Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Laienemispakett 2018“

(2019/C 86/02)

Raportöör: Franco IACOP (IT/PES), Friuli-Venezia Giulia maakonna volikogu liige Viitedokument: 2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta COM(2018) 450 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

1.

võtab huviga teadmiseks komisjoni uued jõupingutused ELi laienemise vallas, mis ei kajastu mitte ainult siin vaadeldavas teatises COM(2018) 450 final, vaid ka Lääne-Balkani riike käsitlevas strateegiadokumendis 2018. aasta veebruarist (vt arvamus CdR 2018/00065) ning otsuses algatada kiiresti õigusaktide läbivaatamine Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga pärast nõukogu positiivset reaktsiooni seoses otsuse tegemisega, et alustada läbirääkimisi juunis 2019, Euroopa Komisjoni hindamisaruande alusel ja eeldusel, et on tehtud vajalikud edusammud;

2.

rõhutab, et laienemisprotsess peab jääma ELi prioriteediks, ja on komisjoniga sama meelt, et kõnealuse protsessi keskmes peavad endiselt olema õigusriigi põhimõte, õigusküsimused, põhiõigused ning vähemuste austamine ja kaitse;

3.

tuletab meelde, et on esmatähtis kaasata laienemisprotsessi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ning nõuab tungivalt, et kandidaatriigid (Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia ja Türgi) ja potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo) (*1) tugevdaksid oma halduse detsentraliseerimise strateegiaid, rakendades praktiliselt subsidiaarsust;

4.

väljendab heameelt asjaolu üle, et mõlemad nõukogu 2018. aasta eesistujariigid lisasid Lääne-Balkani küsimused vastava poolaasta prioriteetide hulka, peab tervitatavaks tippkohtumise korraldamist Sofias ning loodab, et sel puhul allakirjutatud deklaratsioonile järgnevad varsti konkreetsed algatused;

5.

avaldab kahetsust, et Lääne-Balkani riikides on ELiga ühinemisele suunatud reformimeetmeid järk-järgult vähendatud ning et see kajastub kahtluste ja skeptilisuse levimises kodanike seas;

6.

peab kahetsusväärseks, et olukorra areng Türgis nii enne kui ka pärast juunis toimunud valimisi on viinud õigusriigile omaste väärtuste ja põhimõtete austamise järkjärgulise nõrgenemiseni, nii et Lääne-Balkani riikide ja Türgi ELiga ühinemise väljavaated ongi praegu erinevad;

7.

loodab, et uus hoog, mille võivad Lääne-Balkani riigid (ja kaudselt ka Türgi) saada komisjoni uuest strateegiast, suudab taaskäivitada kogu protsessi;

8.

soovib, et komisjoni hiljutistes ühtekuuluvuspoliitikat (Interreg) ja laienemist (ühinemiseelse abi rahastamisvahend III) käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes määratletud Euroopa territoriaalse koostöö uue dünaamikaga õnnestub hoogustada tihedat koostööd liikmesriikide ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

9.

kordab, et Kopenhaageni kriteeriumide täitmine nende laiemas tähenduses on ja peab jääma kandidaatriikide ELi liikmeks saamise sobivuse hindamisel peamiseks parameetriks;

10.

tagab täieliku valmisoleku tegutseda ühiselt teiste ELi institutsioonidega, et toetada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ettevalmistusi ühinemiseks ja nende tulevast ELiga ühinemist;

11.

on veendunud, et Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi uus koostöökokkulepe, mis allkirjastati 27. märtsil 2018. aasta Strasbourg’is, tugevdab koostööd kahe institutsiooni vahel ning võimaldab suuremat sünergiat ja väldib dubleerimist;

12.

märgib, et üks kõige tõhusamaid abistamisviise, mida saab pakkuda ametiasutuste tasandil, on kogemuste vahetamise algatused kolleegide vahel; märgib lisaks, et paljudel liikmesriikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on pädevus ELi õigusnormide rakendamisel ning sellealaseid kogemusi oleks kasulik jagada kolleegidega kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide omavalitsustest;

13.

tuletab meelde, et riikides, mis soovivad saada ELi liikmeks, peab kogu ühiskond tervikuna aitama põhjalikult reformida väärtusi, ning et seoses sellega on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll esmatähtis, sest kodanikud on nendega igapäevaselt ühenduses;

14.

kordab, et üksnes kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad tänu oma vahetule suhtlusele elanikkonnaga tõhusalt vahendada ELi liikmesusega kaasnevaid hüvesid ning suurendada teadlikkust eelistest ja toetustest, mida EL pakub kõigile Euroopa kodanikele ka kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides;

