—

Simon, Evers, & Co GmbH, esindaja: Rechtsanwalt H. Henninger,

—

Kreeka valitsus, esindajad: M. Tassopoulou ja K. Boskovits,

—

Portugali valitsus, esindajad: A. Coutinho da Silva ja L. Inez Fernandes,

—

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: S. Boelaert, keda abistas advokaat A. Polcyn,

—

Euroopa Komisjon, esindaja: T. Maxian Rusche,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 499/2009, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taist lähetatud sama toote impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Taist pärinevana või mitte (ELT L 151, lk 1, edaspidi „vaidlustatud määrus”), kehtivust.

2

See taotlus on esitatud kohtuvaidluse raames, mille pooled on Simon, Evers & Co. GmbH (edaspidi „Simon, Evers”) ja Hauptzollamt Hamburg-Hafen (Hamburgi sadama põhitollibüroo) (edaspidi „Hauptzollamt”) ning mis käsitleb viimase otsust kohustada Simon, Eversi tasuma dumpinguvastast tollimaksu.

3

Euroopa Liidu dumpinguvastaste meetmete kohaldamist puudutavad normid sisalduvad nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45), muudetud nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, lk 12; ELT eriväljaanne 11/10, lk 150; edaspidi „algmäärus”).

4

Algmääruse artikkel 13 „Kõrvalehoidmine” sätestas:

„1.   Käesoleva määruse alusel kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse võib laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote […] impordile […], kui esineb kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. […] Kõrvalehoidmiseks loetakse kolmandate riikide ja ühenduse või riigi, kus meetmeid kohaldatakse, üksikute äriühingute ja ühenduse vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, ja kui on tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud ning et dumping esineb seoses samasuguste või sarnaste toodete puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajadusel artikli 2 sätete kohaselt.

[...]

2.   Ühenduses või kolmandas riigis toimuvat kokkupanekut käsitletakse kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmisena, kui:

[...]

ja

3.   Uurimised algatatakse käesoleva artikli kohaselt komisjoni algatusel või liikmesriigi või huvitatud isikute taotlusel, kui on olemas piisavalt tõendeid lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta. Uurimised algatatakse pärast nõuandekomiteega konsulteerimist komisjoni määrusega, millega võib anda tolliasutustele ka korralduse nõuda impordi registreerimist artikli 14 lõike 5 kohaselt või nõuda tagatisi. Uurimisi toimetab komisjon, keda võivad abistada tolliasutused, ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul. Kui lõplikult tuvastatud faktid õigustavad meetmete kohaldamisala laiendamist, teeb seda nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist nõuandekomiteega. […]

[…]”

5

Algmääruse artikli 14 lõige 6 oli sätestatud järgmiselt:

„Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu aruande uuritavate toodete ja selliste toodete impordi kohta, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, ning käesoleva määruse alusel sisse nõutud tollimaksusummade kohta.”

6

Algmääruse artikli 18 lõiked 1 ja 6 olid sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet käesolevas määruses ette nähtud tähtaegade jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal. […] Huvitatud isikutele tuleks koostööst keeldumise tagajärjed teatavaks teha.

[...]

6.   Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning kõnealust asjakohast teavet seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele isikule vähem soodne kui koostöö puhul.”

7

Komisjoni poolt ajavahemikul 1. aprill 2003 kuni 31. märts 2004 läbi viidud uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) tulemusel anti liidus nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1174/2005, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärinevate kaubaaluste käsivedukitele ja nende olulistele osadele ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 189, lk 1), muudetud nõukogu 17. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 684/2008 (ELT L 192, lk 1, edaspidi „määrus nr 1174/2005”).

