Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52018AE2438

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid“ (COM(2018) 173 final)

EESC 2018/02438

ELT C 440, 6.12.2018, p. 165–170 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
19/09/2018; hääletamise kuupäev
Date of vote:
19/09/2018
Date lodged:
30/04/2018
Author:
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Responsible body:
EESC_NAT
Form:
Arvamus
Term of office:
2015-2020
Internal reference:
NAT/734, AVIS-SECTION 2018/2438 FIN
Session:
537
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Earlier related instruments:
Instruments cited:
Link

6.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/165

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid“

(COM(2018) 173 final)

(2018/C 440/28)

Raportöör:

Peter SCHMIDT

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Liidu Nõukogu, 30.4.2018

Euroopa Parlament, 2.5.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 304

Juhatuse otsus

22.5.2018

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

5.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

19.9.2018

Täiskogu istungjärk nr

537

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

172/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

 Ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas tulenevad ebavõrdsest jõuvahekorrast ettevõtjate vahel kogu ahelas ning põhjustavad negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Komitee tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle vähendada ebaausate kaubandustavade esinemist kui vajaliku esimese sammu üle nõrgemate ettevõtjate, eelkõige põllumajandustootjate, töötajate ja teatud ettevõtjate kaitsmiseks ning toiduainete tarneahelas juhtimise parandamiseks. Regulatiivne lähenemisviis ning mõjusate ja tugevate jõustamismehhanismidega õigusraamistik on viis, kuidas ebaausate kaubandustavadega saab ELi tasandil tõhusalt tegeleda.

1.2

 Kuid komitee tunneb kahetsust asjaolu pärast, et komisjon on kogu ELis kehtestanud ainult minimaalse ühise kaitsestandardi, millega keelustatakse vaid teatud arv ebaausaid kaubandustavasid. Keelustada tuleb kõik kuritarvituslikud tegevused.

1.3

 Mis puudutab ebaausate kaubandustavade vastase kaitse piiramist ainult VKEdest tarnijatele seoses müügiga ostjatele, kes ei ole VKEd, siis usub komitee, et see ei ole piisav ebavõrdse jõuvahekorra probleemi tõhusaks lahendamiseks ja sellel ei ole mingit märkimisväärset mõju. Kaitset tuleks laiendada kõikidele ettevõtjatele, nii suurtele kui ka väikestele, ELis ja EList väljaspool. Ka siis, kui ebaausate kaubandustavade ohvriks satuvad suured ettevõtjad, suunatakse majanduslik mõju sageli edasi tarneahela nõrgimatele lülidele.

1.4

 Jõustamise osas kiidab komitee heaks komisjoni ettepaneku luua ELi jõustamisasutuste ühtlustatud raamistik. Samas tuleks ka jõustamismehhanisme tugevdada kaebuse esitaja anonüümsuse kaitsmiseks, näiteks konkreetse ombudsmani menetluse, ühishagi ja õiguse jõustamise abil ametiasutuste poolt. Selliste mehhanismidega peaks kaasnema ka sanktsioonide kehtestamise võimalus. Kaebemenetluse hõlbustamiseks peaksid kirjalikud lepingud olema kohustuslikud ja need tooksid läbirääkimistesse rohkem õiglust.

1.5

 Lisaks ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisele soovitab komitee komisjonil edendada ja toetada ärimudeleid, millel on osa tarneahela jätkusuutlikuks muutmises (nt selle lühendamise ja läbipaistvamaks muutmise kaudu), tasakaalustamises ja tõhususe suurendamises, et parandada jõuvahekorda.

1.6

 Lõpetuseks kordab komitee, et ausamate kaubandustavade edendamine peaks olema osa laiaulatuslikust ELi toidupoliitikast, tagades, et toiduainete tarneahel on majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikum, et viia ellu ÜRO kestliku arengu eesmärke.

2.   Sissejuhatus

2.1

 Ebaausaid kaubandustavasid on määratletud kui ettevõtjatevahelisi tavasid, mis kalduvad kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mille on ühepoolselt kehtestanud üks kaubanduspartner teise suhtes (1). Toiduainete tarneahel on ebaausate kaubandustavade suhtes eriti haavatav, sest väikeste ja suurte ettevõtjate vahel on suur ebavõrdsus. Ebaausad kaubandustavad võivad esineda kõikides tarneahela etappides ja ühest tarneahela etapist alguse saanud ebaaus kaubandustava võib mõjutada ahela teisi osi, olenevalt seotud osalejate turujõust (2).

