka kogu ühenduse tööstusharu käive EÜs, langedes 61 protsendipunkti ajavahemikul alates 2004. aastast kuni uurimisperioodini (39 protsendipunkti 2005. aastal ja 22 protsendipunkti uurimisperioodi ajal). Seetõttu lükati väide tagasi.

    (33)

    Kuna uut teavet või muid väiteid sellega seoses ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 87.

    (34)

    Eksportiv tootja väitis, et tänu konkurentsieelisele seoses paiknemisega mangaanimaagi kaevanduste läheduses ja sidusettevõttega sõlmitud tarnelepingu soodsatele tingimustele ei tekitanud tooraine hinna tõusust tulenevate lisakulude kandmine talle raskusi.

    (35)

    See väide lükati tagasi kui põhjuslike seoste kontrollimise seisukohalt ebaoluline, sest tuvastati, et hoolimata väidetavatest konkurentsieelistest kasutas eksportiv tootja dumpinguhinda.

    (36)

    Kuna uut teavet või muid väiteid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 88–90.

    (37)

    Kuna uut teavet või muid väiteid sellega seoses ei esitatud ja võttes arvesse eespool põhjendustes 23, 24 ja 25 tehtud järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 91 ja 92.

    (38)

    Pärast järelduste esialgset teatavakstegemist vaidlustas Delta järelduse, mille kohaselt omavad elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad elektrolüütiliste mangaandioksiidide piiratud kasutuse tõttu (st üksnes patareide tootmisel) patareitootjatega hinnaläbirääkimisi pidades märkimisväärset mõjuvõimu. Seega väideti, et konkurentsisurve tugevdas patareitootjate mõjuvõimu hinnaläbirääkimiste pidamisel ja nad kehtestasid elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjatele madalad hinnad.

    (39)

    Kuigi ei saa eitada, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide piiratud kasutamine kitsendab teataval määral elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate mõjuvõimu hinnakujunduses, ei tasakaalusta see kaugeltki seda mõjuvõimu, mida elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad omavad elektrolüütiliste mangaandioksiidide kasutajate vähese paindlikkuse tõttu tarneallikate vahetamisel ja kõrge puhtusastmega elektrolüütiliste mangaandioksiidide piiratud kättesaadavuse tõttu (vt põhjendusi 23, 24 ja 25). Ainus arvessevõetav asjaolu, mis lisab patareitootjate mõjujõudu hinnaläbirääkimistel, on elektrolüütiliste mangaandioksiidide turu suhteline läbipaistvus, kuna iga-aastaseid tarneläbirääkimisi eri elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjatega peetakse üheaegselt. Läbipaistvusest saadud kasu muutis tühiseks nende elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate vähesus, kelle elektrolüütilised mangaandioksiidid olid patareitootjate poolt juba kõlblikuks tunnistatud – need olid Delta ja Tosoh. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

    (40)

    Mitmed kasutajad on väitnud, et hinnad, mida Delta neilt nõudis, ei olnud dumpinguhinnad ega avaldanud survet ühenduse tööstusharule. Sellega seoses märgitakse, et hinnates ühenduse tööstusharule kui tervikule tekitatud kahju, ei saa välja tuua konkreetseid äriühinguid, sest eri äriühingute olukorrad tasakaalustavad teineteist.

    (41)

    Kuna uut teavet või muid väiteid sellega seoses ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 93 ja 94.

    (42)

    Delta on väitnud, et ühenduse tööstusharu on ise oma kahju põhjustanud otsusega Tosohi ümberkorraldamise kohta, ning vähendanud investeeringutega tööhõivet ja kulutasuvust.

    (43)

    Ajutises määruses tuvastati, et tööhõive vähenemine toimus peamiselt Tosohi ümberkorraldamise tõttu. Väide, et kulutasuvus vähenes investeeringute tõttu, lükatakse aga tagasi. Esiteks tehti suur osa Tosohi ümberkorraldamisest ja investeeringutest 2004. aastal, mil kulutasuvus oli positiivne ja investeeringute tasuvus hea. Nimetatud investeeringute tulemusel vähendas Tosoh oluliselt oma kulusid tootmisühiku kohta. Ent vaatamata saavutatud edule ei suutnud Tosoh järgnevatel aastatel investeeringutelt tulu saada. Lõuna-Aafrikast saabuva dumpinguhinnaga impordi suurenemine, kusjuures see hind oli tootmiskuludest isegi madalam, vähendas Tosohi kulutasuvust ning ta investeeringute tasuvus ja rahavood langesid tasemele, mis ajutise määruse kohaselt on tugevalt negatiivne.

    (44)

    Lisaks on Delta väitnud, et ühenduse tööstusharu juhtkond kahjustas ise oma kasumit otsustega, mis sisaldasid „klientide maksetähtaegade edasilükkamist ebatavaliselt pikale perioodile” ja „liiga kõrget vahendustasu esindajatele”. Need väited lükati tagasi järgmistel põhjustel.

