24.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 484/23

(1)

Otsuse eelnõu käsitleb kartelli, kuhu kuulusid teatavad ülemaailmsed optiliste kettaseadmete tarnijad. Otsuse eelnõu kohaselt koordineerisid need tarnijad oma tegevust seoses hangetega, mida korraldasid kaks personaalarvutite tootjat, Dell Inc. (edaspidi „Dell“) ja Hewlett Packard (edaspidi „HP“).

(2)

Otsuse eelnõu kohaselt osalesid kartellis järgmised ettevõtjad või ühisettevõtted: Philips, (2) Lite-On, (3) Philips-Lite-On, (4) Hitachi-LG, (5) Toshiba-Samsung, (6) Sony, (7) Sony Optiarc (8) ja Quanta Storage Inc.

(3)

Menetlus põhineb trahvidest vabastamise taotlusel, mille esitasid ühiselt Philips, Lite-On ja Philips & Lite-On. Komisjonile esitas seejärel trahvidest vabastamise taotluse ka Hitachi-LG. Ükski ülejäänud pooltest ei taotlenud trahvidest vabastamist.

(4)

Komisjon ei teinud kontrolle. 2009. aasta juunis saatis komisjon teabenõuded mitmele optiliste kettaseadmete sektoris tegevale ettevõtjale.

(5)

Komisjon võttis 18. juulil 2012 vastu vastuväited. Sellest teatati nende ettevõtjate teatavatele üksustele, kelle suhtes otsuse eelnõud kohaldatakse, ning veel ühele ettevõtjale.

(6)

Komisjon võttis 18. veebruaril 2014 vastu kaks täiendavat vastuväidet (edaspidi „2014. aasta veebruari täiendavad vastuväited“): üks vastuväide on adresseeritud ettevõtjatele Koninklijke Philips N.V., Lite-On IT Corporation ja Philips & Lite-On Digital Solutions Corporation ning teine muule ettevõtjale. 2014. aasta veebruari täiendavate vastuväidete eesmärk oli selgitada, muuta ja täiendada vastuväidetes nende adressaatide kohta esitatud vastuväiteid seoses adressaatide väidetavast rikkumisest tuleneva vastutusega.

(7)

Komisjon võttis 1. juunil 2015 vastu järjekordsed täiendavad vastuväited (9). Nende vastuväidete (edaspidi „2015. aasta juuni täiendavad vastuväited“) ainus eesmärk oli vastuväidete ja 18. veebruari 2014. aasta täiendavate vastuväidete täiendamine, mille raames adresseeriti samad vastuväited täiendavatele juriidilistele isikutele, kelle emaettevõtjad (või eelkäijad) olid juba vastuväidete adressaadid. 2015. aasta juuni täiendavad vastuväited adresseeriti samuti kõnealuste täiendavate juriidiliste isikute emaettevõtjatele. 2015. aasta juuni täiendavates vastuväidetes ei käsitletud muid vastuväidete adressaate ning ei muudetud ega laiendatud nende suhtes esitatud esialgseid vastuväiteid.

(8)

Oma kirjalikes vastustes vastuväidetele kritiseerisid kaks asjaomast poolt üldisi viiteid vastuväidete lisale, kus olid tabeli kujul esitatud kahtlustatavate keelatud kokkulepetega seotud kontaktide konkreetsed juhud. Vaatasin läbi vastuväited ja kõnealuse lisa. Vastupidiselt kõnealuste poolte väidetele võimaldas asjaomane lisa vastuväidete adressaatidel kindlaks teha konkreetseid sündmusi ja nende vastaseid tõendeid ning järeldada selle põhjal, milliseid järeldusi komisjon kavatses teha igale lisas loetletud kontaktile tuginedes. Seda hinnangut kinnitab asjaolu, et asjaomastel pooltel on olnud võimalik esitada enese kaitseks argumente seoses kõikide vastuväidega. Kuna täiendavad vastuväited ja 2015. aasta juuni täiendavad vastuväited on peaaegu identsed (välja arvatud adressaatide loetelu), sealhulgas ka kõnealuse lisa osas, tuleks sarnane järeldus teha ka 2015. aasta juuni täiendavate vastuväidete kohta.

(9)

Konkurentsi peadirektoraat pikendas mitme vastuväidete adressaadi jaoks vastuväidetele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, mille pikkus oli esialgu kaheksa nädalat. Kaks muud vastuväidete adressaati esitasid mulle põhjendatud taotluse kõnealuse tähtaja pikendamiseks; konkurentsi peadirektoraat oli nende adressaatide varasemad taotlused tagasi lükanud. Pikendasin kirjaliku vastuse esitamise tähtaega ühe nädala ja ühe tööpäeva võrra.

