12.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/36

(1)

19. septembril 2011 sai järelevalveamet kaebuse (toiming nr 6089679), mille kohaselt on Islandi riik (edaspidi „riik”) ja Reykjavíki linn (edaspidi „linn”) väidetavalt toetanud Harpa kontserdisaali ja konverentsikeskuse (edaspidi „Harpa”) konverentsiteenuseid ning restorani- ja toitlustusteenuseid (2).

(2)

Olles saanud Islandi ametiasutustelt kogu asjakohase teabe ja arutanud juhtumit 5. juuni 2012. aasta kohtumisel, (3) otsustas järelevalveamet 20. märtsi 2013. aasta otsusega nr 128/13/COL algatada ametlik uurimismenetlus seoses võimaliku riigiabi andmisega Harpa kontserdisaali ja konverentsikeskuse rahastamiseks (edaspidi „otsus nr 128/13/COL” või „menetluse algatamise otsus”).

(3)

Islandi ametiasutused esitasid 28. mai 2013. aasta kirjaga järelevalveameti otsuse kohta oma märkused. Juhtumit arutati ka 4. juunil 2013 Reykjavíkis toimunud järelevalveameti ja Islandi ametiasutuste esindajate pakettkohtumisel.

(4)

8. augustil 2013 avaldati otsus nr 128/13/COL Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes. Huvitatud isikutele anti järelevalveameti menetluse algatamise otsuse kohta märkuste esitamiseks üks kuu. Järelevalveametile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(5)

Järelevalveamet hindas otsuses nr 128/13/COL Harpa kontserdisaali ja konverentsikeskuse rahastamist. Harpa on Reykjavíki kesklinnas asuv mitmeotstarbeline ehitis, mis kuulub praegu keskust ühiselt rahastavale Islandi riigile (54 %) ja Reykjavíki linnale (46 %).

(6)

1999. aastal teatas Reykjavíki linnapea koos Islandi valitsuse esindajatega kontserdi- ja konverentsikeskuse ehitamisest Reykjavíki kesklinna. 2002. aasta lõpus kirjutasid Islandi riik ja Reykjavíki linn alla projekti käsitlevale lepingule ning järgmisel aastal loodi projekti üle järelevalve teostamiseks äriühing Austurhöfn-TR ehf (4).

(7)

Harpa esialgses ärimudelis oli ette nähtud, et ehitise rajamise ja haldamise eest vastutab eraõiguslik isik, kellele riik ja linn maksavad selle tarvis igal aastal toetust. 2004. aastal kuulutas riigihangete keskus välja projektiga seotud eelkvalifitseerimismenetluse ja 2005. aastal jõudis hindamiskomisjon järeldusele, et saadud neljast pakkumisest oli kõige soodsam äriühingu Portus ehf. pakkumine. Seejärel sõlmisid riik ja linn Portusega kontserdisaali ja konverentsikeskuse ehitamiseks ja haldamiseks lepingu (edaspidi „projektileping”) (5). Väljavalitud erasektori partnerit tabasid aga pärast finantskrahhi 2008. aastal tõsised finantsraskused ja ta oli sunnitud projektist taanduma, mistõttu pandi Harpa ehitus seisma.

(8)

Ajal, mil erasektori partner projektist taandus, oli umbes pool Harpast juba valmis ja Islandi ametiasutused pidid seega vastu võtma otsuse Harpa tuleviku kohta. Islandi ametiasutuste sõnul oli tol hetkel valida kolme järgmise peamise võimaluse vahel (6):

(9)

Selge oli ka see, et Harpa suurune pooleldi valmis ehitis kesklinnas põhjustab pikas plaanis probleeme ja selle väärtus hävineks. Seepärast ei peetud projekt seiskamist otstarbekaks, sest projekti käimalükkamiseks oli kulutatud tohutuid vahendeid ning selle taaskäivitamine mõnes hilisemas etapis oleks olnud väga kulukas ja keeruline ülesanne. Seetõttu jõudsid Reykjavíki linnapea ja haridusminister 2009. aasta veebruaris kokkuleppele, mille alusel jätkasid riik ja linn projekti ehitustöid ilma erasektori partnerita (7).

(10)

Austurhöfn-TR ehf. võttis projekti üle ning kavad vaadati läbi, et leida hoone projekteerimise ja ehitamise seisukohalt majanduslikult kasulikumaid lahendusi. Riigi ja linna väljastatud pressiteates öeldi, et ülevõtmine on ajutine lahendus ning et Harpa omandiline kuuluvus ja rahastamine vaadatakse pärast majanduse elavnemist uuesti läbi. Projektilepingut muudeti 2010. aastal, et see kajastaks projekti uut haldamist ja erasektori partneri taandumist, (8) ning ehitustööd jätkusid. Landsbankinn kandis tulemuslikult maha suure osa investeerimiskuludest ja menetluse käigus likvideeriti kogu aktsiakapital. 2011. aastal jõuti Harpa ehitamisega lõpule ja hoone avati ametlikult 20. augustil 2011.

(11)

Veel hiljuti oli Harpa haldamisse kaasatud mitu äriühingut: Portus ehf., mis vastutas Harpa kinnisvara ja haldamise eest, ning Situs ehf., mis vastutas teiste samasse piirkonda kavandatud hoonete eest. Portusel oli kaks tütarettevõtjat: Totus ehf., millele kuulus kinnisvara, ja Ago ehf., mis vastutas kogu Harpa haldamise eest ja rentis kinnisvara Totuselt. Ka Situsel oli kaks tütarettevõtjat: Hospes ehf., mis oleks omanud ja hallanud piirkonda rajatavat hotelli, ning Custos ehf., mis oleks omanud ja hallanud mis tahes muid asjaomase piirkonna hooneid.

(12)

Selleks et viia tegevuskulud miinimumini ja suurendada tõhusust, tegi äriühingu Austurhöfn-TR ehf. nõukogu 2012. aasta detsembris siiski otsuse lihtsustada Harpa haldusstruktuuri, liites enamiku Harpa haldamisse kaasatud äriühinguid üheks äriühinguks. Seepärast rajasid riik ja linn äriühingu Harpa tónlistar- og ráðstefnuhús ehf. (Harpa kontserdisaal ja konverentsikeskus), mis pidi tegema järelevalvet kogu Harpa tegevuse üle. Harpa infrastruktuuri lihtsustamine on osa pikaajalisest kavast muuta Harpa tegevus jätkusuutlikuks.

