27.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/28

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 26 lõike 2 kohase taotluse avaldamine seoses garanteeritud traditsioonilise tootega

(2015/C 355/08)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 26 lõike 1 esimesele lõigule esitas Leedu (2) nimetuse „Lietuviškas skilandis” garanteeritud traditsioonilise toote (GTT) nimetusena, mis vastab määrusele (EL) nr 1151/2012. Nimetus „Skilandis” oli eelnevalt registreeritud (3) ilma nimetuse reserveerimiseta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (4) artikli 13 lõikele 1 garanteeritud traditsioonilise tootena ning on praegu kaitstud vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 25 lõikele 2.

Pärast siseriiklikku vastuväidete esitamise menetlust, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 26 lõike 1 teises lõigus, täiendati nimetust „Skilandis” terminiga „Lietuviškas”, mis tähistab toote traditsioonilist iseloomu ja eripära vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 26 lõike 1 kolmandale lõigule.

Eespool öeldut arvesse võttes avaldab komisjon siinkohal nimetuse

et seda saaks registreerida garanteeritud traditsiooniliste toodete registris, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 22.

Käesoleva dokumendi avaldamine annab vastavalt kõnealuse määruse artiklile 51 õiguse esitada vastuväiteid nimetuse „Lietuviškas skilandis” kandmise kohta määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 22 sätestatud garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse.

Nimetuse „Lietuviškas skilandis” registrisse kandmisel vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 26 lõikele 4 käsitatakse garanteeritud traditsioonilise toote „Skilandis” spetsifikaati määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 19 osutatud spetsifikaadina seoses garanteeritud traditsioonilise tootega „Lietuviškas skilandis”, ning on seepärast kaitstud koos nimetuse reserveerimisega.

Täielikkuse huvides ja kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 26 lõikega 2 hõlmab käesoleva dokumendi avaldamine garanteeritud traditsioonilise toote „Skilandis” spetsifikaati, mis on juba avaldatud Euroopa Liidu Teatajas  (5).

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta  (6)

„SKILANDIS”

EÜ nr: LT-TSG-007-0032-15.6.2005

1.   Taotlejate rühma nimi ja aadress

Rühma või organisatsiooni nimi:	Lietuvos mėsos perdirbėjų asociacija.
Aadress:	A. Vienuolio g. 8 01104 Vilnius LEEDU
Tel	+370 52126814
Faks	+370 52126814
E-post:	lmpa@takas.lt

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Leedu

3.   Spetsifikaat

3.1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed) (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 2)

3.2.   Nimetus

—	☒	on iseenesest eripärane
—	☐	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Rumšiškėse Leedu rahvamuuseumi võrdlusmaterjalidest nähtub, et sõna „skilandis” on 16.–18. sajandil mainitud Leedu Suurhertsogiriigi eri paikade kirjalikes registrites. Nimi esineb Theodor Lepneri 1680. aasta „Prūsų-lietuvių kalbų žodynas” [Preisi--leedu sõnaraamat] ning Philipp Ruhigi 1747. aastal, Christian Moeleke 1800. aastal ja Friedrich Kurschati 1883. aastal välja antud leedu-saksa sõnaraamatutes. Kõnealuse nimega tähistatakse toodet kogu Leedus. Toote nimi on unikaalne; see on ajaproovile vastu pidanud ja endiselt kasutusel.

3.3.   Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?

—	☐	registreerimine nimetuse reserveerimisega
—	☒	registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4.   Toote liik

Klass 1.2: Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.5.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 1)

„Skilandis” on naturaalses kestas suitsulihatoode, mille pealispind on ebaühtlane ja kare ning mille kuju meenutab kokkusurutud tilka või väheldast kabatšokki. Toote läbimõõt on vähemalt 80 mm ja kaal varieeruv. Möödunud aegadel kasutati toote „Skilandis” kestana sea magu, kuid 20. sajandi algusest alates on selle asemel kasutusel sea põied või lehma umbsooled. Kodus tehtud toote „Skilandis” jaoks kasutatakse tavaliselt ainult sealiha; lihatöötlemisettevõtted kasutavad kõnealuse toote valmistamiseks nii sea- kui ka loomaliha.

