15.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 144/121

(1)

Pärast 2008. aasta oktoobris toimunud mitteametlikku kirjavahetust ja seaduse nr 125/2008 (rahandusturgude erakorralises jms olukorras riigikassa väljamaksete tegemise lubamise kohta) (edaspidi „erakorraliste olukordade seadus”) heakskiitmist 6. oktoobril 2008 Islandi parlamendis (Althingi), millega anti Islandi riigile laiaulatuslikud õigused pangandussektorisse sekkumiseks, saatis järelevalveameti direktor Islandi ametiasutustele kirja (10. oktoober 2008), milles palus teavitada järelevalveametit erakorraliste olukordade seaduse alusel võetud meetmetest.

(2)

Sellele järgnes korrapärane suhtlemine ja kirjavahetus, sealhulgas järelevalveameti 18. juuni 2009. aasta kiri, milles juhiti Islandi ametiasutuste tähelepanu vajadusele teatada mis tahes riigiabimeetmetest, ning ka protokolli nr 3 artiklis 3 sätestatud piirangute peatamise klauslile. Islandi ametiasutused teatasid 15. septembril 2010. aastal lõpuks tagasiulatuvalt ettevõtja Landsbanki tegevuse teatavas ulatuses taastamisega ja uue ettevõtja Landsbanki Bank (NBI, uue nimega Landsbankinn) asutamise ja kapitaliseerimisega seotud riigiabist (2).

(3)

15. detsembri 2010. aasta kirjaga (3) teatas järelevalveamet Islandi ametiasutustele oma otsusest algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetlus seoses Islandi riigi võetud teatavate meetmetega (endise) ettevõtja Landsbanki Islands hf tegevuse teatavas ulatuses taastamiseks ning ettevõtja New Landsbanki Islands (edaspidi „NBI hf”) asutamiseks ja kapitaliseerimiseks (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). Järelevalveamet nõudis samuti ettevõtjat Landsbankinn käsitleva üksikasjaliku restruktureerimiskava esitamist 31. märtsiks 2011.

(4)

24. märtsi 2011. aasta e-kirjaga saatsid huvitatud isikud järelevalveametile ühe märkuse, mis edastati Islandi ametiasutustele 25. mail 2011. Islandi ametiasutused sellele märkusele ei vastanud.

(5)

Islandi ametiasutused esitasid 31. märtsi 2011. aasta kirjaga ettevõtjat Landsbankinn käsitleva restruktureerimiskava. 23. mai 2012. aasta kirjaga esitati muudetud restruktureerimiskava, milles kajastati muu hulgas 22. aprillil 2010. aastal toimunud ja seni teatamata hoiuste ja varade ülekandmist ettevõtjast Spkef Savings Bank (edaspidi „SpKef”) ning milles võeti arvesse ettevõtja Sparisjodur Svarfdaela (edaspidi „SpSv”) omandamist.

(6)

Järelevalveamet taotles restruktureerimiskava kohta teavet 11. juulil 2011 ja 13. veebruaril 2012. Islandi ametiasutused vastasid teabetaotlustele 17. oktoobril 2011 ja 13. märtsil 2012. Võetud kohustuste lõplikud versioonid esitati 6. juunil 2012 ja 13. juunil 2012.

(7)

Järelevalveamet kiitis 20. juunil 2012. aastal otsusega nr 212/12/COL (edaspidi „SpSv otsus”) heaks ettevõtjale Landsbankinn antud riigiabi potentsiaalse kasutamise ettevõtja SpSv omandamiseks. Järelevalveamet oli oma 21. juuni 2011. aasta otsusega nr 253/10/COL kiitnud ajutiselt heaks päästmisabikava, mis hõlmas nende nõuete lahendamist, mis Islandi keskpangal oli hoiupankade, sealhulgas ettevõtja SpSv vastu. Oma 13. aprilli 2011. aasta otsusega nr 127/11/COL oli järelevalveamet kiitnud heaks päästmisabikava muudatused (edaspidi „hoiupanku käsitlev otsus”).

(8)

Peale selle kohtusid järelevalveameti esindajad Islandi ametiasutuste esindajatega 7. juunil 2011 ja 27.–28. veebruaril 2012.

(9)

Käesolevas jaotises kirjeldab järelevalveamet neid sündmusi, asjaolusid ning majanduslikke, poliitilisi ja regulatiivseid arenguid, mis on seotud Islandi finantssüsteemi kokkuvarisemise ja ümberkorraldamisega alates 2008. aastast kuni praeguseni, et peegeldada olukorda, mis on vaadeldavate abimeetmete hindamisel aluseks võetud. Enne seda tuletab järelevalveamet meelde ettevõtja Landsbanki lagunemist kronoloogilises järjekorras.

(10)

2008. aasta sügisel toimus massiline hoiuste väljavõtmine Islandi pankadest mitte üksnes välismaal, vaid ka Islandil. Riigisisene raha väljavõtmine pankadest muutus niivõrd ulatuslikuks, et mingil hetkel ähvardas Islandi panku ja Islandi keskpanka sularahapuuduse tekkimine.

(11)

Juurdepääs välismaistele võlakirjaturgudele oli olnud peamine Islandi pankade kasvu allikas, eelkõige aastatel 2003–2006. See rahastamisallikas hakkas aga tähtsust kaotama ning ka välisriikide reitinguagentuurid väljendasid muret selle üle, et pangalaenude suhe hoiustesse oli väike võrreldes teiste (välisriikide) pankadega.

(12)

Islandi kommertspangad (eelkõige ettevõtja Landsbanki) vastasid sellele hoiuste akumuleerimisega välismaal. 2006. aasta kolmanda kvartali lõpust kuni 2007. aasta keskpaigani kolmekordistusid ettevõtjasse Landsbanki paigutatud hoiused, kasvades ligikaudu 10 miljardit eurot. Suurima osa sellest moodustasid kontod, mis avati ettevõtja Landsbanki Ühendkuningriigi filiaalis, kus jaehoiused kasvasid nullist kuni 6,6 miljardi euroni. Samal ajal suurenesid äriklientide hoiused (Ühendkuningriigi ja Madalmaade filiaalides) 2,5 miljardi euroni.

(13)

Euroopa Keskpank esitas 3. oktoobril 2008. aastal ettevõtjale Landsbanki lisatagatise nõude summas 400 miljonit eurot ja kuigi see nõue hiljem tühistati, algas panga Ühendkuningriigi filiaalis hoiuste väljavool, mis tähendas, et kättesaadavaks tuli teha suures koguses naelsterlinguid. Ettevõtja Landsbanki taotlus Islandi keskpangast abi saamiseks lükati 6. oktoobril tagasi. Kui pank ei suutnud teha kättesaadavaks Ühendkuningriigi finantsteenuste ameti nõutavaid vahendeid, sulgesid Ühendkuningriigi ametiasutused panga filiaali. Järgmisel päeval taotles Madalmaade keskpank pankrotihalduri määramist ettevõtja Landsbanki Amsterdami filiaalile. Samal päeval peatas Islandi finantsjärelevalveamet ettevõtja Landsbanki direktorite nõukogu tegevuse, võttis üle aktsionäride koosolekute volitused ning nimetas ametisse kriisilahendamiskomitee, tuginedes erakorraliste olukordade seadusele (4).

(14)

Islandi ametiasutused selgitasid järelevalveametile saadetud materjalides, et Islandi pangandussektori kokkuvarisemise ja nende sekkumise põhjuseid oli väga üksikasjalikult esitatud aruandes, mille koostas Islandi parlamendi loodud eriuurimiskomisjon, (5) kelle pädevuses oli uurida ja analüüsida kolme peamise panga kokkuvarisemiseni viinud protsesse. Järelevalveamet teeb allpool kokkuvõtte eriuurimiskomisjoni järeldustest maksejõuetuse põhjuste kohta, mis on kõige asjakohasemad seoses ettevõtja Landsbanki allakäiguga. Teave pärineb eriuurimiskomisjoni aruande 2. (kommenteeritud kokkuvõte) ja 21. peatükist (Islandi pankade kokkuvarisemise põhjused – vastutus, vead ja hooletus).

(15)

2007. aastal alanud finantsturgude üldine likviidsuse langus viis lõpuks kolme Islandi suurpanga kokkuvarisemiseni, kuna nende majandustegevus hakkas järjest enam sõltuma vahendite hankimisest rahvusvahelistelt turgudelt. Islandi pankade pankrotistumise põhjused olid keerukad ja neid oli palju. Eriuurimiskomisjon uuris suurpankade kokkuvarisemise põhjuseid, kusjuures märkimisväärne on asjaolu, et enamik järeldusi kehtivad kõigi kolme panga suhtes ja paljud neist on üksteisega seotud. Allpool antakse lühiülevaade pankade tegevusest, mis viis kokkuvarisemiseni.

(16)

Eriuurimiskomisjoni järelduste kohaselt suurendasid pangad kokkuvarisemisele eelnenud aastatel bilansimahte ja laenuportfelle suuremas ulatuses, kui nende tegevus- ja haldussuutlikkus seda võimaldasid. Kolme panga varad kokku olid kasvanud hüppeliselt 1,4 triljonilt Islandi kroonilt (6) 2003. aastal 14,4 triljonile Islandi kroonile 2008. aasta teise kvartali lõpus. Märkimisväärselt suur osa kolme panga kasvust tulenes laenamisest välisriikides asuvatele isikutele. Selline laenamine suurenes olulisel määral 2007. aastal, (7) nimelt pärast rahvusvahelise likviidsuskriisi algust. Selle põhjal järeldas eriuurimiskomisjon, et laenukasv oli tingitud laenu andmisest ettevõtjatele, kellele keelduti mujal laenu andmast. Samuti märgiti aruandes, et oma olemuselt riskantsem investeerimispangandus saavutas pankade tegevuses järjest suurema osakaalu ning kasv süvendas probleeme veelgi.

(17)

Pankade kasvu lihtsustas olulisel määral juurdepääs rahvusvahelistele finantsturgudele, heade krediidireitingute ärakasutamine ja juurdepääs Euroopa turgudele EMP lepingu alusel. 2005. aastal laenasid Islandi pangad välismaistelt võlakirjaturgudelt suhteliselt soodsatel tingimustel 14 miljardit eurot. Kui juurdepääs Euroopa võlakirjaturgudele ahenes, rahastasid pangad oma tegevust USA turgudel, kusjuures Islandi võlaväärtpaberid moodustasid tagatisega võlakohustuste paketi. Kokkuvarisemise eelsel ajal muutusid pangad üha sõltuvamaks lühiajalistest laenudest, mis tõid kaasa väga suured ja (eriuurimiskomisjoni arvamuse kohaselt) prognoositavad refinantseerimisriskid.

(18)

Kõigi Islandi suuremate pankade puhul kuulusid suurimate võlglaste hulka põhiomanikud (8). Ettevõtja Samson Holding Company (edaspidi „Samson”) oli ettevõtja Landsbanki suurim aktsionär selle erastamisest alates. Kui ettevõtja Landsbanki kokku varises, oli ettevõtja Samson kaasomanik Björgólfur Thor Björgólfsson ja temaga seotud äriühingud panga suurimad võlgnikud ning tema isa ja ettevõtja Samson kaasomanik Björgólfur Guðmundsson oli panga suuruselt kolmas võlgnik. Kokku moodustasid nende kohustused panga ees üle 200 miljardi Islandi krooni, mis ületas panga omakapitali. Eriuurimiskomisjoni arvamuse kohaselt oli osal aktsionäridel panga omanikena ebaharilikult lihtne juurdepääs laenamisele. Seda võis täheldada ettevõtja Landsbanki puhul tulenevalt asjaolust, et veel 30. septembril 2008. aastal, kui oli selge, et ettevõtjal Landsbanki ei ole piisavalt välisvaluutat, et täita oma kohustusi välisriikides, andis pank Björgólfur Thor Björgólfssonile kuuluvale äriühingule laenu 153 miljonit eurot. Eriuurimiskomisjon järeldas samuti, et oli tugevaid märke sellest, et iga panga puhul olid piirid suurimate aktsionäride huvide ja panga huvi vahel hägused. Keskendumise tõttu põhiaktsionäridele jäid aga tähelepanuta teised aktsionärid ja võlausaldajad.

(19)

Seoses põhiaktsionäridega võetud ebaharilikult suur risk oli eriuurimiskomisjoni arvates tingitud asjaolust, et pankade varaportfellid ei olnud piisavalt hajutatud. Eriuurimiskomisjoni kohaselt tõlgendati liiga suurt riski käsitlevaid ELi eeskirju eeskätt seoses aktsionäridega kitsalt ning pangad püüdsid eeskirju eirata.

(20)

Kuigi ettevõtja Landsbanki ja kahe teise suurpanga teatatud kapitali adekvaatsuse määr oli alati veidi suurem õigusnormides sätestatud miinimumist, jõudis eriuurimiskomisjon järeldusele, et kapitali adekvaatsuse määrad ei kajastanud õigesti pankade finantsvõimekust. Selle põhjuseks oli panga oma aktsiate riskipositsioon esmaste tagatiste ja aktsiate suhtes sõlmitud forvardlepingute kaudu. Äriühingu enda rahastatud aktsiakapital, millele eriuurimiskomisjon osutas kui nõrgale omakapitalile, moodustas üle 25 % panga kapitalibaasist (või üle 50 %, kui seda hinnati kapitali põhikomponendi ehk omakapitali alusel, millest oli maha arvatud immateriaalne vara). Sellele lisandusid probleemid, mida põhjustasid riskid, millele pangad olid avatud üksteise aktsiate omamise kaudu. 2008. aasta keskpaigaks moodustas pankade omaaktsiate otserahastamine, samuti kahe teise panga aktsiate ristrahastamine, ligikaudu 400 miljardit Islandi krooni, mis on umbes 70 % kapitali põhikomponendist. Eriuurimiskomisjon leidis, et omakapitali finantseerimine laenamisega süsteemist endast seadis ohtu süsteemi stabiilsuse. Pangad hoidsid suurt osa oma aktsiatest antud laenude tagatisena ning kui aktsiahinnad langesid, halvenes seetõttu nende laenuportfelli kvaliteet. See mõjutas pankade tegevuse tulemuslikkust ja alandas veelgi nende aktsiahindu; vastuseks sellele (nagu eeldas eriuurimiskomisjon tema valduses oleva teabe põhjal) püüdsid pangad kunstlikult tekitada ebaloomulikult suurt nõudlust nende oma aktsiate järele.

(21)

2001. aastal moodustas kolme peamise panga bilansimaht kokku veidi üle Islandi ühe aasta sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP”). 2007. aasta lõpuks olid pangad muutunud rahvusvahelisteks ja nende vara võrdus üheksakordse Islandi SKPga. Eriuurimiskomisjoni aruandes märgitakse, et 2006. aastaks olid vaatlejad hakanud tegema märkuseid, et pangandussüsteem oli suurem Islandi keskpanga finantsvõimekusest, ning avaldasid kahtlust, kas viimane suudab täita oma ülesannet viimase instantsi laenajana. 2007. aasta lõpuks olid Islandi lühiajalised võlad (peamiselt pankade rahastamiseks) 15 korda suuremad kui välisvaluutareservid, kolmes pangas olevad välishoiused aga välisvaluutareservidest kaheksa korda suuremad. Hoiustajate ja investorite tagatisfondis oli võrreldes tagatavate pangahoiustega minimaalselt vahendeid. Eriuurimiskomisjoni arvamusel põhjustasid nimetatud asjaolud massilise raha väljavõtmise Islandi pankadest.

(22)

Eriuurimiskomisjoni arvamuse kohaselt jäi Islandi pädevatel järelevalveasutustel puudu usaldusväärsusest, mida oleks olnud vaja viimase instantsi laenaja vahendite ebapiisavuse korral. Aruandes jõutakse järeldusele, et Islandi finantsjärelevalveametil (edaspidi „finantsjärelevalveamet”) ja keskpangal puudusid ekspertteadmised ja kogemused pankade reguleerimiseks majanduslikult rasketel aegadel, kuid nad oleksid saanud võtta meetmeid pankade kerkiva riskitaseme alandamiseks. Finantsjärelevalveamet näiteks ei kasvanud proportsionaalselt pankadega ja reguleerija jäi oma töös pangatehingute kiirest arengutempost maha. Aruanne on oma järeldustes kriitiline ka valitsuse suhtes, kes oleks pidanud võtma meetmeid pankade võimaliku mõju suhtes majandusele, vähendades nende suurust või nõudes ühelt või mitmelt pangalt peakorteri välismaale viimist (9).

(23)

Eriuurimiskomisjoni aruandes viidatakse üldisematele sündmustele Islandi majanduses, mis samuti mõjutasid pankade kiiret kasvutempot ning soodustasid tasakaalu kadumist ühelt poolt finantsteenuste sektori ulatuslikkuse ja mõju ning teiselt poolt ülejäänud majanduse vahel. Selles märgiti, et valitsuspoliitika (eelkõige fiskaalpoliitika) aitas väga tõenäoliselt ülelaienemisele ja tasakaalu kadumisele kaasa ning et Islandi keskpanga rahapoliitika ei olnud piisavalt piirav. Aruandes osutatakse ka Islandi eluasemerahastamisfondi laenamiseeskirjade leevendamisele kui ühele kõige suuremale veale, mis tehti raha- ja fiskaalpoliitika juhtimises pankade kokkuvarisemisele eelnenud ajal (10). Samuti kritiseeritakse aruandes seda, kui lihtne oli pankadel Islandi keskpangalt laenu saada, ning asjaolu, et keskpanga lühiajaliste tagatislaenude maht suurenes 30 miljardilt Islandi kroonilt 2005. aasta sügisel 500 miljardi Islandi kroonini 2008. aasta oktoobri alguses.

(24)

Aruandes märgitakse, et 2006. aastal oli Islandi krooni väärtus jätkusuutmatult suur, Islandi jooksevkonto puudujääk moodustas rohkem kui 16 % SKPst ja välisvaluutas võetud kohustused, millest on maha arvatud varad, olid ligikaudu võrdsed kogu aastase SKPga. Eeldused finantskriisi tekkimiseks olid olemas. 2007. aasta lõpuks oli krooni väärtus vähenemas ning Islandi ja pankade krediidiriski vahetustehingu riskimarginaalid suurenesid hüppeliselt.

(25)

Pärast kolme suurima kommertspanga (sealhulgas ettevõtja Landsbanki) kokkuvarisemist 2008. aasta oktoobris olid Islandi ametiasutused ennekuulmatu probleemi ees – tagada pangandustoimingute jätkumine Islandil (11). Islandi valitsuse poliitika on eeskätt sätestatud erakorraliste olukordade seadusega, (12) mille Islandi parlament võttis vastu 6. oktoobril 2008. aastal. Seadusega antakse finantsjärelevalveametile erakorralised volitused võtta kontroll finantsettevõtjate üle ning käsutada nende varasid ja kohustusi vastavalt vajadusele. Rahandusministrile anti riigikassa nimel volitus teha väljamakseid eesmärgiga asutada uusi finantsettevõtjaid. Peale selle, finantsettevõtjaid käsitlevates pankrotimenetlustes loetakse hoiused prioriteetseteks muude nõuete suhtes. Valitsus kinnitas, et riiklikesse kommerts- ja hoiupankadesse ja nende Islandi filiaalidesse paigutatud hoiused on täielikult kaitstud.

(26)

Poliitilised prioriteedid olid algselt keskendatud riiklike pangandus-, makse- ja arveldussüsteemide elementaarse toimimise tagamisele. Esimestel krahhijärgsetel nädalatel koostas Islandi valitsus koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (edaspidi „IMF”) majanduskava, mis päädis Islandi poolt IMFilt taotletud kaheaastase tugilaenu heakskiitmisega 20. novembril 2008. IMFilt saadud laenusumma oli 2,1 miljardit USA dollarit ning see oli mõeldud Islandi valuutareservide suurendamiseks. Teistelt Põhjamaadelt ja teatavatelt kaubanduspartneritelt võeti täiendavaid laene kokku summas 3 miljardit USA dollarit. IMFi laenust muudeti kohe kättesaadavaks 827 miljonit USA dollarit, kusjuures ülejäänud laenusumma maksti välja kaheksas võrdses osas vastavalt majanduskava kvartalipõhisele ülevaatamisele.

