SELETUSKIRI

Tuneesiat ja Euroopa Liitu seob 1998. aasta märtsist kehtiv Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerimisleping. 2005. aasta mais kiitsid lepinguosalised selle lepingu alusel heaks Euroopa naabruspoliitika viieaastase ELi-Tuneesia tegevuskava. Selles raamistikus on ELi ja Tuneesia suhted arenenud ning oluliselt süvenenud. Tuneesia 2010. aasta märtsis esitatud ettepanek edasijõudnud riigi staatuse andmiseks[1] andis suhetele uut hoogu ja süvendas neid oluliselt poliitiliste suhete, julgeoleku, majanduse ja kaubanduse valdkonnas ning muudes sektorites ja inimestevahelistes kontaktides.

Kui praegune Euroopa naabruspoliitika tegevuskava 2010. aastal lõppes, peeti vajalikuks pidada läbirääkimisi uue, eripartnerlust käsitleva ühisdokumendi eesmärkidel ja ambitsioonidel põhineva tegevuskava üle ja see sõlmida. Mõlemad pooled leppisid siiski 2010. aasta septembris kokku, et jätkavad seni 2005. aastal kokkulepitud tegevuskava kohaldamist.

ELi ja Tuneesia suhteid mõjutab piirkonnas 2011. aasta algusest alates kiiresti muutuv üldine poliitiline olukord.

Ühisteatises „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”[2] sõnastati uus lähenemisviis, mille eesmärk on suurem diferentseeritus, võimaldades igal partneril arendada suhteid ELiga vastavalt oma püüdlustele, vajadustele ja suutlikkusele, tuginedes samas ka vastastikusele vastutusele ja suurele pühendumisele universaalsetele inimõiguste, demokraatia ja õigusriikluse väärtustele ning ühiselt kokkulepitud prioriteetide rakendamise suutlikkusele. Uues tegevuskavas määratakse konkreetselt kindlaks ELi ja Tuneesia prioriteetsed eesmärgid, võttes täielikult arvesse eripartnerlust ja kahe poole suhete laiaulatuslikkust.

Euroopa välisteenistus pidas tihedas koostöös Euroopa Komisjoni talituste ja ELi liikmesriikidega Tuneesiaga ettevalmistavaid kõnelusi, mille tulemusel lepiti kokku tegevuskava projektis, eelkõige selle raames elluviidavate prioriteetsete meetmete nimekirjas. 14. aprillil 2014 toimus viimane ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu kohtumine, mil mõlemad pooled kinnitasid kokkuleppele jõudmist. Pooled teatasid kirjavahetuse teel tehniliste konsultatsioonide lõpetamisest.

ELi-Tuneesia uues tegevuskavas määratakse Euroopa-Vahemere piirkonna lepingust lepinguosalistele tulenevate kohustuste täitmiseks kindlaks konkreetsed meetmed. Tegevuskavas kehtestatakse ka laiem raamistik ELi ja Tuneesia vaheliste suhete tugevdamiseks, et suurendada oluliselt majanduslikku integratsiooni ja süvendada koostööpoliitikat kooskõlas Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu üldeesmärkidega. Naabruspoliitika rahastamisvahendit käsitleva määruse[3] kohaselt lähtutakse Euroopa naabruspoliitika raames liidu prioriteetide kindlaksmääramisel peamiselt tegevuskavast. Euroopa naabruspoliitika toimib jätkuvalt hooandjana, pakkudes ühtset poliitilist raamistikku, mis põhineb muu hulgas partnerlusel ja ühisel vastutusel, samuti tulemustepõhisel diferentseerimisel ja konkreetsetele vajadustele kohandatud abil. Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) lisavad käesolevale dokumendile nõukogu otsuse ühisettepaneku seisukoha kohta, mille EL võtab ELi ja Tuneesia assotsiatsiooninõukogus seoses tegevuskava rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmisega.

Seega paluvad Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja võtta nõukogul vastu lisatud nõukogu otsuse ühisettepanek.

2014/0316 (NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mille liit võtab assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel, seoses eripartnerlust ellu viiva, ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017) rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

1)         Euroopa-Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel, kirjutati alla 17. juulil 1995 ning see jõustus 1. märtsil 1998.

2)         Lepinguosalistel on kavas kiita heaks eripartnerlust ellu viiv, Euroopa naabruspoliitikaga seotud ELi-Tuneesia uus tegevuskava (2013–2017), mis peegeldab kahe osapoole partnerlust ja aitab kaasa Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu rakendamisele selle eesmärkide saavutamiseks vajalike konkreetsete meetmete väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

ELi seisukoht assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel, eripartnerlust ellu viiva, Euroopa naabruspoliitikaga seotud ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017) rakendamise kohta toetub käesolevale otsusele lisatud assotsiatsiooninõukogu soovituse eelnõule.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogus vastu võetud 11. mail 2010.

[2]               KOM(2011) 303, 25.5.2011.

[3]               Määrus (EL) nr 232/2014, 11.3.2014.

