Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017DC0662

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2016. aasta aruanne Euroopa Liidu humanitaarabipoliitika ja selle rakendamise kohta

COM/2017/0662 final

Brüssel,13.11.2017

COM(2017) 662 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2016. aasta aruanne Euroopa Liidu humanitaarabipoliitika ja selle rakendamise kohta


Sisukord

Sissejuhatus Sissejuhatus

Ülevaade peamistest 2016. aastal toetatud humanitaarabioperatsioonidest Ülevaade peamistest 2016. aastal toetatud humanitaarabioperatsioonidest

Lisateave ja allikad Lisateave ja allikad

Sissejuhatus

Käesolevas aruandes antakse ülevaade Euroopa Komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) poolt 2016. aastal humanitaarabi valdkonnas võetud peamistest meetmetest ja saavutatud poliitilistest tulemustest. Käesolev aruanne koostati nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) artikli 19 alusel, mille kohaselt esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande, milles on kokkuvõte eelneva aasta jooksul rahastatud meetmetest.

Ülevaade peamistest 2016. aastal toetatud humanitaarabioperatsioonidest

2016. aastal oli humanitaarkriise rohkem, need olid keerulisemad ja tõsisemad. Relvakonflikte oli üle 50 ning kõige tõsisemate laiaulatuslike kriiside, nagu Süüria, Jeemeni, Lõuna-Sudaani või Tšaadi järve piirkonna kriisi lahendamiseks tehtud edusammud olid olematud või väga piiratud. Selliste oluliste suundumustega nagu kliimamuutus, linnastumine ja demograafiline surve seotud loodusõnnetused on loonud viimastel aastatel olukorra, kus igal aastal vajab ligikaudu 26 miljonit inimest humanitaarabi. Kokku vajas 2016. aastal humanitaarabi enam kui 95 miljonit inimest 40 riigis ning ligikaudu 65 miljonit inimest (neist pooled olid lapsed) sunniti ümber asuma. See arv oli suurem kui kunagi varem.

Seetõttu oli ELi humanitaarabi eelarve 2016. aastal suurem kui kunagi varem, kokku 1,8 miljardit eurot 1 .

Süüria kriisiga toimetulek

Oluline osa ELi 2016. aasta humanitaarabi eelarvest läks kõige otsesemalt Süüria kriisist mõjutatud riikides asuvate pagulaste toetamiseks, samuti Süürias asuvate ja humanitaarabi vajavate inimeste toetamiseks.

Komisjon eraldas kooskõlas 2016. aasta veebruaris Londoni konverentsil antud lubadustega Süürias ja selle naaberriikides humanitaaroperatsioonide läbiviimiseks 454 miljonit eurot.

Süürias läks peaaegu pool komisjoni humanitaarabist koheseks elupäästvaks abiks ja erakorraliseks humanitaarabiks. Lisaks sellele hõlmas abi puhta joogivee, sanitaar- ja hügieenitingimuste, toiduainete, lastekaitse ja hädaabivahendite kättesaadavuse tagamist. Jordaanias ja Liibanonis kasutati ELi humanitaarabi kõige haavatavamas olukorras pagulastele sularahaabi, elupäästva eriarstiabi, mitteformaalse hariduse ja peavarju andmiseks ning joogivee, hügieeni- ja sanitaartingimuste tagamiseks. Rahvusvahelisel tasandil tehti suuri jõupingutusi ka humanitaariabile takistamatu juurdepääsu tagamisel, pagulaste kaitsel ning rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisel.

2016. aastal lõi EL ka Türgi pagulasrahastu 2 , et reageerida Türgis asuva kolme miljoni pagulase vajadustele. Sellest rahastust suunatakse 2016. ja 2017. aastal 1,4 miljardit eurot humanitaarabi eelkõige väljaspool laagrit elavatele pagulastele (kes moodustavad suure enamuse Türgis asuvatest pagulastest ning kes on ka kõige haavatavamad). Selleks algatas komisjon Maailma Toiduprogrammi ja Türgi Punase Poolkuu kaudu ELi kõige aegade ulatuslikuma humanitaarprojekti – hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu – mille raames tehakse ühele miljonile kõige haavatavamas olukorras olevale pagulasele deebetkaartidele igakuiseid sularaha ülekandeid.

