Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2007/247/21

Kohtuasi C-373/07 P: Mebrom NV 3. augustil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (teine koda) 22. mai 2007 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-216/05: Mebrom NV versus Euroopa Ühenduste Komisjon

ELT C 247, 20.10.2007, p. 17–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

20.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/17


Mebrom NV 3. augustil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (teine koda) 22. mai 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-216/05: Mebrom NV versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-373/07 P)

(2007/C 247/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Mebrom NV (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem ja C. Mereu)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

tühistada Esimese Astme Kohtu 22. mai 2007. aasta otsus kohtuasjas T-216/05;

tunnistada apellandi taotlus kohtuasjas T-216/05 vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

rahuldada apellandi poolt Esimese Astme Kohtus esitatud kahju hüvitamise nõue või teise võimalusena saata kohtuasi sisuliseks arutamiseks tagasi Esimese Astme Kohtule;

mõista kostjalt välja mõlema menetluse kohtukulud

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Esimese Astme Kohus ei taganud ühenduse õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel peetakse kinni seadusest, mida näeb ette EÜ artikkel 220. Vaidlustatud otsusega jäeti rahuldamata määruse (EÜ) nr 2037/2000 (1) artiklite 3, 4, 5, 6 ja 7 ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise alusel esitatud tühistamishagi. Peale selle ei olnud otsus piisavalt ega terviklikult põhjendatud ning selles oli rikutud mitmeid õigusnorme ja moonutatud toimikus olevaid asjaolusid. Hageja väidab, et Esimese Astme Kohus leidis vääralt, et kostjal oli õigus järeldada, et importijatele ei tule enam impordikvoote määrata, sest kõnealuse määruse artiklist 7 tuleneb, et kvoote tuli 2005. aastast määrata ainult fumigeerijatele (kes on kasutajad mitte importijad). Esimese Astme Kohus leidis, et määruse nr 2037/2000 artikli 7 sõnastus jätab kostjale selles osas valikuvõimaluse. Peale selle märgib apellant, et Esimese Astme Kohus ei hinnanud tegelikult, kas kostja on oma diskretsiooni nõuetekohaselt kasutanud. Esimese Astme Kohus ei tunnistanud ka asjaolu, et kostja võttis vastu ultra vires akti ega hinnanud ja käsitlenud küsimust, kas kostja oli rikkunud apellandi õiguspärast ootust. Lõpuks märgitakse, et Esimese Astme Kohus ei ole piisavalt ega nõuetekohaselt käsitlenud apellandi taotluses esitatud argumente.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (EÜT L 244, lk 1; ELT eriväljaanne 15/05, lk 190).


Top