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ühisettepanek: NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel, seoses eripartnerlust ellu viiva, ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017) rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmisega

1. LISA

Eelnõu:

SOOVITUS

eripartnerlust ellu viiva,

Euroopa naabruspoliitikaga seotud ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017) rakendamise kohta

ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu,

võttes arvesse Euroopa-Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel, eriti selle artiklit 80,

ning arvestades järgmist:

(1)          Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu artikliga 80 volitatakse assotsiatsiooninõukogu sõnastama soovitused, mida ta peab lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikuks.

(2)          Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu artikli 90 kohaselt võtavad lepinguosalised üld- või erimeetmeid, mida on vaja kõnealusest lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad kõnealuses lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

(3)          Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguosalised on heaks kiitnud teksti, mis käsitleb Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017), millega viiakse ellu eripartnerlust.

(4)          Euroopa naabruspoliitikaga seotud ELi-Tuneesia tegevuskava aitab kaasa lepingu rakendamisele, võimaldades lepinguosalistel ühiselt välja töötada ja kokku leppida konkreetsed sammud, mis annavad kõnealuseks rakendamiseks praktilised suunised.

(5)          Tegevuskaval on kaks eesmärki: kavandada Euroopa-Vahemere piirkonna lepingus sätestatud lepinguosaliste kohustuste täitmiseks vajalikud konkreetsed meetmed ning luua laiem raamistik ELi ja Tuneesia suhete edasiseks tugevdamiseks, et suurendada oluliselt majandusintegratsiooni ning tugevdada poliitilist koostööd kooskõlas Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu üldiste eesmärkidega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:

Artikkel 1

Assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada lisas esitatud Euroopa naabruspoliitikaga seotud ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017), millega viiakse ellu eripartnerlust, niivõrd kui rakendamine on suunatud nende eesmärkide täitmisele, mis on seatud Euroopa-Vahemere piirkonna lepingus, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel.

[...],

Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

 2. LISA

Tuneesia ja Euroopa Liidu suhted: eripartnerlus Tegevuskava 2013–2017 Kokkuvõte

I.            SISSEJUHATUS

Tuneesia lähiajaloos algas 14. jaanuaril 2011 uus etapp, kui Tuneesia rahvas alustas rahumeelset revolutsiooni väärikuse ja vabaduse eest. Revolutsiooniga pandi alus tõelise demokraatia arengule, mis põhineb õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtetel.

Need väärtused, mida jagatakse Euroopa Liiduga, innustavad kahte poolt viima oma suhted kõrgemale ja strateegilisemale tasemele, milleks on eripartnerlus. Tänu revolutsioonile avanevad Tuneesia ja Euroopa Liidu suhetes nüüd täiesti uued väljavaated. EL on otsustanud toetada pikas perspektiivis Tuneesia demokraatiale üleminekut, olles teadlik, et selle õnnestumisel on positiivne mõju nii Tuneesia heaolule kui ka kogu piirkonnale. Tuneesia ülemineku toetamine annab Euroopa Liidule ajaloolise võimaluse reageerida konkreetselt, tõhusalt ja positiivselt nii Tuneesia ees seisvatele kui ka nn araabia kevadest tulenevatele probleemidele kooskõlas 2011. aastal ümber kujundatud naabruspoliitikaga.

Uus naabruspoliitika

Euroopa Liit koostas naaberriikides oluliste ülesannete lahendamiseks lähenemisviisi, et paremini reageerida partnerriikide kiirele arengule ja nende reformivajadustele, et kehtestada toimiv demokraatia ja tugevdada seda, toetada säästvat ja kaasavat majanduskasvu ning hallata piiriüleseid ühendusi ja vooge.

See uus lähenemisviis[1] põhineb vastastikusel vastutusel ning ühisel pühendumisel universaalsetele väärtustele: inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigi põhimõttele. Selles lähtutakse suuremast diferentseeritusest, et määrata toetus kindlaks sõltuvalt partnerriigi ambitsioonidest luua ELiga tihedamad sidemed, riigi erivajadustest ja reformide elluviimise suutlikkusest ning demokraatia ja õigusriigi tugevdamisel ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise valdkonnas tehtud edusammudest. Samuti tagab uus lähenemisviis suhete tugevdamise kaudu laiaulatuslikuma majandusliku integratsiooni ja tihedama poliitilise koostöö valitsemistava, julgeoleku ja konfliktide lahendamise valdkonnas ning ühist huvi pakkuvatel teemadel ühisalgatuste vastuvõtmise rahvusvahelistel foorumitel.

Naabruspoliitika uue lähenemisviisi eesmärgid on eelkõige: a) toetada ulatuslikumalt partnereid, kes võtavad endale kohustuse süvendada demokraatiat ning austada õigusriigi põhimõtteid, põhivabadusi ja soolist võrdõiguslikkust; b) toetada säästvat ja kaasavat majandusarengut, vähendades sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust, luues töökohti ja parandades oma rahva elatustaset; c) luua tihedam partnerlus partnerriikide rahvaste ja kodanikuühiskonnaga.