Aafrika humanitaarabivajadustele reageerimine

Aafrika humanitaarkriisidele reageerimine moodustas sarnaselt varasemate aastatega olulise osa ELi humanitaarabist. Erilist tähelepanu pöörati Sahelis ja Aafrika Sarvel ning Tšaadi järve piirkonna keerukatele hädaolukordadele, kus lisaks toidukriisidele on käimas mitmed pikaleveninud konfliktid. Kokku eraldas komisjon Sahara-taguse Aafrika kriiside lahendamiseks 747 miljonit eurot. Suurimad summad eraldati Sudaani ja Lõuna-Sudaani kriisidele (192 miljonit eurot) ning Aafrika Sarve (203 miljonit eurot) ja Lääne-Aafrika piirkonnale (140 miljonit eurot). Nii Aafrika Sarve kui ka Saheli piirkonna puhul oli komisjoni strateegia keskne eesmärk tagada tihe seos ELi arenguabiga, et toetada mõjutatud kogukondade vastupanuvõimet. EL on Kesk-Aafrika Vabariigis jätkuvalt väga aktiivne humanitaarabi andja. See toimub kooskõlas ELi järjepideva kõrgetasemelise osalemisega Kesk-Aafrika Vabariigi toetamisel, mille raames antakse lühi- ja pikaajalist abi ning toetatakse konflikti ohvrite ja pagulaste vastupanuvõime parandamist nii riigis endas kui ka naaberriikides.

Iraak, laiem Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika

EL täitis olulist rolli Iraagi konflikti ohvrite toetamisel (159 miljonit eurot) ning kuulus rahvusvaheliste toetuspüüdluste esirinda (muu hulgas volinik Stylianidese poolt ÜRO peaassambleel juhitud kõrgetasemelise ürituse kaudu). EL aitas Mosuli piirkonda hõlmanud konflikti raames ELi kodanikukaitse mehhanismi 3 kaudu ka korraldada ja koordineerida ELi liikmesriikide mitterahalise abi andmist.

Lisaks sellele jätkas EL humanitaaroperatsioonide märkimisväärset toetamist Jeemenis (70 miljonit eurot), kus olukord halvenes jätkuvalt nii seoses peamiste humanitaarabivajadustega kui ka rahvusvahelise humanitaarõiguse austamise seisukohast. Abi anti ka Palestiinale (25 miljonit eurot). Põhja-Aafrikas jätkati abi andmist humanitaarabivajaduste katmiseks Lääne-Sahara pagulaste ning Liibüa konfliktist mõjutatud elanikkonna hulgas.

Ukraina

EL oli jätkuvalt üks suurimatest humanitaarabi andjatest Ukraina kriisis. Abi hõlmas Ida-Ukraina konflikti tõttu kannatavatele kõige haavatavamatele inimestele toiduainete, peavarju, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise toe osutamist. Kokku eraldati kriisile reageerimiseks 28,4 miljoni euro väärtuses ELi humanitaarabivahendeid.

Loodusõnnetustele reageerimine

Loodusõnnetustele kiiresti ja tõhusalt reageerimine oli komisjoni põhiprioriteediks ka 2016. aastal. See toetub nii partnerorganisatsioonide kaudu antud humanitaarabile kui ka ELi kodanikukaitse mehhanismile, mille abil lihtsustatakse ja koordineeritakse liikmesriikide mitterahalise abi andmist hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu.

2016. aastal oli põhiprioriteediks El Niñole reageerimine, sest selle fenomeni mõju oli kõnealusel aastal eriti tuntav. Komisjon eraldas El Niñost mõjutatud inimestele erakorralise humanitaarabi andmiseks 298 miljonit eurot.

Komisjon oli valmis andma abi ka ootamatute katastroofide korral. EL andis rahalist abi eelkõige Fidžil troopilise tsükloni Winston ja Paapua Uus-Guineas põua ohvriks langenutele ning Ecuadoris 2016. aastal aset leidnud maavärina ohvritele. Tegemist oli nii humanitaarabi kui ka Euroopa kodanikukaitse abiga.