2.2

 Nagu on kirjeldatud üksikasjalikult komitee arvamuses „Õiglasem põllumajandusliku toidutööstuse tarneahel“, mis võeti vastu 2016. aasta oktoobris (3), on potentsiaali koondumine viinud domineerivate positsioonide kuritarvitamiseni, mis muudab nõrgemad ettevõtjad ebaausate kaubandustavade suhtes üha haavatavamaks. See viib majandusliku riski turul tarneahelat mööda edasi ning kahjustab eriti suuresti tarbijaid ja mõningaid osalejaid, näiteks põllumajandustootjaid, töötajaid ja VKEsid. Ebaausate kaubandustavade probleemi on tunnistanud kõik toiduainete tarneahela sidusrühmad ning on teatatud, et suurem osa ettevõtjatest on puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega (4).

2.3

 Esile tuleks tuua eelkõige mõju tarbijatele. Hinnasurve sunnib toiduainete töötlejaid tootma nii odavalt kui võimalik ja see võib mõjutada tarbijatele kättesaadava toidu kvaliteeti ja toiduohutust. Kulude vähendamiseks kasutavad ettevõtted mõnel juhul odavamat toorainet, mis mõjutab toiduainete kvaliteeti ja väärtust, näiteks kasutatakse paljudes toodetes transrasvasid, mis asendavad tervislikumaid Euroopa õlisid ja rasvasid (5).

2.4

 Surve toiduainete tarneahela nõrgimatele ettevõtjatele üha suureneb. Eurostati hiljutiste andmete kohaselt jätkab jaemüüjate kogulisandväärtuse osakaal kasvamist. Selle põhjuseks on jaekaubandus- ja töötlemissektori suurem koondumine toiduainete tarneahelas kartelliõiguse väära tõlgendamise tõttu. Seetõttu tuleb parandada toiduahela toimimist, et tagada õiglane tulude jaotumine kogu tarneahelas. Ent jaemüüjate väärtust ei saa alahinnata, arvestades nende rolli igapäevaste kaupade tarnimises.

2.5

 Ebaausate kaubandustavade vastu võitlemine on üks põhikomponente, mille abil – koos hinnavolatiilsuse vähendamisega turgudel ja tootjaorganisatsioonide rolli tugevdamisega – tagatakse toiduainete tarneahela parem toimimine. Euroopa Parlamendi 2016. aasta juuni resolutsioonis (6) kutsuti komisjoni üles esitama ettepanekut ebaausaid kaubandustavasid käsitleva õigusraamistiku kohta – üleskutse, mida kordas komitee 2016. aasta oktoobris ja põllumajandusturgude töökond 2016. aasta novembris.

2.6

 Ebaausate kaubandustavadega tegelemiseks on 20 liikmesriigis juba olemas mitmesugused seadusandlikud algatused. Koos olemasoleva tarneahela algatusega on selle abil suurendatud teadlikkust ebavõrdsest jõudude tasakaalust toiduainete tarneahelas. Kuid siiani on ebaausate kaubandustavade probleemi lahendatud väga väheste olemasolevate riiklike või vabatahtlike lähenemisviiside abil. Komisjon otsustas esitada 2018. aasta aprillis konkreetse seadusandliku ettepaneku, milles tunnistatakse, et liikmesriikide ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate eeskirjade killustatus või nende puudumine mõjutab arvatavasti aluslepingu eesmärki kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase (7).

3.   Komisjoni ettepaneku tekst

3.1

 Kavandatud direktiiviga kavatseb komisjon vähendada ebaausate kaubandustavade esinemist toiduainete tarneahelas ja kehtestada kogu ELis minimaalse ühise kaitsestandardi, mis koosneb konkreetsete keelatud ebaausate kaubandustavade loetelust, nimelt: hilinenud maksmine kiirestiriknevate toiduainete eest, tellimuste lühikese etteteatamisajaga tühistamine, lepingute ühepoolne või tagasiulatuv muutmine ja tarnijate riknenud toodete eest maksma sundimine. Järgmised kaubandustavad on lubatud üksnes siis, kui pooled on selles selgelt ja ühemõtteliselt eelnevalt kokku leppinud: ostja tagastab müümata jäänud toiduained tarnijale; ostja nõuab tarnijalt tasu, et tagada või säilitada toiduainete tarneleping; tarnija tasub ostja poolt müüdavate toiduainete müügiedenduse või turustamise kulud.

3.2

 Ebaausate kaubandustavade vastane kaitse kehtib ainult siis, kui tarnija, kes on väikese või keskmise suurusega ettevõtja (VKE), müüb toiduaineid ostjale, kes ei ole VKE (8).