8

Määruse nr 1174/2005 artikli 1 lõige 1 on sätestatud järgmiselt:

„Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsikahveltõstukitele ja nende olulistele osadele, s.o keredele ja hüdraulikasüsteemidele, mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 (TARICi koodid 8427 90 00 10 ja 8431 20 00 10) alla. […]”

9

Nagu komisjoni 12. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 923/2008 (millega algatatakse uurimine, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 684/2008, Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade importimisega Taist, olenemata sellest, kas neid deklareeritakse Taist pärinevana või mitte, ning muudetakse kõnealuse impordi registreerimine kohustuslikuks (ELT L 252, lk 3)), põhjendusest 5 tuleneb, otsustas komisjon algatada uurimise (edaspidi „kõrvalehoidmist käsitlev uurimine”) piisavate tõendite põhjal, millest võis esmapilgul järeldada, et Hiinast pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes kohaldatavatest dumpinguvastastest meetmetest hoiti kõrvale vaatlusaluse toote kokkupanemisega Tais. Seetõttu võttis komisjon vastu määruse nr 923/2008.

10

Vaidlustatud määruse põhjenduse 10 kohaselt toimus kõrvalehoidmist käsitlev uurimine 1. septembrist 2007 kuni 31. augustini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

11

Vaidlustatud määruse põhjenduse 6 kohaselt teatas „[k]omisjon […] ametlikult Hiina ja Tai ametiasutustele ning tootjatele/eksportijatele, teadaolevalt asjast huvitatud ühenduse importijatele ja ühenduse tootmisharule [kõrvalehoidmist käsitleva uurimise] algatamisest. Küsimustikud saadeti Hiina ja Tai teadaolevatele eksportijatele/tootjatele, ühenduse importijatele, kes olid komisjonile teada esialgsest uurimisest, ja isikutele, kes andsid endast teada [määruse nr 923/2008] artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist [selles] määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele isikutele teatati sellest, et koostööst keeldumine võib viia algmääruse artikli 18 kohaldamiseni ning järeldused võidakse teha kättesaadavate faktide põhjal”.

12

Vaidlustatud määruse põhjendusest 7 selgub, et küsimustikule ei vastanud Tai eksportijad‑tootjad ning ka Tai ametiasutustelt ei saanud komisjon selgitusi.

13

Vaidlustatud määruse põhjenduses 8 on kirjas, et „[k]üsimustikule vastas üks Hiina eksportiv tootja, kes teatas oma EÜsse suunduva eksportmüügi mahu ning väikese Taisse suunduva käsikahveltõstukite ekspordi mahu. Hiina ametiasutustelt märkusi ei saadud”.

14

Lisaks selgub selle määruse põhjendusest 9, et „[k]üsimustikule vastasid üheksa ühenduse importijat, kes teatasid oma Hiinast ja Taist pärineva impordi mahu. Üldiselt järeldati nende vastuste põhjal, et import Taist kasvas ja import Hiinast vähenes järsult 2006. aastal, st aasta pärast lõplike dumpinguvastaste tollimaksude jõustumist. Järgmistel aastatel import Hiinast suurenes uuesti, samas kui samal ajal import Taist veidi vähenes, kuid jäi siiski oluliselt suuremaks 2005. aasta tasemest”.

15

Mis puutub kolmandate riikide ja liidu kaubandusstruktuuri muutusse, siis vaidlustatud määruse põhjendused 16–21 on sõnastatud järgmiselt:

16

Kõrvalehoidmist käsitleva uurimise tulemusel võeti vastu vaidlustatud määrus.

17

Nimetatud määruse artikkel 7 näeb ette:

„1.   Kõikide ülejäänud äriühingute suhtes kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1174/2005 [Hiinast] pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade, st kerede ja hüdraulikasüsteemide suhtes, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1174/2005 (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 684/2008) artiklis 1, laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade, st kered ja hüdraulikasüsteemide suhtes, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1174/2005 (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 684/2008) artiklis 1, mis kuuluvad CN-koodide ex84279000 ja ex84312000 (TARICi koodid 8427900011 ja 8431200011) alla ning mis on lähetatud Taist, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Taist pärinevana või mitte.