Tuneesia uued prioriteedid

Tuneesia revolutsioon kannab endas parema elu lootust Tuneesia kodanike jaoks ja sümboliseerib lahkulöömist endisest arenguskeemist, mida olid juba pikka aega mõjutanud struktuursed majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed.

Uue lähenemisviisi lähtepunktiks ongi sellise uue, kaasava ja tasakaalustatud ühiskonnamudeli loomine, mis põhineb heal valitsemistaval, läbipaistvusel ja rikkuse õiglasel jaotamisel.

Et kindlustada pikaajaline demokraatiale ülemineku protsess, on esikohale seatud tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus, piirkondade areng, julgeolek ja stabiilsus ning üleminekuperioodi õigusemõistmine.

Nende prioriteetidega rõhutatakse muu hulgas kohustuse võtmist selliste reformide edendamiseks, mis on vajalikud demokraatlike institutsioonide loomiseks, austades inim- ja põhiõigusi, ning kinnitatakse Tuneesia pühendumust luua avatud ja kaasaegne ühiskond, multikultuurne ruum ja dünaamiline sotsiaalne struktuur.

Samuti tugevdatakse reformimeelsust majandus- ja sotsiaalvaldkonnas, et elavdada majandust ja soodustada töökohti loovat jätkusuutlikku majanduskasvu, mis põhineb teadmistel ja innovatsioonil.

Erilised jõupingutused suunatakse õiglase ja solidaarse sotsiaalpoliitika arendamisele, millest saaksid kasu kõik rühmad ja kõik piirkonnad, ning majanduse struktuuri moderniseerimisele nii, et see oleks suunatud rohkem kõrge tehnoloogilise sisuga ja keskkonnasõbralikule innovaatilisele tegevusele ning konkurentsivõime ja ärikliima parandamisele, soodustamaks eraalgatust ning avaliku ja erasektori koostööd.

Eripartnerlus

Praeguses olukorras on täidetud kõik eeldused selleks, et Tuneesia ja Euroopa Liit saaksid liikuda oma suhete süvendamisel ja integreerimisel kõrgemale ja strateegilisemale tasemele, võttes arvesse mõlema poole vastastikuseid kõrgemaid ootusi. ELiga heanaaberlike suhete arendamine on Tuneesia välispoliitika[2] muutumatu osa ja põhimõtteline valik, paralleelselt Magribi piirkonna integratsiooni ning suhete tugevdamisega Araabia, Vahemere piirkonna ja Aafrika riikidega. Tuneesia ja EL on ühel meelel, et majandusliku liberaliseerimise ning majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni tugevdamine suurendab majanduskasvu ja tööhõivet ja edendab seeläbi solidaarset arengut ja ühist heaolu.

Tuneesia soovib eripartnerluse raames jõuda ELiga integreerumisel uuele, võimalikult kõrgele tasemele.

See uus staatus väljendab kahe poole soovi käivitada lähenemisprotsess, mis läheb vabakaubandusest kaugemale ja mis sisaldab vastastikku kasulikku inimeste tõhusat liikuvust ja teadmiste paremat jagamist.

Inim- ja teadusliku mõõtme arvessevõtmine selles partnerluses on väga oluline selleks, et soodustada kodanikuühiskonna osalejate, eraettevõtjate, teadlaste ja üliõpilaste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste lähenemist üksteisele, ning see annab mõlema poole kodanikele ja äriringkondadele ka jõulise poliitilise signaali.

Kõnealune ühiselt ajavahemikuks 2013–2017 koostatud paindlik tegevuskava moodustab raamistiku, mille alusel määrata kindlaks prioriteetsed suunad, mis võimaldavad tugevdada kahe poole suhteid kõigil tasanditel (poliitiline, majanduslik, teaduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja inimtasand).

Pooled on kõnealuses paindlikus raamistikus ja eripartnerluse elluviimise alusel kokku leppinud, et kaaluvad võimalust sõlmida uue, vastastikuseid suhteid reguleeriva lepingu kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 8 ning ELi ja Tuneesia sooviga oma suhteid süvendada.

ELi ja Tuneesia eripartnerluse põhielemendid

ELi ja Tuneesia suhete tugevdamine eripartnerluse raames toimub järgmistel suundadel.

a) Tihedam poliitiline koostöö. Pooled soovivad anda poliitilisele dialoogile ja koostööle uue hoo. Eelkõige nähakse ette kõrgetasemelise poliitilise dialoogi, parlamentaarse koostöö, julgeolekualase koostöö, demokraatia ja õigusriigi ning soolise võrdõiguslikkuse, inimõiguste ja põhivabaduste valdkonna koostöö tugevdamine ning Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö tugevdamine. Kõnealune mõõde hõlmab ka tihedamat koostööd seoses julgeoleku, õiguse, piiride haldamisega ning organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisega.

b) Laiendatud majanduslik ja sotsiaalne integratsioon ELiga, et luua ühine majandusruum. Eripartnerlusega seatakse eesmärgiks ka partnerite sügavam integratsioon majanduslikes, sotsiaalsetes ja inimlikes aspektides. Selles võetakse arvesse probleeme, millega Tuneesia peab käesolevas demokraatiale ülemineku etapis tegelema, sealhulgas majanduse elavdamine ning solidaarse ja säästva arengu prioriteedid. Kaubandus- ja majandussidemete arendamise eesmärgil on kavas sõlmida Tuneesia ja ELi vahel põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, mis aitab kaasa Tuneesia järkjärgulisele integreerimisele ELi siseturuga, eesmärgiga luua ühine majandusruum.