(10)

2014. aasta veebruari täiendavate vastuväidete adressaadid esitasid kirjalikud vastused ettenähtud tähtaja jooksul (neli nädalat alates vastuväidete kättesaamisest).

(11)

Konkurentsi peadirektoraat kehtestas 2015. aasta juuni täiendavatele vastuväidetele vastamise tähtaja, milleks oli peaaegu viis nädalat alates kõnealuste täiendavate vastuväidete kättesaamisest. Kõik adressaadid vastasid vastuväidetele selle ajavahemiku jooksul.

(12)

Pärast vastuväidete kättesaamist kasutasid vastuväidete adressaadid võimalust tutvuda komisjoni uurimistoimiku nende osadega, mis olid kättesaadavad üksnes komisjoni tööruumides. Konkurentsi peadirektoraat andis ülejäänud osa toimikust kõnealustele adressaatidele elektroonilisel andmekandjal.

(13)

Komisjonile esitati ka mõned täiendava juurdepääsu taotlused.

(14)

2014. aasta veebruari täiendavatele vastuväidetele lisatud kirjas selgitas konkurentsi peadirektoraat, et tõendid, millele tugineti kõnealuste vastuväidete adressaatidele täiendavate vastuväidete esitamisel, saadi kas kõnealustelt adressaatidelt või olid sellised tõendid olnud adressaatidele kättesaadavad esialgsete vastuväidete esitamisele järgnenud toimikule juurdepääsu võimaldamise tulemusena. Seega ei pidanud konkurentsi peadirektoraat vajalikuks täiendava juurdepääsu pakkumist toimikule pärast 2014. aasta veebruari täiendavate vastuväidete vastuvõtmist.

(15)

2015. aasta juuni täiendavate vastuväidete adressaadid kasutasid oma õigust tutvuda komisjoni toimikuga.

(16)

Konkurentsi peadirektoraat saatis asjaomastele pooltele 13. märtsil 2015 kirja, millele olid lisatud Dellilt ja HP-lt saadud täiendavad dokumendid. 3. juunil 2015. aastal saadetud asjaolusid käsitlevas kirjas esitas konkurentsi peadirektoraat kõnealustele pooltele teavet selle kohta, kuidas komisjon kavatseb neid dokumente kõnealuse menetluse raames kasutada.

(17)

Konkurentsi peadirektoraat kehtestas tähtaja asjaolusid käsitlevale kirjale kirjaliku vastuse esitamiseks, milleks oli kaks nädalat alates e-kirja kättesaamisest. Kõik peale ühe asjaomase poole vastasid kirjale selle ajavahemiku jooksul. Konkurentsi peadirektoraat andis vastuse esitamata jätnud poolele kirjaliku vastuse esitamiseks ühe nädala jagu ajapikendust.

(18)

31. oktoobril 2012 sain ma kätte Delli põhjendatud taotluse olla ära kuulatud huvitatud kolmanda isikuna vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 (10) artiklile 27 ja määruse (EÜ) nr 773/2004 (11) artiklile 13. Vastavalt otsuse 2011/695/EL artikli 5 lõikele 2 otsustasin, et Dell oli üles näidanud „piisavat huvi“ nimetatud sätete tähenduses. Seega tunnistasin Delli huvitatud kolmandaks isikuks.

(19)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 13 lõikele 1 teatas konkurentsi peadirektoraat Dellile kirjalikult menetluse laadi ja sisu ning Dell avaldas seejärel kirjalikult oma seisukohad.

(20)

Suuline ärakuulamine toimus pooleteise päeva jooksul 29. ja 30. novembril 2012. Ärakuulamisel osalesid kõik vastuväidete adressaadid peale ühe ettevõtja. Kinniseid kohtumisi ei peetud.