15.

märgib seetõttu kahetsusega, et siin vaadeldava laienemispaketi kokkuvõtlikus dokumendis ei ole sõnaselgelt osutatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorrale, vaid mainitakse üksnes möödaminnes vajadust leida õige tasakaal üleriigilise ja kohaliku tasandi valitsusasutuste vahel;

Soovid, ettepanekud ja soovitused

16.

loodab, et Lääne-Balkani riikide valitsused taaskäivitavad ELile lähenemise protsessi ja mõistavad positiivseid märke, mis viitavad olulisele arengule realistlikus ajaperspektiivis. Komitee loodab samuti, et piirkonna kodanikud loobuvad kindlalt natsionalismist, radikaliseerumisest ja identiteedi sulgumisest ning väljendavad oma toetust Euroopa ideele;

17.

loodab, et Türgi loobub erakorralisest olukorrast ja jätkab ELile lähenemise protsessi, kõrvaldades meetmed, mis on õõnestanud õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamist ning demokraatliku kontrolli, ja taastades demokraatlike võimuorganite tasakaalu kõigil tasanditel (keskvalitsuse, piirkondlikul ja kohalikul tasandil);

18.

kutsub kõiki kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike üles jätkama haldusreformi ning taotlema detsentraliseerimise vallas aktiivselt realistlikke ja samal ajal kõrgeid eesmärke, eraldades kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisavad eelarvevahendid;

19.

tuletab meelde, et tuleks soodustada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide majanduskasvu ja kodanike elatustaseme parandamist, tagades, et mõju tuntakse kohapeal;

20.

märgib, et rändevoogudega toimetulekuks on vaja koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga; tuletab meelde, et abi, mida EL annab Lääne-Balkani riikidele ja Türgile, et aidata juhtida neid voogusid, peab jõudma ka kohalike ja piirkondlike omavalitsusteni, kes igapäevaselt tegelevad inimeste vastuvõtu ja toetamisega;

21.

märgib, et üheski läbirääkimiste peatükis ei käsitleta detsentraliseerimise protsessi ega avaliku halduse ja valitsemistava reformi. Komitee kutsub seetõttu komisjoni üles käsitlema kõnealuseid küsimusi kõigil kahepoolsetel kohtumistel nende ELi õigustiku peatükkide kohta, mis seonduvad haldusliku detsentraliseerimisega, ning nõudma kandidaatriikidelt ja potentsiaalsetelt kandidaatriikidelt, et nad tagavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise ELiga ühinemise ettevalmistamise protsessi;

22.

kutsub komisjoni üles kehtestama ad hoc toimimispõhimõtted, mis võimaldaksid tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) ja mestimisprojektide sihtotstarbelist kasutamist koostööks liikmesriikide ning kandidaat- ja võimalike kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

23.

kutsub komisjoni üles kaaluma kohalike omavalitsuste programmi ja piirkondliku koolitusprogrammi taastamist, mida kasutati varasemate laienemiste puhul;

24.

palub komisjonil katsetada juhtimistavade ja haldussuutlikkuse parandamise toetusprogrammi SIGMA kasutamist kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, et kindlaks määrata kohaliku omavalitsuse reformimise mudelid, mille eesmärk on ELi õigustiku kohaldamine;

25.

palub komisjonil läbi viia kultuurilisi ja spordialgatusi, mis iseäranis mitmerahvuselistes piirkondades võimaldavad kohaliku elanikkonna, eriti noorte otsest kaasamist, soodustades integratsiooni ja identiteedi vastastikust tunnustamist;

26.

kutsub komisjoni üles jälgima Lääne-Balkani kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide avalike esindajate käitumist seoses soolise võrdõiguslikkuse, etniliste ja keeleliste vähemuste ning LGBT kogukonnaga. Euroopa Liit on maailmas sallivuse teenäitaja ja me usume, et mis tahes tulevane ühinemine peab hõlmama tugevat poliitilist toetust inimeste austamist puudutavatele demokraatlikele väärtustele seoses vabaduse ja võrdsuse kaitsega;

27.

kutsub komisjoni üles asuma tegutsema ja käivitama ühisalgatusi – muu hulgas kooskõlas Berliini protsessi vaimuga – organisatsioonidega, kes tunnevad hästi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorda kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning kes on nendega juba arendanud koostöövorme. Nende hulka kuuluvad Kagu-Euroopa kohalike omavalitsuste liitude võrgustik (NALAS), Euroopa kohaliku demokraatia assotsiatsioon (ALDA), Kesk-Euroopa algatus (CEI) ning piirkondlik koostöönõukogu (RCC);

