30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/9

Raportöör:

Stefano MALLIA

1.1.

Euroopa Liit peab tegema rohkem jõupingutusi, et tunnistada saartele osaks saavate probleemide ainulaadsust. Selliseid probleeme ei saa käsitleda üksnes ühtekuuluvuspoliitika abil.

1.2.

Saared kannatavad mitme struktuurilise puuduse all, mis toovad sageli kaasa rasked tingimused ettevõtlusega tegelemise jaoks. Komitee on sügavalt veendunud, et peamisi poliitikavaldkondi, nagu ühtne turg, konkurentsipoliitika, transpordipoliitika, maaelu arengu poliitika ja kalanduspoliitika, samuti ELi algatusi ja programme, millega toetatakse hariduse, koolituse ja spordi valdkonna meetmeid, tuleb kohaldada saarte majanduse puhul paindlikumalt.

1.3.

Komitee leiab, et kriteeriumid, mida Eurostat kasutab saarepiirkonna määratlemiseks, tuleks ümber hinnata, ja et kasutada tuleks sobivamaid kriteeriume (vt punktid 2.4 kuni 2.6).

1.4.

Puuetega inimestele ja üldisemalt kõigile ebasoodsas olukorras olevatele inimestele tuleb pöörata erilist tähelepanu, sest neid mõjutavad saarte probleemid sageli rohkem kui teisi.

1.5.

Komitee leiab, et on väga oluline, et kõigi saarte abistamiseks tehtavate jõupingutuste puhul seataks prioriteediks avalikele teenustele ligipääsu tagamine, jätkusuutliku kasvu soodustamine ning täieliku tööhõive, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse edendamine Euroopa saartel.

1.6.

Saared ja saarepiirkonnad pakuvad sageli ainulaadseid võimalusi puhta energia lahendusteks. Komitee toetab kõiki komisjoni jõupingutusi selles suunas ja toetab konkreetsemalt saarte üleminekut 100 % puhastele energialahendustele.

1.7.

Komitee toetab Euroopa Parlamendi üleskutset komisjonile algatada põhjalik uuring Euroopa saartele tekkivate lisakulude kohta.

1.8.

Komitee kutsub komisjoni ja nõukogu üles käsitama 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas kõiki saarepiirkondi või liikmesriikide saari taristu valdkonnas rahastamiskõlblikena. Seda arvesse võttes on vaja kõikide 2014.–2020. aasta vahendite kohta, mille eesmärk on leevendada saarte ees seisvaid konkreetseid takistusi, viia läbi tõhususe järelhindamine.

1.9.

Komitee kutsub komisjoni üles määratlema asjakohasema seadusandliku raamistiku riigiabi rakendamise kohta saarepiirkondades ja ELi liikmesriikideks olevates saareriikides.

1.10.

Komitee kutsub komisjoni üles tõhustama territoriaalse ja linnaarengu talitustevahelise töörühma kaudu koordineerimist ning kasutama peamiste õigusaktide läbivaatamisel territoriaalse mõju hindamise vahendit ning määratlema kohad, kuhu võiks lisada saarelisuse klauslid.

2.1.

Euroopa saartel elab enam kui 21 miljonit inimest. See moodustab umbes 4 % ELi 28 liikmesriigi kogurahvastikust. Kui võtta kokku kõigi ELi saarte (v.a saared, mis on riigid – Suurbritannia, Iirimaa, Küpros ja Malta) rahvastik, saaksime rahvastiku arvult 11. kohal oleva Euroopa riigi (1). Hädavajalik on võtta vastu integreeritud poliitikaraamistik, et käsitleda Euroopa saarte ees seisvaid majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi.

2.2.

EL peab tunnistama saartele osaks saavate probleemide ainulaadsust. Selleks tuleb teha jõupingutusi nii ELi kui ka riigi tasandil, et suurendada ELi saarte täit potentsiaali.

2.3.

Kõnealuse arvamuse eesmärk on luua ELi tasandil uuesti arutelu saarelise asendi väärtuse üle Euroopa poliitikas, pidades konkreetsemalt silmas 2020. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat, edendades alt üles lähenemisviisi, mis põhineb kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite konkreetsemal osalusel otsuste tegemise protsessis, et kehtestada inimeste tõelistel vajadustel põhinevad poliitikasuunad ja programmid. Ühissätete määruses sätestatud partnerlust ja mitmetasandilist valitsemist (2) tuleb 2020. aasta järgsel perioodil veelgi tugevdada.

2.3.1.

