Powrót na stronę główną portalu EUR-Lex

EUR-Lex Baza aktów prawnych Unii Europejskiej

Powrót na stronę główną portalu EUR-Lex

Ten dokument pochodzi ze strony internetowej EUR-Lex

Aby wyszukać „konkretne wyrażenie”, umieść je w cudzysłowach. Dodaj gwiazdkę (*) w wyszukiwanym terminie, aby znaleźć jego warianty (np. transp*, 32019R*). Użyj pytajnika (?) zamiast konkretnego znaku w wyszukiwanym terminie, aby znaleźć jego warianty (np. „ka?a” umożliwia wyszukanie słów „kara”, „kasa”, „kawa” itp.)
Jak wyszukiwać?
Więcej opcji wyszukiwania znajdziesz Wyszukiwanie zaawansowane
Jesteś tutaj

Dokument 52020AE5657

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030“ (COM(2020) 652 final – 2020/0300 (COD))

EESC 2020/05657

ELT C 123, 9.4.2021, str. 76—79 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Data dokumentu:
27/01/2021; hääletamise kuupäev
Data głosowania:
27/01/2021
Data złożenia:
05/11/2020
Autor:
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Odpowiedzialny dział:
Sekcja Rolnictwa, Rozwoju Wsi i Środowiska Naturalnego, EESC_NAT
Sprawozdawca:
Lutz RIBBE
Forma:
Arvamus
Kadencja:
2015-2020
Wewnętrzny numer referencyjny:
NAT/811, AVIS-SECTION 2020/5657 FIN
Posiedzenie:
557
Traktat:
Euroopa Liidu toimimise leping
Podstawa prawna:
Link
Link
Link
Wybierz wszystkie dokumenty przywołujące ten dokument
Wcześniejsze powiązane dokumenty:
Akty przywołane w treści dokumentu:
Link

9.4.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 123/76

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030“

(COM(2020) 652 final – 2020/0300 (COD))

(2021/C 123/12)

Pearaportöör:

Lutz RIBBE

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 11.11.2020

nõukogu, 5.11.2020

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Juhatuse otsus

1.12.2020

Vastuvõtmine täiskogus

27.1.2021

Täiskogu istungjärk nr

557

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

227/4/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on kõnealuse, kaheksandat keskkonnaalast tegevusprogrammi käsitleva ettepaneku lisaväärtus üksnes väga marginaalne. Selleks lisaväärtuseks on ettepanekus välja kuulutatud parandatud seiremudel ja parem aruandlus. Muus osas annavad ettepanekus tooni pigem üldine olukorra kirjeldus ja kavatsuste deklareerimine kui sisuline teemakäsitlus ja meetmed. Ent üksnes parema valitsemistava huvides ei ole vaja „tegevusprogrammi“.

1.2

 Komiteel tekib küsimus, kas reaalselt on tarvis sellist kaheksandat keskkonnaalast tegevusprogrammi, et anda täiendav tõuge ELi keskkonnapoliitikale, mis on kui mitte varem, siis vähemalt läbi Euroopa rohelise kokkuleppe jõudnud liidu poliitika absoluutsesse keskpunkti.

1.3

 Komitee saab komisjoni ettepanekust kinnitust oma veendumusele, mida ta on juba aastaid korduvalt rõhutanud – puudu ei ole teadmistest selle kohta, mida tegema peaks. Vajaka jääb teada-tuntud, sageli ammu otsustatud meetmete elluviimisest ja poliitilisest tahtest.

1.4

 Komitee näeks kasu näiteks selles, kui komisjoni esitatud strateegilised algatused Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks, nagu elurikkuse strateegia, strateegia „Talust taldrikule“ või ringmajanduse tegevuskava koos vastavate üksikasjalike nõuetega, kaasataks kaheksandasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi ja sellekohaste otsuste langetamisse. Veelgi enam, nõukogu ja Euroopa Parlament võiksid kohustada komisjoni kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kaudu tugevdama ja süvendama Euroopa rohelist kokkulepet, andes talle sõnaselge ülesande esitada hiljemalt uueks ametiajaks seadusandliku ettepaneku ELi 2050. aasta tegevuskava kohta (kui muudetud ja laiendatud „Euroopa roheline kokkulepe 2“), mis kaasaks kaheksandasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi lisana konkreetse ja üksikasjaliku meetmete loetelu. Seda ei ole aga ette nähtud.