2.   Lõikega 1 laiendatud tollimaksud nõutakse sisse komisjoni määruse (EÜ) nr 923/2008 artikli 2 ja [algmääruse] artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud impordilt.

[...]”

18

Simon, Evers importis 2008. aasta oktoobris Taist käsikahveltõstukeid.

19

Tuginedes vaidlustatud määrusele, nõudis Hauptzollamt 12. augusti 2009. aasta imporditollimaksuteatega Simon, Eversilt dumpinguvastase tollimaksu tasumist summas 9666,90 eurot.

20

Kuna Hauptzollamt jättis 21. veebruari 2011. aasta otsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata selle maksuteate peale esitatud vaide, pöördus Simon, Evers Finanzgericht Hamburgi poole.

21

See kohus kahtleb, kas algmääruse artikli 13 lõikes 1 ette nähtud dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmise tuvastamise tingimused on põhikohtuasjas täidetud. Konkreetsemalt tekib tal küsimus, kas kõnealustest kolmandatest riikidest eksporditava koguse muutumine iseenesest võimaldab tuvastada põhjusliku seose selle riigi, kelle suhtes oli kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, ja nende riikide vahel, kelle suhtes dumpinguvastast tollimaksu tuleb laiendada. Mis puutub Taist pärit impordi muutumisse, siis märgib Finanzgericht Hamburg, et pärast seda, kui see import 2007. aasta jooksul märgatavalt suurenes, vähenes see uurimisperioodil märkimisväärselt.

22

Finanzgericht Hamburg kahtleb ka selles, kas kolmandate riikide ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutuse võis põhjustada dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine Hiinast pärit käsikahveltõstukite suhtes, samas kui uurimisperioodil suurenes import Hiinast ise märkimisväärselt. Kuna puuduvad tõendid, mis võimaldaksid ühelt poolt selgitada seda, miks eksport Taist suurenes, ja teiselt poolt tõendada, et käsikahveltõstukeid Tais tegelikult ei toodeta, on siiski kahtlane, kas võib järeldada, et piisava muu põhjenduse või majandusliku õigustuse puudumisel algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses tulenes kaubandusstruktuuri muutus Hiinast pärit käsikahveltõstukite suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest.

23

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Hamburg menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [vaidlustatud määrus] on kehtetu, sest komisjon ei järginud [algmääruse] artiklis 13 dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise tuvastamisele esitatud nõudeid ja tegi järelduse kõrvalehoidmise kohta ainuüksi selle põhjal, et pärast asjaomaste meetmete võtmist on kõnealuste toodete eksport Taist märgatavalt suurenenud, kuigi komisjon viitas kõigest koostöö puudumisele Tai eksportijatega ega tuvastanud muid konkreetseid asjaolusid?”

24

Kõigepealt tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt, kas vaidlusalune määrus on kehtetu seetõttu, et selles ei ole piisavalt tuvastatud „kõrvalehoidmist” algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, sest esiteks ei ole iseloomustatud kolmandate riikide ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutust ning teiseks tavasid, protsesse või toiminguid, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või muud majanduslikku õigustust peale dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise Tai eksportijate koostööst keeldumise tõttu.

25

Euroopa Kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades esitas Simon, Evers vaidlustatud määruse kehtetuse põhjendamiseks veel ühe aluse, mis põhineb sellel, et liidu institutsioonid ei tõendanud, et dumpinguvastase tollimaksu parandav mõju oli samasuguste toodete hindade ja/või koguste tõttu ohustatud.

26

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eristatakse ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses selgelt siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu ülesandeid ning üksnes siseriiklik kohus, kus menetlus toimub ja kes peab lõpuks asjas otsuse tegema, saab asja eripärast lähtuvalt hinnata nii vajadust saada kohtuotsuse tegemiseks Euroopa Kohtult eelotsus kui ka Euroopa Kohtule esitatud küsimuste asjakohasust (vt eelkõige kohtuotsus Hoesch Metals and Alloys, C‑373/08, EU:C:2010:68, punkt 59).