28.

lõpuks kutsub komisjoni tungivalt üles pöörama laienemisprotsessi edenemist käsitlevates aruannetes rohkem tähelepanu ja andma ruumi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorra analüüsimisele, hinnates edusamme või puudujääke haldusreformide teostamisel sarnaselt sellega, mida tehti keskvalitsuse ametiasutuste puhul;

Konkreetsed märkused kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohta

Montenegro

29.

väljendab heameelt Montenegro saavutatud märkimisväärsete tulemuste üle edasiliikumisel Euroopa-Atlandi suunal;

30.

juhib tähelepanu asjaolule, et suuri jõupingutusi on vaja teha õigusriigi põhimõtete ja demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks ning sellega seoses kõikide poliitiliste jõudude täieliku esindatuse taastamiseks parlamendis;

31.

väljendab muret sõnavabaduse olukorra, eelkõige arvukate ajakirjanike hirmutamise ja nende vastu vägivalla kasutamise juhtumite pärast;

32.

tervitab uute sätete vastuvõtmist, mille eesmärk on võtta kasutusele tulemuspõhised värbamiskriteeriumid nii keskvalituse kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et peaaegu kõigis omavalitsusüksustes on vastu võetud eetikakoodeksid seal töötavate ametnike ja kohaliku tasandi valitud esindajate jaoks;

33.

kutsub üles hindama uue ruumilist planeerimist ja ehitustöid reguleeriva seaduse kohaldamise kohalikku mõju, kuna seadusega muudetakse pädevuse jaotust maakasutuse reguleerimise vallas;

Serbia

34.

tervitab asjaolu, et nagu Montenegro puhul, on komisjon nimetanud 2025. aasta ELiga ühinemise tähtajaks, milleni jõudmine on võimalik, kuigi vaevanõudev;

35.

rõhutab, et kõnealuse eesmärgi saavutamine nõuab pühendumust ja erakordseid jõupingutusi, eelkõige õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks ja suhete normaliseerimiseks Kosovoga;

36.

tunneb heameelt naise nimetamise üle valitsuse juhiks esimest korda riigi ajaloos, kuid märgib, et soolise võrdõiguslikkuse seadus on parlamendis ikka veel vastu võtmata ning et on vaja teha veel märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada romade, LGBTI-inimeste, puuetega inimeste ja sotsiaalselt haavatavate rühmade olukorda;

37.

tunnustab Serbia jõupingutusi riigi territooriumit läbivate rändevoogude juhtimisel;

38.

rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus on endiselt riigi üks tähtsamaid ülesandeid. Võimalikult kiiresti tuleb võtta vastu uus seadus korruptsioonivastase võitluse ameti kohta, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka korruptsiooni ennetamisele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil;

39.

märgib murega, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkus on puudulik ning et neile eraldatud inimressursid ja rahalised vahendid ei ole alati piisavad täidetavaid ülesandeid arvestades. Komitee peab tervitatavaks, et 2017. aasta lõpus võeti vastu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate töötasusid reguleeriv seadus;

40.

kutsub Serbiat üles rakendama põhiseaduslikke sätteid Vojvodina autonoomse piirkonna rahastamise kohta, võttes võimalikult kiiresti vastu vastavad õigusnormid. Samuti nõuab komitee, et keskvalitsus austab kohaliku tasandi valitud esindajate sõltumatust olenemata nende poliitilisest kuuluvusest;

41.

tuletab meelde rolli, mis valitsusvälistel organisatsioonidel võib olla ka kohalikul tasandil, ja nõuab riiklikule rahastusele juurdepääsu kriteeriumide kiiret kindlaksmääramist, et tagada nende tõhusus ja läbipaistvus. Komitee loodab, et sõnavabadus on alati tagatud ning et ametivõimud mõistavad viivitamata hukka ajakirjanike ähvardamise ja hirmutamise juhtumid ning tõkestavad neid;

Türgi

42.

tunnistab, et Türgi on ELi oluline partner, kuid kritiseerib, et isikuvabaduste ranged piirangud ning kümnete tuhandete inimeste kinnipidamised ja vahistamised ja avalike teenistujate massilised koondamised on vastuolus ELi väärtuste ja põhimõtete ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;

43.

tuletab meelde, et hiljuti jõustunud põhiseaduse muudatused, mille eesmärk oli kehtestada presidentaalne valitsemiskord, said Veneetsia komisjoni negatiivse hinnangu osaliseks, eelkõige seoses võimude lahususega. Komitee tuletab samuti meelde, et igalt kandidaatriigilt eeldatakse kõrgeimate standardite austamist demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste vallas ning sõltumatu ja toimiva kohtusüsteemi tagamist;

