Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62010TN0316

    Kohtuasi T-316/10: 23. juulil 2010 esitatud hagi — HIM versus komisjon

    ELT C 274, 9.10.2010, p. 25–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    9.10.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 274/25


    23. juulil 2010 esitatud hagi — HIM versus komisjon

    (Kohtuasi T-316/10)

    ()

    2010/C 274/40

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Pooled

    Hageja: Health Information Management (HIM) (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat P. Zeegers)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Hageja nõuded

    tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja sellest tulenevalt ka põhjendatuks;

    mõista Euroopa Komisjonilt välja summa 11 821,35 eurot, millele lisandub viivis alates 16. juunist 2010 Belgias kehtivas määras;

    mõista kõik kohtukulud — seal hulgas kulud, mis esialgselt olid kinnitatud summale 5 000.- eurot — välja komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Käesolevas hagis, mille aluseks on vahekohtuklausel, palub hageja Üldkohtul sisuliselt tuvastada, et selleks, et arvutada hageja üldkulusid, mida peaks kandma komisjon (eTen eriprogrammi käigus sõlmitud lepingute raames), nimelt osa üldkuludest, mida võib siduda projekti personalile antud toetustega, ei tohi alltöövõtjaid arvestada hageja personali hulka, kuivõrd need alltöövõtjad ei tekita hagejale mingeid üldkulusid. Alltöövõtjate kulud ei tohi seetõttu sisalduda personalikulude kogusummas, summas, millega üldkulude kogusumma jagatakse, et jõuda nimetajani, mida abikõlbulike üldkulude osakaalu määramisel kasutada.

    Oma hagi toetuseks väidab hageja, et kuivõrd alltöövõtjatega seotud kulud ei kuulu abikõlbulike personalikulude hulka, siis alltöövõtjate arvestamine hageja personali hulka personali kogukulude arvutamisel, mida kasutatakse abikõlbulike personalikulude määramisel, tekitab arusaamatusi.

    Lisaks, asjaolu, et hageja personali hulka arvestatakse alltöövõtjad, toob hagejale kahju, kuivõrd selle meetodiga suureneb näitaja summa, ja sellest tulenevalt väheneb proportsionaalselt abikõlbulike üldkulude osakaal.


    Top