    (45)

    Ei leitud, et maksetähtaja edasilükkamine oleks olulisel määral mõjutanud ühenduse tööstusharu likviidsust või rahavooge. Lisaks pikendati maksetähtaegu selleks, et saada veidi kõrgemat hinda ja leevendada seeläbi dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele. Seega ei saa maksetähtaegade edasilükkamist pidada endale kahju tekitamiseks.

    (46)

    Lisaks sellele, et esindajale makstud vahendustasu ei peetud kõnealuse sektori jaoks ebaharilikuks, ei ole see väide juba iseenesest asjakohane, sest ühenduse tööstusharu kulutasuvus ja tootmiskulud arvutati välja Tosohi ja vahendustasu saavate sidusettevõtete kulude põhjal. Vahendustasu on oma olemuselt äriühingutevaheline makse ja seepärast ei mõjutanud selle määr kahju arvutamiseks kasutatud konsolideeritud kasumit.

    3.   Järeldus põhjusliku seose kohta

    (47)

    Kuna uut teavet või muid väiteid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 95–97.

    G.   ÜHENDUSE HUVID

    1.   Ühenduse tööstusharu huvi

    (48)

    Kuna uut teavet või muid väiteid selles osas ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 100–104.

    2.   Kasutajate huvid

    (49)

    Mõned isikud väitsid, et Tosohi kadumine ei kahjusta patareitööstust, sest on olemas alternatiivne allikas Delta näol ja seetõttu ei vasta ühenduse tootja säilitamine ühenduse huvidele. See väide lükati tagasi järgmistel põhjustel.

    (50)

    Esiteks ei saa Delta madalaid hindu pidada jätkusuutlikuks, sest need jäävad tootmiskuludest allapoole. Teiseks, võttes arvesse kasutajate piiratud paindlikkust ühelt elektrolüütiliste mangaandioksiidide allikalt teisele üleminekul, sest kui nad tahavad patareide tootmisel kasutada uut elektrolüütilist mangaandioksiidi, peavad nad seda kõigepealt katsetama (kõlblikuks tunnistama), võib järeldada, et nende mõjuvõim elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjatega hindade üle läbirääkimisi pidades on piiratud ja Tosohi kadumine nõrgendaks seda veelgi.

    (51)

    Esialgses määruses tehti kindlaks, et elektrolüütiliste mangaandioksiididega seotud kulud moodustavad patareide tootmise kogukuludest 10–15 %. Kaks kolmest koostööd tegevast kasutajast vaidlustasid selle järelduse, kuid nende kaebuse toetuseks ei esitatud ühtegi tõendit. Kuna see kasutaja, kes nimetatud arvnäitajat ei vaidlustanud, oli ainus, kelle andmeid oleks kõnesoleva menetluse käigus saanud kontrollida, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 107 tehtud ajutised järeldused.

    (52)

    Elektrolüütiliste mangaandioksiidide kasutajad on korduvalt väitnud, et nad ei ole võimelised kandma dumpinguvastasest tollimaksust tulenevat elektrolüütiliste mangaandioksiidide lisakulu. Ka avaldab neile survet muude oluliste toorainetega seotud kulude suurenemine ja nad kurdavad, et ei pea vastu elektrolüütiliste mangaandioksiidide kulude kasvuga kaasnevale lisakoormusele.

    (53)

    Ajutise määruse põhjenduse 107 järeldusest hoolimata ei tundu dumpinguvastase tollimaksu määr olevat isegi võrreldav muude patareide tootmisel kasutatavate materjalide hinna tõusuga, mis toimus alates 2006. aasta jaanuarist kuni 2007. aasta jaanuarini (vase hind tõusis 119,73 %, nikli hind 252,89 %, tsingi hind 181,10 %). Järelikult võib lõplikult kinnitada, et neil meetmetel on kõnealuse tööstusharu konkurentsivõimele üksnes vähene mõju.

    (54)

    Lisaks väideti, et ühenduse kasutajate finantsolukord on väga erinev. Sellega seoses märgitakse, et ühenduse huvide uurimisel hinnatakse kasutajate olukorda tervikuna.

    (55)

    Mitmed kasutajad olid seisukohal, et patareitootjad annavad tööd palju suuremale arvule inimestele kui ühenduse tööstusharu ja et dumpinguvastased meetmed võivad sundida neid oma töötajaid vallandama ja võib-olla isegi tehaseid teise kohta üle viima. Kuigi on kinnitatud, et patareitootjate töötajate arv on ühenduse tööstusharu töötajate arvust oluliselt suurem, ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tollimaksude kehtestamine võib põhjustada töökaotust. Seepärast, tuginedes põhjenduse 52 järeldustele ja ajutisele määrusele, mille kohaselt tollimaksudel ei ole olulist mõju kasutajatele, lükati väide tagasi.