1.5

 Seepärast kutsub komitee üles arutama põhjalikult keskkonnaalaste tegevusprogrammide mõtet ja kasulikkust ning kordab oma nõudmist koostada eraldi ELi kestliku arengu tegevuskava aastani 2050. Komitee jaoks on Euroopa roheline kokkulepe selleks hea ja kindel alus.

2.   Arvamuse taust

ELi keskkonnaalased tegevusprogrammid

2.1

 ELi tasandil on keskkonnaalaseid tegevusprogramme koostatud alates 1970ndate aastate algusest. Seitsmes tegevusprogramm lõppes 31. detsembril 2020.

2.2

 Komisjon märgib oma kaheksanda tegevusprogrammi ettepanekus, et keskkonnaprogramm on vahend mis „suunab keskkonnapoliitikat“. Siiski peab komisjon kaudselt tunnistama ka seda, et lõppkokkuvõttes ei ole programmidel olnud lubatud mõju. Komisjon jõuab järeldusele, et „edusammud looduskaitse, tervise ning poliitikavaldkondade lõimimise valdkonnas ei ole piisavad“. Lisaks viitab komisjon Euroopa Keskkonnaameti 4. detsembril 2019 avaldatud aruandele „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER), milles märgitakse: „Praegused keskkonna-, kliima- ja kestlikkusprobleemid on enneolematult ulatuslikud ja pakilised ning nõuavad viivitamatuid ja kooskõlastatud meetmeid ning süsteemseid lahendusi“. Sest „[p]raeguse majanduskasvu mudeli juures kasvavad keskkonda mõjutavad survetegurid eeldatavasti veelgi, mis avaldab otse ja kaudselt kahjulikku mõju inimeste tervisele ja heaolule. See puudutab eelkõige suurima keskkonnamõjuga sektoreid – toiduained, liikuvus, energia ning taristu ja hooned.“

2.3

 See väide on kooskõlas Euroopa 2020. aasta kestliku arengu aruandega, mille esitasid eelmise aasta detsembris kestliku arengu lahenduste võrgustik ja Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut. Kõnealuse aruande üks olulisemaid järeldusi on, et Euroopa seisab kestliku põllumajanduse ja toidu, kliima ja elurikkuse valdkonnas silmitsi suurimate väljakutsetega kestliku arengu eesmärkide elluviimisel.

2.4

 Komisjon selgitab, et 11. detsembril 2019 avaldatud Euroopa rohelise kokkuleppega võttis ta vastu ambitsioonika kava, mis aitab a) Euroopa Liidul saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks, b) kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning c) kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnariskide ja -mõjude eest.

2.5

 Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Regioonide Komitee kutsusid siiski komisjoni üles koostama kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi, mille üle otsustavad seejärel nõukogu ja parlament. Komisjon esitas siin käsitletava dokumendi „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030“ (kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm) 14. oktoobril 2020, st vaevu aasta pärast Euroopa rohelise kokkuleppe esitamist ja ainult kaks ja pool kuud enne seitsmenda tegevusprogrammi lõppemist.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi sisu

2.6

 Kaheksas tegevusprogramm koosneb üksnes kuuest artiklist.

2.7

 Artiklis 2 on loetletud ELi keskkonnaeesmärgid, mis on juba teada ning mida on tunnustanud ka nõukogu ja Euroopa Parlament, nagu kasvuhoonegaaside heite vähendamine, kliimaneutraalsus 2050. aastaks, kliimamuutustega kohanemine, nullsaaste eesmärk mürgivaba keskkonna tagamiseks, elurikkuse kaitse, säilitamine ja taastamine jne. Need on kuulutatud kaheksanda keskkonnaprogrammi „temaatilisteks esmatähtsateks eesmärkideks“. Erinevalt seitsmendast tegevusprogrammist ei ole siin esitatud konkreetseid vahendeid või meetmeid eesmärkide saavutamiseks ega keskkonnameetmeid. See on üllatav, iseäranis kuna kohati on seatud väga kõrged eesmärgid. Selles märgitakse, et eesmärk on „liikuda taastava majanduskasvu mudeli poole, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse“ (1).

2.8

 Artiklis 3 nimetatakse samuti üksnes ammu teada „tingimusi“, mis võimaldavad saavutada programmi esmatähtsaid eesmärke. Need hõlmavad järgmist:

—

kehtivate keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide tulemuslik ja tõhus rakendamine;

—

kindlaksmääratud esmatähtsate eesmärkide arvessevõtmine kõigis asjakohastes strateegiates, seadusandlikes ja mitteseadusandlikes algatustes, programmides, investeeringutes ja projektides liidu, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil ning

—

keskkonnakahjulike toetuste järkjärguline lõpetamine liidu ja riikide tasandil.