Toodet „Skilandis” iseloomustab laagerdumise ja kuivamise ajal tekkinud hapukas, vürtsikas, maitsev ja iseloomulik maitse ning aroom, lõikepinna värv varieerub roosakaspunasest tumepunaseni ning võib toote serva pool olla intensiivsemat värvi. Tootel on eristatav vürtsikas ja kergelt suitsune aroom. ja jäik konsistents. Tailihas on kuni 20 mm suurusega rasvatükid ebaühtlaselt jaotunud.

Toote „Skilandis” füüsikalis-keemilised omadused on järgmised:

—   suurim niiskusesisaldus: 40 %,

—   vähim lihavalgusisaldus (v.a kollageen): 16 %,

—   suurim keedusoolasisaldus: 5 %,

—   suurim rasvasisaldus: 35 %,

—   pH: vähemalt 5,0,

—   toote kaal: 0,4–2,0 kg.

Toodet „Skilandis” võib müügiks pakkuda poolitatuna või viiludena, vaakumpakendatud või modifitseeritud gaasikeskkonda pakendatuna.

3.6.   Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 2)

Koostisosad:

—	taine sealiha, mille nähtav lihasisene rasvasisaldus ei ületa 5 %. Kasutada võib rümba järgmisi osi: reietükk, tagakoodita abaosa ja seljatükk. Taine sealiha moodustab toote „Skilandis” koostisest ligikaudu poole;

—	kuni 60 % taisest sealihast võib asendada taise loomalihaga, milles nähtava rasva ja peenikeste veenide sisaldus ei ületa 5 %. Kasutada võib rümba järgmisi osi: sisetükk, välistükk, kooditükk, välisfilee, sabatükk, keskmine ribitükk, abatükk, abatüki alumine ja keskmine osa;

—	poolrasvane sealiha, mille lihasisene ja nahaalune rasvasisaldus ei ületa 30 %. Kasutada võib rümba järgmisi osi: abatüki siseosa, abatüki alumine pool ja kael;

—	rasvane kamarata sealiha, mille rasvasisaldus ei ületa 55 %. Poolrasvane ja rasvane sealiha kokku moodustavad toote „Skilandis” koostisest ligikaudu veerandi;

—	kamarata seljapekk. Seljapekk moodustab toote „Skilandis” koostisest ligikaudu veerandi;

—	keedusool: 26–30 g 1 kg liha kohta;

—	vürtsid, st must pipar, valge pipar ja piment: 2–3 g 1 kg liha kohta; Lisatakse jahvatatud või terved (nt pipraterad) vürtsid;

—	küüslauk: 2–3 g 1 kg liha kohta;

—	suhkur: 2–5 g 1 kg liha kohta;

—	säilitusaine E 250 (naatriumnitrit): 50–180 mg 1 kg liha kohta;

—	antioksüdandid E 300 (askorbiinhape) ja E 301 (naatriumaskorbaat): 0,5–1 g 1 kg liha kohta;

—	2–3 g 1 kg liha kohta võib lisada köömneid, jahvatatud loorberilehte ja jahvatatud muskaatpähklit.

Tootmismeetod:

Toodet „Skilandis” toodetakse traditsioonilist meetodit kasutades. Soovitatakse kasutada täiskasvanud loomade liha.

Jahutatud sealiha lõigatakse käsitsi või selleks ettenähtud seadeldisega 10–30 mm tükkideks ja pekk lõigatakse 5–20 mm tükkideks. Jahutatud loomaliha peenestatakse hakkmasinas, mille perforatsioonid on 2–5 mm suurused.

Purustatud ja peenestatud liha segatakse mikseris või toiduveskis söögisoola, naatriumnitriti, suhkru, vürtside ja toidulisanditega. Segatakse vähemalt kümme minutit. Saadud lihasegu lastakse seista vähemalt kuus tundi kuni +4 °C temperatuuri juures. Täitmismasinate abil topitakse liha naturaalsetesse seapõitesse või lehma umbsooltesse, mille läbimõõt on tavaliselt külmsuitsutatud vorstide jaoks kasutatavate kestade omast suurem. Lihasegu põide või umbsoolde toppimisel on väga oluline vältida õhu sissepääsemist. Tootmisprotsessi järgnevate etappide jooksul läbivad toote „Skilandis” sisemised osad kuivatamise ja intensiivse fermentatsiooni, mis määravad ära kõnealuse toote iseloomulikud organoleptilised tunnused. Täidis topitakse aeglaselt põiest või umbsoolest kesta. Koos täidisega sissesattunud õhk pigistatakse kestast välja. Kest on vaja nii tihkelt täis toppida, et suitsutamise ja kuivatamise käigus täidise kokku tõmbudes ei tekiks auke toote pealispinna ja täidise vahele.