(27)

IMFiga koostatud majanduskava näol oli tegemist laiapõhjalise stabiliseerimiskavaga, milles keskenduti kolmele järgmisele põhieesmärgile. Esiteks Islandi krooni stabiilsuse ja usaldusväärsuse taastamine, et pidurdada kriisi halba mõju majandusele. Meetmed hõlmasid kapitali kontrollimist, eesmärgiga takistada kapitali väljavoolu. Teiseks sisaldas kava laiapõhjalist strateegiat pankade restruktureerimiseks, mille põhieesmärk oli elujõulise finantssüsteemi taastamine Islandil ning riigi rahvusvaheliste finantssuhete säilitamine. Kõrvaleesmärgid olid tagada pankade vara õiglane hindamine, maksimeerida vara sissenõudmist ja tugevdada järelevalvetegevust. Kolmandaks oli kava eesmärk tagada jätkusuutlik riigi rahandus, piirates pankrotistunud pankade kahjumite ühiskonna õlule lükkamist ning rakendades eelarve konsolideerimise kava keskmises perspektiivis.

(28)

Islandi ametiasutused on rõhutanud, et erakordse olukorra tõttu, mille põhjustas pangandussüsteemi suurus riigikassa finantssuutlikkuse küündimatuse valguses, olid võimalikud poliitilised valikud piiratud. Seetõttu olid lahendused paljuski erinevad teiste riikide valitsuste meetmetest, kelle finantsstabiilsus oli ohus.

(29)

Erakorraliste olukordade seaduse alusel jagati kolm suurt kommertspanka – Glitnir Bank, Landsbanki Íslands ja Kaupthing Bank – n-ö endisteks ja uuteks pankadeks. Rahandusminister asutas kolm piiratud vastutusega äriühingut, mis võtsid üle endiste pankade riigisisesed tehingud ning nimetasid ametisse nende juhatused. Finantsjärelevalveamet võttis kontrolli endiste pankade üle, paigutas nende omamaised varad ja kohustused (hoiused) uutesse pankadesse, mis jätkasid pangandustoiminguid Islandil. Endised pangad anti nende vastavate kriisilahendamiskomiteede järelevalve alla (13). Välismaised varad ja kohustused paigutati suures osas endistesse pankadesse, mille suhtes alustati hiljem likvideerimismenetlust ja mis lõppkokkuvõttes lõpetasid kogu oma tegevuse välismaal (14).

(30)

14. novembril 2008 kolme uue panga kohta koostatud algbilansi kohaselt moodustas pankade koguvara kokku 2 886 miljardit Islandi krooni, sealhulgas riigi eraldatav omakapital 385 miljardit Islandi krooni. Uute pankade poolt endiste pankade kasuks emiteeritavate võlakirjade hulka prognoositi 1 153 miljardile Islandi kroonile. See oli mõeldud ülemääraste kohustuste eest üle kantud vara hüvitamiseks. Finantsjärelevalveamet määras ülekantud varade ja kohustuste hindamist teostama ettevõtja Deloitte LLP. Protsessi käigus ilmnes, et sõltumatu hindamise tulemus ei kajasta netovarade konkreetset väärtust, vaid esitatakse teatav väärtuse vahemik. Ühtlasi väljendasid pankade võlausaldajad hindamisprotsessi suhtes rahulolematust – leiti, et see ei ole erapooletu ning et võlausaldajatel on võimatu oma huve kaitsta. Nende komplikatsioonide tõttu muudeti endiste ja uute pankade vahelise tasaarveldamise poliitikat. Selle asemel, et tugineda sõltumatute ekspertide läbi viidud väärtuse hindamisele, püüdsid pooled jõuda üle kantud netovarade väärtuse küsimuses kokkuleppele läbirääkimiste kaudu.

(31)

Oli selge, et pooltel saab olema raske väärtuse hindamises kokkuleppele jõuda, sest hindamine sõltus ilmselgelt arvukatest oletustest, milles pooled tõenäoliselt üksmeelt ei saavuta. Riigi eesmärk oli jõuda kokkuleppele baasväärtuses, mis oleks kindlaks aluseks uute pankade esialgsele kapitaliseerimisele. Varade baasväärtust ületava hinnavahe võib võlausaldajatele välja maksta tingimuslike võlakirjadena või pankade aktsiakapitali väärtuse suurendamisena, sest läbirääkimiste käigus oli selgunud, et ettevõtjate Glitnir ja Kaupthing kriisilahendamiskomiteed ning enamik nende võlausaldajatest võiksid olla huvitatud osaluse omandamisest uutes pankades. See võimaldaks neil saada kasu üle kantud varade väärtuse potentsiaalsest kasvust.

(32)

Kolme uue panga täielik kapitaliseerimine ja endiste pankade võlausaldajatega sõlmitud eelkokkulepped selle kohta, kuidas makstakse hüvitist uutesse pankadesse üle kantud netovarade eest, tehti teatavaks 20. juulil 2009. aastal. Kahe uue panga – ettevõtja New Glitnir (uue nimega Íslandsbanki) ja ettevõtja New Kaupthing (uue nimega Arion Bank) – puhul hõlmas see tingimuslikke kokkuleppeid, mille kohaselt endised pangad märgivad suurema osa aktsiakapitalist uutes pankades.

(33)

Nimetatud esialgsete kokkulepete põhjal otsustasid endiste pankade kriisilahendamiskomiteed 2009. aasta oktoobris (Glitnir) ja 2009. aasta detsembris (Kaupthing Bank ja Landsbanki Islands) märkida aktsiaid uutes pankades. Valitsus teatas 18. detsembril 2009. aastal, et panga taastamine oli lõpule viidud ning et Islandi ametiasutused olid jõudnud kokkuleppele ühelt poolt uute pankadega ja teiselt poolt ettevõtjate Glitnir Bank, Landsbanki Íslands ja Kaupthing Bank kriisilahendamiskomiteedega nende pankade võlausaldajate nimel. Kokkulepetega oli leitud lahendus küsimusele seoses endistest pankadest uutesse pankadesse üle kantud varadega ning uued pangad loeti täielikult finantseerituteks.

(34)

Riigikassa panust uute pankade omakapitali vähendati olulisel määral algselt kavandatud 385 miljardilt Islandi kroonilt 135 miljardile Islandi kroonile aktsiakapitali vähendamisega ning kolmest pangast kahe puhul (st ettevõtjate Íslandsbanki ja Arion Bank puhul) vähendati II taseme omavahendeid allutatud laenude andmisega ligikaudu 55 miljardit Islandi krooni või kogusummas 190 miljardit Islandi krooni. Peale selle tagas riigikassa ettevõtjatele Íslandsbanki ja Arion Bank teatavad likviidsusvahendid. Aktsiakapital, mille endised pangad andsid uutele pankadele, moodustas kokku ligikaudu 156 miljardit Islandi krooni. Uued pangad olid seega kapitaliseeritud kokku umbes 346 miljardi Islandi krooniga. Seega vähendati kokkulepete alusel riigi täielikku osalust kolmes pangas umbes 5 %-le ettevõtjas Íslandsbanki, 13 %-le ettevõtjas Arion Bank ja 81 %-le ettevõtjas Landsbankinn.

(35)

Kuigi kolmest pangast kahe selline ülevõtmine endiste pankade võlausaldajate poolt lahendas suured probleemid finantssektori taastamisel ja kindlustas uutele pankadele tugevama kapitali, vajasid mitmed kitsaskohad endiselt käsitlemist. Alates 2009. aasta augustist on pangad keskendanud oma jõupingutused peamiselt sisemistele küsimustele, määrates kindlaks üldise tegevusstrateegia ning eelkõige tehes ümberkorraldusi oma laenuportfellides, mis on nende tegevuse ja pikaajalise elujõulisuse seisukohast suurim riskitegur. Restruktureerimisprotsess on olnud keerukas erinevate raskendavate tegurite tõttu, sealhulgas ülemkohtu lahendid, millega kuulutati ebaseaduslikuks Islandi kroonides antud, kuid välisvaluutas indekseeritud laenud. Seoses ettevõtjaga Landsbankinn arutatakse neid küsimusi täiendavalt allpool, niivõrd kui see on asjakohane panga restruktureerimise seisukohast.

(36)

Pärast pangandussüsteemi kokkuvarisemist 2008. aasta oktoobris valitses majanduses väga pingeline olukord. Islandi finantssüsteemi raskustega kaasnes usalduse kadumine riigi omavääringu suhtes. Islandi krooni väärtus langes 2008. aasta esimeses kvartalis järsult, seejärel taas sama aasta sügisel, seega enne ja pärast kolme kommertspanga kokkuvarisemist. Olenemata asjaolust, et 2008. aasta sügisel seati sisse kapitalikontrollid, oli valuutakurss 2009. aasta jooksul enamasti volatiilne (15). Sellise heitliku olukorra tulemusena sattus Islandi majandus tugevasse langusesse ning sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009. aastal 6,8 % ja 2010. aastal 4 %.

(37)

Majanduskriisi mõjul suurenes järsult ka töötuse määr, kasvades 1,6 %-lt 2008. aastal 8 %-le 2009. aastal. Lisaks täheldati inflatsiooni kasvu ja reaalsissetulekute vähenemist. Peale selle suurenes järsult ettevõtete ja kodumajapidamiste võlakoormus ning viivislaenude osakaal pankade laenuportfellides, samuti sagenesid rahalistes raskustes ettevõtete suuremahulised ülevõtmised pankade poolt. Samal ajal suurendasid pangandussüsteemi restruktureerimise suured eelarvekulud järsult eelarvepuudujääki ja avaliku sektori võlga.

(38)

Islandi statistikaameti esialgsetest andmetest nähtub, et pärast suurt langust toimus 2011. aasta teises pooles pööre paremuse suunas ja võrreldes varasema aastaga kasvas aastane SKP 3,1 %.

(39)

Eelnenud aasta majanduskasv oli peamiselt tingitud omamaise nõudluse kasvust, kusjuures kodumajapidamiste tarbimine kasvas 4 %. Seda toetas palga- ja sotsiaaltoetuste kasv, samuti teatavad poliitilised algatused, mis tehti kodumajapidamiste võlgnevustega seotud maksekoormuse leevendamiseks, sealhulgas ajutise intressitoetuse kehtestamine, laenumaksete külmutamine ja kogumispensioni varajane väljamaksmine. 2011. aasta esialgsed andmed näitavad ka investeeringute aeglast kasvu, kuigi see toimus väga madalalt tasemelt (16). Seevastu on valitsemissektori tarbimine olnud viimase kolme aasta jooksul tagasihoidlik.

(40)

Üldine makromajandusstatistika varjab aga olulisemat ebavõrdsust sektorite vahel. Lisaks finantssektori kokkuvarisemisele kuivas kokku ehitussektor ning paljud muud kodumaised tootmissektorid ja teenuste pakkumine. Teisalt on teatavates ekspordisektorites toimunud kasv. Tänu Islandi krooni madalale vahetuskursile ning kala- ja alumiiniumtoodete suhteliselt stabiilsele hinnale välisvaluutas tõusis pärast majanduskriisi puhkemist eksporditulu, seda ka turismi ja teenuste ekspordi osas. Samal ajal vähenes järsult import ja see viis kaubandusbilansi (17) ajutiselt ülejääki, mis moodustas ligikaudu 10 % SKPst 2010. aastal. Sisenõudluse kasvu tulemusel 2011. aastal aga import taas kasvas ning üldine kaubandusbilansi ülejääk oli siis 8,2 % SKPst.

(41)

Islandi statistikaamet prognoosis ajavahemikuks 2012–2017 majanduse järkjärgulist elavnemist, kusjuures 2012. aastaks ennustati 2,6 % kasvu. Sama kasvumäära oodati kogu prognoositavaks ajavahemikuks. Prognoos tekitab aga mitmeid küsimusi. Kavandatud laiaulatuslikud tööstusinvesteeringud võivad veelgi edasi lükkuda. Islandi kaubandustingimustele võib mõjuda halvasti kestev majandussurutis suurimates kaubanduspartnerriikides, mis toob kaasa madalama kasvumäära Islandil. Arvatust aeglasem areng kodumajapidamiste ja äriühingute laenukoorma vähendamisel võib veelgi piirata sisenõudlust ja majanduskasvu perspektiivi. Kasvu võib ohustada kestev hindade ebastabiilsus, mis tuleneb kapitalikontrollide kaotamise järgsest krooni volatiilsusest.

(42)

Olles asutanud uued pangad ja analüüsinud endistest pankadest üle kantud puhasvara väärtust, teostas finantsjärelevalveamet 2009. aasta kevadel uute pankade tegevuse ja äriplaanide, finantsvõimekuse ja kapitalivajaduse kohta auditi nn tõendamisprojekti kujul. See viidi läbi rahvusvahelise juhtimiskonsultandi Oliver Wymani kaasabil.

(43)

Pärast kirjeldatud protsessi lõpuleviimist väljastas finantsjärelevalveamet pankadele tegevusloa teatavatel tingimustel. Seoses varaportfellide kvaliteediga ja arvatava eelseisva majandusliku ebakindlusega peeti vajalikuks esitada kolme panga kapitalile seadusjärgsest miinimumist suuremad nõudmised. Seepärast kehtestas finantsjärelevalveamet kolmele pangale minimaalseks kapitali adekvaatsuse määraks 16 %, seejuures oli esimese taseme omavahendite suhtarvu miinimum 12 %. Nõuded kehtestati vähemalt kolmeks aastaks, v.a finantsjärelevalveameti teostatava läbivaatamise korral. Samuti määrati kindlaks likviidsustingimused, mille kohaselt peavad olemasolevad likviidsed vahendid mis tahes ajal moodustama vähemalt 20 % hoiuste mahust. Sularaha või selle ekvivalendid peaksid moodustama vähemalt 5 % hoiuste mahust. Lisaks esitati nõudmisi muudele valdkondadele, nagu laenuportfellide ümberkorraldamine, riskihindamine, ettevõtete juhtimine ja omandiline kuuluvus. Finantsjärelevalveamet kehtestas sarnaseid kapitalinõudeid ka muude finantsettevõtjate suhtes.

(44)

Koostöös IMFiga koostatud majanduse stabiliseerimise kavas sätestati kogu finantsteenuste reguleeriva raamistiku läbivaatamine ja järelevalve, et olla paremini kaitstud tulevaste finantskriiside eest. Valitsus tegi Soome finantsjärelevalveameti endisele peadirektorile Kaarlo Jännärile ettepaneku viia läbi kehtiva reguleeriva raamistiku ja järelevalvetegevuse hindamine. Kaarlo Jännäri soovitas muu hulgas asutada finantsjärelevalveameti juurde riiklik krediidiregister, et vähendada süsteemi krediidiriski. Ta tegi oma aruandes ka ettepaneku kehtestada karmimad eeskirjad ja tavad seoses suure riskikontsentratsiooni ja sellega seotud laenamisega ning teostada rohkem kohapealseid kontrollimisi, et saada kinnitust välisele järelevalvele ja kontrollida aruandeid eeskätt krediidi-, likviidsus- ja valuutariski kohta. Samuti soovitas ta vaadata läbi hoiusetagatiste süsteem ja see tõhusamaks muuta, et järgida täpselt ELi arengusuundumusi.

(45)

Valitsus esitas seejärel parlamendile seaduseelnõu, mis võeti vastu ja mis jõustus 1. juulil 2010 kui seadus nr 75/2010. Uue seadusega muudeti ulatuslikult finantsettevõtjate seadust. Hiljem tehti finantsasutusi käsitlevas seaduses veel mitmeid muid muudatusi ka seoses finantsteenuste reguleerimise ja järelevalvega. Asjaomaseid õigusakti muudatusi käsitletakse täpsemalt lisas.

(46)

Hoolimata finantssektori taastamisel saavutatud olulistest edusammudest vaevles Island edasi 2008. aasta sügisel lahvatanud finants- ja valuutakriisi järelmõjude käes. Finantskriisi tagajärjel ilmnesid mitmesugused finantssüsteemi puudused ja vajakajäämised, millega tuleb avalikkuse usalduse taastamiseks tegeleda. On ilmne, et Island, nagu ka paljud muud finantskriisist väga tõsiselt kannatada saanud riigid, peab tegelema tõsiste ülesannetega seoses finantsteenuste õigus- ja tegevuskeskkonna kohandamisega selliseks, mis toetab elujõulist ja tõhusat finantssüsteemi tulevikus ja vähendab maksimaalselt süsteemsete vapustuste kordumise ohtu.

(47)

Kõige pakilisemad probleemid, millega Islandi finantsasutused praegu silmitsi seisavad, tulenevad pankade tegutsemisest kaitstud keskkonnas, kus kasutatakse kapitalikontrolle ja üldist hoiuste tagamist. Pangad peavad nüüd valmistama ennast ette tegutsemiseks riskidele avatumas keskkonnas, kus kapitalikontrollid on kaotatud ja hoiuste tagamise skeemi puhul pöördutakse tagasi varasema korralduse juurde, mis on sätestatud vastavates ELi/EMP direktiivides (19). Islandi ametiasutused on rõhutanud, et uute eeskirjade kehtestamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik.

(48)

Teine suur probleem on vajadus kohandada täiendavalt õigus- ja reguleerivat raamistikku, et luua tugev ja tõhus finantssüsteem, mis on ka kooskõlas EMP ja rahvusvahelises õiguses toimuvate arengutega (20).

(49)

Islandi ametiasutustelt hiljuti saadud teabe (21) kohaselt on finantsturul valitsev konkurents pärast pangandussektori kokkuvarisemist radikaalselt muutunud. Finantsettevõtjate arv on vähenenud, sest mitu hoiu- ja kommertspanka ning laenamisele spetsialiseerunud ettevõtjat on kas likvideeritud või ühinenud teiste ettevõtjatega (22). Finantsettevõtjate arv väheneb veelgi – hiljuti, st 2011. aasta märtsis toimus ettevõtjate Landsbankinn ja SpKef ühinemine, 2011. aasta detsembris ühinesid ettevõtjad Íslandsbanki ja Byr ning ees seisab ettevõtjate Landsbankinn ja Svarfdaelir Savings Bank ühinemine, mille järelevalveamet kiitis heaks 20. juuni 2012. aasta otsuses ettevõtja SpSv kohta. Finantsettevõtjate arvu vähenemise tõttu ja tulenevalt asjaolust, et suuremad pangad on võtnud üle suletud pankade hoiused, toimub Islandi siseturul üha suurem koondumine. Teisalt on uute pankade üldine kohalolu EMP finantsturgudel palju kahvatum kui nende eelkäijatel, sest rahvusvaheline pangandustegevus on lõpetatud.

(50)

Lisaks on Islandi siseturg teatavate allturgude kadumise või tegevusetuse tulemusel kokku kuivanud. Aktsiaturu praktiline väljasuremine ja kapitalikontrollide kehtestamine on vähendanud tehinguid aktsia- ja valuutaturgudel ning piiranud investeerimisvõimalusi. Et majanduse rahastamine on ajalooliselt madalal tasemel ning kodumajapidamised ja ettevõtlussektor oluliselt mõjutatud, on laenunõudlus madal. Panganduskrahhi järgselt on pangad keskendunud siseküsimustele, oma laenuportfellide ümberkorraldamisele ja osa suurte äriklientide restruktureerimisele

(51)

Enne finantskriisi moodustas hoiupankade turuosa hoiuste näol kokku ligikaudu 20–25 %. See näitaja on nüüdseks langenud 2–4 %-le. Hoiupankade ja turult lahkunud kommertspankade kaotatud turuosa on võtnud üle kolm suurimat kommertspanka Arion Bank, Íslandsbanki ja Landsbankinn. Kokku on kolme suure panga turuosa praegu umbes 90–95 % (varem 60–75 %), kusjuures Landsbankinni turuosa on teistest veidi suurem. Kui välja arvata kümme piirkondlikku hoiupanka, mille turuosa moodustab praegu umbes 2–4 %, siis on ainus arvestatav turuosaline restruktureeritud ettevõtja MP Bank, (23) mille turuosa on ligikaudu 1–5 %.

