a)

kaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimine ja mõlemale poolele tegeliku juurdepääsu võimaldamine teineteise kauba- ja teenuseturgudele, milleks tuleb kaotada mittevajalikud õiguslikud tõkked ja samas tagada, et leping kuidagi ei takistaks kummagi poole proportsionaalset reguleerimistegevust, mis on suunatud õiguspäraste poliitikaeesmärkide täitmisele; leping i) ei tohi takistada osapooltel üldhuviteenuste määratlemist, reguleerimist, pakkumist ja toetamist ning peab sisaldama sellekohaseid selgeid sätteid; ii) ei tohi kohustada valitsusi mingeid teenuseid erastama ega takistada neid üldsusele osutatavate teenuste ulatust laiendamast; iii) ei tohi takistada valitsustel taastada riiklikku kontrolli selliste varasemalt erastatud teenuste üle nagu veevarustus, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, ei tohi alandada ELi kõrgeid norme tervishoiu, toidu, tarbijakaitse, keskkonna, tööõiguse ja -ohutuse valdkonnas ega tohi, erinevalt varasematest kaubanduslepingutest, piirata kunsti ja kultuuri, hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste riiklikku rahastamist; kohustuste võtmisel tuleks tugineda teenuskaubanduse üldlepingule (GATS); sellega seoses juhib tähelepanu vajadusele säilitada Euroopa tootjatele praegu esitatavad nõuded;

b)

niivõrd kui leping võib sisaldada siseriiklike regulatsioonide peatükki, ei tohi läbirääkijad tugineda vajalikkuse kriteeriumitele;

c)

kohustused, mis käsitlevad WTO eeskirjadest ulatuslikumaid dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid, jättes piisavate ühiste konkurentsinormide ja koostöö korral nende kohaldamise võimaluse korral välja;

d)

tarbetute mittetariifsete tõkete vähendamine ning reguleerimisalase koostöö dialoogide süvendamine ja laiendamine peab selle praktilisuse ja vastastikuse kasulikkuse korral toimuma vabatahtlikkuse alusel ega tohi takistada kumbagi osapoolt võtmast regulatiivseid, õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, arvestades et reguleerimisalase koostöö eesmärk on soodustada maailmamajanduse juhtimist rahvusvaheliste normide ulatuslikuma ühtlustamise ja nendealase koostöö kaudu, mille üheks näiteks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) normide vastuvõtmine ja rakendamine, tagades seejuures tarbijakaitse (nt toiduohutuse valdkonnas), keskkonnakaitse (nt looma- ja taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas) ning sotsiaal- ja töötajate kaitse kõrgeima taseme;

e)

olulised järeleandmised riigihangete valdkonnas kõigil valitsemistasanditel, sh riigiettevõtete ja eri- või ainuõigustega ettevõtete puhul, tagades Euroopa ettevõtetele turulepääsu strateegilise tähtsusega sektorites ning ELi riigihanketurgudega võrdväärse avatuse, arvestades, et menetluste lihtsustamine ja läbipaistvus (ka välisriikidest pärit) pakkumuste esitajate osas võib ka tulemuslikult aidata tõkestada korruptsiooni ja tugevdada avaliku halduse usaldusväärsust ning tõhustada maksumaksjate raha kasutamist tarnete kvaliteedi, tõhususe, tulemuslikkuse ja aruandekohustuse mõttes; riigihankelepingute sõlmimisel tuleb tagada ökoloogiliste ja sotsiaalsete kriteeriumite kohaldamine;

f)

eraldi peatükk, et võtta arvesse VKEde ja mikroettevõtete huvisid ja vajadusi turulepääsu lihtsustamise küsimustes, milles käsitletaks muu hulgas tehniliste standardite ühilduvuse suurendamist ja tolliprotseduuride sujuvamaks muutmist, kusjuures eesmärk oleks konkreetsete ärivõimaluste loomine ja ettevõtete rahvusvahelisemaks muutmine;

g)