Täistopitud põis või umbsool seotakse kinni naturaalse jämeda niidi või nööriga. Täistopitud toode seotakse käsitsi pikkupidi nööriga kinni, jagades selle neljaks osaks. Umbsoolde toppimise puhul seotakse täiendavalt põikipidi iga 4–5 cm järel.

Seotud tooted „Skilandis” riputatakse raamile sel viisil, et nad üksteise vastu ei puutuks ning laagerdatakse kuni +4 °C temperatuuri juures vähemalt kolm päeva. Laagerdumise käigus muutub täidis kompaktsemaks, toote värv stabiliseerub ja algab mikroorganismide selektiivne areng, mis aitab anda tootele iseloomulikku maitset ja aroomi.

Pärast laagerdumist suitsutatakse toodet „Skilandis” 18–30 °C suitsus, mida saadakse lehtpuude (lepp, haab, kask, pöök, pappel, tamm) saepuru põletamisest. Esialgne laagerdumine ja suitsutamine võib toimuda kliimakambrites ja erikujulistes kuivatites. Toote „Skilandis” katkelise ja vaheaegadega suitsutamisaja jooksul kuivab toode temperatuuril 18–28 °C. Suitsutusprotsessi kestus (sh vahemikud), võib olla 2–15 päeva, sõltuvalt kasutatavast suitsutusseadmest ja toote „Skilandis” suurusest. Toote „Skilandis” suitsutamise kestus on oluline toote värvi intensiivsuse jaoks; kõnealuse protsessi lõpuks omandab toode iseloomuliku suitsuse maitse.

Suitsutatud toodet „Skilandis” kuivatatakse 8–18 °C temperatuuri ja 90–75 % suhtelise niiskuse juures. Mikroorganismide arengu tagajärjel tekkinud biokeemilised protsessid ja kudede fermentatsioon jätkuvad kuivatamise käigus, mille tagajärjel omandab toode iseloomuliku maitse ja aroomi. Toodet „Skilandis” kuivatatakse vähemalt 30 päeva jooksul, mille käigus omandab toode vajaliku niiskuse ja iseloomulikud organoleptilised tunnused.

Toodet „Skilandis” hoitakse siseruumis rippuvas asendis 0–15 °C juures.

3.7.   Põllumajandustoote või toidu eripära (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 3)

Toote „Skilandis” kõige olulisemad iseloomulikud tunnused on:

Välimus– toode „Skilandis” on suitsutatud naturaalses põiest või umbsoolest kestas lihatoode, mille pealispind on ebaühtlane ja kare ning kuju meenutab kokkusurutud tilka või väheldast kabatšokki. Toote läbimõõt on vähemalt 80 mm ja kaal varieerub 0,4–2 kg.

Lõikepinna välimus– lõikude värv varieerub roosakaspunasest kuni tumepunaseni ja võib toote serva pool olla intensiivsem. Tailihas on kuni 20 mm suurusega rasvatükid ebaühtlaselt jaotunud. Lisatud eri vürtsid võivad olla nähtavad.

Tootmismeetod– sea- ja loomaliha purustatakse jämedalt käsitsi või peenestatakse hakkmasinas, maitsestatakse traditsiooniliste vürtsidega ning topitakse naturaalsesse sea põiest või lehma umbsoolest kesta. Pärast kuivatamist suitsutatakse toodet „Skilandis” mitu korda lehtpuude saepuru põletamisest saadud suitsus ning pärast suitsutamist kuivatakse seda vähemalt 30 päeva jooksul.

Maitse ja lõhn– ainulaadse ja erakordse fermentatsiooni tulemusel tekkinud iseloomulikud hapukas, vürtsikas, maitsev ja soolakas maitse ning aroom, mis kujuneb välja toote „Skilandis” laagerdumise ja kuivatamise käigus. Tootel on eristatav vürtsikas ja kergelt suitsune aroom. Eespool nimetatud fermentatsioon oleneb suurel määral tootesse lisatud koostisosadest, mis on iseloomulikud Leedu kliimavööndile.