(13)

Islandi ametiasutuste sõnul peaks Harpa olema Islandil mitmekesise ja ambitsioonika muusika- ja kultuurielu foorum eesmärgiga igal ajal edendada Islandi artistide potentsiaali, pöörates erilist tähelepanu kõikvõimalikele muusikaüritustele. Lisaks peaks Harpa olema Islandi kultuuri- ja muusikamaastikul innovatsiooniallikas ning edendama rahvusvahelisi sidemeid, et Harpa muutuks atraktiivseks ka välisartistide jaoks.

(14)

Peale selle peaks Harpa olema igat liiki kohalike ja välismaiste konverentside, kohtumiste ja kogunemiste toimumiskoht, mis peaks tugevdama Islandi positsiooni rahvusvaheliste konverentside korraldajana, kes pakub teiste riikide konverentsivõimalustega samaväärseid teenuseid ja konverentsisaale. Samuti peaks Harpa edendama Islandil turismi ja rikastama Reykjavíki kesklinna, olles keskus kogu piirkonna islandlastele ja sihtkoht nii Islandilt kui ka mujalt pärit külalistele, kes soovivad tutvuda ehitisega ning nautida selles pakutavaid teenuseid, hoone arhitektuuri ja sinna välja pandud kunsti.

(15)

Islandi sümfooniaorkester, Islandi ooperiteater ja Reikjavíki bigbänd on sõlminud Harpa teatavate ruumide kasutamiseks pikaajalised lepingud. Lisaks korraldatakse Harpas konverentse ning kõikvõimalikke kunstiüritusi, näiteks Islandi ja välisartistide pop- ja rokkmuusika kontserdid. Eraettevõtjad on rentinud Harpa ruume toitlustusteenuse pakkumiseks ning restoranide, muusika- ja mööblikaupluse jaoks. Neid ruume renditakse erasektori ettevõtjatele turutingimustel ja selleks korraldati riigihange, kus valiti välja kõige soodsamad pakkumised.

(16)

Enne Harpa ehitamist ei olnud Islandil ühtegi korraliku akustikaga kontserdisaali, mis oleks mahutanud üle 300 inimese ning kus oleks leidunud ruumi nii Islandi sümfooniaorkestri kui ka Islandi ooperiteatri jaoks. Seepärast pidasid Islandi ametiasutused vajalikuks ehitada kultuurihoone, mis tagaks Islandi kodanikele võimaluse nautida muusikat ja kunsti. Seoses konverentside korraldamise võimalusega leidsid Islandi ametiasutused, et Islandil ei olnud ühtegi konverentsikeskust ega -ruumi, kus oleks saanud korraldada suuri konverentse.

(17)

Harpas on 28 000 ruutmeetrit pinda ja see asub Reykjavíki vanas sadamas aadressil Austurbakki 2. Hoone on projekteerinud ettevõte Henning Larsen Architects Taani büroo koostöös Islandi arhitektuuribürooga Batteríið arkitektar. Hoonet ümbritseva klaasstruktuuri projekteeris koostöös arhitektidega kunstnik Ólafur Elíasson. Akustika, heliisolatsiooni ning teatrikujunduse ja helitehnika eest vastutab Artec Consultants Inc.

(18)

Hoone arhitektuurilise lahenduse eesmärk on tagada mitmekesisus ja head võimalused igat liiki kontsertide ja konverentside korraldamiseks ning anda islandlaste käsutusse ruumid, milliseid riigis varem ei leidunud. Harpa kontserdisaal on võitnud ka juba auhindu. Ajakiri Gramophone valis selle uue aastatuhande üheks parimaks kontserdisaaliks ja ajakiri Travel & Leisure 2011. aasta parimaks esinemispaigaks. Peale selle pärjati Harpa Euroopa Liidu 2013. aasta kaasaegse arhitektuuri auhinnaga (Mies van der Rohe auhind) (9).

(19)

Järgnevalt on toodud ülevaade Harpa saalide kohta (10):

(20)

Harpas on veel seitse väiksemat konverentsiruumi, mis mahutavad 8–250 inimest; lisaks on seal ka mitu avalikku pinda, mida aeg-ajalt renditakse välja näituste ja vastuvõttude korraldamiseks, et suurendada äriühingu sissetulekuid. Koosolekuruume saab jagada väiksemateks ruumideks. Kõigis koosolekuruumides on olemas tehniline varustus, mis sisaldab projektorit, veebikohtumiste pidamiseks vajalikke seadmeid ja helisüsteemi.

(21)

Nagu varem märgitud, kuulub Harpa äriühingu Austurhöfn-TR ehf. kaudu täielikult Islandi riigile ja Reikjavíki linnale. Riigi ja linna kohustused on reguleeritud 2006. aasta projektilepingu (11) artikliga 13. Riigi ja linna iga-aastased maksed on kaetud nende vastavate eelarvetega. 2011. aasta riigieelarve kohaselt pidi riigi eeldatav toetus olema 424,4 miljonit Islandi krooni. 2012. aastal pidi riigi antav summa olema 553,6 miljonit Islandi krooni. Kõik avaliku sektori toetused antakse projektiosaluse alusel, st riik maksab 54 % ja linn 46 %. Samuti on toetused indekseeritud tarbijahinnaindeksiga.

(22)

Lisaks riigi ja linna eelarves ette nähtud toetusele on Islandi valitsus ja Reikjavíki linn võtnud endale kohustuse anda Harpa tegevuse jaoks lühiajalist laenu seni, kuni projekti kulude täielikuks katmiseks vajaliku pikaajalise rahastamisega on lõpule jõutud. Alates 2013. aastast oli laenu kogusumma 794 miljonit Islandi krooni 5 % suuruse intressimäära ja 200 baaspunkti suuruse preemiaga. Laen tuli tagasi maksta enne 15. veebruari 2013. 6. märtsil 2013 kirjutasid linn, riik ning Harpa kontserdisaal ja konverentsikeskus alla lepingule, millega muudeti üleminekulaen Harpa aktsiakapitaliks, kuna äriühingule ei olnud varem antud mingit kapitali. Samas lepingus kohustusid riik ja linn tegema aastatel 2013–2016 Harpale täiendavaid ajutisi makseid summas 160 miljonit Islandi krooni aastas, et katta ennekõike Harpale kehtestatud kinnisvaramaksud, mis osutusid oodatust märksa suuremaks (12). Peale selle oli teisigi Harpaga seotud ettenägematuid kulusid.