27

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb veel, et ELTL artikkel 267 ei kujuta endast õiguskaitsevahendit siseriiklikus kohtus menetletava asja pooltele ja nii ei saa Euroopa Kohus olla kohustatud hindama liidu õiguse kehtivust üksnes põhjusel, et üks pooltest tõstatas selle küsimuse Euroopa Kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades (vt kohtuotsus MSD Sharp & Dohme, C‑316/09, EU:C:2011:275, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Neil asjaoludel ei tule vaidlustatud määruse kehtivuse kontrolli laiendada nendele kehtetuse põhjustele, mida eelotsusetaotluses ei ole märgitud (vt kohtuotsus Nuova Agricast, C‑390/06, EU:2008:224, punkt 44).

29

Väljakujunenud praktikast nähtub, et liidu institutsioonidel on ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad uurima peavad. Niisiis peab kohtu kontroll seoses nende hinnangutega piirduma kontrolliga menetlusnormide järgimise üle, vaidlustatud valiku tegemiseks valitud faktiliste asjaolude sisulise õigsuse üle, ilmse hindamisvea puudumise üle nende faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamise puudumise üle (vt kohtuotsus nõukogu ja komisjon vs. Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP, C‑191/09 P ja C‑200/09 P, EU:C:2012:78, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Mis konkreetsemalt puutub dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmisse, siis algmääruse artikli 13 lõige 1 sätestab, et kõrvalehoidmiseks loetakse kolmandate riikide ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, ja kui on tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud.

31

Selle määruse artikli 13 lõike 3 kohaselt peab komisjon algatama uurimise, kui on olemas tõendid, millest või esmapilgul järeldada kõrvalehoidmist. Kui uurimise jooksul tuvastatud faktid võimaldavad järeldada, et sellise kõrvalehoidmisega on tegemist, teeb komisjon nõukogule ettepaneku dumpinguvastaste meetmete laiendamiseks.

32

Siiski ei anna ükski algmääruse säte komisjonile kõrvalehoidmist käsitleva uurimise raames pädevust kohustada kaebuses viidatud tootjaid või eksportijaid uurimises osalema või teavet esitama. Seega saab komisjon endale vajaliku teabe hankimisel tugineda vaid huvitatud isikute vabatahtlikule koostööle vajaliku teabe esitamisel.

33

Sel põhjusel nägi liidu seadusandja algmääruse artikli 18 lõikes 1 ette, et ui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

34

Lisaks täpsustab sama määruse artikli 18 lõige 6, et kui puudutatud isik ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning kõnealust asjakohast teavet seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele osapoolele vähem soodne kui koostöö tegemise puhul.

35

Kuigi on tõsi, et algmäärus ja eelkõige selle artikli 13 lõige 3 kehtestab põhimõtte, mille kohaselt lasub tõendamiskoormis liidu institutsioonidel, on tõsi ka see, et artikli 18 lõiked 1 ja 6 kergendavad seda koormist märgatavalt, nähes juhuks, kui huvitatud isikud koostööd ei tee, ette, et institutsioonid võivad kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järeldustes tugineda ka kättesaadavatele andmetele ning et isikuid, kes pole koostööd teinud, võidakse kohelda vähem soodsalt.

36

Nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 68 ja 69 märkis, tuleneb algmääruse artiklist 18 tõesti, et liidu seadusandja ei soovinud luua seaduslikku eeldust, mis võimaldaks tuletada huvitatud isikute koostööst keeldumisest otseselt, et on toimunud kõrvalehoidmine, vabastades liidu institutsioonid seega igasugusest tõendamise nõudest. Võttes siiski arvesse võimalust teha olemasolevate andmete põhjal järeldusi, isegi lõplikke, ja kohelda isikut, kes ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt, vähem soodsalt kui tema koostöö korral, on täpselt sama ilmne, et liidu institutsioonidel on lubatud järeldada kooskõlaliste kaudsete tõendite kogumist, et on tegemist kõrvalehoidmisega algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

37

Mis tahes muu lahendus võiks piirata liidu kaubanduse kaitsemeetmete tõhusust iga kord, kui liidu institutsioonid puutuvad kokku sellega, et kõrvalehoidmist käsitleva uurimise käigus keeldutakse koostööst.