(21)

Lükkasin tagasi Delli taotluse osaleda suulisel ärakuulamisel. Otsuse 2011/695 artikli 6 kohaldamisel ei pidanud ma seda asjakohaseks (12). Esiteks oleks Delli osalus tõenäoliselt pärssinud trahvi eest kaitse või leebema kohtlemise taotlejaid suulisel ärakuulamisel täielikult ja aktiivselt osalemast. Teiseks ja üldisemalt oleks olukord, kus kahjutasunõude esitajal võimaldatakse osaleda suulisel ärakuulamisel, võinud avaldada negatiivset mõju komisjoni leebema kohtlemise programmi tulemuslikkusele. Kolmandaks oleks Delli kohalviibimine võinud vähendada komisjoni ja vastuväidete adressaatide vahelise suhtluse avatust ning oleks seega võinud pärssida asjaomaste osaliste suutlikkust esitada tulemuslikke kaitseargumente. Neljandaks pidasin ebatõenäoliseks, et Dell, kelle eest kahtlustatavat keelatud kokkulepet varjati, oleks suutnud anda märkimisväärse panuse juhtumiga seotud asjaolude selgitamisse suulise ärakuulamise käigus (13). Viiendaks ei ole Dellile võimaldatud juurdepääsu vastuväidetele ega uurimistoimikule ning suulise ärakuulamise puhul võis eeldada, et arutelu keskendub vastuväidete ja toimikus sisalduvate tõendite tõlgendamisele. Lõpuks tuleb meeles pidada, et isegi kui see ei olnud minu otsuse puhul määravaks põhjuseks, oleks sellise kolmanda isiku nagu Dell poolt esitatud taotlus suulise ärakuulamise ettevalmistamise lõpuetapis tõenäoliselt häirinud suulise ärakuulamise korraldamist (14).

(22)

Konkurentsi peadirektoraat esitas ärakuulamise käigus ühisettevõttele küsimuse väite kohta, mis oli esitatud ühinemiste kontrolli teates (vorm CO) tema emaettevõtja poolt vastavalt ELi ühinemiste kontrolli eeskirjadega, mis kehtisid kõnealuse ühisettevõtte asutamise ajal. Ma andsin asjaomasele osalisele märku, et see küsimus oli minu arvates menetlusnormi rikkumine ning osaline võib keelduda sellele vastamast. ELi ettevõtjate ühinemiste kontrolli eeskirjade kohaselt ei või komisjon kasutada ühinemiste kontrolli menetluse raames saadud teavet eraldiseisvates (kartelli)menetlustes (15). Kuna asjaomane osaline otsustas küsimusele vastata, siis järeldasin, et kaitseõiguste tulemuslikku kasutamist ei olnud kahjustatud.

(23)

2014. aasta veebruari ja 2015. aasta juuni täiendavate vastuväidete adressaadid ei taotlenud oma kirjalikes vastustes võimalust väljendada oma arvamusi suulise ärakuulamise käigus (16).

(24)

Pärast osapoolte ärakuulamist lõpetas komisjon menetluse ühe ettevõtja suhtes. Seoses kahe ettevõtja ja ühe ühisettevõttega loobutakse otsuse kohaselt vastuväidetes ning 2014. aasta veebruari ja 2015. aasta juuni täiendavates vastuväidetes (edaspidi ühiselt „kõik vastuväited“) sätestatud vastuväidetest, kuivõrd need puudutasid käitumist seoses ühega kahest kõnealusest optiliste kettaseadmete kliendist.

(25)

Vastupidiselt vastuväidetele ei kohaldata otsuse eelnõu adressaatide suhtes raskendavaid asjaolusid.

(26)

Otsuse eelnõu kohaselt olid selle otsuse adressaadid tegevad kartellis, mis tegutses 23. juunist 2004 kuni 25. novembrini 2008. See ajavahemik on lühem kui vastuväidetes esitatud kestus. Ajavahemikud, mille eest otsuse eelnõu adressaate eraldi vastutavaks peetakse, on kõik lühemad kui vastuväidetes sätestatud vastavad ajavahemikud. Vastutavaks peetavate üksuste vastutuse kestust vähendatakse ajavahemike võrra, mis varieeruvad ligikaudu seitsmest kuust veidi enam kui nelja aasta ja kaheksa kuuni.

(27)

Lisaks sellele nähti vastuväidetes osalistele ette võimalus esitada vastavalt komisjoni teatisele, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud menetluste läbiviimise parimaid tavasid, (17) märkusi kavandatud trahvimääramismeetodi kohta. Võttes arvesse komisjonile sel teemal esitatud märkusi, rakendatakse otsuse eelnõus muudetud lähenemisviisi müügiväärtuse hindamisele trahvisummade arvutamise eesmärgil.

(28)

Otsuse 2011/695/EL artikli 16 kohaselt uurisin, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult vastuväiteid, mille kohta oli pooltel võimalus seisukohti esitada. See leidis minu järelduses kinnitust.

(29)

Kokkuvõttes leian, et kõnealuse juhtumi puhul on osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.