(23)

Riik ja linn eraldavad vahendeid kord kuus, et maksta tagasi Harpaga seotud laenu. Kuna projekt on kavandatud isemajandavana, peab kasum katma kõik tegevuskulud. Seepärast on islandi ametiasutuste sõnul omanike rahalised vahendid mõeldud katma vaid tagasimaksmata laene (13).

(24)

16. aprillil 2013 kirjutati alla uuele lepingule (edaspidi „2013. aasta projektileping”), millega asendati muudetud projektileping (14). Uue lepingu kohaselt jääb riigi ja linna toetus tingimusteta toetuseks, mis makstakse välja alates 2011. aasta märtsist 35 aasta jooksul igakuiste maksetena samas summas (595 000 000 Islandi krooni aastas). Pärast iga-aastase summa korrigeerimist vastavalt 2013. aasta tarbijahinnaindeksi tõusule on aastas makstav summa 1 023 339 932 Islandi krooni (15).

(25)

Äriühingu Austurhöfn-TR ehf. 2012. aasta arvestusprognooside kohaselt pidi äriühing kandma märkimisväärset tegevuskahjumit — negatiivne EBITDA olnuks kokku 406,5 miljonit Islandi krooni. Harpa konverentsiharu negatiivne EBITDA oli 2012. aastal 120 miljonit Islandi krooni ja muude kunstiürituste korraldamise puhul oli negatiivne EBITDA 131 miljonit Islandi krooni. Ka 2013. aasta arvestusprognoosides ja tulude analüüsimisel ennustati märkimisväärset tegevuskahjumit — negatiivne EBITDA olnuks kokku umbes 348 miljonit Islandi krooni, kusjuures kahjumit oleks teenitud nii konverentside kui ka muude kunstiürituste korraldamisega (16).

(26)

Vastavalt esialgsele projektilepingule tuli tagada Harpa haldamisse kaasatud äriühingute ning eri tegevusvaldkondade finantsiline lahusus.

13.11.1.   Erasektori partner tagab kinnisvaraettevõtte, haldusettevõtte, Hringuri ja erasektori partneri finantsilise lahususe. Iga üksust hallatakse ja juhitakse finantsküsimustes eraldi.

13.11.2.   Erasektori partner tagab tasustatud töö ja muu Harpas toimuva tegevuse piisava finantsilise lahususe, st eraldi raamatupidamisarvestuse. Erasektori partner suudab tõendada kliendi nõudmise korral kogu lepingu kehtivusaja jooksul sellise finantsilise lahususe olemasolu.”

(27)

Harpa tegevus on jagatud järgmistesse kategooriatesse: 1) Islandi sümfooniaorkester, 2) Islandi ooperiteater, 3) muud kunstiüritused, 4) konverentsiharu, 5) toimingud, 6) piletimüük, 7) ruumide kasutus, 8) halduskulud. Kõikide nende kulukategooriate eest kannab nüüd hoolt Harpa tónlistar- og ráðstefnuhús ehf. ning kõik tulud ja kulud kantakse eelarve asjakohase kategooria alla. Ühised tegevuskulud, näiteks palgad, kommunaalkulud (küte ja elekter) ja halduskulud, on jaotatud kategooriate vahel vastavalt kulude jaotamise mudelile (17).

(28)

Meetmeid on kirjeldatud üksikasjalikumalt järelevalveameti otsuses nr 128/13/COL (18).

(29)

Järelevalveamet andis otsuses nr 128/13/COL esialgse hinnangu selle kohta, kas Harpa rahastamine kujutas endast riigiabi, ning juhul kui see nii oli, kas abi oli vastavuses EMP lepingu riigiabi käsitlevate sätetega.

(30)

Islandi ametiasutuste kinnitusel ei hõlma Harpa rahastamine riigiabi, kuna on nõuetekohaselt tagatud, et kontserdisaali ja konverentsikeskuse erineva tegevuse kohta peetakse eraldi arvestust. Selle väite toetuseks esitasid Islandi ametiasutused Harpa haldamisega seotud äriühingute eraldi raamatupidamisarvestuse kohta kahe raamatupidamisettevõtte aruanded. Islandi ametiasutused esitasid ka hindade analüüsi, kus võrreldi suuruse ja mahutavuse alusel kahe sarnase Reykjavíki konverentsikeskuse hindu. Lisaks kinnitasid Islandi ametiasutused, et konverentsiäri mõjub Harpas soodsalt muule tegevusele ja ilma konverentsiärita oleksid muu tegevuse kulud märgatavalt suuremad.

(31)

Järelevalveameti esialgse seisukoha kohaselt hõlmas Harpa rahastamine siiski riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Otsuses nr 128/13/COL toodi esile järgmised aspektid:

(32)

Peale selle kahtles järelevalveamet, kas riigiabi saab pidada kokkusobivaks EMP lepinguga. EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt võib abi kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise edendamiseks pidada kokkusobivaks EMP lepinguga, kui abi ei mõjuta Euroopa Majanduspiirkonnas kaubandustingimusi ja konkurentsi määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega. Islandi ametiasutused väitsid, et kõnealuse meetme esmane eesmärk oli edendada kultuuri sellise kontserdisaali ehitamisega, kus saaksid tegutseda nii Islandi sümfooniaorkester kui ka Islandi ooperiteater. Järelevalveamet nõustus, et kultuurialast eesmärki silmas pidades võib sümfooniaorkestri ja ooperiteatri ruumide ehitamist ja haldamist käsitada abina kultuuri edendamise jaoks.

(33)

Samuti oli järelevalveamet nõus sellega, et sellist infrastruktuuri nagu Harpa võib kasutada ka mitmesuguseks äritegevuseks, nagu restoranide, kohvikute, kaupluste, konverentside ja popmuusika kontsertide jaoks. Selleks et mitte moonutada konkurentsi, tuli aga kehtestada kaitsemeetmed, et vältida ristsubsideerimist äritegevuse ja toetatud kultuuritegevuse vahel. Järelevalveamet jõudis esialgsele seisukohale, et ta kahtleb, kas Islandi ametiasutused on kehtestanud sellise ristsubsideerimise vältimiseks vajalikud kaitsemeetmed. Seega oli järelevalveametil pärast esialgse hinnangu andmist kahtlusi, kas Harpa ehitust ja haldamist saab pidada sobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt.

(34)

Islandi ametiasutuste märkused kajastasid nende seisukohta, et Harpa haldamise rahastamine ei hõlma riigiabi, kuna nad on nõuetekohaselt taganud, et äriühingud peavad kontserdisaali ja konverentsikeskuse erineva tegevuse kohta eraldi arvestust (21).