38

Vaidlustatud määruse kehtivuse küsimust tuleb hinnata nende kaalutluste alusel.

39

Esiteks on oluline meenutada, et käesolevas asjas ei teinud Tai tootjad‑eksportijad ega ka Tai ametiasutused kõrvalehoidmist käsitleva uurimise ajal koostööd. Lisaks teatas vaid üks Hiina eksportiv tootja oma liitu suunduva eksportmüügi mahu ning Hiina ametiasutustelt selgitusi ei saadud.

40

Kuid nagu selgub vaidlustatud määruse põhjendusest 6, teatas komisjon Hiina ja Tai siseriiklikele ametiasutustele, tootjatele‑eksportijatele, ühenduse importijatele ja ühenduse tootmisharule kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamisest. Lisaks saadeti nimetatud tootjatele‑eksportijatele ja ühenduse importijatele küsimustikud, mistõttu olid viimastel võimalus oma seisukoht teatavaks teha ja saa komisjoni poolt ära kuulatud.

41

Tai äriühingute koostööst keeldumise tõttu määras nõukogu käsikahveltõstukite Taist ja Hiinast liitu suunduva ekspordi mahu ja väärtuse kindlaks kättesaadava teabe põhjal, mis koosnes liikmesriikide kogutud statistilistest andmetest, mille komisjon võttis kokku algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt, ning Eurostati andmetest.

42

Need andmed võimaldasid liidu institutsioonidel järeldada, et pärast Hiinast pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist suurenes Taist pärit käsikahveltõstukite import 7458 tõstukilt 2005. aastal kuni 64706 tõstukini 2007. aastal ning langes siis uurimisperioodil 42056 tõstukini. See tähendas 868% tõusu aastatel 2005–2007 ja 564% tõusu uurimisperioodil võrreldes 2005. aastaga.

43

Mis puutub Hiinast pärit käsikahveltõstukite importi liitu, siis liidu institutsioonid märkisid, et see kasvas 240639 tõstukilt 2005. aastal 538271 tõstukini 2007. aastal ja 584 786 tõstukini uurimisperioodi jooksul. Institutsioonidele kättesaadava teabe põhjal on kõnealune kasv seletatav peamiselt sellega, et suurenes eksport Hiina eksportivalt tootjalt, kelle dumpinguvastase tollimaksu määr oli kõige madalam, nimelt 7,6%, samas kui teiste tootjate‑eksportijate suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud jäid vahemikku 28,5%–46,7%.

44

Nendest asjaoludest tuleneb esiteks, et import Taist kasvas vägagi oluliselt alates 2005. aastast, see tähendab alates dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest Hiina päritolu impordi suhtes, teiseks, et ei olnud majanduslikku tõsiseltvõetavat põhjendust, mis õigustaks viimati nimetatud impordi kasvu alates 2005. aastast, ja kolmandaks, et see kasv oli proportsioonilt hulga väiksem kui Taist pärit import.

45

Simon, Evers kinnitab siiski, et kolmandate riikide ja liidu vaheline kaubandusstruktuur ei ole märkimisväärselt muutunud, kuna kaubandusstruktuuri muutust algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses iseloomustab see, et import sellest riigist, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, pidi dumpinguvastaste meetmete jõustumise järgselt vähenema, samasuguste, väidetavalt kõrvalehoidvast riigist pärit toodete import pidi aga kasvama.

46

Põhikohtuasjas ei ole see tingimus aga täidetud.