Kõnealuse arvamuse eesmärk on ühtlasi luua kohane poliitikasoovituste pakett, et hõlmata mõiste „saarte kaasamine“, rakendades tõhususe ja õigluse põhimõtteid kui kõigi Euroopa saarte konkurentsivõime ja sotsiaalse sidususe edendamise sambaid:

2.4.

Eurostati määratluse kohaselt (3) on saar mis tahes territoorium, mis vastab järgmisele viiele kriteeriumile: 1) selle pindala on vähemalt üks ruutkilomeeter; 2) see asub rohkem kui ühe kilomeetri kaugusel mandrist; 3) sellel on vähemalt 50 elanikust koosnev alaline elanikkond; 4) sellel ei ole püsiühendust mandriga; 5) sellel ei asu ELi liikmesriigi pealinn.

2.5.

Euroopa saari saab liigitada ka geograafiliste aspektide, NUTSi liigituse (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus) ja suuruse alusel.

2.6.

Saarelist asendit aitavad määratleda kolm mõõdet: 1) väiksus, 2) kauge asukoht ja 3) haavatavus (4).

2.7.

ELi lähenemine saartele sai suurema osatähtsuse, kui ELi liikmeks sai kaks väikest saareriiki: Küpros ja Malta.

2.7.1.

2008. aastal tehti rohelises raamatus territoriaalse ühtekuuluvuse kohta (5) ettepanek määratleda territoriaalne ühtekuuluvus kui „vahend, mille abil muuta mitmekesisus eeliseks, mis annab panuse säästvasse arengusse kogu ELis“. Sellest vaatepunktist saab saarelist asendit pidada hüveks ja potentsiaalse arengu allikaks.

2.8.

ELi 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika loob aluse ELi programmide kohandamisele ebasoodsas olukorras territooriumide, näiteks saarte vajadustega, pöörates erilist tähelepanu ühises strateegiaraamistikus tuvastatud peamistele territoriaalsetele probleemidele. Perioodiks 2014–2020 loodud uusi vahendeid integreeritud territoriaalsete arengustrateegiate toetamiseks, nt integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng, tuleb 2020. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat ette valmistades veel uurida saarte vaatepunktist.

2.9.

Võttes arvesse komitee arvamusi „Saarte spetsiifilised probleemid“ ja „Nutikad saared“ (6) ning strateegia „Euroopa 2020“ vahehindamise (7) järel on selge, et saarte osas ei toiminud ühtekuuluvuspoliitika vahendid ootuspäraselt. On ilmne, et need tuleb uuesti läbi mõelda.

2.10.

2016. aasta jaanuaris lõi Euroopa Parlament oma resolutsiooniga saarte erilise olukorra kohta (8) aluse ELi praeguste poliitikasuundade läbivaatamiseks.

3.1.

Kooskõlas ESPONi uuringu Euroislands järeldustega (9) on enne Euroopa saari mõjutavate probleemide analüüsimist kasulik kirjeldada lühidalt tugevusi ja nõrkusi ning võimalusi ja ohtusid, et mõista paremini saartele tulevastel aastatel osaks saavate probleemide konteksti.

3.1.1.

Tugevuste puhul pakuvad elukvaliteet, väga tihe looduslik ja kultuuriline kapital ning tugev kultuuriline identiteet konkreetseid arenguvõimalusi, mida tuleks ära kasutada, et luua saartel uut jõukust ja tööhõivet.

3.1.2.

Nõrkuste puhul mõjutab saareline asend otseselt ja püsivalt mõnda saarte kõige olulisemat atraktiivsuse näitajat, nagu ligipääsetavus, avalikud teenused, erateenused ja -võrgud, mastaabisääst ja turukorraldus.

3.1.3.

Võimalused on nõudlus elukvaliteedi, kvaliteetsete ja ohutute toidukaupade, erihuvidel põhineva turismi ja majutusteenuste järele. Neid tegureid tuleks ära kasutada ja need tuleks muuta tugevusteks, et tulla toime saarelise asendi peamistele ebasoodsate tingimustega, mis on seotud väiksuse, kauge asukoha ja haavatavusega.

3.1.4.

Ohte on võimalik tuvastada, võttes arvesse kliimamuutuseid, globaliseerumist, majanduskriise, suurenevaid energiahindu, veenappust, mulla degradeerumist ja kalavarude kadumist.

3.2.

Kuigi Euroopa saartele osaks saavate probleemide mõju erineb suuresti konkreetsete tegurite (10) järgi, on võimalik jaotada see kolme peamisse rühma: 1) saarte majandus, 2) sotsiaalne võrdsus ning 3) keskkonna säilitamine.

3.3.