(35)

Islandi ametiasutused ei vaidle vastu, et Harpale antav rahaline toetus on pärit riigi ressurssidest ja on seostatav riigiabiga. Ometi väidavad nad, et Harpat ei saa pidada ettevõtjaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Islandi ametiasutuste sõnul on Harpa infrastruktuur ja kultuurikeskus, mille eesmärk on säilitada ja edendada kultuuri ja Islandi pärandit, ning seepärast ei saa Harpat käsitada tiheda konkurentsiga turul kaupade ja teenuste pakkujana. Lisaks on Islandi ametiasutused arvamusel, et majandusliku eelise tingimus ei ole käesoleva juhtumi puhul täidetud, kuna on tagatud, et Harpa ärilist osa ei rahastata riigi ressurssidest, mida eraldatakse vaid kultuuriga seotud tegevuse jaoks. Pidades silmas mõju konkurentsile ja lepinguosalistevahelisele kaubandusele, märgivad Islandi ametiasutused lõpetuseks seda, et arvesse tuleks võtta Islandi geograafilist asukohta ning asjaolu, et tõenäoliselt ei reisi teiste EMP lepingus osalevate riikide publik Islandile konkreetselt selleks, et külastada kontserte või muid sarnaseid üritusi.

(36)

Islandi ametiasutused toonitavad, et Harpa üldine tegevus ei ole äriline. Nende sõnul ei oleks eraettevõtja Harpat rajanud ja seda ei saa võrrelda erasektori ettevõtjate rühmaga. Seega, Islandi ametiasutuste meelest tõendavad käesoleva juhtumi puhul faktid selgelt seda, et turumajanduse tingimustes tegutseva investori testil on oma piirangud.

(37)

Pärast konsulteerimist Harpa direktoritega pakkusid Islandi ametiasutused välja, et ristsubsideerimise vältimiseks kasutatav struktuur ei peaks seisnema eraldi äriühingutes või konverentsitegevuse puhul kohustuslike hangete korraldamises. Islandi ametiasutused on veendunud, et muud meetmed sobiksid paremini ja tekitaksid hoone haldamisel vähem raskusi. Olenemata sellest, kas Harpa rahastamiseks ja haldamiseks kasutatavaid riigi ressursse peetakse riigiabi eeskirjadele vastavaks riigiabiks — või ei käsitata neid üldse riigiabina —, nõustuvad Islandi ametiasutused seega vajadusega rakendada meetmeid tagamaks, et mis tahes toetus ei moonutaks ebaseaduslikult konkurentsi konverentsiturul.

(38)

Islandi ametiasutused on järelevalveametiga ühel meelel, et tuleb kanda hoolt selle eest, et konverentsitegevus on muust Harpa tegevusest rahaliselt sõltumatu ning et nende kahe haru vahelise ristsubsideerimise vältimiseks tuleb rakendada kaitsemeetmeid. Selleks et tagada äritegevuse ja muu tegevuse nõuetekohane lahusus ning ära hoida äritegevusele mis tahes toetuse maksmine, on võetud kaks peamist järgmist meedet:

(39)

Islandi ametiasutused on esitanud ettepaneku eelnõu Harpa konverentsiharu raamatupidamisarvestuse täielikuks eraldamiseks, milles võetakse arvesse uut kulude ja tulude jaotamise metoodikat (24). Järgmises tabelis on esitatud Harpa jaoks välja pakutud eraldi raamatupidamisarvestus (25).

(40)

Seoses renditasuga esitasid Islandi ametiasutused järelevalveametile võrdluse Islandi teistes konverentsikeskustes küsitava tasuga, millest nähtub, et konverentsiruumide rent on jaeklientide jaoks võrreldavast turuhinnast kõrgem. Islandi ametiasutuste sõnul on rendihind hulgiettevõtjale, nagu konverentside korraldaja, tavaliselt märgatavalt väiksem sellest hinnast, mida maksaks jaeklient. Seepärast teevad Islandi ametiasutused ettepaneku kohaldada 25 % marginaali (allahindlust) (26). Islandi ametiasutuste arvates peaks selline madal marginaal tagama selle, et konverentsiharult küsitakse võrreldes teiste turuosalistega õiget tasu.

(41)

Islandi ametiasutuste meelest on arusaadav, et selline investeering nagu Harpa ei too sarnaselt ükskõik millisele teisele suurele investeerimisprojektile keskuse paaril esimesel tegevusaastal kasumit. Uus kulude ja tulude jaotamise mudel näitab aga seda, et äriline pool muutub järk-järgult kasumlikumaks, pannes Harpa omanike investeeringu paari aasta pärast kasumit teenima. Uus mudel tõendab ka seda, et konverentsiharu on seni üldkuludest tõenäoliselt kandnud ebaproportsionaalselt suure osa.

(42)

Ja veel — kui järelevalveamet peaks käsitama meedet riigiabina, on Islandi ametiasutused väljendanud oma seisukohta, et sellist abi saab pidada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõikega 3, pidades silmas meetme eesmärke, sealhulgas eesmärki säilitada ja edendada kultuuri ja Islandi pärandit. Sellega seoses on Islandi ametiasutused ühtlasi kutsunud järelevalveametit üles hindama seda, kas sellist abi tuleks pidada üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks.

(43)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosalistevahelist kaubandust”.

(44)

Sellest järeldub, et meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: meede i) abi annab riik või seda antakse riigi ressurssidest; ii) abi annab abisaajale majandusliku eelise; iii) abi on valikuline; iv) abi avaldab mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele ja võib kahjustada konkurentsi (27).

(45)

Järgmistes punktides analüüsitakse riigilt Harpa rahastamiseks saadud toetust nende kriteeriumide alusel.

(46)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt peab meede olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest, et kujutada endast riigiabi.

(47)

Alustuseks märgib järelevalveamet, et nii kohalikke kui ka piirkondlikke omavalitsusi peetakse riigiga samaväärseteks (28). Sellest tulenevalt hõlmab mõiste „riik” artikli 61 lõike 1 kohaldamisel kõiki riigi ametiasutusi alates keskvalitsusest kuni linna tasandini või kõige madalama haldustasandini ning samuti riigi osalusega ettevõtteid ja asutusi. Peale selle käsitatakse omavalitsuse ressursse riigi ressurssidena EMP lepingu artikli 61 tähenduses (29).