2.9

 Artiklis 4 kirjeldatakse kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi tegelikku raskuspunkti. Selleks on lubadus luua parem seire- ja aruandlusraamistik, et anda poliitikakujundajatele ja üldsusele parem ülevaade edusammudest (või puudustest). Muu hulgas juhitakse tähelepanu sellele, et näiteks nõukogu ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kutsunud üles „mõõtma majandustulemusi ja ühiskondlikku arengut ka muude näitajate kui SKP alusel“. Samuti töötatakse välja „peamised näitajad“ näiteks elurikkuse või ringmajanduse paremaks seireks. Euroopa Keskkonnaametil ja Euroopa Kemikaaliametil on siin võtmeroll ning seepärast tuleks nende töötajate arvu suurendada.

2.10

 Lõpetuseks sätestatakse artiklis 5, et komisjon peab kaheksandat keskkonnaprogrammi hindama 31. märtsiks 2029. Seega ei ole vahekokkuvõtet ette nähtud.

2.11

 Artikliga 6 määratakse kindlaks programmi jõustumine.

3.   Märkused

3.1

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub komisjoniga, et keskkonnaalased tegevusprogrammid on ELi keskkonnapoliitikat suunanud pikka aega. Ent 70ndate, 80ndate ja 90ndate aastate keskkonnapoliitikat ei saa enam võrrelda tänase poliitikaga ja sellega seoses tekib küsimus, mis on keskkonnaalase tegevusprogrammi roll ja ülesanne.

3.2

 Komiteel tekib seepärast küsimus, kas reaalselt on tarvis sellist kaheksandat keskkonnaalast tegevusprogrammi, et anda täiendav tõuge ELi keskkonnapoliitikale, mis on kui mitte varem, siis vähemalt läbi Euroopa rohelise kokkuleppe jõudnud liidu poliitika absoluutsesse keskpunkti. Iseäranis tõukub küsimus sellest, et kaheksanda keskkonnalase tegevusprogrammi ettepanekus annavad pigem tooni üldine olukorra kirjeldus ja kavatsuste deklareerimine kui sisuline teemakäsitlus ja meetmed. See on tegevuskava ilma tegevuseta!

3.3

 Loomulikult ei kahtle ka komitee selles, et artiklis 2 nimetatud esmatähtsad eesmärgid on head ning artiklis 3 sätestatud „programmi esmatähtsate eesmärkide saavutamist võimaldavad tingimused“ on asjakohased. Ent mida see keskkonnapoliitikale annab, kui kaheksandas tegevusprogrammis lihtsalt korratakse muu hulgas Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärke, mainimata seejuures põgusaltki rakendusvahendeid või -meetmeid, mis oleksid nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsusega siduvad? Ning millist reaalset kasu peaks üksnes ammu tuntud „tingimuste“ loetlemine andma, kui ei esitata ega võeta vastu siduvat kava nende tingimuste täitmiseks?

3.4

 Komitee saab komisjoni ettepanekust kinnitust oma veendumusele, mida ta on juba aastaid korduvalt rõhutanud – puudu ei ole teadmistest selle kohta, mida tegema peaks. Vajaka jääb teada-tuntud, sageli ammu otsustatud meetmete elluviimisest ja poliitilisest tahtest. Ka komisjon ja mõnel juhul ka Euroopa Kohus on juba aastaid kurtnud paljude kehtivate keskkonnaõigusaktide sageli puuduliku rakendamise üle liikmesriikides. Ja ükski keskkonnaalane tegevusprogramm ei saa kompenseerida õiguse ebapiisavat rakendamist või poliitilise tahte puudumist.

3.5

 Isegi ilma keskkonnaalase tegevusprogrammita on Euroopa institutsioonidel ja liikmesriikidel piisavalt võimalusi antud lubaduste täitmiseks. Üheks selle näiteks on elurikkuse poliitika.

3.6

 Looduse kaitset, säilitamist ja taastamist on sõnaselgelt nimetatud „esmatähtsaks eesmärgiks“ kõigis (!) keskkonnaalastes tegevusprogrammides alates teisest programmist (kehtivusaeg 1977–1981) ja nii on see ka nüüd, kaheksanda programmi puhul. Senistele keskkonnaalastele tegevusprogrammidele ei tee just au asjaolu, et kuigi elurikkus on olnud nende programmide keskmes rohkem kui 40 (!) aastat, pidi komisjon oma 2020. aasta mai elurikkuse strateegias ikkagi märkima, et loodus on „kriisiolukorras“.