    (56)

    Mitu isikut väitis, et ühenduse tööstusharu ei suuda ühenduse nõudlust rahuldada. See väide lükati tagasi. Võttes arvesse kavandatavat tollimaksu määra, on Lõuna-Aafrikast imporditav kaup ka edaspidi võimeline sisenema ühenduse turule ilma dumpinguhinda kasutamata.

    (57)

    Kuna muid väiteid selles osas ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 105–109.

    3.   Ühenduses asuvate sõltumatute importijate/edasimüüjate huvid

    (58)

    Importija Traxys France (Delta esindaja) väitis, et kõnealused meetmed sunnivad tema tarnijat Deltat äritegevust lõpetama, mille tulemuseks on 5–25 % kasumi ja töökohtade kaotus. See väide lükati tagasi põhjusel, et kuigi meetmel on piiratud mõju turul tegutsejatele (patareide tootjatele), ei sunni see veel Deltat äritegevust lõpetama, vaid lihtsalt kõrvaldab ebaõiglase konkurentsi, säilitab ühenduse turul Tosohi ja loob mänguruumi tasemel, mis on kasulik kõikidele elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarnijatele ja patareitootjatele.

    (59)

    Kuna uut teavet või väiteid sellega seoses ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 110 ja 111.

    4.   Järeldus ühenduse huvide kohta

    (60)

    Kuna uut teavet või muid väiteid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 112–114.

    H.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

    1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

    (61)

    Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

    (62)

    Kuna uut teavet või muid väiteid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 115–117. Kahjumarginaal oli märgatavalt suurem kui tuvastatud dumpingumarginaal.

    2.   Lõplikud meetmed

    (63)

    Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artiklile 9 tuleks lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestada dumpingumarginaali tasemel, sest see on väiksem eespool arvutatud kahjumarginaalist.

    (64)

    Pidades silmas dumpingumarginaali suurust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda.

    (65)

    Eelöeldu põhjal on lõplikud tollimaksumäärad kavandatud järgmiselt:

    Delta E.M.D. (Pty) Ltd.

    17,1 %

    Kõik muud äriühingud

    17,1 %

    3.   Hinnakohustis

    (66)

    Pärast peamiste asjaolude ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist, pakkus Lõuna-Aafrika eksportiv tootja hinnakohustise vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Ühenduse tööstusharule teatati pakkumisest ja ta esitas oma märkused.

    (67)

    Pakkumist analüüsiti ning otsustati see tagasi lükata järgmistel põhjustel.

    (68)

    Tuleb märkida, et ühenduse turul on ainult piiratud hulk elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarnijaid ning Lõuna-Aafrika eksportijal on märkimisväärne turuosa (60–70 %). See kasvas kahju hindamiseks uuritud perioodi jooksul 81 % ning saavutati ekspordi agressiivse hinnakujundusega, mis oli uurimisperioodi kestel allpool eksportija tootmiskulusid.

    (69)

    Lisaks sellele, hoolimata peamiste sisendite, nt mangaanimaagi ja energia hindade kõikumisest olid vaatlusaluse toote ja sarnase toote hinnad suhteliselt stabiilsed. Võib arvata, et seoses dumpinguga ei kajastunud tootmiskulude kõikumine vaatlusaluse toote hinnas.

    (70)

    Seega võivad fikseeritud miinimumhinnal põhinevad meetmed osutuda elektrolüütiliste mangaandioksiidide hinnamuutustega võitlemisel ebatõhusaks, kuna need muutused võivad tuleneda muutustest peamiste toormaterjalide hinnas, kui dumpinguhindadega toodete tekitatud hinnasurve on kõnealuse meetme abil juba parandatud. Lisaks on oht, et kuna ühenduse turul on ainult piiratud hulk elektrolüütiliste mangaandioksiidide ostjaid, võivad miinimumhinnal põhinevad meetmed muutuda turul võrdlushinnaks ja vähendada seeläbi konkurentsi, mis aga ei oleks ühenduse huvides.

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide (st elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidide) suhtes, mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud ning mis kuuluvad CN-koodi ex 2820 10 00 (TARICi kood 2820100010) alla.

    2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool nimetatud äriühingute toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

    Äriühing

    Dumpinguvastane tollimaks

    TARICi lisakood

    Delta E.M.D. (Pty) Ltd.

    17,1 %

    A828

    Kõik muud äriühingud

    17,1 %

    A999

    3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

    Artikkel 2

    Määruse (EÜ) nr 1066/2007 (ajutise dumpinguvastase tollimaksu Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide, st elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidide suhtes, mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud ning mis kuuluvad CN-koodi ex 2820 10 00 (TARICi kood 2820100010) alla) kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks võetud summad nõutakse lõplikult sisse.

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 10. märts 2008

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    D. RUPEL


    (1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

    (2)  ELT L 243, 18.9.2007, lk 7.


    Top