(48)

Kuna Islandi riik ja Reykjavíki linn katavad oma eelarvest teatava summa eraldamisega ühiselt Harpat haldava äriühingu iga-aastase puudujäägi, on kaasatud riigi ressursid. Lisaks tähendab laenude ümberarvestamine aktsiakapitaliks samuti riigi ressursside ülekandmist, kuna riik ja linn jäävad ilma õigusest saada antud laenud täies ulatuses tagasi. Seepärast on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 esimene kriteerium täidetud.

(49)

Selleks et meede oleks riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab meede andma ettevõtjale eelise. Ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist (30). Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine (31). Ja vastupidi, üksused, mis ei ole kaubanduslikult aktiivsed, st ei paku konkreetsel turul kaupu ja teenuseid, ei ole ettevõtjad.

(50)

Nagu on märgitud otsuses nr 128/13/COL, on järelevalveamet arvamusel, et nii infrastruktuuri rajamine kui ka käitamine on majandustegevus (ja seega kohaldatakse nende suhtes riigiabi eeskirju), kui seda infrastruktuuri kasutatakse või hakatakse kasutama kaupade või teenuste pakkumiseks turul (32). Käesoleva juhtumi puhul on Harpa ette nähtud näiteks konverentside korraldamiseks ning samuti muusika- ja kultuuriürituste ning muude kunstiürituste korraldamiseks ärilistel alustel, st teenuste pakkumiseks turul. Seda seisukohta on kinnitanud Euroopa Liidu Kohus otsusega Leipzig/Halle kohtuasjas (33). Infrastruktuuriga seotud juhtumite puhul võidakse abi anda seega mitmel tasandil: ehitamiseks, haldamiseks ja ruumide kasutamiseks (34).

(51)

Nagu varem märgitud, toimuvad Harpas Islandi sümfooniaorkestri kontserdid, Islandi ooperiteatri etendused ja mitmesugused muud kunstiüritused ning konverentsid. Islandi ametiasutuste meelest on vaid Harpa konverentsidega seotud tegevus majandustegevus. Kogu muu tegevus tuleks seetõttu liigitada mittemajanduslikuks.

(52)

Mõned Harpas toimuvad tegevused, eelkõige konverentsid, teatrietendused, popmuusika kontserdid jne, võivad aga ligi meelitada märkimisväärse arvu kliente, pakkudes konkurentsi erasektori konverentsikeskustele, teatritele ja muudele kontserdipaikadele. Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et Harpa kontserdisaal ja konverentsikeskus ning selle haldamisega tegelev äriühing on ettevõtjad, sest nad tegelevad äritegevusega (35).

(53)

Selleks et meede oleks riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses, peab meede andma abisaajale majandusliku eelise.

(54)

Harpa ehitamise rahastamise puhul saab välistada riigiabi juhul, kui see on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega (36). Islandi ametiasutused on olnud kõnealuse juhtumi puhul turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumi kohaldamise vastu, sest nende meelest ei ole Harpa üldine tegevus äriline. Islandi ametiasutuste sõnul ei oleks eraettevõtja Harpat rajanud ja seda ei saa võrrelda erasektori ettevõtjate rühmaga. Seega on Islandi ametiasutuste arvates turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumil käesoleva juhtumi puhul oma piirid.

(55)

Islandi ametiasutuste sõnul olid riik ja linn Harpa ehitamise puhul esialgu lootnud, et projekti elluviimist rahastab erainvestor. Finantskriisi tõttu muutus aga projekti elluviimine ilma avaliku sektori vahenditeta võimatuks. Riigi ja linna otsesed toetused on seega väidetavalt vajalikud, sest ilma nendeta ei oleks olnud projekti rahastamiseks piisavalt vahendeid. Seepärast leiab järelevalveamet, et Harpa ehituse riiklik rahastamine kujutab endast majanduslikku eelist ja seega abi, kuna projekti ei oleks avaliku sektori vahendite puudumisel väidetavalt ellu viidud. Seega oli riigi ja linna osalus oluline kogu Harpa projekti jaoks.

(56)

Järelevalveameti varasematest otsustest nähtub, et juhul kui üksus tegeleb nii ärilise kui ka mitteärilise tegevusega, peab olema kehtestatud kuluarvestussüsteem, millega tagatakse, et ärilist tegevust ei rahastata mittetulundusliku tegevuse jaoks eraldatud riigi ressurssidest (37). See põhimõte on sätestatud ka läbipaistvusdirektiivis. Läbipaistvusdirektiiv ei ole arutluse all oleva juhtumi suhtes vahetult kohaldatav, sest Harpa kogu aastane netokäive on jäänud kahel viimasel aastal allapoole direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud käibelävendit (38). Järelevalveameti arvamuse kohaselt on siiski kohaldatavad põhimõtted, mille kohaselt tuleb ärilistel alustel toimuva majandustegevuse puhul pidada eraldi raamatupidamisarvestust ja kehtestada selged kuluarvestuspõhimõtted.

(57)

Nagu on kirjeldatud I.2 jaos, on Harpa tegevus jagatud mitmesse kategooriasse: näiteks tegutsevad hoones Islandi sümfooniaorkester ja Islandi ooperiteater ning seal toimuvad ka teised kunstiüritused ja konverentsid. Islandi ametiasutused ei ole pärast seda, kui järelevalveamet võttis vastu otsuse nr 128/13/COL, siiski nõuetekohaselt taganud Harpa eri tegevusliikide selget ja järjepidevat eraldi raamatupidamisarvestust. Hoone kasutamisega seotud kahjumi ja ühiste halduskulude jagamist Harpa eri tegevusliikide vahel, võttes aluseks prognoositava kasutuse ja muud kriteeriumid, ei saa pidada EMP õigusaktide kohaseks selgeks eraldi raamatupidamisarvestuseks. Seepärast oleks see olukord võinud Harpas viia kultuuriga seotud tegevuse ja majandustegevuse vahelise ristsubsideerimiseni.

(58)

Nagu on kirjeldatud I.4 jaos, on Islandi ametiasutused võtnud teatavad meetmed, et eraldada Harpas ärilise ja mitteärilise tegevuse raamatupidamisarvestus (39). Meetmed hõlmavad uut kulude ja tulude jaotamise metoodikat ning eraldi raamatupidamisarvestuse pidamist Harpa konverentsiharu kohta. Ehkki selline uus kord viib Harpa haldamisega seotud äriühingute eelise miinimumini, mis on vajalik infrastruktuuri käigushoidmise tagamiseks, ei saa konverentsiharule eelise andmist täielikult välistada.