Valdkonnaülesed küsimused

Hädaolukordades hariduse andmine

Hädaolukordades hariduse edendamine on olnud viimastel aastatel komisjoni peamiseks prioriteediks. 2016. aastal eraldas komisjon enam kui 4 % esialgsest humanitaarabi eelarvest humanitaarkriiside korral kasutatavatele haridusprogrammidele, mis on kooskõlas volinik Stylianidese poolt tema ametiaja alguses antud lubadustega.

Ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine

Komisjon osales aktiivselt ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel tippkohtumisel, mis toimus 23.–24. mail 2016 Istanbulis. EL andis kokku ligikaudu 100 lubadust. Need hõlmasid sundrännet käsitlevat uut arengupõhist poliitikat 4 , humanitaarkaitset käsitlevaid uusi suuniseid, liitumist ulatusliku kokkuleppega (Grand Bargain) ja selles aktiivset osalemist eesmärgiga parandada abi tõhusust ja tulemuslikkust, hariduse hädaolukordades rahastamise jätkamist humanitaareelarvest ning liitumist hartaga, mis käsitleb puudega inimeste vajadustega arvestamist humanitaarabimeetmete puhul 5 , ning linnakriise käsitleva hartaga 6 .

Ulatuslik kokkuleppe (Grand Bargain)

Komisjon täitis keskset rolli enne ülemaailmset humanitaarabiteemalist tippkohtumist toimunud ulatuslikku kokkulepet käsitlevatel läbirääkimistel ning selle raames antud lubaduste täitmise esimesel aastal. Ulatusliku kokkuleppe raames kohustusid abiandjad ja rakendusasutused järgima meetmepaketti, millega suurendatakse ühistegevuse ja vastastikuste kohustuste vaimus humanitaarmeetmete tõhusust. Lisaks ulatusliku kokkuleppe raames vahendajaks olemisele koostab komisjon tegevuskava humanitaarabivajaduste erapooletuks ja terviklikuks hindamiseks. Tegevuskaval on keskne tähendus, kuna sellega luuakse alus strateegilisele kavandamisele ja rahastamisele ning sihtotstarbelistele ja tõhusatele humanitaarmeetmetele.

Humanitaarabi ja arengukoostöö sidumine

Humanitaarabi ja arengukoostöö vahelise seose tähtsust arutati nii arvukatel olulistel mitmepoolsetel üritustel kui ka Euroopa tasandil. 2016. aastal tehti edusamme nii poliitilisel tasandil (nt uuendatud Euroopa arengukonsensus 7 , ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine ja ulatuslik kokkulepe) kui ka operatiivtasandil.

Komisjoni talitused tegid Haitil tihedat koostööd orkaan Matthew tagajärgede likvideerimisel, eesmärgiga tagada toiduga kindlustatus ja maapiirkondade vastupanuvõime ning parandada linnakeskkonna vastupanuvõimet. Nigeerias töötati riigi kirdeosa keeruka kriisi lahendamiseks välja ühine vastupanuvõimele keskenduv lähenemisviis. Komisjoni talitused võtsid esialgseid meetmeid katseprojektides osalevate riikide ühiseks kindlaksmääramiseks, et täiendavalt edendada ja esitleda humanitaarabi ja arengukoostööd.

Komisjoni talitused teevad Euroopa välisteenistusega tihedat koostööd sundrände valdkonnas, et toetada kohapeal meetmeid, mille raames hakatakse rakendama sundrände suhtes terviklikku, arengupõhist lähenemisviisi. See järgib ka 19. septembril 2016 ÜRO Peaassambleel vastu võetud pagulasi ja rändajaid käsitlevas New Yorgi deklaratsioonis sätestatut. Sellega edendatakse ka 2016. aastal avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamist.

Humanitaarabi ja arengukoostööd on tõhustatud, et reageerida kriisidest ja konfliktidest mõjutatud laste haridusvajadustele ning luua haavatavates ja kriisidest mõjutatud olukordades ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise raames algatatud fondi „Education Cannot Wait“ abil senisest kestlikumaid haridussüsteeme.

Komisjon jätkas ka Saheli vastupanuvõime algatuse ülemaailmse liidu (AGIR) kaudu Sahelis toidu ja toiduainetega kindlustamise parandamiseks seosepõhise lähenemisviisi rakendamist. Sellega seoses suunas EL 1,5 miljardit eurot arenguabiks, et toetada Lääne-Aafrikas ajavahemikus 2014–2020 vastupanuvõimet suurendavaid meetmeid.