3.3

 Lisaks nõutakse komisjoni ettepanekuga, et liikmesriigid määraksid kindlaks asutuse, mis on vastutav uute eeskirjade jõustamise eest. Tõendatud rikkumiste puhul määrab asjaomane asutus proportsionaalse ja hoiatava karistuse. See jõustamisasutus võib algatada ja teostada uurimisi omal algatusel või kaebuse põhjal. Viimasel juhul võimaldatakse kaebuse esitajale tema taotlusel konfidentsiaalsust ja anonüümsust, et kaitsta tema positsiooni oma kaubanduspartneri suhtes. Samuti luuakse jõustamisasutuste vahel koordineerimismehhanism, mida edendab komisjon, et võimaldada parimate tavade vahetamist.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1

 Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku kui olulise esimese sammu seadusandliku menetluse alustamiseks, millega reguleeritakse ebaausaid kaubandustavasid kogu ELis, mida on tungivalt soovitatud komitee 2016. aasta arvamuses. See on vajalik areng, et kaitsta toiduainete tarneahela nõrgemaid ettevõtjaid, nimelt põllumajandustootjaid ja töötajaid, ning muuta nende sissetulek vähem volatiilseks ja stabiilsemaks. Eelkõige aitab ettepanek parandada nende läbirääkimispositsiooni, täiustades sel viisil toiduainete tarneahela juhtimist.

4.2

 Oma dokumendis tunnistab komisjon, et kogu ELi hõlmavast tarneahelaalgatusest ei kujune siiski tõenäoliselt ühtset juhtimisraamistikku, mis muudaks seadusandlikud meetmed, sealhulgas jõustamismeetmed ülearuseks (9). Sellega seoses kordab komitee, et tarneahelaalgatus ja muud liikmesriikide tasandi vabatahtlikud süsteemid võivad tõepoolest olla kasulikud, aga seda vaid täiendusena liikmesriikide mõjusatele ja tugevatele õiguslikele jõustamismehhanismidele, mitte nende asemel (10).

4.3

 Komitee tunneb heameelt ka ELi jõustamisasutuste ühtlustatud võrgustiku edendamise üle, mida soovitati komitee eelmises arvamuses. Jõustamisasutuste vahel tõhusa koostöö tagamine on oluline, et tegeleda riikidevaheliste ebaausate kaubandustavadega, mis muidu võivad jääda vaidlustamata.

4.4

 Kuid komitee tunneb kahetsust asjaolu üle, et komisjon on võtnud vastu minimaalse ühtlustamise lähenemisviisi, millest ei piisa kogu toiduainete tarneahelas esinevate kuritarvituslike tavadega tegelemiseks. Eelkõige avaldab komitee sügavat kahetsust asjaolu pärast, et ostjad on ainsad, kes võivad kasutada kuritarvituslikke tavasid ja et selles raamistikus on keelatud vaid piiratud arv ebaausaid kaubandustavasid, nagu on lähemalt selgitatud 5. peatükis.

4.5

 Komitee seab kahtluse alla ka komisjoni ettepaneku piirata ebaausate kaubandustavade vastast kaitset ainult VKEdest tarnijatele seoses müügiga ostjatele, kes ei ole VKEd. Tõhususe ja edukuse huvides tuleb ebaausate kaubandustavade vastast kaitset kohaldada kõigi tarneahela osalejate suhtes, olenemata nende suurusest, et mõjutada kõiki kaubandussuhteid. Komitee tunnistab siiski VKEde haavatavust. Ettepanekus ei käsitleta ka ebavõrdse läbirääkimispositsiooni ja majandusliku sõltuvuse küsimust, mis ei lange tingimata kokku ettevõtjate majandusliku mõõtmega.

4.6

 Ettepaneku kohaldamisala ei ole piisavalt lai ja see peaks hõlmama ka põllumajanduslikke toiduks mittekasutatavaid tooteid, nt aiandussaadusi, ja sööta.

4.7

 Ebaausate kaubandustavadega tegelemine on oluline osa (koos turu volatiilsuse vähendamise ja tootjaorganisatsioonide rolli tugevdamisega) toiduainete tarneahela majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikumaks muutmisel. Komitee kordab, et ausamate kaubandustavade edendamine peaks olema osa ELi laiaulatuslikust toidupoliitikast, mille eesmärk on viia ellu ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Eelkõige peaks see tagama tootjate jaoks õiglased hinnad, nii et põllumajandus jääks elujõuliseks (11).

4.8

 Kuigi see ulatub komisjoni ettepaneku kohaldamisalast väljapoole, juhib komitee taas tähelepanu vajadusele edendada ühiskonnas tervikuna toidu suuremat väärtustamist ning rõhutab, et ta toetaks üleeuroopalise teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaania algatamist toidu väärtuse (12) ja toidu raiskamise vähendamise teemal koostöös asjaomaste organisatsioonidega.