(59)

Lisaks on Harpa haldamisega seotud äriühingutele antud eelisseisund saamata jäänud kasumi näol, kui riik ja linn ei nõua oma kontserdisaali ja konverentsikeskusesse tehtud investeeringu tasuvust — juhul kui kõnealused äriühingud tegelevad äritegevusega, näiteks korraldavad konverentse. Äriettevõttes nõuaks iga ettevõtte omanik või investor oma investeeringu tasuvust. Selline nõue tähendaks ettevõtja jaoks kulu. Kui riigile kuuluvalt ettevõtjalt ei nõuta oma omanikule tavapärase investeeringutasuvuse tagamist, tähendab see seda, et ettevõtjale antakse eelis iga kord, kui omanik sellest tulust loobub (40).

(60)

Islandi ametiasutused on seisukohal, et Harpa ehitamise ja haldamise rahastamist tuleks pidada üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks ning et Altmarki neli kumuleeruvat kriteeriumi on täidetud, mistõttu ei kujuta meede endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(61)

Euroopa Kohtu otsus Altmarki kohtuasjas toob selgust tingimustesse, mille alusel avaliku teenuse osutamise eest makstav hüvitis ei ole tänu mis tahes eelise puudumisele riigiabi (41). Selleks et sellist hüvitist ei käsitataks konkreetse juhtumi puhul riigiabina, peavad olema täidetud neli kumuleeruvat tingimust, millele tavaliselt viidatakse kui Altmarki kriteeriumidele (42).

(62)

Need neli tingimust on järgmised: i) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste riiklikust rahastamisest kasusaajale peab olema ametlikult antud kohustus osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ning see kohustus peab olema selgelt kindlaks määratud; ii) hüvitise väljaarvutamise näitajad tuleb eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määrata, et vältida majandusliku eelise andmist, mis võiks soosida hüvitist saavat ettevõtjat võrreldes konkureerivate ettevõtjatega; iii) hüvitis ei tohi olla suurem, kui on vajalik üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise kohustuse täitmisel tekkivate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, võttes arvesse seotud tulu ja mõistlikku kasumit, ning iv) kui hüvitise saaja ei valita välja riigihankemenetluse käigus, tuleb antava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks analüüsida kulutusi, mida oleks teinud nende kohustuste täitmisel tavaline hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja, võttes arvesse seotud tulu ja mõistlikku kasumit.

(63)

EMP riikidel on teenuse määratlemisel üldist majandushuvi pakkuva teenusena üldjuhul ulatuslik kaalutlusõigus, kui lähtuda asjaomasest kohtupraktikast, milles sätestatakse järgitavad üldpõhimõtted. EMP lepingu artikli 59 lõikest 2 selgub, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavad ettevõtjad on ettevõtjad, kellele on antud eriülesanne (43).

(64)

Vastavalt järelevalveameti suunistele riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (44) tuleb avaliku teenuse osutamise ülesanne anda aktiga, mis võib sõltuvalt EFTA riigi õigusest olla õigusakt või leping. Selle võib sätestada ka mitme aktiga. Lähenemisviisi kohaselt, mille komisjon ja järelevalveamet on sellistel juhtudel võtnud, peab aktis või aktides olema sätestatud vähemalt järgmine:

(65)

Harpa avalike teenuste osutamise kohustus on Islandi ametiasutuste sõnul selgelt määratletud Harpa omandipoliitikas. Vastavalt omandipoliitikale on Harpa eesmärk i) olla Islandil muusika- ja kultuurielu foorum, ii) tugevdada Islandi positsiooni konverentsikorraldajana, iii) tugevdada Islandi reisisektori seisundit, iv) elavdada Reykjavíki kesklinna. Peale selle on omandipoliitikas ette nähtud, et Harpa tegevus peab olema isemajandav ning et Harpale ei tuleks maksta ühtegi täiendavat toetust peale nende, milles on kokku lepitud projektilepingus. Omandipoliitikas ei käsitleta aga avalike teenuste osutamise kohustuse kestust ega visandata konkreetseid hüvitise väljaarvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise näitajaid, samuti ei kirjeldata selles ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise korda. Seepärast ei ole järelevalveameti arvates esimene Altmarki kriteerium täidetud.

(66)

Peale selle pidi vastavalt projektilepingule riigi ja linna toetus olema kindlaksmääratud iga-aastane summa (595 000 000 Islandi krooni), mida tuli igal maksekuupäeval tarbijahinnaindeksi muutuse kajastamiseks muuta. Harpa finantsolukorra tõttu on Harpa omanikud andnud aga märkimisväärset ajutist rahalist toetust, samuti on toimunud laenude ümberarvestamine (45). Seega on näha, et vastupidiselt Islandi ametiasutuste seisukohale ei ole väidetava avaliku teenuse osutamise eest makstav hüvitis eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määratud. Lisaks võib toetuse läbipaistmatus (Harpa iga-aastase puudujäägi katmine, võimalik ristsubsideerimine ja mõistliku investeeringutulu nõudmata jätmine) viia järelevalveameti vaid järelduseni, et Islandi ametiasutused ei kandnud nõuetekohaselt hoolt selle eest, et hüvitis ei ületaks vajalikku miinimumi.

(67)

Kokkuvõtteks märgib järelevalveamet, et Harpa haldaja ei ole välja valitud riigihankemenetluse käigus ning et Islandi ametiasutused ei ole esitanud järelevalveametile teavet, mis võimaldaks kontrollida seda, kas Harpa kulud vastavad kuludele, mis oleksid tekkinud tavalisel hästi juhitud ja piisavate vahenditega ettevõtjal, nagu nõutakse neljandas Altmarki kriteeriumis.

(68)

Eespool toodut arvesse võttes teeb järelevalveamet seega järelduse, et Harpa rahastamise puhul ei ole täidetud kõik Altmarki kriteeriumid ja seega ei saa seda käsitada üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamisena.

(69)

Selleks et meede oleks riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses, peab meede olema valikuline.

(70)

Islandi ametiasutused annavad rahalisi vahendeid Harpa haldamisega seotud äriühingutele. Neid vahendeid kasutatakse Harpa eri tegevusvaldkondade, sealhulgas majandustegevuse, näiteks konverentside korraldamise tulemusel tekkinud kahjumi katmiseks. Selline hüvitamissüsteem, mille raames võib esineda ka ristsubsideerimist, ei ole kättesaadav teistele äriühingutele, kes tegutsevad konverentsiturul Islandis või mujal.