Tuneesia soovib liikuda õigusaktide järkjärgulise lähendamise kaudu nende suurema ühtlustamise poole. Selleks määravad EL ja Tuneesia koos ja kooskõlas käesoleva tegevuskavaga kindlaks valdkonnad, mida tuleks ühtlustada esmajärjekorras. Kui on kindlaks tehtud erinevused Tuneesia õigusaktide ja ühenduse õigustiku vahel, määrab Tuneesia riiklikus ühtlustamise kavas kindlaks ühenduse õigustikule lähendamist käsitlevad eesmärgid ja EL kehtestab kaasnevad meetmed, millega toetada nende eesmärkide saavutamist.

Integratsiooni soodustab tõhustatud dialoog sotsiaal-majanduslike reformide üle, sealhulgas majanduse arengu, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edendamise, integreeritud tööhõivestrateegia ja sotsiaalse kaasatuse arendamise valdkonnas, ning laiendatud valdkondlikku koostööd, mis hõlmab olulisi valdkondi nagu energia, transport, tööstus, põllumajandus, keskkond ja kliimamuutused (vt 2. lisa).

c) Rahvaste tihedam partnerlus. Eripartnerlus ei oleks mõeldav, ilma et rahvaste vahel tugevdataks sidemeid üksikisikute ja organisatsioonide lähendamise ning otsese koostöö kaudu. Selles kontekstis on otsustav roll koostööl ja kogemuste vahetamisel sellistes valdkondades nagu haridus, kutseõpe, tööhõive, teadusuuringud ja innovatsioon, tervishoid, kultuur ja noored. Dialoogi arendatakse ka rände, liikuvuse ja julgeoleku valdkonnas, eesmärgiga sõlmida liikuvuspartnerlusleping, millega sätestatakse tasakaalustatud ja vastutustundlik koostööraamistik järgmistes valdkondades: inimeste liikumine, seadusliku rände haldamine, rände ja arengu vahelised seosed, rändajate õiguste kaitse ja ebaseadusliku rände vastu võitlemine, sisserändega seotud kuritegevus ning tagasivõtmine.

Samuti tuleb ELi ja Tuneesia suhete tugevdamise käigus laiaulatuslikult koondada kõik valitsusvälised osalejad ja kodanikuühiskond, kellel on demokratiseerimise õnnestumisel oluline roll. Kodanikuühiskonna täieliku osalejarolli tagamiseks dialoogis ametiasutuste ja Euroopa institutsioonidega, eelkõige käesoleva tegevuskava koostamise ja elluviimise kontekstis, kehtestatakse konsultatsioonimehhanismid.

Uus meetod

Selleks et viia oma suhted kvalitatiivselt uuele tasemele, toetuvad EL ja Tuneesia teatavatele põhimõtetele ja vahenditele, mille eesmärk on paremini tagada seatud eesmärkide saavutamine.

Sihipärased, täpsed ja konkreetsed eesmärgid viieks aastaks. Sügavamad suhted eeldavad, et partnerid võtavad endale kindlad kohustused mõnes prioriteetses valdkonnas, eesmärgiga tegeleda demokraatiale üleminekuga seotud probleemidega: majanduse elavdamine, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edendamine ning säästev ja kaasav areng, tööhõive, elutingimuste parandamine ja ebavõrdsuse vastu võitlemine, õigusriigi tugevdamine, hea valitsemistava ja demokraatlik pluralism, kohtute sõltumatus, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, sooline võrdõiguslikkus, julgeolekusektori reform, meedia sõltumatus ja kodanikuühiskonna toetamine. Eripartnerlus peaks aitama kaasa ka meie ühiskondade lähenemisele laiemas mõistes varasemast laiema kultuuridevahelise dialoogi kaudu.

ELi agentuurides ja programmides osalemine. Teine vahend, mis aitab kaasa Tuneesia ja ELi soovitud suuremale integratsioonile, on Tuneesia osalemine teatavates ELi agentuurides ja programmides, mille õigusliku alusega on ette nähtud kolmandate riikide osalemine. Tegevuskavas täpsustatakse selleks vajalikud konkreetsed sammud.

Tuneesia prioriteetidega kohandatud ambitsioonikam tehniline ja rahaline tugi, mis on kooskõlas naabruspoliitika uute juhistega, toetamaks assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamist 2014. aastast kehtiva ELi finantsperspektiivi raames. Eripartnerlus sisaldab ootust, et EL annab Tuneesiale kohast finantsabi, mis vastab reformide eesmärkidele, riigi erivajadustele ja võimekusele ning edusammudele reformide tegelikul elluviimisel.