5.   Konkreetsed märkused

Keelatud ebaausate kaubandustavade loetelu

5.1

 Üldiselt võib ebaausaid kauplemistavasid määratleda kui tavasid, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega (13). See hõlmab ka kõiki tavasid, mille puhul riskid kantakse põhjendamatult või ebaproportsionaalses ulatuses üle ühele lepingupoolele.

5.2

 Komisjon on keelustanud ainult teatud arvu ebaausaid kaubandustavasid. Komitee kordab, et keelustada tuleb kõik ebaausad tavad, mille hulka kuuluvad näiteks järgmised tavad (loetelu ei ole ammendav), nagu on juba soovitatud komitee eelmises arvamuses:

—

äririski ebaõiglane ülekandmine;

—

ebaselged või täpsustamata lepingutingimused;

—

ühepoolsed ja tagasiulatuvad muudatused lepingutes, sh hinnas;

—

toote madalam kvaliteet või tarbijale suunatud vähendatud teave ilma ostjat sellest teavitamata, ostjaga konsulteerimata või ostja nõusolekuta;

—

panus reklaami- või turunduskuludesse;

—

hilinenud maksed;

—

tootenimekirja kandmise või lojaalsustasud;

—

tasud tootepaigutuse eest;

—

nõuded riknenud või müümata toodete eest;

—

toote välimuse kirjelduste kasutamine toidusaadetiste tagasisaatmiseks või makstava hinna kärpimiseks;

—

surve hindade langetamiseks;

—

tasud fiktiivsete teenuste eest;

—

viimasel minutil tellimuste tühistamine ja prognoositud mahtude kärpimine;

—

toote nimekirjast eemaldamise ähvardused;

—

fikseeritud tasud, mida ettevõtjad nõuavad tarnijatelt selle eest, et neid tarnijate nimekirja lisataks (pay to stay).

Liikmesriikidel peaks olema võimalus laiendada loetelu kooskõlas nende riigi konkreetse olukorraga.

5.3

 Komitee nõuab toiduainete jaemüügi ettevõtetele tõhusat keeldu müüa alla omahinna (14). Eelkõige soovitab komitee, et tarnijatele, nt põllumajandustootjatele, makstaks ausat ja õiglast hinda, mis võimaldab tarnijal saada sissetulekut, mis on asjakohane investeeringuteks, innovatsiooniks ja kestlikuks tootmiseks.

5.4

 Komisjoni ettepanekus sõnaselgelt keelustatud ebaausad kaubandustavad on kõik seotud olukordadega, mille kohta on olemas eelnev leping. Kuid üha levinumad on juhtumid, mille puhul selline surve ettevõtjatele leiab aset enne lepingu sõlmimist. Seetõttu tuleks näiteid laiendada nii, et hõlmataks juhtum, mille puhul (turujõuga) ettevõtja nõuab, et teine ettevõtja annaks talle eeliseid ilma ühegi objektiivselt õigustatud põhjuseta (vaata ka Saksamaa konkurentsipiirangute seaduse lõike 19 punkti 2 alapunkti 5). See Saksamaa monopolidevastane seadus kujutab endast nõuetekohast viisi, kuidas võidelda ostja jõu kuritarvitamisega. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu (Bundesgerichtshof) otsus kohtuasjas „Hochzeitsrabatte“ (pulmaallahindlused) on suurepärane näide selle kohta mõjuka Saksamaa toiduainete jaemüüja ja tema tarnijate vahelise suhte kontekstis (15).

VKE mõiste

5.5

 Ebaausate kaubandustavade vastase kaitse piiramine ainult VKEdest tarnijatele ei ole piisav toiduainete tarneahela jõuvahekorra probleemi tõhusaks lahendamiseks. Komitee juhib tähelepanu doominoefektile, mis võib tekkida, kui suured ettevõtjad langevad ebaausate kaubandustavade ohvriks. Ebaausatel kaubandustavadel on selgelt negatiivne mõju sõltumata sellest, kes nende eest vastutab. Vältimatult suunatakse majanduslik mõju edasi toiduainete tarneahela nõrgimatele osalejatele, st põllumajandustootjatele, töötajatele, teatud ettevõtjatele ja ka tarbijatele.

5.6

 Kaitse laiendamise veel üheks argumendiks on see, et eelkõige suured ettevõtjad võivad kaebuste esitamise ohu tõttu diskrimineerida VKEsid ja jätta nad tarneahelast välja. Komitee tunnistab ka selles kontekstis VKEde haavatavust.