44.

väljendab tõsist muret asjaolu pärast, et enam kui sada demokraatlikult valitud linnapea ja vallavanemat kõrvaldati sunniviisiliselt ametist ja peeti mõnel juhul kinni ning asendati valitsuse määratud temale ustavatest isikutest koosnevate ametivõimudega, ning arvukate teiste linnade linnapeadele avaldatava surve pärast astuda oma ametist tagasi;

45.

loodab, et enne 2019. aasta märtsi toimuvate kohalike valimiste korraldamisel tagatakse demokraatlike põhimõtete täielik austamine ning et need annavad võimaluse demokraatliku esindatuse taastamiseks kohalikes omavalitsustes;

46.

tunnustab Türgi jõupingutusi oma riigi territooriumil viibivate põgenike ja pagulaste toetamisel ning rõhutab ELi finantskohustust muuta kõnealused jõupingutused vähem koormavaks. Komitee loodab, et piisav osa ELi rahalisi vahendeid eraldatakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes osalevad otseselt põgenike ja pagulaste olukorra ohjamisel;

47.

peab kahetsusväärseks, et Türgi keeldub endiselt järgimast ELiga sõlmitud assotsieerimislepingu lisaprotokolli sätteid ja tunnustamast Küprose Vabariiki. Komitee soosib õiglast, igakülgset ja püsivat lahendust Küprose küsimuses ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide ning ELi õigustiku alusel, kutsub Türgit üles kohustusi võtma ja sellisesse lahendusse oma panust andma, samuti väljendab heameelt edasimineku üle mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmisel ning ÜRO jõupingutuste üle läbirääkimiste jätkamiseks;

48.

kutsub Türgit üles hoidma üheselt heanaaberlikke suhteid kõigi naaberriikidega. Komitee rõhutab vajadust austada kõigi liikmesriikide õigust sõlmida kahepoolseid lepinguid ning uurida ja kasutada oma loodusvarasid kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvahelise õigusega. Ta rõhutab samuti vajadust austada liikmesriikide suveräänsust ja suveräänseid õigusi oma majandusvööndi, territoriaalvete ja õhuruumi üle;

49.

kutsub Türgit üles alustama oma vägede väljatoomist Küproselt ja tagastama Famagusta isoleeritud piirkonna ÜRO-le kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 550(1984). Komitee rõhutab, et sellised usalduse suurendamise meetmed tähendaksid majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku arengu võimalust mõlema kogukonna jaoks; märgib, et kohalike kogukondade kodanikuühiskonna dialoog võib aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele;

50.

tuletab meelde, et Türgi on kandidaatriik alates 1999. aastast ja ühinemisläbirääkimised algasid 2005. aastal. Komitee märgib, et viimastel aastatel on ELile lähenemise protsess aeglustunud ja on täheldatud tõsiseid tagasilööke õigusriigi põhimõtte ning põhiõiguste ja -vabaduste austamisel. Komitee leiab, et on eelkõige Türgi ülesanne hinnata, kas ja kuidas ta kavatseb jätkata 1987. aastal esitatud liikmeks saamise taotlusega;

Albaania

51.

tervitab 2018. aasta juuni nõukogu järeldusi ja innustab Albaaniat tugevdama jõupingutusi, et saavutada nõukogu positiivne otsus ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta juunis 2019;

52.

kordab, et riik peab jätkuvalt tegema jõupingutusi õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks, eelkõige viie peamise prioriteedi vallas (avaliku halduse reform, kohtusüsteem, korruptsioonivastane võitlus, organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, inimõiguste, sh vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste ja omandiõiguste edendamine ja austamine);

53.

peab kiiduväärseks kohtunike ja prokuröride ümberhindamise protsessi, mis on juba andnud käegakatsutavaid tulemusi;

54.

tunnistab võimukoalitsiooni ja opositsiooni poliitiliste jõudude üles näidatud suutlikkust tagada 2017. aasta valimiste nõuetekohane toimumine, kuid rõhutab sellegipoolest OSCE täheldatud puudusi. Komitee loodab, et 2019. aastal toimuvateks kohalikeks valimisteks tehakse asjakohased parandused valimisseaduses;

55.

hindab kõrgelt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi käsitlevate õigusnormide reformimisel tehtavaid jõupingutusi, kuid peab kahetsusväärseks, et omavalitsused sageli jätavad kasutusele võtmata tulemuspõhised värbamismeetodid ning avaliku teenistuse seadust kohaldatakse üldiselt ebapiisavalt kohalikul tasandil;