EL kinnitas juba otsust suurendada olulisel määral oma toetust Tuneesiale, võttes kohustuse eraldada ajavahemikuks 2011–2013 vähemalt 400 miljonit eurot tagastamatut abi (võrreldes 240 miljoni euroga, mis oli kavandatud enne revolutsiooni). Rahalised vahendid eraldatakse eelkõige nende reformide toetuseks, mis on vajalikud demokraatliku õigusriigi loomiseks (valimiste korraldamise toetamine, julgeolekusektori, kohtute ja meedia reformid, üleminekuperioodi õigusemõistmise ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise toetamine), ning majanduse elavdamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise elluviimiseks (majanduslikud reformid, tööhõive ja piirkondliku arengu edendamine ning võitlus sotsiaalse tõrjutuse, ebavõrdsuse ja vaesuse vastu, institutsioonide tugevdamine jne).

Samas pakuvad olulist toetust ka teatavad liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), eelkõige valdkondadele nagu investeerimine, taristu, erasektori ja tööhõive toetamine, muu hulgas G8 võetud kohustuste (Deauville’i partnerlus) kaudu. Nimetatud toetuse kavandamisel järgitakse asjaomaseid menetlusi ning arvestatakse kohustustega, mis on võetud käesolevas tegevuskavas ja muudes asjakohastes vahendites, sealhulgas ELi ja Tuneesia rakkerühma 28.–29. septembri 2011. aasta järeldustes.

Kohanduv iseloom ja vahehindamine. Assotsiatsiooninõukogu võib viieks aastaks vastu võetud tegevuskava läbi vaadata vastavalt elluviimise edusammudele või võimalikele uutele vajadustele, mis tulenevad olukorrast Tuneesias või ELis. Assotsiatsioonilepinguga määratud organitele tehakse ülesandeks asjakohaste ettepanekute tegemine.

Tegevuskava elluviimise järelevalve. Reformide rakendamine paljudes olulistes sektorites vajab täpsete eesmärkide seadmist ja piisavate vahendite eraldamist. Parima elluviimise tagamiseks ja seose loomiseks ühelt poolt eesmärkide ja eesmärkide saavutamiseks tehtud sammude ning teiselt poolt eraldatud toetuse vahel, teostavad assotsieerimislepinguga määratud assotsiatsioonikomitee ja allkomiteed korrapärast järelevalvet ning mõlemad pooled esitavad eduaruandeid.

Pooled korraldavad allkomiteede läbivaatamise, et kohandada nende koosseisu ja ülesandeid privilegeeritud seisundi uute eesmärkidega.

II.          TEGEVUSKAVA

Kuna pooled tahtsid, et käesolev tegevuskava oleks nii strateegiline kui ka operatiivne, siis otsustasid nad koondada oma koostöö piiratud arvule valdkondadele ja eesmärkidele, mis on loetletud 1. lisas.

Lisaks eeldab tegevuskava eesmärkide saavutamine sotsiaal-majanduslikke reforme käsitleva dialoogi tugevdamist, eelkõige osas, mis puudutab tööhõivepoliitikat ja sotsiaalset kaasatust ning majanduse elavdamise strateegiaid, et üles ehitada teadmistel põhinev säästev majanduskasv, ja laiendatud valdkondlikku koostööd, mis hõlmab selliseid peamisi valdkondi nagu energia, transport, tööstus, põllumajandus, turism, pädevuste arendamine, keskkond ja kliimamuutused.

Tegevuskava jääb assotsieerimislepingu elluviimisel alusdokumendiks. Selles käsitletakse kõiki assotsieerimislepingus sisalduvaid valdkondi ja seatakse raamid kogu Tuneesia ja ELi koostööle, sealhulgas assotsiatsioonikomitee ja allkomiteede tööle. Allkomiteede ülesanne on määrata tegevuskavas osutatud prioriteetsete eesmärkide põhjal kindlaks nende saavutamiseks vajalikud konkreetsed meetmed.

Eelseisval perioodil keskenduvad pooled järgmistele valdkondadele.

Õigusriik ja demokraatia

1)           Luua demokraatlik valimissüsteem, eelkõige valimiste juhtimise ja korraldamise eest vastutava sõltumatu riigiasutuse sõltumatuse ja toimimise tugevdamise kaudu;

2)           tagada kohtute sõltumatus ning suurendada nende professionaalsust ja tõhusust (õiguskaitse kättesaadavus, menetluste kestus), tagada inimõiguste ja süütuse presumptsiooni austamine ning õigus õiglasele kohtumenetlusele;

3)           korraldada julgeolekuvaldkond tervikliku ja põhjaliku reformi raames ümber, eesmärgiga tagada rahvusvaheliste normide järgimine õigusriigi, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas;

4)           tugevdada inimõiguste, sealhulgas naiste ja laste õiguste kaitset;

5)           viia ellu meediareform ja muuta sektor professionaalsemaks;

6)           tugevdada kodanikuühiskonna rolli ja võimekust.