(71)

Eespool toodut arvesse võttes on järelevalveamet seisukohal, et Harpa haldamisega seotud äriühingutele on antud võrreldes asjaomasel turul tegutsevate konkurentidega valikuline majanduslik eelis.

(72)

Et meedet saaks käsitada riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab see moonutama konkurentsi ja mõjutama EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

(73)

Järeldamaks, et meede mõjutab tõenäoliselt lepinguosalistevahelist kaubandust ja moonutab konkurentsi teistes EMP riikides rajatud ettevõtjatega, piisab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ainuüksi sellest, kui meede tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste EMP kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega (46). Harpa haldamisega seotud äriühingutele kahjumi katmiseks eraldatud riigi ressursid on eelis, mis tugevdab Harpa seisundit võrreldes teiste samal turul konkureerivate ettevõtjatega.

(74)

Isegi kui suur osa Harpa tegevusest on kohalikku laadi, on Harpa võimeline korraldama ka suuri ja keskmise suurusega rahvusvahelisi üritusi ning seega ei saa välistada mõju konkurentsile ja lepinguosalistevahelisele kaubandusele (47). Islandi ametiasutuste sõnul on siiski üsna ebatõenäoline, et rohkem kui mõned üksikud (kui needki) Harpas toimuvad üritused oleksid naaberriikide elanikele nii huvipakkuvad, et nad oleksid valmis võtma ürituse külastamiseks ette pika reisi Reykjavíki. Seega on ebatõenäoline, et Harpa konkureeriks ürituste korraldamisel lähiriikide sarnaste keskustega.

(75)

Kuna rahvusvaheliste ürituste korraldamise turul konkureerivad nii toimumiskoha pakkujad kui ka ürituste korraldajad, kelle tegevus on üldjuhul seotud EMP riikide vahelise kaubandusega, võib siiski eeldada, et see mõjutab kaubandust. Käesoleva juhtumi puhul on mõju teatavate EMP naaberriikide vahelisele kaubandusele konverentsitööstuse eripära tõttu veelgi tõenäolisem. Peale selle leidis Üldkohus hiljuti oma määruses, mis käsitleb Madalmaades asuvat Ahoy keskust, et ei ole mingit põhjust piirata turgu asjaomase liikmesriigi territooriumiga (48).

(76)

Nagu menetluse algatamise otsuses, leiab järelevalveamet ka nüüd, et Harpale antav toetus võib mõjutada Euroopa Majanduspiirkonnas konkurentsi ja kaubandust.

(77)

Võttes arvesse eespool esitatud kaalutlusi, järeldab järelevalveamet, et hinnatav meede, milleks on Harpa rahastamine, sisaldab riigiabi elemente EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Eespool osutatud tingimuste kohaselt tuleb seega kaaluda, kas meedet saab pidada kokkusobivaks EMP lepinguga.

(78)

Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametile teatatakse piisavalt aegsasti kõigist abi andmise või muutmise kavadest, et see saaks esitada oma märkused. […] Asjaomane riik ei vii oma kavandatavaid meetmeid ellu enne, kui selle menetluse tulemusena on tehtud lõplik otsus.”

(79)

Islandi ametiasutused ei teavitanud järelevalveametit abimeetmetest. Veelgi enam, Islandi ametiasutused on viinud need meetmed Harpa ehitamise ja haldamise kaudu ellu enne, kui järelevalveamet on teinud lõpliku otsuse. Seetõttu teeb järelevalveamet järelduse, et Islandi ametiasutused ei ole täitnud oma kohustusi vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3. Seepärast on igasugune toetuse andmine ebaseaduslik.

(80)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 nimetatud abimeetmed on üldjuhul kokkusobimatud EMP lepinguga, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 või 3 sätestatud erandite alla, kui meetmed on vajalikud ja proportsionaalsed ning ei too kaasa põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Islandi ametiasutuste väitel on projektiga seotud abi kokkusobiv EMP lepingu artikli 61 lõikega 3.

(81)

EMP leping ei sisalda sätet, mis vastaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile d. Järelevalveamet tunnistab siiski, et riigiabimeetmed võib vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c heaks kiita kultuurilistel põhjustel (49).

(82)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt võib abi kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise edendamiseks pidada kokkusobivaks EMP lepinguga, kui selline abi ei mõjuta Euroopa Majanduspiirkonnas kaubandustingimusi ja konkurentsi määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega. Seepärast peab järelevalveamet hindama, kas abi andmist Harpa erinevate tegevusvaldkondade jaoks saab põhjendada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel abi andmisega kultuuri edendamiseks.

(83)

Tuleb märkida, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud põhimõtteid on kohaldatud käesoleva juhtumiga mõnevõrra sarnaste juhtumite puhul (50). Islandi ametiasutused on väitnud, et kõnealuse meetme esmane eesmärk on edendada kultuuri sellise kontserdisaali ehitamisega, kus saaksid tegutseda nii Islandi sümfooniaorkester kui ka Islandi ooperiteater. Sarnased mitmeotstarbelised kultuurikeskused on enamikus teistes Euroopa linnades juba olemas. Harpast pidi saama Islandi riiklik kontserdisaal, mis on Islandil puuduolev vajalik kultuuriinfrastruktuur ning keskus nimetatud esitluskunstide arendamiseks ja edendamiseks Islandil. Seepärast aitab Harpa suurendada kultuurialaseid teadmisi ning võimaldab avalikkusele juurdepääsu kultuuri, hariduse ja harrastustegevusega seotud väärtustele (51).

(84)

Eespool toodut arvesse võttes leiab järelevalveamet, et meetme kultuurilist otstarvet — sümfooniaorkestri ja ooperiteatri jaoks ettenähtud ruumide ehitamine ja haldamine — silmas pidades on antud toetus abi kultuuri edendamiseks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses. Järelevalveamet on siiski väljendanud kahtlust seoses sellega, kas konverentsitegevuse toetamiseks antud abi saab põhjendada artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, ning seetõttu tuleb seda küsimust eraldi hinnata.

(85)

Seoses meetme vajalikkuse, proportsionaalsuse ja tõenäosusega, et meede kahjustab konkurentsi, on järelevalveametil järgmised tähelepanekud. Nagu varem märgitud, oli Harpa ehitamise peamine põhjus ilmne vajadus sobiva kontserdisaali järele, kus saaksid tegutseda nii Islandi sümfooniaorkester kui ka Islandi ooperiteater. Arvestades projekti mõõtmetega on arusaadav, et sellist infrastruktuuri nagu Harpa kasutatakse ka mitmesuguseks äritegevuseks, näiteks restoranide, kohvikute, kaupluste, konverentside ja popmuusika kontsertide jaoks. Konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleb aga kehtestada kaitsemeetmed, et vältida ristsubsideerimist äritegevuse ja toetatud kultuuritegevuse vahel.