Jõustamine

5.7

 Tõhusa jõustamise tagamise nimel on tehtud eristus õiguse eraõigusliku jõustamise (seda ei ole veel komisjoni ettepanekusse lisatud) ja õiguse jõustamise vahel ametiasutuste poolt. Juba alguses tuleks rõhutada, et piisavalt tuleb arvesse võtta asjaomase poole õigust anonüümsusele, kuna paljud ettevõtjad ei ole valmis tegutsema kuritarvitamise vastu, sest nad kardavad surveabinõusid, näiteks nimekirjast kõrvaldamist („hirmufaktor“).

5.7.1

 Õiguse eraõiguslik jõustamine

Õiguse eraõigusliku jõustamise korral peaks asjaomasel poolel olema juurdepääs rikkumise lõpetamise ja kõrvaldamisnõuetele ning kahjunõuetele. Kuid „hirmufaktori“ tõttu on sellised meetmed üsna ebaolulised. Lisaks peaks kõigil asjaomastel organisatsioonidel olema võimalus esitada rikkumise lõpetamise ja kõrvaldamisnõudeid. See tagaks asjaomasele poolele anonüümsuse osas erikaitse, juhul kui ebaaus kaubandustava on suunatud mitme ettevõtja vastu (nt toiduainete käitleja, kes nõuab, et kõik tema tarnijad/ostjad panustaksid ükskõik millistesse täiendavatesse kuludesse).

Asjaomasele poolele või organisatsioonile tuleks anda võimalus pöörduda nende nõuete asjus kohtu või ombudsmani poole. Ombudsmani menetluse eelis oleks see, et vaidlustamine ei toimuks avalikult. Tuleks luua ombudsmani erimenetlus. Ombudsman peaks saama ka erivolitused otsuste langetamiseks. Vabatahtlikud menetlused ei oleks mitmetel juhtudel tõhusad ega annaks tegelikke lahendusi.

Lisaks sellele innustab komitee ettevõtjaid töötama välja algatusi, et edendada kultuurimuutust ja suurendada õiglust tarneahelas.

5.7.2

 Õiguse jõustamine ametiasutuste poolt

„Hirmufaktori“ tõttu on ametiasutuste poolsel jõustamisel selles valdkonnas eriti oluline osa, mis seetõttu vajab reguleerimist. Ametiasutustele, nagu komisjon ja riiklikud konkurentsiasutused, tuleks seetõttu anda laiendatud uurimis- ja jõustamisvolitused. Näitena võiks tuua nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2003 sätestatud eeskirju asutamislepingu artiklites 81 (nüüd 101) ja 82 (nüüd 102) sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta. (Direktiivi ettepaneku artikkel 6 on võrdlusena palju nõrgem.) Eelkõige määruse artikkel 17 käsitleb majandussektorite ja lepinguliikide uurimist. Kui ametiasutustel oleksid volitused kehtestada kasumile maksusid, siis oleks sellel edasine hoiatav mõju.

Alternatiivsed toiduainete tarneahelad

5.8

 Komitee kordab, et alternatiivseid ärimudeleid, mis aitavad lühendada tarneahelat toiduainete tootjate ja lõpptarbijate vahel, sh digitaalseid platvorme, tuleks julgustada ja toetada ning et kooperatiivide ja tootjaorganisatsioonide rolli ja positsiooni tuleks tugevdada, et taastada jõudude tasakaal (16). See peaks olema komitee mõne tulevase arvamuse teema.

Brüssel, 19. september 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1)  Euroopa Komisjon, 2014.

(2)  Report of the Agri-Market Task Force (põllumajandusturu töökonna aruanne), november 2016: https://ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/agri-markets-task-force/improving-markets-outcomes_en.pdf.

(3)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 130.

(4)  Euroopa Komisjoni 15. juuli 2014. aasta teatis „Ebaausate kauplemistavade vastu võitlemine ettevõtjatevahelises toiduainete tarneahelas“.

(5)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 130.

(6)  Euroopa Parlamendi 7. juuni 2016. aasta resolutsioon ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas (2015/2065(INI)).

(7)  COM(2018) 173 final.

(8)  VKE määratlus määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt.

(9)  COM(2018) 173 final.

(10)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 130.

(11)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 18.

(12)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 130.

(13)  COM(2014) 472 final.

(14)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 130.

(15)  Vt: Bundesgerichtshof (BGH), 23.1.2018, KVR 3/17, Wirtschaft und Wettbewerb (WuW) 2018, 209 – Hochzeitsrabatte.

(16)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 130.

Top