Koostöö rände, liikuvuse ja julgeoleku valdkonnas

7)           Pidada dialoogi rände, liikuvuse ja julgeoleku teemal ning sõlmida liikuvuspartnerlus.

Laiendatud majanduslik ja sotsiaalne integratsioon

8)           Teostada majandusreform kaasava majanduskasvu, konkurentsivõime ning ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna parandamiseks;

9)           süvendada majanduslikku integratsiooni, sõlmida põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ning lähendada õigusakte ELi õigustikule;

10)         arendada pädevusi, teadmistele juurdepääsu ja innovatsiooni;

11)         toetada tööhõivet, sotsiaalset ühtekuuluvust ja integratsiooni, piirkondlikku ja kohalikku arengut;

12)         arendada põllumajandust ja maaelu.

Säästev areng

13)         Arendada säästvat arengut tagavaid strateegiaid ja programme ning viia neid ellu, sealhulgas parandada keskkonnakaitset kooskõlas komisjoni 2011. aasta juuni teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta[3] väljendatud kavatsusega suurendada ELi kliimameetmetele eraldatavat eelarvet vähemalt 20 %.

Kõnealuste prioriteetide läbivaatamiseks kasutatakse 1. lisas esitatud tabelit, kuhu on koondatud näitajad, elluviimise ajakava ja eraldatud vahendid.

A.          Poliitiline koostöö

I.            Poliitiline ja strateegiline dialoog ning koostöö

1.           Poliitilise ja strateegilise dialoogi tugevdamine

            Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Tugevdada poliitilist dialoogi, eelkõige ELi ja Tuneesia erakorraliste tippkohtumiste ja korrapäraste koosolekute kaudu nii ministrite kui ka kõrgete ametnike tasemel.

· Suurendada vajaduse korral Tuneesia esindajate osalemist ELi välis- ja julgeolekupoliitika eest vastutavate ELi nõukogu komiteede ja töörühmade mitteametlikel kohtumistel.

· Parandada kooskõlastamist mitmepoolsetel foorumitel (ÜRO jne), eesmärgiga ühtlustada ja koordineerida poliitilisi seisukohti ühist huvi pakkuvates küsimustes.

· Teha koostööd diplomaatiavaldkonnas, eelkõige koostöösuhete ja kogemuste vahetamise sisseseadmise kaudu Tuneesia koolituse ja uuringute diplomaatilise instituudi ning liikmesriikide ülikoolide ja diplomaate ettevalmistavate õppeasutuste vahel.

2.           Parlamentaarne koostöö

            Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Parlamentaarse koostöö arendamine eelkõige järgmise kaudu: parlamentaarse assamblee toetamine, Euroopa Parlamendi ja Tuneesia parlamendi parlamentaarse ühiskomisjoni loomine, Tuneesia parlamendi ja Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee koostöö ja partnerluse tugevdamine ning teabevahetuse tugevdamine Tuneesia ja ELi erakondade ja parlamendifraktsioonide vahel.

3.           Dialoogi ja koostöö tugevdamine konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas

            Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Tugevdada Tuneesia ja ELi koostööd ja dialoogi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames.

· Aidata kaasa Aafrika rahu- ja julgeolekupartnerlusele, võttes arvesse mõlema poole huve.

· Suurendada Tuneesia osalemist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Vahemere piirkonna partnerluses kontaktrühmade ja vabatahtliku kahepoolse panustamise kaudu.

4.           Koostöö süvendamine massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise ja tavarelvastuse veo kontrolli valdkonnas ning võitluses väike- ja kergrelvade leviku vastu.

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

Massihävitusrelvad ja kahesuguse kasutusega kaubad

· Teha koostööd ja panustada täiel määral olemasolevate rahvusvaheliste kohustuste täitmisse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu võitlemise valdkonnas ning toetada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri rolli.

· Luua kooskõlas poolte rahvusvaheliste kohustustega ja eelkõige asjakohaste rahvusvaheliste resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1540/2004, selline süsteem, mis võimaldab riigi tasandil tõhusalt kontrollida kahesuguse kasutusega kaupu ning karistada massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levitamise eest.

· Võtta vajalikke meetmeid muude massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu võitlemist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja instrumentide allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks.

· Võtta vastu massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levitamise eest karistusi võimaldavad riiklikud õigusaktid.

· Luua ELi toetusel selline tõhus riiklik kontrollisüsteem, mis võimaldaks kontrollida massihävitusrelvadega seotud kaupade eksporti ja transiiti, sealhulgas kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutust.

Tavarelvastus

· Arendada korrapärast poliitilist dialoogi tavarelvastuse üleandmise üle ja tugevdada koostööd ebaseadusliku kaubanduse tõkestamise valdkonnas.

· Tugevdada kooskõlastamist eesmärgiga võtta vastu ÜRO leping, millega kehtestatakse ühtsed normid tavarelvade ülemaailmsele kaubandusele.

· Luua ELi logistilise toe abil tavarelvastuse ja laskemoona ekspordi tõhus riiklik kontrollisüsteem, millega nähakse muu hulgas ette lõppkasutaja kontrollimine.

