Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62018TN0608

Kohtuasi T-608/18: 8. oktoobril 2018 esitatud hagi – Sammut versus parlament

ELT C 4, 7.1.2019, p. 30–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 4/30


8. oktoobril 2018 esitatud hagi – Sammut versus parlament

(Kohtuasi T-608/18)

(2019/C 4/41)

Kohtumenetluse keel: malta

Pooled

Hageja: Mark Anthony Sammut (Foetz, Luksemburg) (esindaja: advokaat P. Borg Olivier)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vastavalt ELTL artiklile 270 personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel vastu võetud Euroopa Parlamendi 6. juuli 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus kõrvaldada tema 2016. aasta hindamisaruandest märkus, mille kohaselt ei teatanud ta väidetavalt ametisse nimetavale asutusele oma kavatsusest avaldada 2016. aastal raamat „L-Aqwa fl-Ewropa. Il-Panama papers u il Poter“ [„Parimad Euroopas. Panama paberid ja võim“];

sellest tulenevalt tühistada osaliselt kirjaliku tõlke peadirektoraadi peadirektori 4. jaanuari 2018. aasta otsus;

sellest tulenevalt anda korraldus eelnimetatud märkuse kõrvaldamiseks hindamisaruandest (hageja käitumist puudutav punkt 3 – eeskirjade ja menetluste järgimine);

hinnata hagejale nende otsustega tekitatud kahju;

mõista kostjalt välja kahju, mis hagejale nende otsustega tekitati;

mõista kohtukulud välja ametisse nimetavalt asutuselt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on rikutud personalieeskirjade artiklit 17a osas, milles sellega kaitstakse põhiõigust väljendusvabadusele, mis on tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11. Lisaks tuleb leida tasakaal õiguste ja kohustuste vahel, kuna kõik õigused ei ole absoluutsed.

2.

Teise väite kohaselt on vääralt tõlgendatud personalieeskirjade artiklit 17a, kuna raamat ei puuduta „liidu tegevust“, ja seega ei olnud hagejal kohustust ametisse nimetavat asutust oma kavatsusest eelnevalt teavitada. Sõnad „käsitlev mis tahes küsimus“ viitab dokumendi sisule, mille eesmärk on käsitleda „liidu tegevust“. See tähendab, et ametnik peab ametisse nimetavat asutust teavitama ja saama nõusoleku ainult juhul, kui ta käsitleb mingil moel liidu tegevust. Seega peab ametisse nimetav asutus „liidu tegevust“ tõlgendama kitsalt, mitte laialt. Lisaks väidab hageja, et:

otsus on põhjendamata, kuna see põhineb üksnes arvamusel, mitte faktidel või õiguslikel kaalutlustel;

ametisse nimetava asutuse kohustus on laiaulatuslikum kui personalieeskirjades sätestatud kohustus;

otsus on tehtud ebaproportsionaalse kaalutlusõiguse alusel;

„liidu tegevust käsitlev mis tahes küsimus“ seondub kontekstiga, mis on liidu toimimisega seoses tuletatav teistest suunistest;

kuna raamatus ei ole ühtegi viidet hagejale tööle või liidu mis tahes tegevusele, ei ole hageja rikkunud usaldus-, lojaalsus- ega erapooletuse kohustust liidu suhtes;

Euroopa Kohtu praktikas, eelkõige Euroopa Kohtu 6. märtsi 2001. aasta kohtuotsuses Connolly vs. Commission (C-274/99 P, EU:C:2001:127, punktid 43–62) on esitatud mitu asjakohast seisukohta personalieeskirjade artikli 17a kohaldamise ja rakendamise hindamiseks.

3.

Kolmanda väite kohaselt on otsusega tekitatud hagejale mittevaralist kahju nii töökohal kui ka isiklikus elus ja mõjutatud tema kirjanduslikku tegevust. Seetõttu on vaja kahju suurus kindlaks määrata ja maksta hagejale tekitatud kahju eest hüvitist.


Top