(52)

Seega on Islandi finantsturg selgelt oligopoolne ja kolm suurimat ettevõtjat võivad koos saavutada turgu valitseva seisundi. Islandi konkurentsiameti arvamuse kohaselt esineb Islandi pangandusturul märkimisväärseid turuletuleku takistusi. See avaldab halba mõju konkurentsile. Samuti on teataval määral raskendatud tarbijatel panga vahetamine. Islandi ametiasutused tunnistasid lisaks, et Islandi krooni, väikese ja mittekaubeldava valuutaga seotud vahetuskursi ohud on piiranud konkurentsi veelgi ja takistanud välispankadel ja -ettevõtjatel Islandi turule tulla.

(53)

Islandi konkurentsiamet on viimasel ajal keskendunud konkreetsele küsimusele, mis puudutab pankade tegutsemiseks vajalikku IT-taristut ja pankade koostööd selles vallas. See on seotud finantseerimisasutuste ühises omandis oleva IT-teenuse osutajaga Reiknistofa bankanna (pangaserverikeskus, edaspidi „serverikeskus”). Asjaomane küsimus on käesoleva juhtumi hindamisel oluline ja kuulus ka teemade hulka, mida arutati järelevalveameti kohtumisel Islandi ametiasutuste ja pankadega.

(54)

Serverikeskus kuulub ühiselt kolmele peamisele Islandi pangale, kahele hoiupangale, Islandi hoiupankade liidule ja kolmele suurimale Islandi maksekaardi töötlejale. Ettevõtjale Landsbankinn kuulub 36,84 %, Íslandsbankile 29,48 % ja Arion Bankile 18,7 % pangaserverikeskuse aktsiakapitalist. Kokku kuulub kolmele kommertspangale seega 85,02 % serverikeskuse aktsiatest. Serverikeskuse kliendid on tema omanikud, Islandi keskpank ja muud finantsasutused, samuti valitsus ja avaliku sektori asutused. Pankade koostöö selles vallas on ulatuslik, sest serverikeskus rajas Islandile kliiringu- ja arveldussüsteemi. Samuti pakub ta mitmeid keskseid panganduslahendusi, mis on ühiskasutuslikud ja mida kasutab enamik Islandi pankadest.

(55)

Islandi konkurentsiameti arvamuse kohaselt muutis 2008. aasta krahh väiksemad ja hoiupangad eriliselt haavatavaks. Väiksemate finantsettevõtjate jaoks olid nõutavad IT-teenused üliolulised, kuna neid saab pidada üheks takistuseks uute turuletulijate jaoks. IT-teenuste platvormi tagas suuremate finantsettevõtjate jaoks märkimisväärses ulatuses serverikeskus, hoiupankade ja väiksemate turuosaliste jaoks aga ettevõtja Teris. Pärast paljude väiksemate finantsettevõtjate sulgemist viimastel aastatel kaotas Teris suure osa oma sissetulekutest, mille tulemusel müüs ta 2012. aasta jaanuaris osa oma IT-lahendustest serverikeskusele. Serverikeskus ja Teris väidavad, et selle tehingu eesmärk oli muu hulgas tagada IT-teenuste jätkuv osutamine väiksematele finantsettevõtjatele.

(56)

Islandi konkurentsiamet on uurinud seoses serverikeskusega kahte juhtumit. Esiteks, kas asjaolu, et serverikeskus oli pankade ja serverikeskuse foorumisse kuuluvate muude finantsettevõtjate ühisomandis ja koostöö objekt, tuleks vaadelda Islandi konkurentsiseaduse artiklis 10 osutatud piiravate tavade keelust üleastumisena. Teiseks uuritakse, kas Terise põhivara ost serverikeskuse poolt on kokkusobiv sama seaduse sätetega, mis käsitlevad äriühingute ühinemist. 2012. aasta mais lõpetati siiski nende kahe juhtumi uurimine ja saavutati kokkulepe ühelt poolt serverikeskuse ja selle omanike ning teiselt poolt Islandi konkurentsiameti vahel (24).

(57)

Lisaks eespool nimetatud vahetult Islandi finantsturuga seotud mureküsimustele on Islandi konkurentsiamet juhtinud konkreetselt tähelepanu vajadusele viia lõpule tegutsevate äriühingute (25) müük ja restruktureerimine ilma põhjendamatute viivitusteta. Pangad on paljud tegutsevad äriühingud (nende äriühingute võlausaldajatena) üle võtnud pärast 2008. aasta majanduskrahhi tekkinud võlgnevuste tõttu. Islandi konkurentsiameti sõnul võib see põhjustada huvide konflikti, kui pangad osutavad finantsteenuseid äriühingutele, olles samal ajal nende omanik. Islandi konkurentsiamet on seisukohal, et pankade otsene ja kaudne omandiline kuuluvus (26) on kõige levinum ja ohtlikum finantskriisi järgne konkurentsiprobleem, sest see avaldab mõju peaaegu igale äriühingule ja kogu tööstusele Islandil. Islandi konkurentsiameti arvates parandaks äriühingute kiirem restruktureerimine konkurentsi finantsturul. Juhtumite puhul, kus panga osalusest oma äriklientide restruktureerimisel tuleb ettevõtjate ühinemisi käsitlevate riiklike sätete kohaselt teatada, on Islandi konkurentsiamet kehtestanud sageli panga osaluse suhtes tingimusi. Siiski tundub kõikehõlmava lahenduse leidmine keeruline, kuna sel valdkonnal on väga suur võimendav mõju Islandi ärisektorile.

(58)

Järelevalveametiga peetud kirjavahetuses olid kõik kolm kommertspanka (Arion Bank, Íslandsbanki ja Landsbankinn) seisukohal, et alates 2008. aasta sügisest ei ole Islandi finantsuru konkurentsitingimused muutunud sellisel olulisel määral, mis annaksid põhjust muretsemiseks. Turul valitses tõhus konkurents ning ei olnud tõendeid kolme suurima turuosalise kuritahtlikult kooskõlastatud käitumise kohta. Turu konkurentsitingimuste hindamisel on Islandi konkurentsiametil jäänud kahe silma vahele teatavad määrava tähtsusega tegurid, nagu näiteks asjaolu, et välispangad on pikka aega aktiivselt konkureerinud ja konkureerivad praegugi Islandi pankadega finantsteenuste pakkumises suurimatele klientidele, näiteks eksportivatele ettevõtjatele (kalandussektor, energiamahukad tööstusharud jne), samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

(59)

See seisukoht on aga vastupidine Islandi ametiasutuste väljendatud seisukohale järelevalveametiga peetud kirjavahetuses, nagu nähtub eespool nimetatud majandusministri aruandest Islandi parlamendile, aga ka Islandi konkurentsiameti seisukohtadele. Nagu allpool esile tuuakse, otsustas Landsbankinn hoolimata mõningatest konkurentsitingimuste analüüsiga seotud kahtlustest võtta teatavad kohustused, eesmärgiga piirata asjaomaste abimeetmetega seotud konkurentsimoonutusi. Kohustused on esitatud lisas.

(60)

Nagu eespool kirjeldatud, varises 2008. aastal kokku ettevõtja Landsbanki ja veel kaks suurt Islandi kommertspanka, ettevõtjad Glitnir ja Kaupthing. Islandi ametiasutused võtsid teatavaid meetmeid, et tagada riikliku pangandussektori järjepidev toimimine, ning (endise) ettevõtja Landsbanki teatavate tegevuste taastamiseks asutasid nad ettevõtja New Landsbanki (praeguse nimega Landsbankinn), mida kirjeldatakse allpool üksikasjalikumalt, ja kapitaliseerisid selle.

(61)

Enne 2008. aasta finantskriisi oli ettevõtja Landsbanki Islandi suuruselt teine pank. 2008. aasta teise kvartali lõpus moodustas selle bilanss 3 970 miljardit Islandi krooni ning sama aasta esimeses pooles oli panga maksustamiseelne kasum 31 miljardit Islandi krooni. Panga avaldatud äristrateegia (27) oli muuta pank erandlikult Islandil tegutsevast kohalikust kommertspangast suure kasumlikkusega korporatiiv- ja investeerimispangaks, mille tegevus ulatub Islandist idasse ja üle kogu Euroopa läände üle Atlandi ookeani. 2000. aastal alustas ettevõtja Landsbanki oma tegevust välisriikides, omandades 70 % osaluse ettevõtjas Heritable Bank Londonis ja järgnevatel aastatel kasvas pank suurel määral nii omandamiste kui ka välisfiliaalide asutamise kaudu. Enne kokkuvarisemist oli pangal seitse peamist tütarettevõtjat Ühendkuningriigis, Iirimaal, Luksemburgis, Prantsusmaal/Saksamaal ja Islandis endas. Samuti oli pangal filiaal Ühendkuningriigis (sellel omakorda harukontorid Madalmaades, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides), Kanadas, Norras ja Soomes, samuti müügiesindus Hongkongis.

(62)

Ettevõtja Landsbanki järglane ettevõtja Landsbankinn on universaalne pank, mis pakub eraisikutele, kodumajapidamistele, ettevõtetele ja professionaalsetele investoritele Islandil igakülgseid finantsteenuseid. Ettevõtja Landsbankinn on Islandi suurim pank. Selle varad kokku moodustasid 2011. aasta lõpus 1 135 miljardit Islandi krooni ning pangal on 1 142 töötajat. Restruktureerimiskava kohaselt on ettevõtja Landsbankinn peamiselt tegev järgmistes valdkondades.

(63)

Jaepanganduse divisjon tegeleb kõigi eraisikutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele osutatavate üldteenustega. 520 töötajaga, kellest 410 töötavad eri filiaalides, on see panga suurim divisjon. Islandi ametiasutuste esitatud teabe kohaselt moodustab ettevõtja Landsbankinn turuosa jaepangandussektoris [> 25] %.

(64)

Korporatiivpanganduse divisjon tegeleb suurte äriühingute ja kohaliku omavalitsuse organitega ning suuremate finantseerimisprojektidega. Korporatiivpanganduse divisjoni kolm osakonda tegelevad laenudega. Nendeks on tööstuse, kaubanduse ja teenuste osakond, kalanduse ja meresaaduste osakond ning ehituse ja üldise krediidihalduse osakond. Divisjonil on 40 töötajat. Islandi ametiasutuste esitatud teabe kohaselt moodustab ettevõtja Landsbankinn turuosa selles turusegmendis [> 30] %.

(65)

Kassaoperatsioonide osakond vastutab panga likviidsuse ja rahastamise eest, juhib tururiski, turutegemist välisvaluutaturul, haldab rahaturgu ja noteeritavaid väärtpabereid. Turgude divisjon tegeleb välisvaluuta müügiga ning võlakirjade, aktsiate ja tuletisväärtpaberite vahendamisega professionaalsetele klientidele.

(66)

Varahalduse divisjon koosneb kolmest osakonnast, nimelt kolmandate isikute nimel vahendite haldamise valdkonnast, erapangandusest ja finantsnõustamise teenuste osakonnast.

(67)

Islandi ametiasutused on esitanud ülevaate põhjapanevatest muutustest, mis on juba aset leidnud ja mida järelevalveamet peab asjakohaseks oma käesoleva hindamise seisukohast.

(68)

Nagu eespool osutati, hõlmas ettevõtja Landsbanki äristrateegia tegevuse rahvusvahelist laiendamist ja alates 2004. aastast oli panga peamine eesmärk kasvada rahvusvaheliste investeeringute ja korporatiivpanganduse turgudel, keskendudes teenuste osutamisele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. 2005. aastal avati Londonis filiaal, mis keskendus algselt võimendusega rahastamisele ja varaga tagatud laenuandmisele. Hiljem Kanadas, Soomes ja Norras avatud filiaalid ning Hongkongis avatud müügiesindus keskendusid alguses varaga tagatud laenuandmisele ja kaubavahetuse rahastamisele. Kõnealuse strateegia eesmärk (28) oli mitmekesistada laenuportfelli riikide ja sektorite lõikes. Tänu sellele strateegiale moodustas muudele kui Islandi äriühingutele laenude andmine järjest suurema osa panga tegevusest. 2008. aasta septembris paiknes peaaegu pool ettevõtja Landsbanki ja tema tütarettevõtjate 2 644 töötajast Islandist väljaspool.

Diagramm 1

Varade jaotus piirkondade lõikes – 2008. aasta I ja II kvartal

(69)

Geograafiline analüüs näitab, et 54 % koguvaradest (3 970 miljardist Islandi kroonist 2008. aasta I ja II kvartalis) asus väljaspool Islandit, nagu on esitatud eespool toodud diagrammil. Peale selle, 2008. aasta esimese poolaasta tuludest 41 % oli pärit Islandilt, 34 % Ühendkuningriigist ja Iirimaalt, 6 % Luksemburgist ja 15 % muudest piirkondadest.

(70)

Allpool esitatud diagrammist nähtub, et 2008. aasta esimesel poolaastal (viimased panga kohta kättesaadavad andmed) oli suurim osa ettevõtja Landsbanki 31 miljardi Islandi krooni suurusest maksustamiseelsest kasumist pärit investeerimispangandusest ja korporatiivpangandusest. Panga privatiseerimisele (2002. aastal) järgnevatel aastatel oli jaepangandusest saadud maksustamiseelne kasum järjepidevalt vähenenud.

Diagramm 2

Kasumi jaotus ärisegmentide lõikes – 2008. aasta I ja II kvartal

(71)

Uue pangana keskendub ettevõtja Landsbankinn üksnes tegevusele Islandil. Erinevalt oma eelkäijast ei ole tegemist rahvusvahelisele turule orienteeritud pangaga ning vastupidiselt ettevõtjale Landsbanki, kelle kasv põhines erinevatel rahastamisallikatel, mis sõltusid suurel määral ülemaailmselt müüdavatel tagamata võlakirjadel, on uue panga peamiseks rahastamisbaasiks hoiused. See piirab ettevõtja Landsbankinn kasvupotentsiaali.

(72)

Peale selle, välismaiste ja omamaiste varade eristamine tähendas ettevõtja Landsbankinn bilansimahu olulist vähendamist võrreldes ettevõtjaga Landsbanki.

Tabel 1

Ettevõtjate Landsbanki (LBI) ja Landsbankinn bilanss

(73)

Eespool esitatud tabelis viidatakse kahele kõige tähtsamale reale aktiva poole peal ja sellest nähtub, et ettevõtja Landsbankinn algbilanss moodustas ainult 25 % ettevõtja Landsbanki bilansist seisuga 30. juuni 2008. 2011. aasta lõpus moodustasid ettevõtja Landsbankinn koguvarad 1 135 miljardit Islandi krooni.

(74)

Töötajate arvu on vähendatud rohkem kui 55 % (2 644 töötajalt 1 142 töötajale).

—

Rahandusturgude erakorralises jms olukorras riigikassa väljamaksete tegemise ja volitamise seadus nr 125/2008 (edaspidi „erakorraliste olukordade seadus”)

(75)

Erakorraliste olukordade seadusega anti finantsjärelevalveametile õigus sekkuda nn äärmuslikes oludes, võtta üle finantseerimisasutuste aktsionäride ja juhatuse koosolekute volitused ning käsutada finantseerimisasutuste varasid ja kohustusi. Finantsjärelevalveametile anti samuti õigus määrata üle võetud finantsettevõtjate juurde kriisilahendamiskomiteed, kellel olid aktsionäride koosoleku volitused. Seaduse kohaselt käsitatakse finantseerimisasutuste likvideerimisel prioriteetsetena hoiustajate nõudeid ja hoiuste tagamise skeemide alusel esitatud nõudeid. Samuti anti seadusega Islandi rahandusministeeriumile õigus luua uusi panku. Erakorraliste olukordade seadusega muudetakse finantsettevõtjate seadust nr 161/2002, finantstegevuse ametliku järelevalve seadust nr 87/1998, hoiuste tagamise ja investoritele hüvitise maksmise skeemi käsitlevat seadust nr 98/1999 ning eluasemeseadust nr 44/1998.

(76)

Islandi ametiasutuste sekkumist pärast ettevõtja Landsbanki maksejõuetuks muutumist on kirjeldatud eespool ning üksikasjalikumalt esitati seda käsitlev teave menetluse algatamise otsuses. Sekkumiste põhiolemuse võib kokku võtta järgmiselt.

(77)

Finantsjärelevalveamet võttis kontrolli ettevõtja Landsbanki üle 7. oktoobril 2008. aastal ning omamaised kohustused ja varad (enamik neist) kanti ettevõtjale New Landsbanki üle 9. oktoobril 2008. aastal. Endisele pangale ja tema võlausaldajatele oli ette nähtud maksta selle ülekandmisega seoses hüvitist varade ja kohustuste vahega võrdses summas. Kuid selle vahe kindlaksmääramine osutus raskeks ja ajakulukaks, mistõttu riik andis teatava algkapitali ja võttis kohustuse anda vajaduse korral täiendavat kapitali. 15. detsembril 2009. aastal saavutati riigi ja endise panga võlausaldajate vahel kokkulepe, mille kohaselt sai riik 81,33 % suuruse osaluse pangas (süstides sellesse 121,225 miljardit Islandi krooni), samas kui ettevõtja Landsbanki võlausaldajad märkisid uusi aktsiaid 18,67 % ulatuses. Riigi ja võlausaldajate vahelise kokkuleppe kohaselt sõltub üle kantud varade eest võlausaldajatele makstav hüvitis peamiselt tingimuslikust võlakirjast, mida kirjeldatakse allpool. Järelevalveameti arvates tähistab kokkuleppele jõudmise kuupäev – 15. detsember 2009 – viieaastase restruktureerimisperioodi algust. See periood peaks seega kestma 15. detsembrini 2014.

(78)

Järgmises jaotises kirjeldatakse üksnes neid riigi sekkumise aspekte, mis kujutavad endast hindamiseks asjakohaseid meetmeid EMP lepingu artikli 61 alusel.

(79)

Riik andis esimese taseme omavahendeid kahel korral – esimene kord 2008. aastal, kui toimus ettevõtja New Landsbanki asutamine, ja teine kord 2009. aastal, kui pank oli täielikult kapitaliseeritud ja pärast seda, kui endise panga võlausaldajatega oli saavutatud kokkulepe.

(80)

Riik andis uuele pangale algkapitali 775 miljonit Islandi krooni (29) (5 miljonit eurot) sularahas. Lisaks võttis riik kohustuse panustada uude panka kuni 200 miljardit Islandi krooni, kui saab vastutasuks panga kogu omakapitali. See näitaja arvutati kui 10 % esialgsest hinnangust panga riskiga kaalutud varade tõenäolise saldo kohta ning see lisati ametlikult 2009. aasta riigieelarvesse kui valitsuse vahendite eraldis finantsturgudel valitsevate erakorraliste asjaoludega tegelemiseks. Selle kapitalieraldise eesmärk oli tagada asjakohaselt panga toimimine, kuni on võimalik lahendada panga lõpliku rekapitaliseerimisega seotud küsimused, sealhulgas panga algbilansi suurus, mis määratakse kindlaks üle kantud varade eest endisele pangale makstava hüvitise suuruse alusel.

(81)

Islandi valitsus teatas 20. juulil 2009. aastal, et oli kindlaks määranud ettevõtja Landsbankinn kapitaliseerimise aluse ja saavutanud kokkuleppe selles, milline on endistele pankadele neilt üle kantud netovarade eest hüvitise maksmise protsess. Samuti teatas valitsus, et riik kapitaliseerib uue panga. Kapitaliseerimise küsimuses saavutati lõplik kokkulepe 15. detsembril 2009. aastal (lõplikus summas 150 miljardit Islandi krooni, millest riik eraldas 121,225 miljardit Islandi krooni), kui lepiti kokku võlausaldajatele hüvitise maksmises ettevõtjale Landsbankinn üle kantud varade ja kohustuste netoväärtuse eest. Nagu eespool kirjeldatud, nähti finantsjärelevalveameti kehtestatud kapitalinõuetega ette, et ettevõtjal Landsbankinn peaks olema vähemalt 12 % esimese taseme põhiomavahendeid (30) ja täiendavalt 4 % teise taseme omavahendeid riskiga kaalutud varade suhtes. Kui ettevõtja Landsbankinn 20. jaanuaril 2010. aastal lõplikult kapitaliseeriti, oli panga esimese taseme põhiomavahendite suhe umbes 15 %. Finantsjärelevalveamet andis ajutise vabastuse (üldisest) 16 % nõudest tingimusel, et esitatakse vastuvõetav kava, milles näidatakse, kuidas on võimalik saavutada täielik määr. 2010. aasta juunis teatas pank, et selle esimese taseme põhiomavahendid ületasid 16 %, ning selle põhjal vabastas finantsjärelevalveamet ettevõtja Landsbankinn alaliselt nõudest tagada teise taseme omavahendid seni, kuni tema esimese taseme põhiomavahendid püsivad suuremad kui 16 %.