2015.-2016. aasta El Niño kriis oli teine hea näide humanitaarabi ja arenguvaldkonna ühismeetmetest, samuti rahvusvahelise kogukonna ning riiklike ja kohalike omavalitsuste koostööst. EL rahastas meetmeid kokku 539 miljoni euro ulatuses.

EL on kriisidest mõjutatud riikides rakendanud alati põhimõtet mitte tekitada kahju ning on võtnud eesmärgiks tagada toetatava meetme puhul konfliktitundliku lähenemisviisi järgimise.

Sularaha kasutamine abi andmise viisina

Kooskõlas ulatusliku kokkuleppe raames võetud kohustustega on komisjon jätkanud sularahapõhise abi edasi arendamist kõikjal, kus see sobilik on. Sularaha kasutatakse abi andmise viisina üha enam piiramatute mitmeotstarbeliste ülekannete vormis, sest see on sihtgrupi suhtes väärikas, paindlik ja valikuvõimalusi pakkuv. Muud sularaha abi andmise viisina kasutamise eelised on suurem tõhusus, kulutõhusus ning abiandjate ja maksumaksjate seisukohast ka suurem mõju, kuna abi jõuab kõige haavatavama elanikkonnani. Võimaluse ja vajaduse korral prooviti leida kooskõla ka kohalike ja riiklike mehhanismidega nagu näiteks sotsiaalkaitsesüsteemid.

Sundränne

Võttes arvesse üle maailma erinevates konfliktides ümberpaigutatud inimeste arvu tohutut kasvu ning muret tekitavat trendi, mille kohaselt on inimesed sunnitud üha kauem oma kodust eemal viibima, võttis komisjon sundrände suhtes ametlikult kasutusele uue arengupõhise lähenemisviisi. Selle strateegia eesmärk on ennetada sundrände pikalevenimist ning järk-järgult lõpetada humanitaarabist sõltumine juba tekkinud sundrändeolukordades. Uus lähenemisviis keskendub iseseisva toimetuleku edendamisele, võimaldades põgenikel väärikalt elada, andes vastuvõtvatele riikidele omapoolse panuse, kuni võimaliku vabatahtliku tagasipöördumise või ümberasumiseni. Lisaks sellele loodi 2016. aasta juunis eesmärgiga edendada teadmisi pikaleveninud sundrände ja selle põhjustajate kohta Euroopa Komisjoni teadmuskeskus rände ja rahvastiku küsimustes (KCMD).

Unustatud kriisid

EL rõhutas jätkuvalt vajadust toetada unustatud kriiside ohvreid, kellele suunatakse keskmiselt vähemalt 15 % esialgsest humanitaarabi eelarvest. EL jätkas humanitaarabi andmist Lääne-Sahara pagulastele Alžeerias, riigisiseselt ümberpaigutatud inimestele Myanmaris ja Sudaanis, konfliktist mõjutatud elanikkonnale Pakistanis ning Darfuri pagulastele Tšaadis.

Hädaabimeetmed

ELi humanitaarabi hädaabimeetmed on koostatud selleks, et reageerida kiiresti ootamatutele hädaolukordadele. Need koosnevad kolmest rahastamismehhanismist, mis käsitlevad järgmisi valdkondi: epideemiad, väiksema ulatusega meetmed ning Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni katastroofiabi hädaolukordade fondi meetmed. Kokku eraldati 11,5 miljonit eurot, millest 3,5 miljonit eurot epideemiatele; 5 miljonit eurot väiksema ulatusega meetmeteks ja 3 miljonit eurot katastroofiabi hädaolukordade fondi meetmeteks.

ECHO lennuoperatsioonid ja muud humanitaarabi transpordi- ja logistikaoperatsioonid

Teatavates kriisiolukordades on humanitaarabi lennuteenused turvapiirangute või puuduva taristu tõttu ainsaks viisiks, kuidas pääseda kõrvalistesse piirkondadesse ning jõuda inimesteni. Humanitaarabi lennuteenuseid kasutatakse ka evakuatsiooniks meditsiinilistel või turvalisusega seotud põhjustel. Abi kohaletoimetamiseks ohtlikes või muul moel keerulistes tingimustes rahastab komisjon transpordi- ja logistikaprogramme eelkõige ÜRO humanitaarabi lennuteenuse ning logistikaklastri kaudu (kokku 20,97 miljoni euro ulatuses). Komisjon kasutab humanitaarabi töötajate Sahara-taguses Aafrikas asuvatesse kriisikolletesse kohaletoimetamiseks ka ECHO lennuoperatsioonide teenuseid (eelarvega natuke alla 14 miljoni euro).