Saarte majandus – saartel on keskmine SKP elaniku kohta (11) väiksem kui ELi 28 liikmesriigi keskmine. Üldiselt on majandusliku lähenemise protsess aeglasem kui ülejäänud ELi piirkondade puhul. Mitme saare puhul hoiavad SKP taset ja tööhõivet ülal turism ja suur avalik sektor, mis on märk majanduse vähesest konkurentsivõimest.

3.3.1.

Väga kulukas transport ja ühenduste puudumine teiste territooriumidega on saarealade jaoks suur probleem. Seda probleemi tuleb tunnistada ja käsitleda paindlikul viisil, et võimaldada saarte majandustel ellu jääda ja hästi edeneda. Kuigi määruse (EMÜ) nr 3577/92 õigusraamistik võimaldab liikmesriikidel korraldada avalikke teenuseid, et tagada korrapärane ühendus saarealadega, on vaja läbi vaadata, milline on olnud selle meetme tegelik mõju.

3.3.2.

Teine tahk, mis mõjutab negatiivselt mõne saare majanduse konkurentsivõimet, on seotud nn monokultuuriliste majandustega, mille puhul spetsialiseerutakse teatavates saarelise asendiga majandustes ühele või mõnele majandusvaldkonnale (nt turism) või toimub neis nende väikesuse tõttu piiratud majandustegevus.

3.3.3.

Komitee toetab Euroopa Parlamendi üleskutset komisjonile algatada põhjalik uuring/analüüs lisakulude kohta, mis tekivad Euroopa saartele inimeste ja kaupade transpordisüsteemi, energiavarustuse ja turulepääsu valdkonnas eelkõige VKEde jaoks.

3.4.

Sotsiaalne võrdsus – viimasel aastakümnel muutus sotsiaalne võrdsus Euroopa saartel põhjalikult mitme sisemise ja välimise teguri tõttu: transport, majanduslikud muutused, elustiili, kultuuri ja püüdluste muutused. Majanduskriis mõjutas sotsiaalse võrdsuse tegureid negatiivselt.

3.4.1.

Demograafiline langus mõjutab vähim arenenud saari, kus elanikkonna vananemine kaldub olema suurem probleem.

3.4.2.

Teatavates saarelistes süsteemides (nt Vahemere saared) on sotsiaalse võrdsuse standardeid mõjutanud pagulasränne. Saarealadele on hiljuti saabunud arvukalt rändajaid, kelle arv ületab mõnikord isegi kohalikku elanikkonda, kes omakorda ei suuda pakkuda vajalikku tuge ja abi. Komitee kutsub komisjoni üles jätkama sünergia suurendamist Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning innustab liikmesriike ja piirkondi kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde integratsioonimeetmete toetamiseks hariduse, tööhõive, elamumajanduse ja mittediskrimineerimise valdkonnas.

3.4.3.

ELi algatustes ja programmides, millega toetatakse hariduse, koolituse ja spordi valdkonna meetmeid, nt Erasmus+, tuleks arvestada saarte isoleeritust, samuti mõnikord esinevat kogemuste või eriteadmiste puudumist, eesmärgiga tagada asjakohane rahastamine ja rahvusvahelise vahetuse ja vastastikmõju toimimine.

3.4.4.

Puuetega inimesed ja üldisemalt kõik ebasoodsas olukorras inimesed kannatavad eespool nimetatud probleemide mõju tõttu rohkem kui teised. Ühtekuuluvuspoliitika positiivne näide nõudest, et lõplikud toetusesaajad peavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektid tegema ligipääsetavaks ebasoodsas olukorras inimestele, peaks olema eeskuju kõigile ELi poliitikameetmetele.

3.5.

Keskkonna säilitamine – Euroopa saared asuvad sageli piirkondades, mida peetakse nende bioloogilise mitmekesisuse tõttu ainulaadseteks paikadeks.

3.5.1.

Üks selle põhjuseid on elupaikade suur killustatus. Mitut saart peetakse maismaa ja merelise bioloogilise mitmekesisuse seisukohast eriti rikkalikuks. Üldiselt peegeldab seda tõsiasi, et enamikul saartel leidub kaitsealasid.

3.5.2.

Euroopa saartel on ainulaadsed looduslikud omadused, kuid nende ökosüsteemid on ka õrnad ja väga haavatavad inimestest tulenevale ja muule välissurvele. Samuti võib neid iseloomustada piiratud põllumaa, põud, tõusev meretase ja maapinna erosioon.

3.5.3.

Kõiki saari mõjutavad rohkem või vähem tõsised probleemid merereostuse – eriti plastist tuleneva reostuse ohtudega, mis on meie ookeanides väga levinud – (mida põhjustavad peamiselt saarest väljaspool toimuv tegevus), kõrbestumise ja maastiku seisukorra halvenemise, värske vee nappuse, fossiilkütustest sõltuvuse, jäätmete ja reoveekäitluse valdkonnas.