Tarbimistraditsioonid– toodet pakutakse peamiselt festivalide ja eriliste sündmuste puhul ning talutööde kalendri kohaste kogunemiste ja talgute ajal. Toode lõigatakse õhukesteks viiludeks ja süüakse musta leivaga.

3.8.   Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 4)

Toodet „Skilandis” peetakse Leedus rahvustoiduks. B. Imbrasienė koostatud raamatus „Lietuvos kulinarijos paveldas” (kirjastus Baltos lankos, 2008) on toodet „Skilandis” nimetatud esimesena mitmete traditsiooniliste lihatoodete hulgas. Möödunud aegadest saadik on kõnealust toodet hoitud tagavaraks talu töörohkel suveperioodil (heinategu, rukkilõikus) söömiseks ja külalistele pakkumiseks. 1845. aastal välja antud raamatus „Būdas senovės lietuvių, kalnėnų ir žemaičių” kirjutas autor Simonas Daukantas, et möödunud aegadel oli toode „Skilandis” külalistele pakutav söök. Toodet „Skilandis” nimetatakse ka mitmetes muudes Leedu 19. ja 20. sajandi kirjandusklassika teostes. Kaardil „Lietuvių kalbos atlasas” [leedu keele atlas] (Vilnius, 1977) nähtub sõna „skilandis” jaotumisest, et kõnealuse toiduaine nimetus oli tuntud Leedu kõikides (v.a loodeosa) piirkondades.

Möödunud aegadel kasutati toote „Skilandis” kestana sea magu, kuid 20. sajandi algusest alates on selle asemel kasutusel sea põied või lehma umbsooled. Kodus tehtud „skilandise” jaoks kasutatakse tavaliselt ainult sealiha; lihatöötlemisettevõtted kasutavad kõnealuse toote valmistamiseks nii sea- kui ka loomaliha.

„Lietuviška tarybinė enciklopedija” [Nõukogude Leedu entsüklopeedia] (Vilnius, 1983) kirjeldatakse toodet „Skilandis” järgmiselt: „toores või suitsutatud jämedalt purustatud liha. See on tehtud poolrasvasest sealihast (≈ 85 %) ja loomalihast (≈ 15 %). Liha lõigatakse tükkideks, mille mõõdud on 2–3 cm x 1,5 cm. Lisatakse soola (≈ 3,5 % lihasegust), suhkrut, musta pipart, pimenti ja küüslauku. Täidis topitakse kesta, mis on saadud sea maost või põiest või lehma pära- või umbsoolest. Tavaliselt toodet suitsutatakse. Seda valmistatakse lihatöötlemisettevõtetes või kodus.”

3.9.   Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 4)

Ettenähtud kontrollimistega on hõlmatud:

—	toorainete vastavus sätestatud nõuetele;

—	tootmisprotsessi etappide õigest järjekorrast kinnipidamine;

—	tootmisprotsessi parameetritele vastavus;

—	toote kuivamise aeg;

—	lõpptoote organoleptilised näitajad (välimus, maitse, aroom, värv, konsistents);

—	lõpptoote füüsikalis-keemilised näitajad (niiskusesisaldus, valgusisaldus (v.a kollageen), keedusoola sisaldus, pH, rasvasisaldus);

—	lõpptoote ladustamine. Ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskust kontrollitakse ladustamise ajal.

Kontrolliasutus teostab vajalikud kontrollid vähemalt korra aastas. Kontrolliasutus vaatab läbi tootja järelevalvesüsteemid ja kriitiliste kontrollpunktide kontrollid ning kontrollib tootja dokumentatsiooni.

4.   Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või spetsifitseerimisasutused

4.1.   Nimi ja aadress

Nimi:	Lietuvos Respublikos valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba
Aadress:	Siesikų g. 19 07170 Vilnius LEEDU
Tel	+370 52404361
E-post:	vvt@vet.lt

☒ Riigiasutus

☐ Eraettevõte

4.2.   Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded

Punktis 4.1 osutatud kontrolliasutus vastutab kõikide spetsifikaadis sätestatud kriteeriumide järelevalve eest.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(2)  ELi nr LT-TSG-0107-01274 - 10.11.2014.

(3)  EÜ nr LT-TSG-007-0032-15.6.2005 (vt ELT C 106, 8.5.2009, lk 27).

(4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 1). Määrus on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(5)  Vt joonealune märkus 3.

(6)  Vt joonealune märkus 4.

---