Humanitaarabioperatsioonide hindamine

Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi hindamisprogramm kestab viis aastat ning selle eesmärk on hõlmata kogu peadirektoraadi tegevust kõnealusel ajavahemikul. Humanitaarabi puhul teostatakse selleks geograafilisi ja temaatilisi hindamisi, mis käsitlevad peadirektoraadi humanitaaroperatsioonide kõiki olulisi aspekte. Lisaks sellele teostatakse iga viieaastase perioodi jooksul üks kõikehõlmav hindamine, mis toetub 30 varasemale hindamisele ning vajaduse korral täiendavatele uuringutele. Selline kõikehõlmav hindamine toimub 2017. aastal ning see hõlmab aastaid 2012–2016. Selle käigus kontrollitakse ELi humanitaarabi poliitika üldist rakendamist.



2016. a eelarve

1. Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi sõlmitud rahastamislepingute loetelu 8 : 

http://ec.europa.eu/echo/files/funding/agreements/agreements_2016.pdf

2. Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi 2016. aasta eelarve täitmine

EUROOPA KODANIKUKAITSE JA HUMANITAARABIOPERATSIOONIDE PEADIREKTORAADI 2016. AASTA EELARVE TÄITMINE

Piirkond/riik

Summa

Aafrika

767

Sudaan ja Lõuna-Sudaan

192

Kesk-Aafrika

94

Ida-Aafrika järvede piirkond

63

Aafrika Sarv

203

Lõuna-Aafrika, India ookeani piirkond

47

Lääne-Aafrika

140

Põhja-Aafrika

20

Aafrika

10

Lähis-Ida ja Euroopa naaberriigid

747

Lähis-Ida

634

Euroopa naaberriigid

114

Aasia, Vaikse ookeani piirkond

119

Edela- ja Kesk-Aasia

73

Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond

47

Kesk- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond

46

Kesk- ja Lõuna-Ameerika

28

Kariibi mere piirkond

18

Katastroofid kogu maailmas

41

Kodanikukaitse

42

ELi humanitaarabi vabatahtlikud

8

Piimatoodete jaotamine

30

Täiendavad tegevused ja tugi

89

KOKKU

1 889

(miljonites eurodes)


Lisateave ja allikad

·Üldteave Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) kohta:

http://ec.europa.eu/echo/en

·Finantsteave komisjoni humanitaarabiga seotud tegevuse kohta 2016. aastal:    
http://ec.europa.eu/echo/funding-evaluations/funding-decisions-hips_en

·Teave eelmiste aastate tegevuse kohta:     http://ec.europa.eu/echo/about/annual_reports_en.htm

·Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruanne: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-reports-2016_en

·2016. aasta haldus- ja tulemusaruanne:
https://ec.europa.eu/info/node/10237

·Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi hindamisaruanded:
http://ec.europa.eu/echo/funding-evaluations/evaluations_en

· Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide humanitaarabi rahastamist käsitlevad andmed: https://euaidexplorer.ec.europa.eu

· 2016. aastal rahastatud partnerite loetelu:

2016. AASTA PARTNERID – HUMANITAARABIOPERATSIOONID

Partneri nimi

Partneri päritoluriik

ACCIÓN CONTRA EL HAMBRE - ES

HISPAANIA

ACTED - FR

PRANTSUSMAA

ACTION AGAINST HUNGER - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

ACTION CONTRE LA FAIM - FR

PRANTSUSMAA

ACTIONAID - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

ADRA DANMARK - DK

TAANI

ADRA DEUTSCHLAND E.V. - DE

SAKSAMAA

AGA KHAN FOUNDATION - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

AGENCY FOR CO-OPERATION AND RESEARCH IN DEVELOPMENT - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

AGRONOMES ET VETERINAIRES SANS FRONTIERES - FR

PRANTSUSMAA

ALLIANCE POUR L'ACTION MEDICALE INTERNATIONALE - FR

PRANTSUSMAA

ČLOVEK V TÍSNI, O.P.S. - CZ

TŠEHHI VABARIIK

ARBEITER-SAMARITER-BUND DEUTSCHLAND E.V. - DE

SAKSAMAA

ARTSEN ZONDER GRENZEN - NL

MADALMAAD

ASSOCIAZIONE INTERNAZIONALE VOLONTARI LAICI- SERVIZIO DI PACE - IT

ITAALIA

CARE - AT

AUSTRIA

CARE - DE

SAKSAMAA

CARE - FR

PRANTSUSMAA

CARE - NL

MADALMAAD

CARE - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

CARITAS - AT

AUSTRIA

CARITAS - CH

ŠVEITS

CARITAS - DE

SAKSAMAA

CARITAS - FR

PRANTSUSMAA

CARITAS - LU

LUKSEMBURG

CATHOLIC AGENCY FOR OVERSEAS DEVELOPMENT - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

CESVI FONDAZIONE ONLUS – IT

ITAALIA

CHRISTIAN AID - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

COMITATO INTERNAZIONALE PER LO SVILUPPO DEI POPOLI - IT

ITAALIA

CONCERN WORLDWIDE - IE

IIRIMAA

COOPERAZIONE INTERNAZIONALE - IT

ITAALIA

DANISH COMMITTEE FOR AID TO AFGHAN REFUGEES - DK

TAANI

DANSK FLYGTNINGEHJAELP - DK

TAANI

DEUTSCHE WELTHUNGERHILFE E.V. - DE

SAKSAMAA

EVANGELISCHES WERK FÜR DIAKONIE UND ENTWICKLUNG E.V. - DE

SAKSAMAA

FAO

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

FEDERACION DE ASOCIACIONES MEDICUS MUNDI ESPAÑA - ES

HISPAANIA

FEDERATION HANDICAP INTERNATIONAL - FR

PRANTSUSMAA

FOLKEKIRKENS NODHJAELP - DK

TAANI

FONDAZIONE TERRE DES HOMMES ITALIA ONLUS - IT

ITAALIA

FUNDACION ALIANZA POR LOS DERECHOS, LA IGUALD Y LA SOLIDARIDAD INTERNACIONAL - ES

HISPAANIA

FUNDACION OXFAM INTERMON - ES

HISPAANIA

FUNDACIÓN PLAN INTERNATIONAL ESPAÑA - ES

HISPAANIA

FUNDACIÓN SAVE THE CHILDREN - ES

HISPAANIA

GOAL - IE

IIRIMAA

GRUPPO DI VOLONTARIATO CIVILE - IT

ITAALIA

HELP - HILFE ZUR SELBSTHILFE E.V. - DE

SAKSAMAA

HELPAGE INTERNATIONAL - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

ICRC

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

IFRC

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

INTERNATIONAL MEDICAL CORPS - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

INTERNATIONAL NGO SAFETY ORGANISATION - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

INTERNATIONAL RESCUE COMMITTE - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