(82)

Sellele kokkuleppele eelnes pikk ja keerukas läbirääkimisprotsess, mille tulemusena sõlmisid pooled 10. oktoobril 2009. aastal üldise eelkokkuleppe ja 20. novembril 2009. aastal lepiti kokku üksikasjalikumad tingimused seoses võlainstrumentidega. Poolte vahel toimus ka rida järjestikuseid kohtumisi ja arutelusid, mille käigus muudeti ja dokumenteeriti kavandatavaid tingimusi. Saavutatud kokkulepe hõlmab kolme võlakirja emiteerimist, mis on vastavalt nomineeritud eurodes, naelsterlingites ja USA dollarites ning mille nimiväärtus kokku on 260 miljardit Islandi krooni. Kokkuleppega nähakse ette, et ettevõtja Landsbanki (või tegelikult endise panga võlausaldajad) saab ettevõtjas Landsbankinn algse (ja võimalik, et ajutise) 18,67 % suuruse osaluse (31).

(83)

Peale selle, võttes arvesse suurt ebakindlust seoses üle kantud varade väärtusega, nõustus ettevõtja Landsbankinn väljastama ettevõtjale Landsbanki tingimusliku võlakirja (mis on seotud tema osalusega omakapitalis), mille nimiväärtus määratakse kindlaks alles 31. märtsil 2013 või pärast seda kuupäeva. Pärast tingimusliku võlakirja nimiväärtuse kindlaksmääramist võib osa ettevõtjale Landsbanki kuuluvast osalusest või kogu tema osaluse loovutada Islandi valitsusele (32).

(84)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ (investeeringute tagamise skeemi kohta) (33) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) (34) järgimiseks võttis Island vastu seaduse nr 98/1999, mis käsitleb hoiuste ja investeeringute tagamise skeemi ja millega loodi nn hoiustajate ja investorite tagatisfond. Fondi on rahastatud pankade iga-aastaste sissemaksetega, mille suurus arvutatakse asjaomase panga hoiuste kogumahu alusel.

(85)

Islandi ametiasutuste sõnul kavatsesid nad lisaks Islandi valitsuse 2008. aasta sügisel võetud pankade päästemeetmetele pakkuda üldsusele täiendavat kindlust ja inimesi täiendavalt rahustada seoses nende hoiuste kaitstusega võimalikus kriisiolukorras. Seega andsid nad riiklikes kommerts- ja hoiupankades hoitavatele hoiustele täiendava riigi tagatise, mis oli väljaspool hoiuste tagamise direktiivi 94/19/EÜ ja investeeringute tagamise direktiivi 97/9/EÜ rakendamist käsitleva seaduse nr 98/1999/EÜ reguleerimisala.

(86)

Peaministri büroo 6. oktoobri 2008. aasta teates märgiti, et „Islandi valitsus rõhutab, et riiklikes äri- ja hoiupankades ning nende Islandil asuvates filiaalides olevad hoiused tagatakse täielikult” (35). Seda sõnumit kordas hiljem praeguse peaministri büroo 2009. aasta veebruaris ja detsembris (36). Lisaks viidati sellele sõnumile Islandi valitsuse poolt Rahvusvahelisele Valuutafondile 7. aprillil 2010. aastal saadetud (ning majandusministeeriumi ja IMFi veebisaidil avaldatud) eelkokkuleppes (ja seda korrati hilisemas 13. septembri 2010. aasta eelkokkuleppes). Eelkokkuleppes (millele kirjutasid alla Islandi peaminister, rahandusminister, majandusminister ja Islandi keskpanga juht) märgitakse, et „Praegu võtame jätkuvalt kohustuse kaitsta hoiustajaid täielikult, kuid kui finantsstabiilsus on tagatud, kavatseme seda tagatist järk-järgult vähendada” (37). Peale selle, 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu artiklis riigi tagatiste kohta viidatakse joonealuses märkuses Islandi valitsuse avaldusele selle kohta, et Islandi pankades hoitavad hoiused on hõlmatud riigi tagatisega (38).

(87)

Eespool toodut näitlikustab veelgi praeguse majandusministri ja endise rahandusministri (2009–2011) Steingrímur Sigfússoni hiljutine sõnavõtt Islandi parlamendis toimunud arutelul valitsuse kulude üle seoses SpKef ülevõtmisega Landsbankinni poolt. Ministri väitel tuleb sellega seoses meeles pidada riigi avaldust 2012. aasta sügisel, et kõik äri- ja hoiupankades olevad hoiused on turvaliselt kaitstud. „Töö kõigis asutustes on põhinenud sellel (st avaldusel) ning kahjuks on tõde, et see (st SpKefist tulenevad maksed) on üks suurimaid arveid, mida tasub otse riik, et tagada kõigi Suðurnes'i elanike … ning kõigi SpKefi läänefjordide ning lääne ja loode piirkonna klientide hoiused. Ma ei oota, et keegi arvaks, et nende piirkondade hoiustajaid koheldakse teisiti kui teisi elanikke, seega ei olnud riigil muud valikut” (39).

(88)

Islandi valitsuse väite kohaselt kaotatakse täiendav hoiuste tagatis enne kapitalikontrollide täielikku kaotamist, mis toimub Islandi ametiasutuste teatel kavakohaselt 2013. aasta lõpus.

(89)

Ettevõtja Keflavik Savings Bank omakapital jäi 2009. aasta märtsis veidi allapoole õigusnormides sätestatud miinimumi. Islandi ametiasutuste arvates oli see osaliselt põhjustatud eespool kirjeldatud heitliku finantsolukorra kaasmõjudest ning samuti majanduskriisi eriti suurest mõjust nendele piirkondadele, kus pank tegutses.

(90)

Kõnealune pank oli pakkunud hoiukontosid ja laene jaeklientidele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Pank oli pakkunud ka varahalduse ja väärtpaberivahenduse teenuseid lisaks tavapärastele finantsteenustele, milleks on näiteks makseteenused, laekumistega seotud teenused, elamuühistutele suunatud pangandusteenused ning privaatpanganduse, internetipanganduse ja sularahaautomaatide teenused. Panga peakontor asus Keflavikis ja pangal oli 16 filiaali Suðurnesi piirkonnas, läänefjordides, Hvammstangis ja Ólafsvikis. Panga turuosa Islandi finantseerimisasutustesse paigutatud hoiuste kogumahust moodustas umbes 3 %.

(91)

Pärast seda, kui kapitali adekvaatsuse määr oli langenud allapoole nõutavat miinimumi, pikendas finantsjärelevalveamet korduvalt tähtaega, mis oli pangale antud rahaasjade korraldamiseks koostöös võlausaldajatega ja kapitalibaasi tõstmiseks vähemalt 16 % tasemele. Ettevõtja Keflavik Savings Bank kapitalibaasi suurendamise lõpptähtpäev oli 21. aprill 2010. Oma 22. aprilli 2010. aasta kirjas teatas ettevõtja Keflavik Savings Bank finantsjärelevalveametile, et osa hoiupanga võlausaldajaid oli finantsreorganiseerimise ettepaneku tagasi lükanud, ning panga tollast olukorda arvesse võttes taotleti, et finantsjärelevalveamet võtaks panga tegevuse üle.

(92)

Järgmisel päeval lõi rahandusminister uue finantsettevõtja Spkef, mis võttis üle ettevõtja Keflavik Savings Bank tegevuse kooskõlas finantsjärelevalveameti otsusega. Hoiused, osa muudest kohustustest ja enamik hoiupanga varasid kanti üle uuele ettevõtjale, mis alustas tegevust viivitamatult.

(93)

Islandi ametiasutuste sõnul oli algselt kavas taastada ettevõtja Spkef elujõulisus kapitalisüstidega ja tagada panga iseseisev toimivus. Kuid 2011. aasta veebruaris, pärast majanduse olukorra edasist halvenemist valdkondades, kus ettevõtja Spkef tegutses, hindasid ettevõtja Spkef juhtkond ja juhatus hoiuste ja varade väärtuse rahaliseks erinevuseks 11,2 miljardit Islandi krooni, mis tähendas, et finantsjärelevalveameti kehtestatud kapitali adekvaatsuse määra nõuete täitmiseks oli vaja 19,4 miljardit Islandi krooni. Islandi ametiasutuste sõnul oli see prognoos palju halvem sellest, mida olid näidanud eelnevad hinnangud, ning sellepärast kaaluti olukorra parandamiseks muid, vähem kulukaid viise.

(94)

Ettevõtja Landsbankinn ja Islandi ametiasutuste vahel saavutati 5. märtsil 2011. aastal kokkulepe, mille kohaselt liidetakse ettevõtja Spkef tegevus, varad ja kohustused ettevõtjaga Landsbankinn. Islandi ametiasutuste arvates oli see parim lahendus, et kaitsta finantsstabiilsust ning klientide, võlausaldajate ja Islandi riigi huve, sest ettevõtja Landsbankinn kapitali adekvaatsuse määr oli piisav selleks, et võtta ettevõtja Spkef üle ilma vajaduseta riigipoolse lisapanuse järele. Islandi ametiasutused märgivad, et ettevõtja Spkef negatiivse vara positsiooni (hoiustega seoses võetud kohustuste suhtes) likvideerimine oli igal juhul vajalik tulenevalt hoiuste tagamise skeemist. Seega hõlmas ettevõtja Landsbankinn ja Islandi ametiasutuste vaheline ülevõtmist käsitlev kokkulepe riigi võetud kohustust likvideerida ettevõtja Spkef negatiivse vara positsioon. Lisati erimehhanism selle vahe kindlaksmääramiseks, millega kirjeldatakse riigi kohustuste ulatust ja mille kohaselt lahendatakse erimeelsused vahekohtukomitees, kui väärtuse hindamisel ei õnnestu saavutada ühist kokkulepet.

(95)

Kuna kokkuleppeosalised ei suutnud jõuda üksmeelele selles, milline on üle kantud varade ja kohustuste väärtuse vahe, anti see ülesanne eespool nimetatud vahekohtukomiteele. Komitee lõpetas oma töö 8. juunil 2012. aastal ja otsustas, et ettevõtjale Landsbankinn tuleb pärast ettevõtja Spkef hoiuste ja varade ülevõtmist maksta hüvitist summas 19,2 miljardit Islandi krooni (40) . Islandi ametiasutuste sõnul toimub arveldamine riigi võlakirjade vormis.

(96)

Sündmused seoses ettevõtjaga Sparisjodur Svarfdaela, mis viisid 2011. aasta aprillis tekkinud olukorrani ning mis kirjeldavad ettevõtja rahalisi raskusi ja Islandi riigi sekkumist, esitati eespool osutatud otsustes hoiupankade kohta. Järelevalveamet kirjeldas panga järgnenud ülevõtmist ettevõtja Landsbankinn poolt ja kiitis selle heaks ettevõtjat SpSv käsitlevas otsuses, millele on osutatud eespool.

(97)

Islandi valitsus andis ettevõtjale SpSv riigiabi, väljastades talle 2011. aasta aprillis allutatud laenu ning rahuldades Islandi keskpanga nõuded ettevõtja SpSv vastu. Need nõuded konverteeriti tagatiskapitaliks, mis kanti Islandi riiklikusse valdusettevõtjasse Icelandic State Financial Investments (ISFI). Hoiupanku käsitlevate otsuste kohaselt peeti neid päästemeetmeid ajutiselt EMP lepinguga kokkusobivaks tingimusel, et ettevõtja SpSv kohta esitatakse restruktureerimiskava. Kuna ettevõtja Landsbankinn on võtnud üle kõik ettevõtja SpSv varad ja kogu tema tegevuse, mis moodustab ligikaudu 0,311 % ettevõtja Landsbankinn varadest sama kuupäeva seisuga, siis käsitab järelevalveamet ettevõtja Landsbankinn restruktureerimiskava ühinemisel tekkinud üksuse restruktureerimiskavana.

(98)

Islandi ametiasutused esitasid 31. märtsil 2011. aastal ettevõtjat Landsbankinn käsitleva restruktureerimiskava. Islandi ametiasutused muutsid ja ajakohastasid kava ning esitasid selle 23. mail 2012. aastal uuesti (edaspidi „restruktureerimiskava”).

(99)

Restruktureerimiskavas käsitletakse olulisi elujõulisuse, koormuse jagamise ja konkurentsimoonutuste piiramisega seotud küsimusi. Restruktureerimiskava kohaselt keskendub ettevõtja Landsbankinn oma põhitegevusele ning kodumajapidamiste ja ettevõtete laenude portfellide restruktureerimisele.

(100)

Nagu eespool märgitud, kestab restruktureerimisperiood järelevalveameti arvates kuni 15. detsembrini 2014.

(101)

Islandi ametiasutused ja pank leiavad, et ettevõtja Landsbankinn restruktureerimiskava aitab panga taastada tugeva ja hästi rahastatud pangana, mille omavahendite suhtarv on usaldusväärne ja mis võimaldab pangal säilitada oma rolli reaalmajandusele krediidi pakkujana. Restruktureerimiskavas ja järelevalveasutuse küsimustele antud kirjalikes vastustes esitatud teabe kohaselt saavutatakse see eeskätt järgmiste tegevuste kaudu:

(102)

Enne iga eespool nimetatud punkti üksikasjalikumat kirjeldamist esitatakse allpool lühidalt panga seisukoht küsimuses, kuidas käsitletakse restruktureerimiskavas ettevõtja Landsbanki allakäigule kaasa aidanud nõrkuseid. Pank väidab, et kuigi ettevõtja Landsbankinn rajaneb ettevõtja Landsbanki siseriiklikul tegevusel, on tegemist eri pangaga.

(103)

Islandi ametiasutused märgivad, et ettevõtjat Landsbanki enne pangandussüsteemi kokkuvarisemist iseloomustanud kitsaskohti käsitletakse üksikasjalikult eespool kirjeldatud eriuurimiskomisjoni aruandes. Peale selle rõhutab pank, et eelkõige viisid kokkuvarisemiseni järgmised tegurid: halb riskijuhtimine, ülemäärane riskide võtmine, ebatavaliselt lähedane suhe omanike ja suurimate laenajate vahel, liiga kiire kasv liiga lühikese aja jooksul, kogemuste puudumine ülemaailmsetel turgudel, leebed laenamistingimused, sisemiste kontrollide puudumine ning puudulik ärikultuur ja -strateegia. Samuti väidab pank, et pärast seda, kui ettevõtja Landsbankinn alustas tegevust 2008. aasta sügisel, on panga ärimudelis tehtud suuri muudatusi ning et eespool nimetatud tegureid kasutati suunistena panga uue strateegia ja juhtimise elluviimisel.

(104)

Peale arvukate meetmete, mis võeti sisemiste tööprotsesside ümberkorraldamiseks ja võtmepersonali asendamiseks, on kõige tähtsamad muudatused tõenäoliselt järgmised: suurema tähelepanu pööramine siseriiklikule tegevusele, eelkõige jaepangandusele ja filiaalide võrgustiku loomisele, investeerimispanganduse osakaalu suur vähendamine, rõhuasetus laenuportfelli restruktureerimisele, riskijuhtimise läbivaatamine ja suurema tähtsuse omistamine ettevõtja vastutusele ja kõrgete eetiliste standardite järgimisele.

(105)

Seega, kuigi sarnaselt oma eelkäijale osutab ettevõtja Landsbankinn Islandi turul erinevaid finantsteenuseid, on ettevõtja Landsbankinn puhul erinevus kriisieelse ja -järgse panganduse vahel nähtavam pigem selles, kuidas pank tegutseb (protsessid, menetlused, dokumendid, eeskirjad ja normid), mitte selles, milliseid teenuseid ta Islandil osutab või milline on panga tootevalik.

(106)

Nagu eespool märgitud, kanti 2008. aasta oktoobri jooksul suurem osa ettevõtja Landsbanki kodumaistest varadest ja kohustustest üle ettevõtjale Landsbankinn. Selle protsessi tulemusena jäi enamik hulgimüügituruga seotud laenudest ettevõtja Landsbanki varade hulka, mistõttu pole ettevõtja Landsbankinn saanud kunagi sellisel määral finantsvõimendust kui ettevõtja Landsbanki. Restruktureerimiskava kohaselt tähendab see, et panga bilansi finantsvõimenduse vähendamise küsimus lahendati põhimõtteliselt juba 2008. aasta oktoobris.

(107)

Eespool kirjeldatud kapitaliseerimismeetmete ja pärast panga loomist toimunud arengute, eelkõige varade väärtuse ümberhindamise (täpsemalt käsitletakse seda allpool) tulemusena saavutas ettevõtja Landsbankinn kapitali adekvaatsuse määra, mis on märgatavalt suurem finantsjärelevalveameti kehtestatud kapitalinõuetest. Kapitali adekvaatsuse määr kasvas 13,0 %-lt 2008. aasta lõpus 15 %-le 2009. aasta lõpus, 19,5 %-le 2010. aasta lõpus ja 21,4 %-le 2011. aasta lõpus.

(108)

Restruktureerimiskava kohaselt peaks see määr restruktureerimisperioodil veelgi kasvama ja jõudma 2014. aasta lõpuks [> 20] % tasemele. Seega loodab ettevõtja Landsbankinn säilitada restruktureerimisperioodil ja pärast seda finantsjärelevalveameti kehtestatud kapitalinõuetest palju kõrgema taseme. […].

(109)

Sellel perioodil bilansimaht tõenäoliselt veidi väheneb, umbes 1 135 miljardilt Islandi kroonilt […] miljardile Islandi kroonile. Bilansi aktiva poolel väheneb omakapitali ja omakapitaliinstrumentide osatähtsus suurel määral, seda tegutsevate äriühingute kavandatava müügi tõttu. Sarnaselt väheneb eeldatavasti finantseerimisasutustele antud laenude maht ligikaudu […] % kuni 2014. aastani. Teisest küljest suurenevad klientidele antavad laenud restruktureerimiskava kohaselt ligikaudu […] % […] miljardi Islandi kroonini.

(110)

Kohustuste poole peal suureneb hoiuste osatähtsus (praeguselt ligikaudu 444 miljardilt Islandi kroonilt […] miljardi Islandi kroonini), samas kui tagatud võlakirjade ning finantseerimisasutuste ja keskpanga ees võetud kohustuste osakaal väheneb.

(111)

Restruktureerimiskava kohaselt, ja nagu nähtub allpool esitatud tabelist 2, on ettevõtja Landsbankinn omakapitali investeeringute tulusus olnud positiivne alates 2009. aastast.

Tabel 2

Varasemate perioodide omakapitali investeeringute tulusus

Peale selle, restruktureerimiskavas prognoositakse omakapitali investeeringute tulusust ülejäänud restruktureerimisperioodiks (tabel 3).

Tabel 3

Omakapitali investeeringute tulususe prognoos

(112)

See prognoos on koostatud restruktureerimiskavas sisalduva üksikasjalikuma finantsplaneerimise tulemusena:

(113)

Islandi ametiasutuste sõnul on ettevõtja Landsbankinn saavutanud pärast asutamist tugevaid tulemusi teataval määral tänu asjaolule, et ettevõtjalt Landsbanki omandatud laenuportfelli kuuluvate varade väärtust on pärast ülevõtmist olulisel määral suurendatud. Kuigi seda väärtuse suurenemist kompenseerib teataval määral tingimuslik võlakiri, on ja jääb diskonto panga tulude tähtsaks osaks sellel ajal, kui laenuportfelli restruktureeritakse.

(114)

Selle seisukoha toetuseks on Islandi ametiasutused esitanud kalkulatsiooni (tabel 4), mis näitab, millised oleksid olnud aastased tulemused, kui ei oleks rakendatud kõnealust diskontot ja muid erakorralisi meetmeid.

Tabel 4

Kasum, v.a erakorralised kirjed

(115)

Nende andmete kohaselt oleks pank alates 2010. aastast alates siiski kasumit teeninud ja teeniks samuti kasumit ülejäänud restruktureerimisperioodil ka ilma diskontota (42).