47

Sellega seoses on oluline rõhutada, et nõue, et sellest riigist, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, pärit import peab asenduma kõrvalehoidvast riigist pärit toodete impordiga, ei ole vajaliku tingimusena algmääruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud.

48

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 87 märkis, on „kõrvalehoidmise” määratlus toodud algmääruse artikli 13 lõikes 1 väga üldises sõnastuses, mis jätab liidu institutsioonidele ulatusliku kaalutulusruumi, kuna ei ole esitatud ühtegi täpsustust „kolmandate riikide ja [liidu] vahelise kaubandusstruktuuri muutuse” laadi ja viisi kohta.

49

Järelikult tuleb asuda seisukohale, et nõukogu on Hiina, Tai ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutumise õiguslikult piisavalt tõendanud.

50

Teiseks on eelotsusetaotluse esitanud kohus oma kahtlusi vaidlustatud määruse kehtivuse osas põhjendanud ka asjaoluga, et liidu institutsioonid ei ole tõendanud, et asjaomaste kolmandate riikide ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutuse on tinginud see, et Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale.

51

Nagu tuleneb algmääruse artikli 13 lõikest 1, tuleb kõrvalehoidmise järeldamiseks tuvastada, et kolmandate riikide ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutusi põhjustanud tavadele, protsessidele või toimingutele ei ole piisavat muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine.

52

Käesolevas asjas selgub vaidlustatud määrusest, et institutsioonid järeldasid sellise kõrvalehoidmise olemasolu kooskõlaliste kaudsete tõendite kogumist. Nad leidsid, et Tai ja liidu vaheline kaubandusstruktuur hakkas muutuma vahetult pärast seda, kui Hiinast pärit impordi suhtes oli kehtestatud dumpinguvastane tollimaks. See ajaline kokkusattumus on oluline näitaja, mis võimaldab tõendada loogilise ja mõistliku seose olemasolu Tai päritolu impordi märgatava kasvu ja dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise vahel.

53

Lisaks selgub vaidlustatud määruse põhjendusest 21, et kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamise ajal komisjoni käsutuses olnud teabe põhjal võis järeldada, et Tais tehti märkimisväärne hulk kokkupanemistoiminguid.

54

Lõpuks ei esitanud ei Tai ega Hiina tootjad, ega ka Tai valitsus liidu institutsioonidele tõendeid, et selgitada Taist pärit käsikahveltõstukite impordi märkimisväärset tõusu. Institutsioonid ei ole saanud mingisugust tõendit selle kohta, et Tais oleks tegelikult toimunud käsikahveltõstukite tootmine.

55

Seega takistas see, et asjaomased ettevõtjad ja siseriiklikud asutused kõrvalehoidmist käsitleva uurimise ajal koostööd ei teinud, liidu institutsioonidel Tai ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutumise kindlakstegemist.

56

Sellises olukorras aga, kus kõrvalehoidmist käsitleva uurimise ajal on koostööst täielikult keeldutud, oli liidu institutsioonidel õigus teha kaudsete tõendite alusel järeldus, et Tais on tegemist tavade, protsesside või toimingutega, mille ainus eesmärk on Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust hoiduda. Neil tingimustel pidid asjaomased isikud tõendama, et nende tegevust õigustas muu mõistlik eesmärk kui nimetatud dumpinguvastasest tollimaksust hoidumine (vt analoogia alusel kohtuotsus Brother International, C‑26/88, EU:C:1989:637, punkt 29).

57

Sellest järeldub, et nõukogu ei teinud faktide hindamisel ilmselget viga, kui ta asus vaidlustatud määruses seisukohale, et on tegemist meetmetest kõrvalehoidmisega algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

58

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastata, et tema küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis mõjutaks vaidlustatud määruse kehtivust.

59

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Esitatud küsimuse analüüsimisel ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis mõjutaks nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 499/2009, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taist lähetatud sama toote impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Taist pärinevana või mitte, kehtivust.