56.

peab seoses põhiõigustega kahetsusväärseks uue ombudsmani meeskonna peamiste töötajate ametissenimetamisega venitamist, arvestades, et samas jätkuvad verivaenu ja traditsioonilisest käitumiskoodeksist tulenevad tavad ja koduvägivalla lubamatult kõrge tase;

57.

on veendunud, et riik jätkab reformide teed peamiste prioriteetide vallas ja teeb kõik endast sõltuva tulevaste väljakutsetega toimetulekuks, alustades ELi õigustiku analüütilisest läbivaatamisest;

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

58.

tervitab 2018. aasta juuni nõukogu järeldusi ja innustab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki tugevdama jõupingutusi, et saavutada nõukogu positiivne otsus ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta juunis 2019;

59.

tunnustab pärast Pržino kokkuleppe sõlmimist ja 2016. aasta lõpus toimunud valimisi moodustatud uue valitsuse poliitilist julgust, mis võimaldas jõuda Kreekaga kompromissile riigi ametliku nime osas. Komitee loodab, et vajalik põhiseaduse reformi protsess viiakse kiiresti lõpule;

60.

tervitab samuti avatuse vaimu dialoogi pidamiseks ka piirkonna teiste riikidega ja eelkõige Bulgaariaga;

61.

väljendab heameelt kohalike valimiste toimumise üle 2017. aasta oktoobris ja asjaolu üle, et valimised toimusid üldiselt nõuetekohaselt;

62.

tuletab meelde, et 2001. aasta Ohridi raamkokkuleppes sisaldus detsentraliseerimise protsess, mida aga ei ole elu viidud järgnenud aastatel. Komitee peab seetõttu kiiduväärseks otsust suurendada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eraldatavate vahendite mahtu, et tagada parem teenuste osutamine kodanikele;

63.

märgib, et vaatamata sellele, et rahvustevahelised suhted näivad olevat vähem pingelised kui veel alles hiljuti, tuleb Ohridi raamkokkuleppe asjaomased sätted täielikult ellu rakendada;

64.

on veendunud, et riik jätkab ELiga ühinemise protsessile suunatud reformide teed ja teeb kõik endast sõltuva tulevaste väljakutsetega toimetulekuks, alustades ELi õigustiku analüütilisest läbivaatamisest;

Bosnia ja Hertsegoviina

65.

tervitab asjaolu, et riik esitas lõpuks 2018. veebruaris komisjonile vastused „küsimustikule“;

66.

märgib siiski, et üldiselt ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme reformide rakendamisel, mis on vajalikud riigi arengu ja selle Euroopa perspektiivi taaskäivitamiseks;

67.

väljendab kahetsust ja muret poliitiliste juhtide suutmatuse üle sõlmida kokkulepe uue valimisseaduse osas enne üldvalimiste korraldamist ja ummikseisu jätkumise üle Mostari linna pikka aega lahendamata küsimuses;

68.

tuletab meelde vajadust selgitada pädevuse jagunemist föderatsiooni osade, kantonite ja valdade vahel, et konflikti leevendada ja koostööd soodustada;

69.

tunnustab riigi jõupingutusi võitluses terrorismi ja radikaliseerumise vastu ning kutsub riiki üles jätkama meetmeid nähtuste ennetamiseks ja nendega võitlemiseks; rõhutab, kui oluline on kaasata kohalikud ametivõimud olukorra jälgimisse ja radikaliseerunud endiste võitlejate taasintegreerimise hõlbustamisse;

Kosovo

70.

märgib, et vaatamata sise- ja välispoliitilistele raskustele jätkub ELi vahendatud dialoog Serbiaga poliitilis-tehnilistel tasandil, kuid rõhutab vajadust teha kindlamaid ja pühendunumaid jõupingutusi;

71.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon luges täidetuks kõik eeldused viisanõude kaotamiseks;

72.

väljendab heameelt kohalike valimiste korrapärase toimumise üle 2017. aasta lõpus ning enam kui kahesaja omavalitsusjuhi nimetamise üle kogu Kosovo territooriumil;

73.

märgib, et poliitiliste jõudude suhete vorm ja toon on mõnikord muutunud vastuvõetamatuks, ning kutsub kõiki osapooli üles kaitsma väärikust ja tagama demokraatlike institutsioonide toimimise;

74.

kutsub ametivõime üles asuma tegutsema, et rakendada konkreetselt ellu stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping kodanike huvides ja ELile lähenemise eesmärgil.

---

(*1)  Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.