(116)

Likviidsusega seoses nõuab finantsjärelevalveamet, et sularaha või rahalaadsed varad peaksid moodustama 5 % nõudmiseni hoiustest ning pangad peaksid olema suutelised välja kannatama hoiuste hetkelise väljavoolu 20 % ulatuses. Lisaks kehtestab Islandi keskpank eeskirjad krediidiasutuste likviidsuse kohta, (43) mille kohaselt on krediidiasutuste likviidsed varad ja kohustused klassifitseeritud liigi ja tähtaja alusel ning neile on määratud riskile vastav kaal. Krediidiasutuste likviidsete varade maht peab olema suurem järgmise kolme kuu kohustustest. Eeskirjad näevad samuti ette teatava stressitesti, mille raames kohaldatakse diskontot erinevatele omavahenditele, kuid mille puhul eeldatakse ühelt poolt, et kõik kohustused tuleb tasuda tähtaja saabumisel, ja teiselt poolt, et osa muudest kohustustest, näiteks hoiustest, tuleb tasuda lühiajalise etteteatamisega või ilma etteteatamiseta. Islandi ametiasutuste sõnul järgib ettevõtja Landsbankinn eespool nimetatud eeskirju. Restruktureerimiskava kohaselt on ettevõtjal praegu tegelikult 42,5 % likviidseid varasid hoiuste kogumahu suhtes.

(117)

Peale selle, Islandi ametiasutuste sõnul on ettevõtja Landsbankinn hiljuti muutnud oma likviidsuspoliitikat, et järgida Basel III nõudeid ja tagada nende täitmine. Praegu on ettevõtja likviidsuskattekordaja […] %.

(118)

Panga likviidsuspositsiooni mõju stressi, näiteks kapitalikontrollide viivitamatu kaotamise korral kirjeldatakse täiendavalt allpool.

(119)

Enne 2008. aastal aset leidnud finantskriisi suurenes nii panga era- kui ka äriklientide võlakoormus. Kui kriisi alguses toimus majanduslangus ja eelkõige kukkusid kinnisvarahinnad, ei suutnud ootamatult ülevõimendatud kliendid sageli oma võlga enam teenindada ja nende omakapital muutus negatiivseks. Lisaks Islandi majandusliku heaolu üldisele ohtuseadmisele hakkas panga laenuportfelli kvaliteedi järsk halvenemine ohustama suuresti panga edasist elujõulisust. Sel põhjusel sai kodumajapidamistele ja ettevõtjatele antud laenude portfellide restruktureerimine (finantsvõimenduse vähendamine) vastavalt restruktureerimiskavale ettevõtja Landsbankinn jaoks prioriteediks.

(120)

Islandi ametiasutuste sõnul on ettevõtja Landsbankinn töötanud välja spetsiaalsed võlaleevenduskavad ja teinud koostööd riiklike ja teiste pankadega võlavähendusmeetmete küsimuses (nt hüpoteegi korrigeerimine 110 %-le) (44).

(121)

30. märtsiks 2012 oli restruktureeritud üle 75 % võlgades ettevõtja, kelle kohustused panga ees ületasid 100 miljardit Islandi krooni, ning restruktureeritud oli üle 75 % koguvõlast. Restruktureerimiskavas eeldatakse, et 2012. aasta lõpuks on see näitaja suurenenud 92 %-ni. Peale selle, juba restruktureeritud laene makstakse tagasi suures osas õigeaegselt. Näiteks on üle 30 päeva pikkuse võlgnevusega laene ainult 2,6 % juba restruktureeritud äriühingute laenude kogumahust.

(122)

Islandi ametiasutuste sõnul on ettevõtja Landsbankinn rahastamisprofiil piisavalt mitmekesine ning lühiajaliselt või keskpikas perspektiivis ei oodata suure refinantseerimisvajaduse tekkimist. Rahastamisallikate koosseis on praegu ligikaudu järgmine: 10 % moodustavad finantseerimisasutuste hoiused, 40 % klientide hoiused (millest 80 % on nõudmiseni hoiused ja 20 % on kuni viieaastased tähtajalised hoiused), 30 % tagatud laenud, mille tähtaeg saabub ajavahemikul 2014–2018, ja 20 % moodustavad omavahendid.

(123)

Nagu eespool märgitud, on hoiused ettevõtja Landsbankinn kõige olulisem rahastamisallikas. Restruktureerimiskava kohaselt suureneb hoiuste tähtsus restruktureerimisperioodil veelgi. Samal ajal kavatseb ettevõtja Landsbankinn suurendada tähtajaliste hoiuste osakaalu, et neid rohkem siduda.

(124)

Tagatud laenud jäävad oluliseks rahastamisallikaks. Need on ka kõige tõenäolisemaks refinantseerimisvõimaluseks siis, kui saabub praeguste tagatud laenude tähtaeg, samas kui tagamata võlakirjade emiteerimine ei ole ettevõtja Landsbankinn jaoks lühikese või keskmise pikkusega tähtaja jooksul tõenäoline rahastamisvõimalus. Pank kavatseb pikaajalisi varasid, nagu hüpoteegid, rahastada edaspidi tagatud võlakirjadega ning see võib moodustada kuni 5 % panga kogurahastamisest tulevikus. Eeldatavasti ei tohiks see järelevalveametile esitatud restruktureerimiskavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul siiski veel teoks saada.

(125)

Restruktureerimiskava kohaselt jätkab ettevõtja Landsbankinn keskendumist tõhusale ja lihtsustatud tegevusele, et tegeleda infrastruktuurikulude suurenemisega, mis tuleneb regulatiivsete kontrollide karmistamisest, suuremast maksustamisest ja restruktureerimisega seotud kulutustest.

(126)

Restruktureerimiskavas eeldatakse, et üldised tegevuskulud vähenevad […] % (arvestades inflatsiooni), tulenevalt peamiselt suutlikkusest liita pangaga ettevõtja Spkef ja teised tütarettevõtjad. Ettevõtja Landsbankinn arvates annab see võimaluse kulusid vähendada, eelkõige vähendades töötajate arvu ([…] % täiskohaga töötajatest järgmise kolme aasta jooksul). Peale selle märgib pank, et alustatud on suurt projekti, mille eesmärk on lihtsustada ettevõtja Landsbankinn teenuste ahelat. Lisaks on pank võtnud kohustuse sulgeda restruktureerimisperioodil […] filiaali. Need meetmed, samuti töötajate arvu vähendamine, peaksid eeldatavasti vähendama kulude ja tulude suhet 57,2 %-lt 2011. aastal […] %-ni 2014. aastal.

(127)

Ettevõtja Landsbankinn on teatanud järelevalveametile, et üks tema prioriteete on parandada riskijuhtimistavasid. Sellega seoses on ettevõtja Landsbankinn loonud riskijuhtimisdivisjoni. Divisjon vastutab kogu tavapärase riskijuhtimise eest ning tururiski, likviidsusriski, tegevusriski ja krediidiriski mõõtmise ja hindamise eest. Ettevõtja Landsbankinn sõnul on riskijuhtimine palju paranenud tänu panga uuele organisatsioonilisele struktuurile. Divisjonil on 44 töötajat.

(128)

Restruktureerimiskavas esitasid Islandi ametisasutused ettevõtja Landsbankinn kohta ühe baasstsenaariumi ja kolm stressistsenaariumi eesmärgiga näidata ettevõtja Landsbankinn suutlikkust saavutada pikaajaline elujõulisus ja ettevõtja vastupanuvõimet negatiivsetele makromajanduslikele arengutele.

(129)

Eespool kirjeldatud restruktureerimiskava kujutab endast baasstsenaariumi. Islandi ametiasutuste sõnul sarnanevad selle aluseks olevad makromajanduslikud näitajad Islandi keskpanga poolt järgmisteks aastateks koostatud baasprognoosi aluseks olevatele näitajatele ning need on kajastatud tabelis 5.

Tabel 5

Makromajanduslik prognoos, baasstsenaarium

(130)

Restruktureerimiskava sisaldab kolme stressistsenaariumi – väike majanduslangus, rahvusvaheline majandussurutis ja Islandi krooni odavnemine –, sealhulgas kirjeldatakse nende stsenaariumide koostamise metoodikat ja nende mõju panga omakapitalile. Stsenaariumide koostamisel on lähtutud väheusutavatest, kuid siiski võimalikest suurtest muutustest, mis toimuvad majanduskeskkonnas, kus pank tegutseb. Rahvusvahelise majandussurutise stsenaarium põhineb näiteks euroala potentsiaalsel lagunemisel ja sellel, millist mõju avaldab see Euroopa majandusele. Selle stsenaariumi puhul kasutataks järgmisi makromajanduslikke muutujaid.

Tabel 6

Rahvusvahelise majandussurutise stsenaariumiga seotud makromajanduslikud näitajad

(131)

Ettevõtja Landsbankinn esitatud stressitestis kasutatakse erinevaid meetodeid, mille abil hinnata nende kolme stsenaariumi põhjal mõju panga raamatupidamisaruannetele, laenukahjule ja majanduskapitalile. Näiteks allpool esitatud diagrammil 3 näidatakse, kuidas makseviivitusest tingitud kahjumäär on seotud SKP tulemusega.

Diagramm 3

SKP ja makseviivitusest tingitud kahjumäära seos

[Joonis. Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja SKP seos

Väärtuseid ei avalikustata tulenevalt ametisaladuse hoidmise kohustusest]

(132)

Stressitesti peamise tulemusena leiti, et ettevõtja Landsbankinn kapitaliseeritus on selline, et kõigi stsenaariumide puhul täidab pank nii sisemisi kui ka väliseid kapitali adekvaatsuse miinimumnõudeid, ning restruktureerimiskava kohaselt on pangal tegelikult […] % ülemäärast kapitali.

(133)

Peale selle sisaldab ettevõtja Landsbankinn restruktureerimiskava panga likviidsuse määra kvaasi-stressitesti. Sellisel juhul eeldab pank, et kõik finantseerimisasutustesse paigutatud hoiused võetakse kohe välja, näiteks pärast kapitalikontrollide kaotamist. Islandi ametiasutuste esitatud teabe kohaselt püsiks ettevõtja Landsbankinn likviidsuspositsioon isegi siis piisavalt tugev, eelkõige seetõttu, et ta saaks suhteliselt kiiresti ja ilma bilanssi ülemäära kahjulikult mõjutamata muuta likviidseks täiendavad varad, näiteks oma Islandi kroonides noteeritud hüpoteeklaenud (Islandi keskpangaga sõlmitavate laenutehingute kaudu). Diagramm 4 illustreerib seda stsenaariumi:

Diagramm 4

Põhiline likviidsuspositsioon pärast kõigi institutsionaalsete hoiuste väljavõtmist ja klientide muutlikku hoiuste väljavõtmist

[Joonis. Ettevõtja Landsbankinn likviidsuspositsioon

Väärtuseid ei avalikustata tulenevalt ametisaladuse hoidmise kohustusest]

(134)

Selle kalkulatsiooni kohaselt suudaks pank taluda täiendavat väljavõtmist mahus […] % klientide hoiustest, ilma et tal tuleks hakata varasid likviidseks muutma. See tulemus näitab, et panga positsioon on hea, et tulla toime ootamatute likviidsushäiretega.

(135)

Menetluse algatamise otsuses jõudis järelevalveamet esialgsele järeldusele, et Islandi riigi võetud meetmed ettevõtja Landsbankinn kapitaliseerimiseks hõlmavad riigiabi vastavalt EMP lepingu artiklile 61. Lisaks ei saanud järelevalveamet välistada, et riigiabiga oli tegemist ka hoiuste piiramatu tagamise puhul. Menetluse algatamise otsus ei hõlmanud abimeetmeid, mis on seotud ettevõtja SpSv omandamisega. Need meetmed kiitis järelevalveamet ajutiselt heaks hoiupanku käsitlevate otsustega. Käesolevas otsuses võtab järelevalveamet nende meetmete suhtes lõpliku seisukoha, sest need meetmed on jätkuvalt asjakohased käesoleva hindamise seisukohast. Menetluse algatamise otsus ei hõlmanud lisaks ka meetmeid, mis on seotud ettevõtja Spkef tegevuse üleviimisega ettevõtja Landsbankinn alla, ning seega käsitleb järelevalveamet allpool ka neid.

(136)

Menetluse algatamise otsuses hinnatud meetmete nõuetele vastavusega seoses leidis järelevalveamet, et lõpliku seisukoha saab kujundada üksnes restruktureerimiskava alusel, mida ei oldud veel esitatud siis, kui järelevalveamet algatas ametliku uurimismenetluse 15. detsembril 2010. Eeskätt seetõttu, et rohkem kui kaks aastat pärast ettevõtja Landsbankinn asutamist ja üks aasta pärast ettevõtja Landsbanki võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimist puudus restruktureerimiskava, väljendas järelevalveamet kahtlust, kas abi on EMP lepinguga kokkusobiv.

(137)

Järelevalveamet sai endise panga võlausaldajate nimel koostatud avalduse, milles võlausaldajad rõhutasid, et neid tuleb pidada huvitatud isikuteks, ning märkisid, et nad esitavad hilisemas etapis tõenäoliselt lisamärkuseid.

(138)

Islandi ametiasutused nõustuvad, et ettevõtja NBI, uue nimega ettevõtja Landsbankinn, asutamisel võetud meetmed kujutavad endast riigiabi. Islandi ametiasutused leiavad, et meetmed on siiski kokkusobivad EMP lepinguga lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel, sest need on vajalikud, proportsionaalsed ja asjakohased, et kõrvaldada tõsine häire Islandi majanduses. Islandi ametiasutuste arvates on võetud meetmed kõigis aspektides kooskõlas järelevalveameti koostatud, riigiabi käsitlevates suunistes esitatud põhimõtetega ning nad väidavad, et riigiabi on vajalik ja seda antakse vähimal vajalikul määral.

(139)

Peale selle rõhutavad Islandi ametiasutused, et ettevõtja Landsbanki endised aktsionärid on kaotanud kõik oma aktsiad ja ei ole saanud riigilt mingit hüvitist ning et abi andmisel soovitakse minimeerida negatiivse mõju edasikandumist konkurentidele.

(140)

Seoses ettevõtja Spkef tegevuse üleviimisega ettevõtja Landsbankinn alla tunnistavad Islandi ametiasutused, et riigi kohustus hüvitada üle kantud varade ja üle kantud kohustuste väärtuse vahe kujutab endast riigiabi vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 1, kuigi ollakse seisukohal, et kokkuleppe laad ei võimalda ettevõtjal Landsbankinn saada otsest rahalist eelist. Nad nõustuvad siiski, et meetmega võidakse tugevdada ettevõtja Landsbankinn positsiooni, sest sellega suurendatakse ettevõtja kliendibaasi ja võidakse luua võimalusi tegevuse lihtsustamiseks.

(141)

Igal juhul kinnitavad Islandi ametiasutused, et abi on kokkusobiv EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b. Kuna riigi panus piirdub täpselt varade ja kohustuste vahe katmisega ning kõnealuse vahe määrab kindlaks sõltumatu komitee, väidavad Islandi ametiasutused, et piirdutakse minimaalselt vajaliku abiga. Nad väidavad, et abi on ka proportsionaalne, sest ettevõtja Landsbankinn oli ainus pank, kes sai sel ajal üle võtta ettevõtja Spkef tegevuse, ning et alternatiivide – nagu finantsjärelevalveameti poolt pealesurutud ühinemine – kasutamine oleks põhjustanud suuremat kahjulikku mõju ja olnud riigile kulukam.

(142)

Islandi ametiasutuste arvates ei hõlma hoiuste tagamine riigiabi andmist.

(143)

Islandi ametiasutused on võtnud rea kohustusi, kusjuures enamik neist on seotud hinnatava abi põhjustatud konkurentsimoonutustega. Need kohustused on esitatud lisas.

(144)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 sõnastus on järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

(145)

Järelevalveamet hindab allpool järgmisi meetmeid (45):

Edaspidi nimetatakse eespool kirjeldatud meetmeid ühiselt „kapitaliseerimismeetmeteks”. Lisaks hindab järelevalveamet järgmist:

(146)

Järelevalveamet tuleb samuti meelde, et ajutiselt heaks kiidetud päästemeetmed, mis võeti ettevõtja SpSv suhtes, kes nüüd liidetakse ettevõtjaga Landsbankinn, kujutavad endast riigiabi, mille lõplik kokkusobivus EMP lepinguga sõltub ühinemisel tekkinud üksuse jaoks koostatud restruktureerimiskavast.

(147)

Nagu järelevalveamet menetluse algatamise otsuses juba esialgselt järeldas, on selge, et kapitaliseerimismeetmeid rahastatakse Islandi riigikassa eraldatud riigi ressurssidest. Ettevõtjat Spkef käsitleva tehingu puhul võttis riik riski, et ettevõtja Spkef varad ei ole piisavad selleks, et katta ettevõtjalt Spkef üle kantud kohustusi (hoiuseid). Põhimõtteliselt lubas riik katta puudujäägi, mis tähendas riigi ressursside (võimalikku) ülekandmist. Nagu eespool märgitud, tegi vahekohtukomitee hiljuti otsuse, mille kohaselt pidi riik maksma ettevõtjale Landsbankinn 19,2 miljardit Islandi krooni. Sellepärast on ilmne, et kõnealune meede hõlmab riigi ressursside ülekandmist.

(148)

Hoiuste tagamisega seoses rõhutab järelevalveamet kohe alguses, et hinnatakse ainult täiendavat hoiuste tagamise skeemi, mida on kirjeldatud eespool ja mis koosneb põhimõtteliselt Islandi valitsuse tehtud avaldustest, et riiklikesse kommerts- ja hoiupankadesse ja nende Islandi filiaalidesse paigutatud hoiused on täielikult tagatud.

(149)

See hindamine ei mõjuta järelevalveameti seisukohta seoses seaduse nr 98/1999 ja Islandi valitsuse ning hoiustajate ja investorite tagatisfondi finantskriisi aegse tegevuse kokkusobivusega EMP õigusega, eelkõige direktiiviga 94/19/EÜ. Direktiivide 97/9/EÜ ja 94/19/EÜ rakendamisega seoses on järelevalveamet seisukohal, et sel määral, mil sellised meetmed kujutavad endast riigiabi, ei põhjusta riigi ressursside kasutamine EMP õigusnormides sätestatud kohustuste täitmiseks üldiselt probleeme EMP lepingu artikli 61 alusel. Käesolevas otsuses ei käsitleta seega neid meetmeid.

(150)

Järelevalveamet märkis menetluse algatamise otsuses, et ta uurib täiendavalt, kas Islandi valitsuse eespool kirjeldatud avaldused on piisavalt täpsed, kindlad, tingimusteta ja õiguslikult siduvad, et need hõlmaksid riigi ressursside kaasamist (46). Hinnates nende kriteeriumide täitmist, märgib järelevalveamet, et avaldused hõlmasid siduvat riigi ressursside kaasamise kohustust, mida tõendab asjaolu, et Islandi riik on teinud kõik selleks, et kaitsta hoiustajate huve. Island ei ole mitte ainult muutnud pankrotivaras hoiuseid omavate isikute prioriteetsust (mis ei hõlmaks riigi ressursside kasutamist), vaid ta on ka teinud selgeks, et ta ei luba hoiustajatel mingit kahju kanda. Valitsuse üldine tagatis, mis laieneb kõigile riiklikesse kommerts- ja hoiupankadesse paigutatud hoiustele, erineb EMP õigusaktidel põhinevast mis tahes hoiuste tagamise skeemist lisaks ka seetõttu, et kaitse puhul ei kohaldata piirmäära ja meetmest kasu saavad pangad ei anna omalt poolt mingit rahalist panust.

(151)

Islandi valitsuse arusaama oma avaldusest näitavad riigi sekkumised finantssektorisse, mis on leidnud aset alates 2008. aasta oktoobrist ja mis on olnud motiveeritud kavatsusest kõnealust avaldust järgida. Need sekkumised on hõlmanud meetmeid finantseerimisasutuste hoiuste katmiseks, näiteks kolme kommertspanga asutamine, ettevõtja SPRON hoiuste ülekandmine ettevõtjasse Arion Bank, ettevõtja Straumur hoiuste ülekandmine ettevõtjasse Íslandsbanki, ettevõtjasse Sparisjódabanki Íslands paigutatud viie hoiupanga hoiuste ülevõtmine Islandi keskpanga poolt, ettevõtjasse Byr Savings Bank paigutatud hoiuste ülekandmine ettevõtjasse Byr hf, hoiuste ülekandmine ettevõtjast Keflavík Savings Bank ettevõtjasse SpKef ning riigi tagatise andmine ettevõtjasse SpKef paigutatud hoiustele pärast viimase liitmist ettevõtjaga Landsbankinn.