3.7

 Kõigi keskkonnaalaste tegevusprogrammide kõrval on siiski olemas selged ideed ja ettepanekud olukorra parandamiseks. Näiteks on komisjon esitanud elurikkuse strateegias (2) pika meetmete loetelu. Nii nõukogul kui ka Euroopa Parlamendil oleks muu hulgas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel olnud piisavalt võimalusi, et täita neis esitatud konkreetseid nõudmisi. Need võimalused jäid kasutamata. Komitee ei mõista, mida oleks võimalik nüüd nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetava kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga parandada.

3.8

 Ent siit ka selgub, mil viisil võiks kaheksas keskkonnaprogramm luua lisaväärtust: programmi tuleb ametlikult kaasata Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks esitatud komisjoni elurikkuse strateegia ning strateegia „Talust taldrikule“ ja teised samalaadsed strateegilised dokumendid koos oma vastavate üksikasjalike nõuetega, mille kaudu toetaksid nõukogu ja parlament konkreetsete ettepanekute elluviimist.

3.9

 Veelgi enam, nõukogu ja Euroopa Parlament võiksid kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kaudu kohustada komisjoni tugevdama ja süvendama Euroopa rohelist kokkulepet, andes talle sõnaselge ülesande esitada hiljemalt uueks ametiajaks seaduseelnõu ELi 2050. aasta tegevuskava kohta (kui muudetud ja laiendatud „Euroopa roheline kokkulepe 2“), millega kaasataks kaheksandasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi lisana konkreetse ja üksikasjaliku meetmete loetelu.

3.10

 Seda kõike ei ole aga praegu ette nähtud ja seega piirdub kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi lisaväärtus selle praegusel kujul parandatud seiremudeli ja parema aruandluse väljakuulutamisega. Ent paremaks seireks ja juhtimiseks – olgugi et mõlemad on väga olulised – ei ole vaja „tegevusprogrammi“.

4.   Lõppmärkused

4.1

 Viimase keskkonnaalase tegevusprogrammi ja eelseisva kaheksanda programmi tähtsust ja mõju hindab komisjon selgelt suuremaks kui komitee. Nii näiteks ei nõustu komitee mingil juhul komisjoni väitega, et seitsmes keskkonnaprogramm jõudis ÜRO kestliku arengu tegevuskavast 2030 ette. ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 on palju keerulisem, et seda kajastada endiselt nii uuenduslikus Euroopa keskkonnapoliitikas. Igas keskkonnapoliitikas tuleks loomulikult arvesse võtta ka vaesuse, nälja, hariduse või soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, kuid nendega ei saa selles ammendavalt tegeleda.

4.2

 Just sel põhjusel kutsus komitee ELi üles koostama eraldi ELi 2050. aasta tegevuskava, mis peab loomulikult sisaldama ka tugevat keskkonnamõõdet. Isegi praegusest Euroopa rohelisest kokkuleppest ei piisa ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks, sest sotsiaalküsimusi ei käsitleta piisavalt Euroopa ega ülemaailmses kontekstis. Komitee soovib siiski sõnaselgelt rõhutada, et tema arvates on Euroopa roheline kokkulepe hea ja kindel alus terviklikule kestliku arengu strateegiale – ELi 2050. aasta tegevuskavale.

4.3

 Lisaks soovitab komitee sõnastada komisjoni tekstides esitatud poliitilised eesmärgid selliselt, et Euroopa kodanikud saaksid endale ette kujutada, kuidas neid rakendatakse. Kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis räägitakse „taastavast majanduskasvu mudelist“, mille järgi „saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse“. On tõenäoline, et paljude kodanike ja ka poliitikute jaoks jääb ebaselgeks, mis on „taastav majanduskasvu mudel“ ja mida see igapäevaelu seisukohalt tähendab, et planeet saab rohkem tagasi kui tarbitakse.

4.4

 Lõpetuseks soovitab komitee tungivalt algatada üldise arutelu võimalike tulevaste keskkonnaalaste tegevusprogrammide rolli üle. Seejuures oleks hea hinnata kaheksandat keskkonnaalast tegevusprogrammi varem kui alles üheksa kuud enne selle lõppemist.

Brüssel, 27. jaanuar 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1)  https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0652:FIN:ET:PDF, artikli 2 lõike 2 punkt c.

(2)  ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, COM(2020) 380 final.

Góra