4.1.

Edasised sammud nende probleemide muutmiseks hõlmavad majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse vahelise tasakaalu ühtlustamist ja parandamist, kasutades terviklikku lähenemist, mille eesmärk on kvaliteetsete saarte, roheliste saarte ja võrdsete võimalustega saarte kontseptsioonide rakendamine.

4.2.

Komitee arvates on esmatähtis edendada jätkusuutlikku kasvu (majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest aspektist) ja soodustada Euroopa saartel täielikku tööhõivet, uuendustegevust, konkurentsivõimet ja ühtekuuluvust, tugevdades ja mitmekesistades konkreetset majandustegevust eesmärgiga edendada vastastikust solidaarsust nii saarte endi kui ka saarte ja mandri vahel.

4.2.1.

Hoolimata suuruse ja saarelise asendi tagajärgedest võivad saarte kohalikel vahenditel ja oskusteabel põhinevad tooted olla konkurentsivõimelised. Uued teadmised, innovatsioon ja kvalifitseeritud inimressursid on eeltingimus sellise strateegia õnnestumiseks, mis peab olema nišile suunatud.

4.3.

Komitee on sügavalt veendunud, et peamisi poliitikavaldkondi, nagu ühtne turg, konkurentsipoliitika, transpordipoliitika, maaelu arengu poliitika ja kalanduspoliitika, tuleb kohaldada saarepiirkondade majanduse puhul paindlikumalt. Nõutavate eesmärkide saavutamisel ei saa sõltuda üksnes ühtekuuluvuspoliitikast.

4.3.1.

Prioriteet, mida tuleb kvaliteetsete saarte edendamiseks arvesse võtta, arvestades eespool nimetatud poliitikavaldkondi, on seotud avatud ja sotsiaalse uuendustegevusega uute töökohtade ja ettevõtete loomiseks, kujundades seega välja saared, mis on elanike jaoks atraktiivsemad.

4.4.

Väga tähtis on see, et liikmesriigid suurendaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise abil pühendumist keskkonna kestlikule haldamisele ja kaitsmisele ning saarte kohaliku kapitali tugevdamisele. Ülioluline on ka see, et rakendatakse strateegiaid, mille eesmärk on vähendada selliste ressursside nagu vesi, maa ja energia kasutamist, ja edendatakse nii ettevõtjate kui ka kohaliku rahvastiku tekitatavate jäätmete ringlussevõtmist.

4.5.

Komitee leiab, et ringmajandus on Euroopa saarte jaoks prioriteet. Ringmajanduse mudeli väljatöötamisega Euroopa saarte jaoks aidatakse kaitsta saarelisi majandusi ressursside tarnimisega seotud ohtude ja kõikuvate toormehindade eest.

4.6.

Saared ja saarepiirkonnad pakuvad sageli ainulaadseid võimalusi puhta energia lahendusteks. Euroopa Komisjon on seda tunnistanud ja lubanud toetada parimate kättesaadavate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ELi saartel ning saarepiirkondades, sealhulgas rahastamise ja õigusliku ning regulatiivse korra parimate tavade tutvustamist (12). Komitee kutsub komisjoni üles tegema selliseid jõupingutusi koos liikmesriikide ja saarte ametiasutustega ning pakub oma täielikku toetust ulatusliku õigusraamistiku rakendamisele, mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa saarte üleminekule 100 % puhta energia lahendustele.

4.7.

Komitee kiidab heaks territoriaalse arengu edendamise, mis põhineb saarte kõigi kodanike võrdsel ligipääsul üldhuviteenustele, koostööl saareliste ja mandriliste süsteemide vahel, teenuste paremal ligipääsetavusel, jätkusuutlikul liikuvusel ning transpordiliikide ja sidetaristu täiustamisel.

4.8.

Väga oluline on edendada ümberõppe ja elukestva õppe protsesse, mille puhul kasutatakse parimal viisil ära kohalikult kättesaadavaid inimressursse, tagatakse võrdsed tingimused ja võimalused puuetega inimestele ning toetatakse aktiivsena vananemist strateegilise kohaliku ressursina. Samuti on väga oluline innustada noori elama saartel, et osaleda rohkem ELi programmides, mille eesmärk on edendada liikuvust väljaõppe ja kvalifikatsiooni omandamise raames, nt „Erasmus+“

4.9.