(152)

Tegelikult on Islandi ametiasutused väitnud mitme riigiabijuhtumi puhul, mida järelevalveamet praegu uurib ja millest mõnda on eespool nimetatud, et vastav valitud meede oli Islandi riigi jaoks rahaliselt vähem koormav valik, et täita oma võetud kohustust kaitsta hoiuseid täiel määral.

(153)

Eespool toodut silmas pidades leiab järelevalveamet, et võetud on õiguslikult siduv, täpne, tingimusteta ja kindel meede. Selle põhjal järeldab järelevalveamet seega, et Islandi valitsuse avaldused, mille kohaselt on hoiused täielikult tagatud, hõlmavad riigi ressursside kaasamist EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

(154)

Esiteks peavad abimeetmetega olema antud uuele pangale eelised, mis vabastavad panga maksudest, mida ta tavaliselt maksab oma eelarvest. Kooskõlas esialgse järeldusega, millele järelevalveamet jõudis menetluse algatamise otsuses, on järelevalveamet endiselt seisukohal, et iga kapitaliseerimismeetmega antakse ettevõtjale Landsbankinn eelis, sest antud kapital ei oleks pangale ilma riigi sekkumiseta kättesaadav olnud.

(155)

Selle kindlakstegemisel, kas investeerimine ettevõtjasse, näiteks kapitalisüstide kaudu, hõlmab eelise pakkumist, kohaldab järelevalveamet turumajandusliku investori põhimõtet ning hindab, kas erainvestor, kelle suurus on võrreldav avaliku sektori investori suurusega ja kes tegutseb tavapärastes turutingimustes, oleks sellise investeeringu teinud (47). Finantskriisi algusest alates on nii Euroopa Komisjoni (mitmel juhul pärast finantskriisi algust) (48) kui ka järelevalveameti (49) lähenemisviis olnud, et pankade rekapitaliseerimine riigi poolt kujutab endast riigiabi, võttes arvesse keerulist olukorda ja ebakindlust, mis on finantsturge iseloomustanud 2008. aasta sügisest alates. See üldine põhimõte kehtib eriti Islandi finantsturgude suhtes 2008. ja 2009. aastal, kui kogu süsteem kokku varises. Seega leiab järelevalveamet, et kapitaliseerimismeetmetega antakse ettevõtjale Landsbankinn eelis, olenemata hilisemast vähemusosaluse ülekandmisest (peamiselt erasektori) võlausaldajatele. Erasektori osalemine ettevõtja Landsbankinn kapitaliseerimises piirdub täielikult endiste pankade võlausaldajatega, kes otsivad võimalusi oma kahju minimeerimiseks (50). Peale selle, võttes arvesse eespool kirjeldatud tingimusliku võlakirja mehhanismi, ei saa nende investeeringuid pidada riigiga samadel tingimustel tehtud investeeringuteks.

(156)

Ettevõtjat Spkef käsitleva tehinguga seoses märgib järelevalveasutus, et tehingu eesmärk oli pakkuda ettevõtjale Landsbankinn hüvitist, mille suurus on võrdne üle kantud varade ja kohustuste väärtuse vahega. Selle vahe kindlaksmääramise mehhanismiga, kus lõpliku vahekohtunikuna toimib sõltumatu vahekohtukomitee, tagati kõnealuse protsessi suur objektiivsus. Kuid kogu risk seoses sellega, et ettevõtja Spkef varade väärtus on väiksem üle kantud hoiuste väärtusest, ja kohustus hüvitada mis tahes võimalik puudujääk, jäi riigile. Sellest tuleb, et ettevõtja Landsbankinn sai omandada firmaväärtuse ja täiendavad turuosad ilma mingit riski võtmata. Järelevalveamet järeldab, et see kujutab endast eelist.

(157)

Lisaks peab järelevalveamet samuti hindama, kas hoiuste täiendava tagamisega antakse eelis ettevõtjale Landsbankinn ja Islandi pankadele üldiselt. Sellega seoses märgib järelevalveamet, et kui Islandi ametiasutused tegid avalduse hoiuste tagamise kohta, ei olnud alguses täiesti selge, kuidas see tagamine praktikas toimiks, eelkõige seoses sellega, millist mõju avaldaks selline sekkumine raskustes olevale pangale. Nüüd näib, et sellisel pangal võimaldataks pankrotti minna, kuid Islandi riik tagaks – näiteks kandes hoiused üle teise panka ja hüvitades varade väärtuse vahe –, et hoiused makstakse välja täies ulatuses, ning hoiustajad ei kaotaks kunagi õigust oma hoiuseid täies mahus käsutada.

(158)

Järelevalveamet leiab, et on teisejärguline, mil viisil täidab riik kodumaiste hoiuste piiramatu tagamise kohustust. Oluline on, et riik võttis piiramatu kohustuse sekkuda, kui pank ei suuda hoiuseid välja maksta.

(159)

Sellise piiramatu tagatisega on järelevalveameti arvates soositud ettevõtjat Landsbankinn. Esiteks antakse sellega väärtuslik konkurentsieelis – piiramatu riiklik tagatis ja sellest tulenevalt suur turvaabinõu – alternatiivsete investeerimisvõimaluste ja investorite ees. Seda iseloomustab näiteks majandusministri hiljutine aruanne, milles märgitakse järgmist: „Islandi finantsettevõtjad tegutsevad praegu kaitstud keskkonnas, kus kasutatakse kapitalikontrolle ja üldist hoiuste tagamist. Sellistel tingimustel on pangahoiused sisuliselt ainus turvaline valik Islandi hoiustajate jaoks” (51).

(160)

Teiseks on selge, et tagatise puudumise korral oleks ettevõtja Landsbankinn sarnaselt oma eelkäijale tõenäolisemalt kannatanud kahju hoiuste väljavoolu tõttu (52). Seega oleks pank pidanud tõenäoliselt tõstma intressimäära (et kompenseerida riski) eesmärgiga meelitada hoiuseid ligi või lihtsalt säilitada samasugune hoiuste maht. Sellest tulenevalt teeb järelevalveamet järelduse, et hoiuste tagamine kujutab endast panga jaoks eelist.

(161)

Teiseks, abimeede peab olema valikuline, kuivõrd sellega soositakse „teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist”. Kapitaliseerimismeetmed ja ettevõtjat Spkef käsitlev tehing on valikulised, sest nendest saab kasu ainult ettevõtja Landsbankinn.

(162)

Peale selle, kuna riigi toetus saab olla valikuline isegi olukorras, kus sellest saab kasu üks või mitu majandusharu ja teised mitte, leiab järelevalveamet samuti, et selline riigipoolne hoiuste tagamine, millest saab kasu terve Islandi pangandussektor, on valikuline meede. Selle järelduse tegemisel tugineti ka eespool esitatud kaalutlustele, mille kohaselt soositakse panku võrreldes teiste ettevõtjatega, kes pakuvad võimalusi raha säästmiseks ja investeerimiseks.

(163)

Meetmetega tugevdatakse ettevõtja Landsbankinn positsiooni konkurentide (või potentsiaalsete konkurentide) ees Islandil ja muudes EMP riikides. Nagu eespool kirjeldatud, tegutseb ettevõtja Landsbankinn aktiivselt finantsturgudel, mis on EMPs avatud rahvusvahelisele konkurentsile. Kuigi Islandi finantsturud on praegu, eelkõige kapitalikontrollide tõttu, üsna isoleeritud, eksisteerib siiski piiriülene kaubandus (või selle potentsiaal), mis hakkab kasvama niipea, kui kaotatakse kapitalikontrollid. Kõiki hinnatavaid meetmeid tuleb seega käsitada konkurentsi moonutavate ja EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust mõjutavate meetmetena (53).

(164)

Sellest tulenevalt teeb järelevalveamet järelduse, et meetmed, mis Islandi riik võttis uue panga kapitaliseerimiseks, hoiuste tagamise skeem ja ettevõtjat Spkef käsitlev tehing hõlmavad riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Järelevalveamet tuletab meelde, et ta jõudis samale järeldusele hoiupanku käsitlevates otsustes seoses ettevõtjale SpSv võimaldatud kapitaliseerimismeetmetega.

(165)

Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse […]. Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist”.

(166)

Islandi ametiasutused ei teatanud järelevalveametile menetluse algatamise otsusega hõlmatud meetmetest enne nende rakendamist. Seda ei tehtud ka ettevõtjat Spkef käsitleva tehingu puhul. Sellepärast teeb järelevalveamet järelduse, et Islandi ametiasutused ei ole täitnud protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud kohustust. Seega oli nende abimeetmete võimaldamine ebaseaduslik.

(167)

Esialgse märkusena märgib järelevalveamet, et kuigi ettevõtja Landsbankinn on 2008. aastal loodud uus juriidiline isik, on – seoses ettevõtja siseriikliku tegevusega – ilmselgelt tegemist ettevõtja Landsbanki majandusliku järglasega, sest nende kahe üksuse vahel eksisteerib majanduslik järjepidevus. Tegelikult on Islandi ametiasutused selgitanud, et endise ja uue panga nimede sarnasus on taotluslik, et ettevõtja Landsbankinn saaks kasu firmaväärtusest, mida seostatakse Islandil endiselt nimega „Landsbanki”. Kuna abi puudumise korral ei oleks ettevõtja Landsbankinn saanud jätkata oma majandustegevust pärast 2008. aasta sügist, käsitab järelevalveamet panka raskustes oleva ettevõtjana.

(168)

Peale selle, hinnatavad meetmed on üheaegselt nii pääste- kui ka restruktureerimismeetmed. Nagu on märgitud menetluse algatamise otsuses, oleks järelevalveamet meetmed tõenäoliselt ajutiselt heaks kiitnud kui EMP lepinguga kokkusobiva päästeabi, kui meetmetest oleks enne nende rakendamist teavitatud, ja seejärel kujundanud restruktureerimiskava alusel lõpliku seisukoha. Kuid kuna meetmetest ei teavitatud õigeaegselt, algatas järelevalveamet ametliku uurimismenetluse ja taotles restruktureerimiskava esitamist. Nagu eespool märgitud, sõltub nende meetmete lõplik kokkusobivus EMP lepinguga sellest, kas restruktureerimiskava vastab kriteeriumidele, mis on ette nähtud kohaldatavate järelevalveameti riigiabi suunistega raskustes ettevõtjatele.

(169)

Kuigi raskustes ettevõtjatele, nagu Landsbankinn, antavat riigiabi hinnatakse tavaliselt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, võimaldab lepingu artikli 61 lõike 3 punkt b anda riigiabi „tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses”. Pangandussuuniste (54) punkti 8 kohaselt kinnitab järelevalveamet, et kooskõlas kohtupraktika ja Euroopa Komisjoni otsuste tegemise tavaga tuleb EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktist b tulenevalt tõlgendada mõistet „tõsine häire EFTA riigi majanduses” kitsendatult.

(170)

Islandi ametiasutused on selgitanud, nagu on eespool üksikasjalikult kirjeldatud, et 2008. aasta oktoobris sattus Islandi finantssüsteem süsteemsesse kriisi, mis põhjustas Islandi suuremate pankade, samuti suuremate hoiupankade kokkuvarisemise mõne päeva jooksul. Kokkuvarisenud finantseerimisasutuste ühendatud turuosa oli enamikus Islandi finantsturu segmentides suurem kui 90 %. Raskustele lisandus usalduse kaotus riigi valuuta vastu. Islandi reaalmajandus sai finantskriisi tulemusel raske hoobi. Kuigi kriisi algusest on möödunud rohkem kui kolm aastat, on Islandi finantssüsteem endiselt haavatav. Isegi kui olukord on pärast 2008. aastat suurel määral paranenud, on selge, et meetmete võtmise ajal olid meetmed ette nähtud selleks, et kõrvaldada tõsine häire Islandi majanduses.

(171)

Sellest tulenevalt ollakse seisukohal, et antud juhtumi puhul on kohaldatav EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt b.

(172)

Järelevalveameti riigiabi suunistes finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (55) (edaspidi „restruktureerimissuunised”) on esitatud riigiabi eeskirjad, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste restruktureerimise suhtes praeguse kriisi olukorras. Vastavalt restruktureerimissuunistele peab praeguse finantskriisi olukorras toimuv finantseerimisasutuse restruktureerimine, selleks et see oleks kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b, hõlmama järgmist:

(173)

Seega hindab järelevalveamet allpool, tuginedes ettevõtja Landsbankinn kohta esitatud restruktureerimiskavale, kas need kriteeriumid on täidetud ja kas eespool kirjeldatud abimeetmed kujutavad endast EMP lepinguga kokkusobivat restruktureerimisabi.

(174)

Restruktureerimisabi saaja pikaajalise elujõulisuse taastamine on sellise abi peamine eesmärk ja selle hindamine, kas restruktureerimisabi võimaldab seda eesmärki saavutada, on abi EMP lepinguga kokkusobivuse kindlaksmääramisel tähtis element.

(175)

Nagu eespool näidatud, raskendasid Islandi majanduses 2008. aasta sügise alguses valitsenud keeruline olukord, selliste erakorraliste meetmete nagu kapitalikontrollid kehtestamine, muutuv regulatiivne keskkond ja teataval määral jätkuvalt ebakindel makromajanduslik väljavaade pangal kasumlikult tegutseda ja tagada oma pikaajalist elujõulisust. Järelevalveamet rõhutab algusest peale, et seda kaalutlust tuleb allpool esitatud hindamise puhul silmas pidada.

(176)

Restruktureerimissuuniste 2. jaotises märgitakse, et EMP riik peaks esitama igakülgse ja üksikasjaliku restruktureerimiskava, milles antakse kogu teave ärimudeli kohta ja millega tagatakse panga pikaajaline elujõulisus. Restruktureerimissuuniste punktis 10 on esitatud nõue, et restruktureerimiskavas tuleb kindlaks määrata panga raskuste põhjused ja panga nõrkused ning näidata, kuidas kavandatavad restruktureerimismeetmed aitavad kõrvaldada panga olukorra tinginud probleemid.

(177)

Ettevõtja Landsbanki raskuste põhjused on, nagu eespool kirjeldatud, esitatud nii restruktureerimiskavas kui ka eriuurimiskomisjoni aruandes. Viimati nimetatud aruandes olid panga tasandil kindlaks tehtud peamiste kokkuvarisemiseni viinud põhjuste hulgas halb riskijuhtimine, ülemäärane riskide võtmine, ebatavaliselt lähedane suhe omanike ja suurimate laenajate vahel, liiga kiire kasv liiga lühikese aja jooksul, kogemuste puudumine ülemaailmsetel turgudel, leebed laenamistingimused, sisemiste kontrollide puudumine ning puudulik ärikultuur ja -strateegia. Pank toetus väga suures mahus ka lühiajalisele hulgirahastamisele ja pidi kaasama suuri hoiuseid välismaalt, et tal oleks võimalik oma tegevust rahastada. See süvendas juba valitsenud valuuta tasakaalustamatust.

(178)

Järelevalveamet leiab, et ettevõtja Landsbanki maksejõuetuks muutumise ja Islandi finantssektori kokkuvarisemise põhjustasid ka mitmed Islandile iseloomulikud tegurid, mis on seotud riigi väiksusega ning regulatiivsete ja järelevalvealaste puudustega, millele eriuurimiskomisjon tähelepanu juhtis. Ettevõtja Landsbankinn, nagu ka mis tahes muu Islandi panga pikaajaline elujõulisus sõltub seega ka sellest, kas nimetatud regulatiivsed ja järelevalvealased puudused on kõrvaldatud.

(179)

Sellega seoses märgib järelevalveamet heakskiitvalt muudatusi, mis Islandi ametiasutused on teinud reguleerimis- ja järelevalveraamistikus ja mida selgitatakse lisas.

(180)

Esiteks on suurendatud finantsjärelevalveameti volitusi ja pädevusi, muu hulgas on neid täiendatud uute kohustustega seoses suurte ühekordsete riskipositsioonidega ja nendega seotud riskidega, mis järelevalveameti arvates kõrvaldab ühe põhjuse, mis viis finantskrahhini.

(181)

Teiseks, omavahendite suhtarvule seatud ajutiste kõrgete nõuete ja mitmete tagatusega seotud sätete, eelkõige krediidi oma aktsiate tagatisel laiendamise keelu eesmärk on tagada, et Islandi pangad ei saaks taas tegutseda nõrgal kapitalipositsioonil. Järelevalveamet leiab, et nimetatud meetmed aitavad suurendada Islandi pankade paindlikkust

(182)

Kolmandaks on rakendatud rida meetmeid, mis on seotud direktorite ja juhatuse liikmete sobivus- ja tasustamiskriteeriumidega. Peale selle, seotud isikutele (näiteks omanikele) laenamise suhtes on kehtestatud rangemad eeskirjad ning finantsjärelevalveametil on nüüd õigus keelata pangal teatavate toimingute tegemise. Samuti on muudetud väliseid ja sisemisi raamatupidamiseeskirju. Näiteks on lühendatud aega, mille jooksul võib välisraamatupidaja töötada sama panga heaks. Järelevalveamet märgib heakskiitvalt, et nende meetmete eesmärk on vältida omanike ja tippjuhtidega seoses aset leidnud olukordade kordumist. Meetmetega parandatakse ka välisriskide jälgimist. Mõlemad meetmed vähendavad ohte pankade elujõulisusele.

(183)

Neljandaks, Islandi ametiasutuste sõnul oli nimetatud võimalus, mille kohaselt saab finantsjärelevalveamet piirata panga tegevust, ajendatud ka suuremahulisest hoiuste kaasamisest Islandi kommertspankadesse enne kriisi. Peale selle, uued likviidsust ja välisvaluuta tasakaalu (56) käsitlevad eeskirjad näivad järelevalveameti hinnangul hõlmavat ka teatavaid piiranguid seoses pankade võimalusega meelitada ligi ebaproportsionaalselt suuri välishoiuseid, kui see muudaks panga haavatavamaks ja vastuvõtlikumaks välisvaluuta- ja likviidsusriskidele. Järelevalveamet väljendab heameelt, et Islandi ametiasutused on reageerinud sellele reguleerimisega seotud puudusele.

(184)

Restruktureerimiskava ja panga tasandil võetud meetmetega on ettevõtja Landsbankinn pöördunud põhimõtteliselt tagasi traditsioonilisema pangandusmudeli juurde, keskendudes oma põhitugevusele siseriiklikus jae- ja korporatiivpanganduses, mida rahastatakse peamiselt omamaiste klientide hoiuste kaudu.

(185)

Nagu eespool märgitud, oli ettevõtja Landsbankinn loomisest peale oma eelkäijaga võrreldes olulisel määral vähem võimendatud. Kuna enamik hulgimüügituruga seotud laenudest jäi ettevõtja Landsbanki varade hulka, ei pea ettevõtja Landsbankinn restruktureerimiskava kohaselt sõltuma refinantseerimisest ja emiteerima tagamata võlakirju rahvusvahelistel turgudel, mis oleks praegust kliimat arvestades tõenäoliselt probleemne väljavaade.

(186)

Tegelikult osutus hulgimüügiturgudele ja hiljem välismaistele hoiustele toetumine üheks peamiseks ettevõtja Landsbanki allakäigu põhjuseks. Teisest küljest on ettevõtja Landsbankinn rahastamine põhinenud seni suures osas hoiustel ja omakapitalil (üle 70 %) ning restruktureerimiskavaga nähakse ette hoiuste osakaalu mõningane suurenemine kogukohustustes. Restruktureerimiskavast ilmneb, et restruktureerimisperioodil […] ei teki ühtegi suuremat refinantseerimisvajadust ning järelevalveamet märgib heakskiitvalt, et ei edukas tagasipöördumine rahvusvahelistele tagamata võlakirjade turgudele ega vähem probleemne tagatud võlakirjade emiteerimine ei ole osa rahastamisprognoosi koostamise eeldustest.