5.           Koostöö kodanikukaitse valdkonnas

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Jätkata piirkondlikku koostööd loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide, sealhulgas tehnoloogiaga seotud ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel, vastaval koolitamisel, õnnetuste avastamisel, varajasel hoiatamisel ning nendele reageerimisel.

· Sõlmida tegutsemiskord Tuneesia ja Euroopa Komisjoni talituste vahel järelevalve- ja teabekeskusega koostöö tegemiseks ühenduse kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimiste ajal.

II.          Demokraatia, õigusriik ja valitsemistava

6.           Tuneesia vastava õigusraamistiku ühtlustamine ELi/Euroopa Nõukogu omaga

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Tugevdada Tuneesia ja Euroopa Nõukogu koostööd inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia edendamise valdkonnas, eelkõige seoses Tuneesia võimaliku ühinemisega Euroopa Nõukogu teatavate konventsioonidega.

7.           Demokraatiat ja õigusriiki tagavate institutsioonide tugevdamine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Võtta vastu õigusriigi tugevdamiseks (parlamendi roll, erakondade sõltumatus jne) vajalikud põhiseaduslikud sätted ning õigus- ja haldusnormid.

· Tugevdada institutsioonide ja demokraatlike osalejate (parlament, erakonnad jne) haldussuutlikkust.

· Võtta vastu demokraatlik valimissüsteem, luua valimiste korraldamiseks sõltumatu komisjon ja suurendada Tuneesia kodanikuühiskonna organisatsioonide võimekust valimisi vaadelda, võtta vastu valimisvaatlusi (sealhulgas rahvusvahelisi vaatlejaid) käsitlevad õigusaktid.

8.           Suurendada kohtute sõltumatust ja tõhusust ning jõupingutusi kinnipidamistingimuste parandamiseks

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Reformida ja ajakohastada kohtusüsteemi, et tagada kohtute sõltumatus, erapooletus, professionaalsus, vastutustundlikkus ja parem toimimine, võttes vajaduse korral eeskujuks ÜRO ja Euroopa Nõukogu väljatöötatud normid.

· Toetada tehnilise abi kaudu kohtusüsteemi reformi raames Tuneesia tehtavaid jõupingutusi sektori ajakohastamisel, sealhulgas elektroonilise haldamise kasutuselevõtt, õigusemõistmisele juurdepääsu parandamine ja kohtusüsteemis osalejate võimekuse suurendamine.

· Kehtestada mehhanismid/meetmed üleminekuperioodi õigusemõistmise valdkonnas.

· Reformida karistusseadustikku ja kriminaalkohtumenetluse seadustikku, et ühtlustada need rahvusvahelise õigusega inimõiguste valdkonnas.

· Tugevdada meetmeid kinnipidamis- ja vanglatingimuste parandamiseks, eelkõige alaealiste puhul, ning tagada kinnipeetute õiguste austamine, sealhulgas õiguskaitseametnike koolitamise ja nende võimekuse suurendamise kaudu.

III.         Dialoog ja koostöö inimõiguste ja põhivabadustega seotud teemadel

9.           Dialoog ja koostöö inimõiguste ja põhivabadustega seotud küsimustes

            Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Tugevdada Tuneesia ja ELi dialoogi ja koostööd inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja edendamise valdkonnas.

· Süvendada dialoogi seoses koostööga rahvusvahelistes institutsioonides, eelkõige ÜROs.

10.         Rahvusvaheliste konventsioonide elluviimine inimõiguste valdkonnas ja koostoimimine ÜRO erimenetluste ja -mehhanismidega

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Tagada, et austataks põhimõtet, mis näeb ette ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonide ülimuslikkuse riigisisese õiguse suhtes.

· Viia järk-järgult lõpule Tuneesia ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonide[4] ülevõtmise ja rakendamise protsess, eesmärgiga loobuda reservatsioonidest.

· Teha koostööd ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga ja arendada koostoimimist ÜRO erimehhanismidega inimõiguste valdkonnas, eelkõige pärast Tuneesia ÜROle esitatud alalist kutset (alates 2011. aasta veebruarist).

· Toetada 2012. aasta mais tehtud inimõiguste olukorra üldisel korrapärasel läbivaatamisel põhinevaid soovitusi, milles rakendamise on Tuneesia heaks kiitnud.

11.         Sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse austamine kooskõlas ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Suurendada ühinemise ja rahumeelse kogunemise vabadust ning sõna- ja arvamuse avaldamise vabadust ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti komitee ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldise korrapärase läbivaatamise käigus antud asjakohaste soovituste alusel, sh valitsusväliste organisatsioonide ja osalejate kohta antud soovitused.

· Viia uus ajakirjanduskoodeks kooskõlla rahvusvaheliste normidega, eelkõige kaotada vabaduskaotuslik karistus ajakirjanduse ja laimuga seotud õigusrikkumiste eest ning tagada allikate kaitse.

· Tagada vaba ja piiranguteta juurdepääs uutele tehnoloogiatele, sealhulgas internetile, ning kindlustada sõnavabadus ja teabe levitamine internetis kooskõlas rahvusvaheliste normidega.