INTERSOS - IT

ITAALIA

IOM

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

ISLAMIC RELIEF WORLDWIDE - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

JOHANNITER-UNFALL-HILFE E.V. - DE

SAKSAMAA

KIRKENS NØDHJELP - NO

NORRA

KIRKON ULKOMAANAPU SR. - FI

SOOME

LA CHAINE DE L'ESPOIR - FR

PRANTSUSMAA

LUTHERAN WORLD FEDERATION - CH

ŠVEITS

MALTESER HILFSDIENST E.V. - DE

SAKSAMAA

MDECINS DU MONDE - BE

BELGIA

MEDAIR - CH

ŠVEITS

MEDECINS DU MONDE - FR

PRANTSUSMAA

MEDECINS SANS FRONTIERES - BE

BELGIA

MEDECINS SANS FRONTIERES - CH

ŠVEITS

MEDICO INTERNATIONAL E.V - DE

SAKSAMAA

MEDICOS DEL MUNDO ESPAÑA - ES

HISPAANIA

MERCY CORPS EUROPE - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

MISSION AVIATION FELLOWSHIP INTERNATIONAL - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

MISSION OST FORENING - DK

TAANI

MOVIMIENTO POR LA PAZ, EL DESARME Y LA LIBERTAD - ES

HISPAANIA

MUSLIM AID - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

NORWEGIAN REFUGEE COUNCIL – NO

NORRA

OXFAM – UK

ÜHENDKUNINGRIIK

OXFAM ITALIA ONLUS ASSOCIAZIONE – IT

ITAALIA

OXFAM-SOLIDARITE(IT) – BE

BELGIA

PELASTAKAA LAPSET - RÄDDA BARNEN - FI

SOOME

PLAN INTERNATIONAL - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

PLAN INTERNATIONAL SVERIGE INSAMLINGSSTIFTELSE - SE

ROOTSI

PLAN IRELAND CHARITABLE ASSISTANCE - IE

IIRIMAA

POLSKA AKCJA HUMANITARNA - PL

POOLA

PRACTICAL ACTION - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

PREMIERE URGENCE INTERNATIONALE - FR

PRANTSUSMAA

RADDA BARNENS RKSFORBUND - SE

ROOTSI

RED BARNET - DK

TAANI

RED CROSS - BE

BELGIA

RED CROSS - DE

SAKSAMAA

RED CROSS - DK

TAANI

RED CROSS - ES

HISPAANIA

RED CROSS - FI

SOOME

RED CROSS - FR

PRANTSUSMAA

RED CROSS - LU

LUKSEMBURG

RED CROSS - NL

MADALMAAD

RED CROSS - NO

NORRA

RED CROSS - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

REDD BARNA - NO

NORRA

REDR - ENGINEERS FOR DISASTER RELIEF - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

RELIEF INTERNATIONAL - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

SAVE THE CHILDREN - NL

MADALMAAD

SAVE THE CHILDREN ITALIA ONLUS - IT

ITAALIA

SOLIDAR SUISSE - CH

ŠVEITS

SOLIDARITES INTERNATIONAL - FR

PRANTSUSMAA

SOS SAHEL INTERNATIONAL FRANCE - FR

PRANTSUSMAA

SOS-KINDERDORF INTERNATIONAL - AT

AUSTRIA

STICHTING OXFAM NOVIB - NL

MADALMAAD

STICHTING WAR CHILD - NL

MADALMAAD

STICHTING WORLD VISION NEDERLAND - NL

MADALMAAD

SVENSKA KYRKAN - SE

ROOTSI

TEARFUND - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

TERRE DES HOMMES - CH

ŠVEITS

THE INTERNATIONAL CATHOLIC MIGRATION COMMISSION - CH

ŠVEITS

THE SAVE THE CHILDREN FUND - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

TIERÄRZTE OHNE GRENZEN E.V. - DE

SAKSAMAA

TRIANGLE GENERATION HUMANITAIRE - FR

PRANTSUSMAA

TROCAIRE - IE

IIRIMAA

UN - OCHA

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UN - OHCHR

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UN - PAHO

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNDP

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNESCO

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNFPA

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNHCR

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNICEF

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNISDR

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNOPS

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNRWA

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

UNWOMEN

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

WFP

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

WHO

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON

WORLD VISION - DE

SAKSAMAA

WORLD VISION - UK

ÜHENDKUNINGRIIK

ZOA - NL

MADALMAAD

(1)  Selles summas sisaldub Euroopa Arengufondist eraldatud 173 miljonit eurot.
(2)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsus C(2015) 9500 liidu ja liikmesriikide meetmete kooskõlastamise kohta kooskõlastamismehhanismi kaudu (Türgi pagulasrahastu), (ELT C 407, 8.12.2015, lk 8), viimati muudetud komisjoni 18. aprilli 2017. aasta otsusega, mis käsitleb Türgi pagulasrahastut ja millega muudetakse komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsust C(2015) 9500.
(3)  http://ec.europa.eu/echo/what/civil-protection/mechanism_en
(4)  Komisjoni teatis „Väärikas elu: abist sõltumise asemel iseseisvaks. Sundränne ja arenguabi“, COM(2016) 234 final.
(5)  http://humanitariandisabilitycharter.org/
(6)   https://unhabitat.org/wp-content/uploads/2016/05/Global-Alliance-for-Urban-Crises-Charter-for-WHS-Final.pdf
(7)  https://ec.europa.eu/europeaid/policies/european-development-policy/european-consensus-development_en
(8) Sealhulgas asjaomaste partnerorganisatsioonide nimed.
Top