(187)

Mis puutub eespool nimetatud võimalusse emiteerida edukalt tagamata võlakirju, siis väidab pank, et investorite praegune väike huvi selliste võlakirjade vastu võib taas kasvada, kui lõpetatakse hoiuste tagamine piiramatus ulatuses – eelkõige kaotatakse hoiuste prioriteetsuse põhimõte –, mis praegu vähendab muude võlakirjade atraktiivsust.

(188)

Islandi ametiasutuste esitatud asjaolude põhjal leiab järelevalveamet, et panga rahastamise olukord näib kindel kuni restruktureerimisperioodi lõpuni. Võttes arvesse hoiuste tagamise ja kapitalikontrollidega seoses valitsevat ebakindlust, samuti (riigi)võlakirjaturgude ebamäärast edasist arengut, ei saa teha järeldust selle kohta, kas ettevõtja Landsbankinn pikaajaline rahastamisstrateegia realiseerub pikas perspektiivis nii, nagu see on ette nähtud. Kuid võttes arvesse rahastamisväljavaadete stabiilsust, eelkõige suurt toetumist hoiustele ja omavahenditele restruktureerimisperioodil, ja seda liiki võla suurt osakaalu bilansis, nõustub järelevalveamet sellega, et rahastamisstrateegia mõningane varieerimine ei ohustaks panga elujõulisust.

(189)

Bilansi varade poolega seoses tuleb märkida, et rahvusvahelised varad, mis on kõige suurema riskisusega, jäid samuti ettevõtja Landsbanki varade hulka. Selle tulemusena vähenes bilansimaht ligikaudu 75 %. Sellega on kõrvaldatud ettevõtja Landsbanki ärimudeli peamine nõrk koht – toetumine suure riskisusega rahvusvahelistele varadele ja eelkõige suur sõltuvus investeerimispangandusest saadud kasust (43 % kriisieelsest kasumist), viimata sealjuures läbi asjakohast riskihindamist ja omades piiratud teadmisi turu kohta. Järelevalveametil on hea meel märkida, et restruktureerimiskava kohaselt ei jätka pank tulevikus sarnase tegevusega, vaid keskendub pigem oma traditsioonilisele põhitegevusele.

(190)

Pank on ilmselgelt kasvanud pärast asutamist, eelkõige ettevõtjate Spkef ja SpSv omandamise tulemusel, nagu on kirjeldatud eespool. Kuid restruktureerimiskava kohaselt ei avalda see suurt mõju ettevõtja Landsbankinn ärimudelile, sest ettevõtjad SpKef ja SpSv võõrandasid peamiselt samasuguste tunnusjoontega kodumaist vara nagu see, mida sisaldab ettevõtja Landsbankinn portfell. Igal juhul leiab järelevalveamet, et võetud kohustus investeeringust väljuda, mida käsitletakse täiendavalt allpool, võimaldab ettevõtjal Landsbankinn keskenduda oma põhitegevusele. Võetud kohustus sulgeda restruktureerimisperioodil […] filiaali võimaldab ettevõtjal Landsbankinn saavutada tõhususe kasvu.

(191)

Panga jaoks on märkimisväärseks väljakutseks ettevõtjalt Landsbanki üle kantud laenude restruktureerimine. Sellega seoses märgib järelevalveamet heakskiitvalt, et see restruktureerimisprotsess on panga jaoks prioriteet, nagu näitavad paljud üldised ja personaalsed ettepanekud, mida pank on teinud oma ülevõimendatud klientidele. Ta on loonud ka kvalifitseeritud personaliga varustatud restruktureerimisdivisjoni. Kuigi protsess ei ole edenenud nii kiiresti, kui oli algselt kavandatud, on saavutatud juba palju. Näiteks, 30. märtsiks 2012 oli 75 % restruktureerimist vajavast koguvõlast mingil moel korrigeeritud. Peale selle, vastavalt Islandi ametiasutuste esitatud arvnäitajatele oli suurem osa neist klientidest suuteline teenindama oma laenu pärast restruktureerimist.

(192)

Järelevalveameti arvates näitab see ettevõtja Landsbankinn restruktureerimismeetodite usaldusväärsust ja tõendab, et panga jaoks on laenuportfelli restruktureerimine tõepoolest esmatähtis. Lisaks näib seni tehtud edusammude põhjal tõenäoline, et pank suudab saavutada oma eesmärgi ja viia 2012. aasta lõpuks lõpule 92 % restruktureerimistest (laenude kogumahust).

(193)

Järelevalveamet märgib samuti positiivses võtmes, et restruktureerimiskavas esitatud prognooside kohaselt suurenevad klientidele antud laenud restruktureerimisperioodil üksnes […] %. Praegust majanduskeskkonda arvestades tundub see usutav. Samuti leiab järelevalveamet, et omakapitali ja omakapitaliinstrumentide tähtsuse vähenemine ja eelkõige […] lubatud müük (vt lisa) vähendab veelgi ettevõtja Landsbankinn varade portfelli riskisust.

(194)

Üldiselt, kui jätta kõrvale ootamatud makromajandusliku keskkonna arengud Islandil või välismaal, võiks eeldada, et hiljemalt restruktureerimisperioodi lõpuks on ettevõtjal Landsbankinn suhteliselt elujõuline bilanss ja toimivatest laenudest koosnevad portfellid.

(195)

Nagu eespool märgitud, oli ettevõtja Landsbanki nõrk kapitaliseerimine üks tegur, mis viis panga kokkuvarisemiseni. Ettevõtja Landsbankinn restruktureerimiskavas prognoositakse, et panga kapitali adekvaatsuse määr püsib kindlalt ülevalpool minimaalset 16 % kogu restruktureerimisperioodi jooksul. See määr on ka kindlalt suurem tulevasest Basel III kohasest miinimumnõudest 10,5 %. Isegi piisavalt rangete stressitestide korral, mida ettevõtja Landsbankinn on läbi viinud ja mis on kooskõlas restruktureerimissuunistes esitatud nõudega võtta arvesse stressiolukordade kombinatsiooni, sealhulgas pikaleveninud ülemaailmset majanduslangust (vrd nimetatud suuniste punkt 13), ei lange kapitali adekvaatsuse määr allapoole seda kõrget võrdlusnäitajat. Järelevalveameti arvates on usaldusväärne ja kindlustunnet pakkuv, et isegi sellise stressiolukorra puhul, mis avaldaks ettevõtja Landsbankinn kapitalibaasile kõige suuremat mõju – sisuliselt oleks selleks euroala lagunemine –, säilitaks pank […] % ulatuses ülemäärast kapitali, mis eespool kirjeldatud tegutsemiskeskkonnas annaks ettevõtjale Landsbankinn märkimisväärse puhvri ootamatute raskustega tegelemiseks.

(196)

Lisaks jätkub restruktureerimisperioodil ettevõtja Landsbankinn kapitali adekvaatsuse määra järkjärguline suurenemine. Selle põhjal leiab järelevalveamet, et ettevõtja Landsbankinn kapitaliseerimine muudab panga piisavalt vastupanuvõimeliseks.

(197)

Panga likviidsuspositsiooniga seoses märgib järelevalveamet, et praegu näib see piisavalt tugev ning et puuduvad märgid sellest, et olukord võiks restruktureerimisperioodil märkimisväärselt muutuda. Järelevalveametil on hea meel märkida, et pank on juba alustanud oma likviidsuspoliitika kohandamist, et viia see kooskõlla tulevaste Basel III nõuetega. Järelevalveamet leiab, et panga praegune likviidsuskattekordaja […] % on rahustav näitaja, eelkõige võrreldes keskmise näitajaga 83 %, mis määrati Rahvusvaheliste Arvelduste Panga läbi viidud ja üle 200 panka hõlmava uuringu tulemusena (57). Peale selle leiab järelevalveamet, et panga likviidsuskordaja stressitestimine näitab, et ettevõtja Landsbankinn likviidsuspositsioon on kindel.

(198)

Järelevalveamet kiidab samuti heaks ettevõtja Landsbankinn ärijuhtimises tehtud muudatused ja juhtivate töötajate asendamise. Samamoodi aitab riskijuhtimise tähtsuse suurendamine, nagu on kirjeldatud eespool, järelevalveameti arvates käsitleda ettevõtja Landsbankinn ärimudelis esinevaid puuduseid ja tagada panga tegevusega seotud riskide objektiivsema ja professionaalsema hindamise.

(199)

Restruktureerimissuuniste kohaselt tuleks restruktureerimiskavas näidata, kuidas pank taastab oma pikaajalise elujõulisuse ilma riigiabita ja nii kiiresti kui võimalik. Eelkõige peaks pank suutma pakkuda asjakohast omakapitali investeeringute tulusust, kattes seejuures kõik oma tavapärased tegevuskulud ja järgides vastavaid regulatiivseid nõudeid. Eeskätt märgitakse restruktureerimissuuniste punktis 13, et pikaajaline elujõulisus on saavutatud siis, kui pank suudab katta kõik oma kulud, sealhulgas amortisatsiooni- ja finantskulud, ning tagama asjakohase omakapitali investeeringute tulususe, võttes arvesse panga riskiprofiili.

(200)

Siinkohal tuletab järelevalveamet meelde, et majanduskeskkond, milles ettevõtja Landsbankinn tegutseb, oleks keeruline mis tahes pangale. Peale selle leiab järelevalveamet, et praegu on mis tahes Islandi panga puhul raske saavutada tasakaalu kasumlikkuse suurendamise eesmärgi ja turvalise (st suure) kapitalibilansi säilitamise vahel. Seda silmas pidades jääb järelevalveamet rahule restruktureerimiskavas prognoositud kasumlikkusega, mis suurest omavahendite suhtarvust olenemata on piisav kogu restruktureerimisperioodi jooksul. Aastatel 2009–2014 kõigub omakapitali investeeringute tulusus vahemikus [> 5] % ja [> 15] %.

(201)

Kuid nagu eespool kirjeldatud, on selle kõikumise põhjuseks erakorralised olukorrad ja sündmused, näiteks ettevõtjalt Landsbanki üle kantud varade ümberhindluskasum. Mõju võivad avaldada ka ühekordsed sündmused, näiteks ühelt poolt tütarettevõtjate ootamatult edukas müük ja teiselt poolt ülemkohtu hiljutisest välisvääringus laenutehinguid käsitlevast otsusest tulenevad allahindlused. Islandi ametiasutuste esitatud arvutused – kus kasumiaruandes ei ole neid erakorralisi meetmeid arvesse võetud – näitavad, et pank on 2011. aastast alates teeninud ja teenib jätkuvalt suhteliselt stabiilset kasumit. Eespool osutatud Islandi riikliku valdusettevõtja Icelandic State Financial Investments (ISFI) aruanne näib seda järeldust toetavat. Ei ole selge, kas need arvutused on sellised, et neist piisab panga põhikasumlikkuse kajastamiseks. Järelevalveamet märgib siiski, et diskonto tähtsus väheneb restruktureerimisperioodi jooksul kiiresti ja pank prognoosib, et restruktureerimiskava kohaselt jääb põhikasum aastatel 2012–2014 ligikaudu vahemikku […] ja […] miljardit Islandi krooni aastas.

(202)

Mõnda kõige asjakohasemat ja detailsemat finantsplaneerimise aspekti on nimetatud eespool. Järelevalveamet on seisukohal, et need eeldused näivad üldiselt piisavalt usaldusväärsed, võttes arvesse keerulist tegutsemiskeskkonda. Seoses intressimäära marginaaliga märgib järelevalveamet, et isegi pärast eeldatavat vähenemist […] %-le, oleks see rahvusvahelises võrdluses üsna suur (58) . Islandi ametiasutuste sõnul on marginaal viimaste kümnendite jooksul olnud ligikaudu samal tasemel või kõrgem. Muude tegurite hulgas on selle põhjuseks olnud Islandil valitsenud kõrged intressimäärad, hüpoteeklaenude väiksem osakaal laenuportfellis ja pankade väiksem suurus. Järelevalveameti arvates on need selgitused mõistlikud, mistõttu ta leiab, et finantsplaneerimise see aspekt on piisavalt usaldusväärne.

(203)

Tulevikus saavutatava kasumlikkuse teine oluline eeldus on suuremad teenus- ja vahendustasudest saadavad tulud, mis peaksid prognooside kohaselt kasvama ligikaudu […] %. See suurenemine tooks 2014. aastal kasumit üle […] miljardi Islandi krooni. Islandi ametiasutused väidavad, et need prognoosid on usaldusväärsed, sest selline tegevus nagu aktsiaturgude seotud tehingud ja välisvaluutaga kauplemine on pärast sektori kokkuvarisemist ja kapitalikontrollide sisseseadmist praktiliselt peatunud.

(204)

Pank on teinud mitu algatust, nagu eespool kirjeldatud, eesmärgiga suurendada tõhusust ja vähendada kulusid. Muu hulgas nähti ette eespool nimetatud töötajate arvu kavandatav vähendamine, […] filiaali kokkulepitud sulgemine ja tegevuse üldine lihtsustamine. Nende meetmete tulemusel peaks kulude ja tulude suhe üldiselt vähenema 57,2 %-lt […] %-le 2014. aastal. Järelevalveamet kiidab need jõupingutused heaks, sest praegune suhe tundub rahvusvahelises võrdluses üsna suur. Järelevalveamet leiab ka, et selle eesmärgi saavutamine on tõenäoline.

(205)

Lisaks eespool esitatule on selge, et restruktureerimiskava põhineb paljudel muudel eeldustel. Järelevalveameti eesmärk on olnud analüüsida neid eeldusi, mis näivad kõige asjakohasemad ja avaldavad ettevõtja Landsbankinn tulevasele elujõulisusele kõige suuremat mõju. Makromajanduslikud eeldused näivad olevat kooskõlas Islandi keskpanga prognoosidega. Üldiselt näib, et restruktureerimiskava aluseks olevad eeldused on piisavalt usaldusväärsed, mis võimaldab teha järelduse, et panga võetud restruktureerimismeetmed on piisavad tagamaks panga pikaajalise elujõulisuse, kui jätta arvesse võtmata võimalikud ettenägematute tagajärgede ja ulatusega ebasoodsad sündmused.

(206)

Eespool esitatud elemente arvesse võttes leiab järelevalveamet, et restruktureerimiskavaga on tagatud panga pikaajalise elujõulisuse taastamine. Sellest tulenevalt teeb järelevalveamet kokkuvõtte, et restruktureerimissuuniste 2. jaotises esitatud tingimused on täidetud.

(207)

Restruktureerimissuuniste punkti 22 sõnastus on järgmine: „Konkurentsimoonutuste ja moraalse ohu piiramiseks peaks abi antama ainult vajalikus minimaalses ulatuses ja abisaaja peaks kandma osa ümberkorralduskuludest asjakohase omapanuse vormis. Äriühing ja selle kapitali omanikud peaksid ümberkorralduskulud katma võimalikult suures ulatuses oma ressurssidest. See on vajalik tagamaks, et päästetud pangad vastutaksid piisaval määral oma tegevuse tagajärgede eest ning et motiveerida neid oma tegevuspõhimõtteid tulevikus parandama”.

(208)

Järelevalveamet tuletab sellega seoses meelde käesoleva juhtumi tähtsat aspekti. Kui toimus ettevõtja Landsbankinn loomine ettevõtja Landsbanki siseriikliku tegevuse põhjal, siis nulliti täielikult ettevõtja Landsbanki aktsionäride investeeringud ning sellega aitasid nad maksimaalsel määral kaasa ettevõtja Landsbankinn restruktureerimisele. Peale selle pidid ettevõtja Landsbanki võlausaldajad kandma märkimisväärset kahju (59) või pidid nad vähemalt võtma riski seoses oma investeeringutega, sõltuvalt ettevõtjale Landsbankinn üle kantud varade hinnavahest (tingimusliku võlakirja kaudu). Seega on ettevõtja Landsbanki omanike ja võlausaldajate puhul kulude jagamise kriteerium täidetud ja sellega on käsitletud moraalse ohu küsimust.

(209)

Lisaks eespool toodule peab järelevalveamet hindama, kas ettevõtjale Landsbankinn riigiabi andmisel piirduti minimaalselt vajaliku abiga.

(210)

Kapitaliseerimismeetmete puhul jäi ettevõtja Landsbankinn algne kapitaliseerimine panga loomisel allapoole finantsjärelevalveameti kehtestatud kapitalinõudeid (16 % asemel 13 %). 2009. aastal pärast ettevõtjaga Landsbanki kokkuleppele jõudmist tõusis kapitali adekvaatsuse määr 15 % tasemele, jäädes 1 protsendipunkti võrra väiksemaks finantsjärelevalveameti kehtestatud määrast, mis võimaldas anda ajutise vabastuse nõude täitmisest. Sellega seoses märgib järelevalveamet, et omavahendite suhtarv sõltus (edaspidi) peamiselt sellest, kas ettevõtjalt Landsbanki ettevõtjale Landsbankinn üle kantud varade väärtust oli hinnatud õigesti. Asjaolu, et ettevõtja Landsbankinn kapitali adekvaatsuse määr oli hiljem niivõrd hea, et võimaldas üle võtta ettevõtja Spkef tegevuse ja hiljem ka ettevõtja SpSv tegevuse, on selgitatud üle kantud varade raamatupidamisväärtuse suurendamisega. Asjaolu, et kapitali adekvaatsuse määr paranes hiljem nii palju, ei ole järelevalveameti arvates piisav põhjus järeldamaks, et ettevõtja Landsbankinn oli riigi poolt juba algusest peale ülekapitaliseeritud.

(211)

Restruktureerimissuuniste punktis 26 on sätestatud, et restruktureerimisabi saavad pangad „peaksid olema suutelised maksma oma tegevusest saadud tulust kapitali eest hüvitist, muu hulgas dividendide ja tagastamata allutatud laenude eest tasutavate kupongimaksete kaudu.”

(212)

Järelevalveamet selgitas oma riigiabi suuniseid seoses 2012. aastal aktsiate kaudu tehtud kapitalisüstidega. Finantskriisi käsitlevate 2012. aasta suuniste punktides 7–8 on sätestatud: „Pidades silmas regulatiivseid muudatusi ja muutuvat turukeskkonda, prognoosib järelevalveamet, et tulevikus võib olla enamlevinud see, et riikide kapitalisüstid tehakse muutuva tuluga aktsiate vormis. Soovitatav on selgitada kapitalisüstide hinnastamise eeskirju, võttes arvesse, et sellistelt aktsiatelt saadakse tulu (ebakindlate) dividendide ja kapitalikasumi näol, mis muudab sellistelt instrumentidelt saadava tulu otsese eelhindamise raskeks. Seetõttu hindab järelevalveamet selliste kapitalisüstide eest saadava tulu hinnastamist aktsiate emissioonihinna alusel. Kapitalisüstide raames tuleks aktsiaid märkida aktsiahinna suhtes tehtava piisava diskontoga (mida on korrigeeritud lahjendusefekti arvesse võtmiseks) vahetult enne kapitalisüsti väljakuulutamist, et anda riigi saadava asjakohase tulu suhtes piisav kindlus” (60).

(213)

Järelevalveameti arvates ei ole need punktid käesoleval juhul vahetult kohaldatavad, sest teoreetiliselt kapitaliseeris riik uut panka. Seega ei suudetud endiste aktsionäride osalust lahjendada selle sõna otseses mõttes. Kuid need punktid on motiveeritud põhimõttest, et piisavalt lahjendatud osalus ja tulevane kasum antakse riigile, kes pidi võtma riski, süstides kapitali raskustes olevasse äriühingusse.

(214)

Käesoleva juhtumi puhul on ilmne, et riik omandas enamusosaluse (81,33 %) ettevõtjas Landsbankinn ja saab sellest tulenevalt sama suure osa tulevasest kasumist, kusjuures endised aktsionärid ei saa midagi. Praegused vähemusaktsionärid, kes on endised võlausaldajad, osalevad teataval määral tulevase kasumi jaotamises. Kuid tõenäoliselt peavad nad siiski kandma märkimisväärset kahju, nagu on märgitud eespool.

(215)

Peale selle, ettevõtja Landsbankinn tegevus on panga loomisest alates olnud piisavalt tulemuslik ning restruktureerimiskavas prognoositakse järgmisteks aastateks stabiilset kasumit. Sellepärast leiab järelevalveamet, et on täidetud restruktureerimissuuniste punktis 26 esitatud nõue koostoimes finantskriisi käsitlevate 2012. aasta suuniste punktiga 8.