Probleemid, millele ELi saared peavad lähiaastail lahendusi leidma, vajavad lisaks tugevale poliitilisele toetusele ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite ulatuslikumat osalemist saarte uue strateegia arendamises, samuti ettevõtlussüsteemi tugevdamist VKEde konkurentsivõime suurendamiseks mõeldud meetmete kaudu.

4.9.1.

Seepärast vajavad avaliku ja erasektori majanduslikud sidusrühmad, sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskonna eri osalised oskusteavet ELi meetmete, programmide ja rahastamisvõimaluste kohta sihipäraste koolitus- ning korraldusliku ja tehnilise toetuse programmide kaudu.

4.10.

Komitee rõhutab, et digitaalne suutlikkus on saarepiirkondade ühenduvusega seotud puudujääkide tasakaalustamisel esmatähtis vahend. Vaja on rohkem investeeringuid informatsiooni- ja sidetaristusse ning -tehnoloogiatesse, et tagada avalike teenuste piisav kättesaadavus kõigi saarelistel territooriumidel elavate inimeste vajaduste täitmiseks.

5.1.

Komitee arvates tuleks kriteeriumid, mida Eurostat kasutab saarte määratlemiseks, asjakohasuse seisukohast ümber hinnata.

5.2.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et 2014.–2020. aasta ühises strateegilises raamistikus (13) nõutakse, et liikmesriigid võtaksid arvesse geograafilisi või demograafilisi iseärasusi ja astuksid samme iga piirkonna konkreetsete territoriaalsete probleemide lahendamiseks eesmärgiga vallandada nende konkreetne arengupotentsiaal, aidates neil nii jõuda ka kõige tõhusamal viisil nutika, kestliku ja kaasava kasvuni. Konkreetsemate tulemuste saavutamiseks on vaja suurendada asjaomaseid jõupingutusi.

5.3.

Peamine proovikivi Euroopa saarte konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse toetamisel on nende atraktiivsuse suurendamine. Uuringu Euroislands (14) järelduste kohaselt tuleb Euroopa saarte nutika, jätkusuutliku ja kaasava kasvu arenguprotsesside kavandamisel arvesse võtta kahte põhitegurit: elamise ja ettevõtlusega seotud atraktiivsus.

5.4.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta ja Euroopa mereliste äärealade konverentsi resolutsioone, toob komitee välja järgmised edasised sammud atraktiivsuse suurendamiseks:

5.5.

Komitee toetab Euroopa Regioonide Komitee nõudmist toetada ühtekuuluvuspoliitika ja ELi teiste poliitikavaldkondade raames tõhusamalt ja sihipärasemalt sadamalinnade ja -piirkondade, sh saarte taaselustamist, kasutades ära ka võimalused, mida pakuvad territoriaalne tegevuskava, linnade tegevuskava, Leipzigi harta ja Amsterdami pakt (15).

5.6.

Valdav osa ühtekuuluvuspoliitika pakutavast rahastusest on koondatud vähem arenenud piirkondadesse. Piirkondade liigitamine ühtekuuluvuspoliitikas põhineb suuresti piirkondlikul SKP-l, mis ei ole mitmel põhjusel täiuslik näitaja.

5.6.1.

Arvestades komitee järeldusi Euroopa 2020. aasta strateegia vahehindamise kohta, tuleks uurida struktuurifondide jaotamismetoodika jaoks lisanäitajaid, mis täiendaksid SKPd. Selle stsenaariumiga peaks kaasnema rahastamise suurenemine saarealade jaoks. Komitee kutsub komisjoni üles töötama lisaks SKP-le välja muid näitajaid, milles võetaks arvesse saarte majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast haavatavust.

5.6.2.

Võttes arvesse SKPd täiendavate näitajate lähenemist, võiks Euroopa saared liigitada vähem arenenud territooriumideks. Sel juhul saaksid kõik Euroopa saared kasutada ühtekuuluvuse vahendeid, et rajada ja rakendada strateegilisi taristuid, ning ühtlasi saaks suurendada ja moduleerida nende atraktiivsuse taseme kohaselt nende piirkondade ettevõtjatele makstavat konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse toetuse summat.

5.6.3.

Komisjon peaks uurima saarte innovaatilise tegevuse programmi lisaväärtust ning määratlema 2020. aasta järgseks ajaks saarte kestliku arengu innovaatilised lahendused ja neid katsetama.

5.6.4.

Võttes arvesse mõne Euroopa saare geomorfoloogilisi ja majanduslikke iseärasusi (rannikualad, sisemaa- ja mäestikualad), on võimalik kasutada innovaatilist lähenemist, mille eesmärk on edendada täiendavust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning sünergiat meremajanduse kasvu ja maaelu arengu toetamise strateegiate vahel.