arvestades Euroopa Liidu Kohtu arvamust 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta, mille kohaselt kaubandus ja kestlik areng kuuluvad ELi ainupädevusse ning kestlik areng on ELi ühise kaubanduspoliitika lahutamatu osa, peab iga tulevane leping sisaldama jõulist ja kõrgete eesmärkidega kestliku arengu peatükki; tulemuslikke dialoogi-, järelevalve- ja koostöövahendeid käsitlevad sätted, sealhulgas siduvad ja jõustatavad sätted, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid ja tõhusaid vaidluste lahendamise mehhanisme ning mille puhul võetakse mitmesuguste jõustamismeetodite seas muu hulgas arvesse ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi ja mis võimaldavad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna nõuetekohast osalemist ning tihedat koostööd asjaomaste mitmepoolsete organisatsioonide ekspertidega; kaubandusega seotud tööturu- ja keskkonnaküsimusi ning kestliku arengu tähtsust kaubanduse ja investeeringute jaoks käsitleva peatüki sätted, sealhulgas sellised, millega edendatakse asjaomaste rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjade ja põhimõtete (nt tööõiguse põhireeglid, ILO neli peamist valitsemistava käsitlevat konventsiooni ja mitmepoolsed, sh kliimamuutusi käsitlevad keskkonnakonventsioonid) järgimist ja tulemuslikku rakendamist;

h)

nõue, et osapooled peavad edendama ettevõtjate sotsiaalset vastutust, kaasa arvatud rahvusvaheliselt tunnustatud õigusaktide osas, ning valdkondlike OECD suuniste ja ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimist;

i)

liidu pädevusse kuuluvat investeeringute liberaliseerimist käsitlevad põhjalikud sätted, mille juures võetakse arvesse viimaseid poliitilisi arenguid, näiteks Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta;

j)

jõulised ja täitmisele pööratavad meetmed, mis hõlmavad intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas veinide, piiritusjookide ning muude põllumajandus- ja toiduainetetööstuse toodete geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset, kasutades võrdlusalusena ELi ja Austraalia lepingu sätteid veinisektori kohta ja püüdes samas olemasolevat õigusraamistikku täiustada ning tagada kõigi geograafiliste tähiste kõrgetasemelise kaitse; üleilmsete väärtusahelate keerukale keskkonnale sobivad lihtsustatud tolliprotseduurid ning lihtsad ja paindlikud päritolureeglid, mis muu hulgas suurendavad läbipaistvust ja aruandekohustust ning mille puhul võimalikult sageli kasutatakse mitmepoolseid päritolureegleid või muudel puhkudel selliseid mittekoormavaid päritolureegleid nagu tariifistiku alamrubriigi muutmine;

k)

ambitsioonikad ja tasakaalustatud põllumajanduse ja kalanduse peatükid, mis võivad konkurentsivõimet tõsta ning tootjatele ja tarbijatele kasu tuua vaid juhul, kui neis nõuetekohaselt arvestatakse kõigi Euroopa tootjate ja tarbijate huve ning võetakse arvesse asjaolu, et mitmete tundlike põllumajandustoodete suhtes tuleks kohaldada sobivaid meetmeid, näiteks rakendada neile tariifikvoote või piisavaid üleminekuperioode, võetakse vajalikul määral arvesse kaubanduslepingute kumuleeruvat mõju põllumajandusele ning ühe võimalusena jäetakse kõige tundlikumad sektorid läbirääkimiste temaatikast välja; lisatakse kasutatav, sobiv, tulemuslik ja kiire kahepoolne kaitseklausel, millega saab sooduskohtlemise ajutiselt peatada juhul, kui kaubanduslepingu jõustumisel kasvanud import tundlikke sektoreid tõsiselt kahjustab või võib neid tõsiselt kahjustada;

l)

ambitsioonikad sätted, mis võimaldavad digitaalse ökosüsteemi täielikku toimimist ning edendavad piiriüleseid andmevoogusid, sh sellised põhimõtted nagu aus konkurents ja ulatuslikud piiriülese andmeedastuse eeskirjad, mis on ELi praeguste ja tulevaste andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega igati kooskõlas ega piira nende kohaldamist, arvestades, et andmevood on teenustemajanduse olulised tõukejõud ja tavapäraste tootmisettevõtete üleilmsete väärtusahelate kesksed komponendid, mistõttu põhjendamatuid lokaliseerimisnõudeid tuleks võimalikult piirata; andmekaitse ja eraelu puutumatus ei ole kaubandustõkked, vaid Euroopa Liidu lepingu artiklis 39 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigused;

m)

ülemeremaade ja -territooriumite ning äärepoolseimate piirkondade kohtlemist käsitlevad konkreetsed ja ühemõttelised sätted, millega tagatakse läbirääkimistel nende erihuvide arvessevõtmine;