(216)

Kuigi ettevõtjat Spkef käsitlev tehing, mida on kirjeldatud eespool, hõlmab riigiabi elemente, on järelevalveamet arvamusel, et see on üles ehitatud viisil, mille eesmärk on välistada otsese finantseelise andmine ettevõtjale Landsbankinn. Sellega seoses tuletab järelevalveamet meelde, et ettevõtja Spkef hoiuste ülevõtmise eest makstava hüvitise määras kindlaks sõltumatu vahekohtukomitee. Sellepärast kujutab see tehing endast põhimõtteliselt kokkulepitud kompensatsiooni ettevõtja Spkef hoiustena võetud kohustuste ülevõtmise eest. Järelevalveameti arvates ei ole see abi suure tähtsusega kulude jagamise hindamisel. Kuid täiendav firmaväärtus ja turuosa, mis ettevõtja Landsbankinn tehingu tulemusel omandas, on suurema tähtsusega konkurentsimoonutuste hindamisel.

(217)

Peale selle, hoiuste tagamisega seoses on järelevalveamet menetluse algatamise otsuses juba märkinud, et – võttes arvesse sellel ajal valitsenud erakorralisi olusid – see meede võib olla proportsionaalne Islandi finantsstabiilsuse tagamiseks. On siiski ilmne, et sellist abi ei saa võimaldada tähtajatult.

(218)

Seega selleks, et kõnealust riigiabi saaks käsitada minimaalselt vajaliku abina, on järelevalveamet seisukohal, et abi andmine tuleb võimalikult peatselt lõpetada. Sellest tulenevalt kiidab järelevalveamet heaks Islandi ametiasutuste kavatsuse lõpetada hoiuste tagamine enne kapitalikontrollide kaotamist, praeguse kava kohaselt seega hiljemalt 2013. aasta lõpus.

(219)

Selleks et võtta arvesse kapitalikontrollide kaotamisel tekkida võivaid viivitusi ja kajastada järelevalveameti seisukohta, et elujõuline pank peaks suutma turul konkureerida ilma sellise üldise hoiustele antud tagatiseta, annab ta seega loa hoiuste tagamiseks kuni 2014. aasta lõpuni (61). Pärast seda tuleks hoiuseid kaitsta üksnes kooskõlas kohaldatavate EMP õigusaktidega, mis käsitlevad hoiuste tagamist.

(220)

Järelevalveameti järeldus on, et ettevõtja Landsbankinn restruktureerimiskavaga tagatakse abi andmine minimaalselt vajalikul määral ning samuti tagatakse, et abisaaja, aktsionärid ja eelkäijaks olnud panga võlausaldajad on andnud märkimisväärse panuse kulude jagamisse. Seega on restruktureerimisabi kooskõlas restruktureerimissuuniste 3. jaotises esitatud tingimustega.

(221)

Restruktureerimissuuniste 4. jaotise punktides 29–32 märgitakse järgmist:

„Finantssektorile antava abi põhieesmärk süsteemse kriisi ajal on finantsstabiilsuse taastamine, aga süsteemi stabiilsuse lühiajalise säilitamise käigus ei tohi pikaajaliselt kahjustada võrdseid tingimusi ja turgude konkurentsivõimet. Riigiabi andmisel konkurentsimoonutusi piiravate meetmete võtmine on oluline. […] Konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid tuleks kohandada vastavalt konkreetsetele moonutustele sellistel turgudel, kus abi saanud pangad tegutsevad pärast seda, kui nende elujõulisus on ümberkorraldamise tulemusena taastunud, ning meetmete rakendamisel tuleks kinni pidada ühisest poliitikast ja ühistest põhimõtetest. Nimetatud meetmete vajalikkuse hindamisel lähtub järelevalveamet panga tegevuse mahust, ulatuslikkusest ja reguleerimisalast juhul, kui rakendatakse usaldusväärset restruktureerimiskava, nagu on nähtud ette käesoleva peatüki 2. jaotises. […] Selliste meetmete olemus ja vorm sõltuvad kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks selle turu või nende turgude iseloomust, kus abi saanud pank tegutseb.

Esimese kriteeriumi puhul erinevad konkurentsimoonutusi piiravad meetmed märkimisväärselt vastavalt abisumma suurusele ning kulude jagamise ja hinnakujunduse tasemele. Üldiselt on moraalsest ohust tulenevaid negatiivseid tagajärgi kulude jagamise ja omapanuse kõrgema taseme puhul vähem.

Teise kriteeriumi puhul analüüsib järelevalveamet abi tõenäolist mõju sellistele turgudele, kus abi saanud pank pärast ümberkorraldamist tegutseb. Kõigepealt uuritakse panga osakaalu ja suhtelist tähtsust kõnealusel turul või kõnealustel turgudel pärast panga elujõulisuse taastamist. Tõhusa konkurentsi säilitamiseks kavandatakse meetmeid vastavalt konkreetse turu iseloomule. […] Konkurentsimoonutusi piiravate meetmetega ei tohiks piirata panga väljavaateid elujõulisuse taastamiseks.”

(222)

Eespool esitatud teabest tuleneb, et abi suurusel, eelkõige suhtelisel suurusel, ja turu eripäral on väga suur tähtsus, kui järelevalveamet hindab konkurentsimoonutuste piiramiseks võetud meetmete asjakohasust. Samal ajal on selge, et selliste meetmetega ei tohi seada ohtu restruktureerimisabi saaja elujõulisust ning konkurentsiga seotud mureküsimuste käsitlemisel tuleb käesolevas kriisiolukorra silmas pidada üldist finantsstabiilsuse tagamise eesmärki.

(223)

Eespool kirjeldatud õigusraamistikku arvesse võttes esitab järelevalveamet allpool kaalutlused, mis on tema arvates olulised konkurentsimoonutuste piiramiseks võetud meetmete hindamiseks.

(224)

Kõigepealt leiab järelevalveamet, et Islandi finantsturgudel valitsevat konkreetset olukorda arvesse võttes on vaja hoolikalt hinnata turutingimusi ja konkurentsiolukorda. Konkurentsimoonutuste piiramiseks võetud meetmed peaksid kajastama kehtivaid keerulisi olusid, tagades samas, et konkurentsimoonutused on minimaalsed nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

(225)

Teiseks on käsitletud ettevõtja Landsbanki endiste omanike ja mõningal määral ka ettevõtja Landsbanki võlausaldajate suurimat võimalikku panust, nagu on märgitud eespool kulude jagamist käsitlevas jaotises. Sellest tulenevalt ei ole olnud suurt vajadust võtta täiendavaid konkurentsimeetmeid.

(226)

Kolmandaks, asjaomase turu eripäraga seoses võib öelda, et Islandi finantssüsteemi kokkuvarisemine, millele järgnes Islandi ametiasutuste sekkumine, põhjustas Islandi finantsteenuste turul suurema koondumise ja sisuliselt suurendas kolme peamise panga – Íslandsbanki, Arion Bank ja Landsbankinn – turuosa. Lisaks nendele jäi teisi ja väiksemaid turuosalisi alles vähe ning uute ettevõtjate turule sisenemise vahetud väljavaated on kehvad juba nimetatud sisenemistõkete ning turu väiksuse ja eelkõige kapitalikontrollide tõttu. Ettevõtjal Landsbankinn on sellel koondunud turul väga hea positsioon – tema turuosa moodustab enamikus segmentides üle 30 %. Bilansimahu poolest on tegemist Islandi suurima pangaga.

(227)

Neljandaks, kriis tõi kaasa rea väga spetsiifilisi probleeme, näiteks suurte pankade äärmiselt kõrge otsese ja kaudse osaluse määr reaalmajanduses ja de facto monopoli esilekerkimine pangandusega seotud IT-teenuste sektoris (serverikeskus), kusjuures enamusosalus sellest monopolist kuulus kolmele pangale.

(228)

Viiendaks, ettevõtjale Landsbankinn antud abi suhteline suurus on märkimisväärne. Sellega seoses märgib järelevalveasutus, et alguses andis kogu kapitali pangale riik. Lisaks sai pank kasu muudest abimeetmetest – ettevõtjat Spkef käsitlev tehing ja hoiuste tagamise skeem. Pealegi anti ettevõtjale SpSv abi enne tema ülevõtmist ettevõtja Landsbankinn poolt. Samas jääb ettevõtja Landsbankinn väikeseks pangaks, seda vähemalt rahvusvaheliste standardite kohaselt.

(229)

Kuuendaks, ettevõtjate Spkef ja SpSv ülevõtmine panga poolt tingib täiendavate konkurentsimeetmete võtmise. Ettevõtjat SpSv käsitlevas otsuses rõhutas järelevalveasutus, et ettevõtja Landsbankinn restruktureerimiskava peab sisaldama selliseid meetmeid.

(230)

Seda arvesse võttes märgib järelevalveasutus, et on võetud või võetakse rida meetmeid, millega piiratakse ettevõtjale Landsbankinn riigiabi andmisest tingitud konkurentsimoonutusi.

(231)

Islandi valitsus on võtnud kaks konkreetset kohustust (vt lisa), mis järelevalveameti arvates võivad aidata kaasa sellise regulatiivse keskkonna loomisele, mis soodustab konkurentsi finantsturgudel.

(232)

Esiteks loodi töörühm, kelle ülesandeks on vaadata läbi tempelmaksu käsitlev seadus nr 36/1978. Eelkõige uuritakse, kas kaotada tempelmaks võlausaldajate vahel üle kantavatelt eraisikute võlakirjadelt (nt kui eraisikud kannavad oma laenud ühest laenuasutusest teise). Järelevalveamet leiab, et seadus selle praegusel kujul – millega pannakse muu hulgas klientidele kohustus maksta laenuandjate vahetamise korral tempelmaksu vastava võlakirja summa pealt (62) – võib kujutada endast konkurentsipiirangut, sest sellega võidakse siduda kliendid kehtivate pikaajaliste laenulepingutega. Seega kiidab järelevalveamet heaks võetud kohustuse see seadus läbi vaadata.

(233)

Teiseks võtab järelevalveamet teadmiseks, et kooskõlas Islandi parlamendis 21. märtsil 2012 heaks kiidetud resolutsiooniga nimetab valitsus ametisse komisjoni, kelle ülesanne on vaadata läbi tarbijakaitse finantsurul. See sisaldab erivolitusi teenuseosutaja vahetamise võimaluse läbivaatamiseks ja vahetamiskulude vähendamiseks ning komisjoni tihedaks sellealaseks koostööks Islandi konkurentsiametiga. Komisjon esitab oma aruande hiljemalt 15. jaanuariks 2013. Selline põhjalik hindamine võib pikemas perspektiivis konkurentsi soodustada. Vahepeal peaks ettevõtja Landsbankinn võetud pangaspetsiifiline kohustus, mida käsitletakse allpool, aitama lihtsustada teenuseosutaja vahetamist ja suurendama seeläbi konkurentsi.

(234)

Järelevalveamet peab kiiduväärseks Islandi konkurentsiameti ja serverikeskuse omanike (sealhulgas kolme suurpanga) vahel selles küsimuses saavutatud kokkulepet, sest sellega püütakse väikekonkurentidele ja võimalikele uutele turuletulijatele tagada mittediskrimineeriv ja mõistliku hinnaga juurdepääs põhilisele IT-infrastruktuurile. Järelevalveamet usub, et nimetatud kokkuleppega on mureküsimusi, mis sõnastati muu hulgas teises ettevõtjat Byr käsitlevas otsuses, (63) käsitletud rahuldaval viisil. Seega ei pea järelevalveamet vajalikuks seda küsimust käesolevas otsuses täiendaval käsitleda.

(235)

Lõpuks võtab järelevalveamet teadmiseks alates 2008. aastast tehtud reguleerivad muudatused, mida kirjeldatakse lisas. Mis puutub konkurentsiküsimustesse, siis on eriti asjakohane artikli 22 lisamine finantsettevõtjaid käsitlevasse seadusesse nr 161/2002. See sisaldab sätteid, millega piiratakse finantsettevõtjate osalemist tegevuses, mis ei ole hõlmatud nende tegevusloaga. Selle uue eeskirja kohaselt on selline tegevus lubatud vaid ajutiselt ning eesmärgiga viia lõpule tehingud või korraldada ümber klientide tegevus. Selle kohta tuleb finantsjärelevalveametile saata põhjendatud teatis, samuti on kehtestatud finantsettevõtjatele oma klientide ümberkorraldamise lõpuleviimise ja omandatud vara võõrandamise suhtes ajalised piirangud.

(236)

Järelevalveamet käsitleb nimetatud muutust kui asjakohast õiguslikku reageerimist finantseerimisasutuste ebaproportsionaalselt ulatuslikule omandiosalusele reaalmajanduses. See säte näib pidurdavat olukorra muutumist püsivaks. Sellise olukorra vahetu põhjus on ettevõtjate võlakohustuste vahetamine aktsiate vastu.

(237)

Järelevalveamet rõhutab, et ettevõtja Landsbankinn turupositsioon ja suurus moodustab ainult väga väikese osa ettevõtja Landsbanki turupositsioonist ja suurusest, sest nagu eespool kirjeldatud, vähendati koguvara 75 %. Peale selle, erinevalt ettevõtjast Landsbanki tegutseb ettevõtja Landsbankinn üksnes Islandi turul. Kuigi kõnealuse vähendamise peamine põhjus on ettevõtja Landsbanki rahvusvahelise tegevuse lõpetamine, on järelevalveamet arvamusel, et see protsess on konkurentsimoonutuste seisukohast eriti tähtis, kuna just ettevõtja Landsbanki riskantne ülemerestrateegia põhjustas panga kokkuvarisemise ja tekitas varasemalt moonutusi EMP finantsturgudel (64).

(238)

Lisaks kiidab järelevalveamet heaks ettevõtja Landsbankinn võetud kohustused (vt lisa) vähendada täiendavalt oma turuosa riigis, väljudes investeeringust […] seoses […]. Peale selle märgib järelevalveamet heakskiitvalt, et ettevõtja Landsbankinn on lubanud sulgeda […] filiaali restruktureerimisperioodi jooksul. Tuginedes lõplikule restruktureerimiskavale ja tuletades meelde, et ettevõtja Landsbankinn on EMP standardite kohaselt väikepank, nõustub järelevalveamet ettevõtjaga Landsbankinn, et täiendavad struktuurimeetmed võivad kahjustada panga võimalusi taastada pikaajaline elujõulisus (65).

(239)

Järelevalveamet võtab teadmiseks kohustuse, et ettevõtja Landsbankinn ei omanda ühtegi finantseerimisasutust kuni 15. detsembrini 2014, kui eelnevalt ei ole selleks saadud järelevalveamet luba. See tähendab, et on võimalik hoida ära Islandi finantsturu täiendav koondumine ettevõtja Landsbankinn poolsete omandamiste kaudu. Selle kohustusega tagatakse samuti, et ettevõtjale Landsbankinn antud abi kasutatakse panga elujõulisuse taastamiseks, mitte panga turupositsiooni tugevdamiseks ja täiendavaks suurendamiseks Islandil. Sama kehtib ettevõtja Landsbankinn võetud kohustuse kohta, mille kohaselt ei jõusta pank enne 15. oktoobrit 2014 lepingusätteid ega kehtesta uusi lepingusätteid, millega nähakse ette eritingimused seoses intressimääradega sõltuvalt sellest, kas säilitatakse minimaalne tehingute maht pangas. Samuti kehtib see seoses kohustusega mitte vihjata oma teenuste turustamisel konkurentsieelise saamiseks riigi osalemisele.

(240)

Nagu eespool kirjeldatud, pakub Islandi finantsturul praegu valitsev olukord väljakutseid mis tahes panga jaoks. Järelevalveamet peab seega kiiduväärseks ettevõtja Landsbankinn võetud kohustust lihtsustada pangavahetust ning pakkuda maksete töötlemise algteenust ja raha väljavõtmise teenuseid. Järelevalveamet on seisukohal, et need meetmed koos eespool nimetatud serverikeskust käsitleva kokkuleppega kolme suurema panga ja Islandi konkurentsiameti vahel tagavad väiksemate turuosaliste juurdepääsu kõige põhilisemale infrastruktuurile ja kõige põhilisematele teenustele mõistliku hinnaga ning võtavad suurematelt turuosaliselt võimaluse nende juurdepääsu takistada. Järelevalveameti arvates vähendab see turule sisenemise tõkkeid tulevaste (võimalike) turuosaliste jaoks. Meetmed võivad praegustel väiksematel turuosalistel võimaldada laiendada oma turuosa juhul, kui nad suudavad pakkuda oma suurkonkurentidest parema kvaliteediga teenuseid. Peale selle, kõik meetmed, mille eesmärk on hõlbustada panga vahetamist, aitavad elavdada konkurentsi praeguste suurettevõtjate vahel ja võivad aidata ära hoida või kõrvaldada võimaliku kollektiivse valitseva seisundi tekkimist.

(241)

Lisaks lubab ettevõtja Landsbankinn müüa nii kiiresti kui võimalik osaluse tegutsevates äriühingutes, mis võeti üle seoses restruktureerimisega kooskõlas finantsettevõtjaid käsitleva seaduse nr 161/2002 artikliga 22. Pank võtab kohustuste järgida nimetatud artiklis sätestatud menetlust ja ajapiiranguid ning hoiab oma (või tütarettevõtja) veebisaidil ajakohast teavet müügiks olevate tütarettevõtjate ja aktsiate kohta. Peale selle kohustub ettevõtja Landsbankinn müüma […] restruktureerimisperioodi jooksul kindlateks tähtpäevadeks.

(242)

Järelevalveamet väljendab rahulolu ettevõtja Landsbankinn võetud üldise kohustuse üle võõrandada võimalikult kiiresti kõik äriühingud ja aktsiad, mis ei ole seotud panga põhitegevusega. Sellega ei lahendata üksnes potentsiaalseid konkurentsiprobleeme, mis võivad tekkida sellest, kui ollakse Islandi reaalmajanduses turgu valitsev ettevõtja, vaid sellega ennetatakse ka panga elujõulisuse ohtu sattumist.

(243)

Sellega juhitakse Islandi ametiasutuste ja ettevõtja Landsbankinn tähelepanu asjaolule, et kohustuste võtmisega kaasnev riigi õiguse rikkumine võib hõlmata ka abi kuritarvitamist. Lisaks leiab järelevalveasutus, et panga kohustusega esitada oma veebisaidil teavet kavandatavate investeeringust väljumiste ja müükide kohta suurendatakse läbipaistvust seoses Islandi majanduses praegu valitseva omandiõiguse olukorraga. See leevendab vähemalt teataval määral seda konkreetset konkurentsiprobleemi, mis praegu Islandi turge iseloomustab.

(244)

Kõige eelneva põhjal on järelevalveamet arvamusel, et eespool toodud meetmetega lahendatakse järelevalveameti ja Islandi konkurentsiameti koostöös tuvastatud põhilised konkurentsiprobleemid. Võttes arvesse põhieesmärki ehk finantsstabiilsuse saavutamist, teeb järelevalveamet järelduse, et võetud kohustustustega piiratakse konkurentsimoonutusi rahuldaval määral. Seega on restruktureerimisabi kooskõlas restruktureerimissuuniste 4. jaotises esitatud tingimustega.

(245)

Eespool toodud hindamisele tuginedes ja Islandi ametiasutuste poolt ettevõtja Landsbankinn kohta esitatud restruktureerimiskava arvesse võttes võib väita, on hajutatud kahtlused, mida järelevalveamet väljendas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses seoses ettevõtja Landsbankinn suhtes võetud abimeetmete laadiga ja EMP lepinguga kokkusobivusega. Peale selle ei ole järelevalveametil vastuväiteid seoses ettevõtjat Spkef käsitleva tehinguga ja ta kiidab heaks ettevõtjale SpSv antud abi. Sellest tulenevalt kiidab järelevalveamet abimeetmed heaks restruktureerimisabina, mis on kokkusobiv EMP lepinguga selle artikli 61 lõike 3 punkti b tähenduses tingimusel, et Island ja ettevõtja Landsbankinn täidavad võetud kohustusi, mis on esitatud lisas,