(86)

Järelevalveamet tõi otsuses nr 128/13/COL välja kolm meetodit, mille abil Islandi ametiasutused saaksid tagada, et Harpas ei toimuks äri- ja kultuuritegevuse vahel ristsubsideerimist (52). Esiteks märkis järelevalveamet, et selle eesmärgi saavutamiseks võib korraldada äritegevuseks ettenähtud ruumidele haldaja leidmiseks riigihankeid, millega tagatakse, et ettevõtja maksab ruumide eest turuhinda ja ei saa ristsubsideerimisest kasu. Teiseks oleks Islandi ametiasutused võinud luua äritegevuse jaoks eraldi juriidilise isiku. Kolmanda võimalusena oli järelevalveameti menetluse algatamise otsuses ette nähtud võimalus eraldada majandustegevus piisavalt selgelt mitteärilisest tegevusest, luues asjakohase kulude jaotamise ja eraldi raamatupidamisarvestuse süsteemi, mis tagab mõistliku investeeringutasuvuse.

(87)

Islandi ametiasutused on rõhutanud, et Harpa haldamise puhul on vajalik teatav paindlikkus, sest nii kunstiüritused kui ka konverentsitegevus peavad eksisteerima kõrvuti ning esineb olukordi, kus need kaks põhitegevust võivad seguneda, kui puudub sidus kavandamine ja järelevalve. Uue avaliku või erasektori ettevõtja või riigile kuuluva eraldi üksuse toomine hoonesse suurendab Harpa juba niigi keerulise haldamise juures halduskoormust ning toob kaasa täiendavad piirangud ja kulud. Seepärast jõudsid Islandi ametiasutused pärast konsulteerimist Harpa direktoritega järeldusele, et kolmas võimalus — Harpa majandustegevuse ja mitteärilise tegevuse eraldamine ning asjakohase kulude jaotamise ja eraldi raamatupidamisarvestuse süsteemi loomine — on eespool kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes kõige elujõulisem.

(88)

Nagu varem on märgitud, võetakse Harpa omanike kasutusele võetud eraldi raamatupidamisarvestuses ning uues kulude ja tulude jaotamise metoodikas arvesse läbipaistvusdirektiivis esitatud suuniseid. Eraldi raamatupidamisarvestust peetakse kõikide kultuuriga seotud tegevuste ja rentnike kohta ning ka konverentsitegevuse kohta, tagades sellega erinevate tegevusvaldkondade ettevõttesisese raamatupidamisarvestuse pidamise. Lisaks on Islandi ametiasutused taganud selle, et teatav osa Harpa kindlaksmääratud ühistest kuludest jagatakse konkreetsete tegevusvaldkondade vahel, võttes aluseks tegeliku kasutuse ja äritegevuse. Peale selle küsitakse konverentsiharult büroopinna ja muude ruumide eest turuhinnale vastavat renti (53). Islandi ametiasutuste rakendatud meetmed tagavad tõhusalt selle, et Harpas ei toimu äri- ja kultuuritegevuse vahel ristsubsideerimist.

(89)

2003. aasta esialgsete raamatupidamisandmete kohaselt on konverentsiharu eeldatav piirkasum 9 574 000 Islandi krooni. 2016. aastaks on oodata selle kasumi suurenemist enam kui 23 miljoni Islandi kroonini. Uus kulude ja tulude jaotamise mudel näitab seega, et äriline pool muutub järk-järgult kasumlikumaks, pannes Harpa omanike investeeringu paari aasta pärast kasumit teenima.

(90)

Seoses konverentsiharu puudujäägiga Harpa esimestel tegevusaastatel on ka järelevalveameti meelest arusaadav, et selline investeering nagu Harpa ei too sarnaselt mõnele muule suurele investeerimisprojektile keskuse esimestel tegevusaastatel kasumit. Tegevuspuudujäägi katmist äritegevuse esimestel aastatel võib seega pidada turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumiga kooskõlas olevaks kuluks, mis on vajalik tegevuse alustamiseks. Pealegi näib eraldi raamatupidamisarvestus ning uus kulude ja tulude jaotamise metoodika viitavat sellele, et Harpa ärilise haru tohutu puudujääk, mida järelevalveamet hindas oma menetluse algatamise otsuses (2012. aasta negatiivne EBITDA oli 120 miljonit Islandi krooni), ei pruukinud kajastada konverentsiharu tegelikku finantsolukorda.

(91)

Peale selle on Islandi ametiasutused näidanud, et Harpa ruumid täiendavad olemasolevaid ürituste korraldamise võimalusi ja suurendavad Reykjavíkis nii kultuuriliste kui ka äriliste ettevõtmiste mitmekesisust ning toovad kultuuri arengule ja avalikkusele Islandil märkimisväärset kasu. Seega tuleb abi pidada hästi suunatuks ja selle riikliku rahastamist põhjendatuks.

(92)

Võttes samuti arvesse Harpa asukohta ja seda, et enamik seal toimuvast tegevusest on kohalikku laadi, on mõju lepinguosalistevahelisele konkurentsile ja kaubandusele piiratud, ehkki seda ei saa välistada, nagu kirjeldatud eespool (54).

(93)

Eespool esitatud põhjendustest on näha, et riigi ja linna osalemine Harpa rahastamises on vajalik ja proportsionaalne ning ei too kaasa põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Pealegi on Islandi ametiasutused suutnud kanda Harpa ärilise ja mitteärilise poole raamatupidamisarvestuse täieliku eraldamisega hoolt selle eest, et nende toetusest Harpa tegevuse kultuurilisele poolele ei kanduks üle mingit negatiivset mõju. Seepärast on Harpa rahastamine kokkusobiv EMP lepingu riigiabi käsitlevate eeskirjadega.

(94)

Võttes arvesse eespool esitatud asjaolusid, leiab järelevalveamet, et Harpa rahastamise puhul on tegemist riigiabiga, mis on kokkusobiv EMP lepinguga selle artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses.

(95)

Islandi ametiasutustele tuletatakse meelde, et kõigist Harpa rahastamise muutmise kavadest, sealhulgas riigi ja linna antava toetuse suurendamisest üle 20 %, tuleks järelevalveametit teavitada,