· Lihtsustada teabevahetust ning toetada Tuneesias ja Euroopas asuvate ühenduste koostööalgatusi.

12.         Naiste ja laste õiguste edendamine ja kaitsmine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Rakendada naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamist käsitlevat konventsiooni ning kohaldada võrdsete õiguste ja kodanikuvabaduste, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vabaduste põhimõtet.

· Tugevdada õigusraamistikku eesmärgiga võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu, edendada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste osalemist avalikus, poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus elus ning nende sinna integreerimist.

· Jätkata alustatud meetmeid, et tagada sooline võrdõiguslikkus, ning võidelda naiste diskrimineerimise ja naistevastase vägivalla vastu kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega; tugevdada õigusraamistikku, et pakkuda naistele paremat kaitset vägivalla kõigi vormide vastu, sealhulgas paarisuhtevägivalla vastu.

· Tugevdada kodanikuühiskonna rolli naiste ja laste õiguste edendamisel ja kaitsmisel ning toetada vastavate võrgustike loomist.

· Tugevdada ÜRO lapse õiguste komitee soovituste alusel laste õigusi, eelkõige laste kaitsmine vägivalla kõigi vormide, hülgamise ja ärakasutamise eest.

13.         Surmanuhtluse kaotamine ning võitlus piinamise ja vägivalla kõigi vormide vastu

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Säilitada de facto moratoorium surmanuhtlusele.

· Jätkata dialoogi karistusseadustiku läbivaatamise üle, eesmärgiga kaotada surmanuhtlus.

· Näha ette võimalus ühineda surmanuhtlust käsitleva piirkondadeülese algatusega, mida EL toetab ÜRO Peaassamblee raames.

· Pärast ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ratifitseerimist Tuneesia ametiasutuste poolt osutada tehnilist abi protokolli ja sellega seotud instrumentide rakendamiseks, sealhulgas abi protokollis ette nähtud riikliku ennetusorgani loomiseks.

14.         Kodanikuühiskonna rolli edendamine ja inimõiguste eest võitlejate kaitsmine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Suurendada kõigi Tuneesia ühiskonnarühmade osalemist avalikus ja poliitilises elus, eelkõige põhivabaduste valdkonna tagatiste suurendamise ning konsultatsioonide ja dialoogimehhanismide loomise kaudu.

· Kaasata põhiseaduslike ja õiguslike reformide ettepanekute tegemisse, reformide väljatöötamisse ja järelmeetmetesse kodanikuühiskonna eri osalejaid ja sidusrühmi.

15.         Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ülemaailmse kohaldamisel

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Võtta vastu riigisisesed õigusaktid Rooma statuudi rakendamiseks ja vahetada kogemusi Rooma statuudi kohaldamiseks vajalikes õiguslikes kohandustes.

· Toetada kohtunike, advokaatide ja julgeolekujõudude koolitust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusvaldkondades, eelkõige kriminaalkohtu ja riigi kohtupraktika uurimise kaudu kriminaalkohtu hõlmatud valdkondades.

IV.         Mandri- ja piirkonnaülesed algatused ja koostöö

16.         Toetada mandri- ja piirkonnaüleste integratsiooni algatuste ja projektide elluviimist

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Soodustada piirkonnasisest, sealhulgas Magribi piirkonna sisest integratsiooni, eelkõige Araabia Magribi Liidus ja Agadiri protsessis.

· Tugevdada koostööd Magribi piirkonna piirkondlikes institutsioonides, foorumis 5+5, Vahemere foorumis, Vahemere Liidus, ELi ja Aafrika partnerluses ja piirkondlikes organisatsioonides nagu Sahara ja Saheli piirkonna seirekeskus.

· Algatada dialoog kolmepoolsete koostöövõimaluste üle, mis kaasaksid Tuneesia ja Euroopa riikliku ja erasektori osalejaid ning annaksid hoogu Aafrika arengule.

V.          Koostöö justiits- ja julgeolekuvaldkonnas

17.         Riikide vahel õigus- ja kohtualast koostööd käsitlevate õigusaktide edendamine ja kohaste kaasnevate meetmete kehtestamine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Alustada esimesel võimalusel aruteluga peamiste rahvusvaheliste konventsioonide üle, eelkõige Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames perekonnaõiguse valdkonnas koostatud konventsioonid.

· Jätkata konkreetsete lahenduste leidmise edendamist vanemliku vastutuse pinnal tekkivate konfliktide ennetamiseks, juhtimiseks ja lahendamiseks, sealhulgas eri kodakondsusega lahutatud vanemate laste küsimus.

· Jätkata dialoogi rahvusvahelise lastekaitse ja perekonnaõiguse küsimustes seoses Tuneesia osalemisega piiriüleseid pereküsimusi käsitleva õiguskonverentsi töös (Malta protsess).

· Uurida võimalust allkirjastada, ratifitseerida ja rakendada peamisi rahvusvahelisi konventsioone, nagu tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamist käsitlev 1965. aasta Haagi konventsioon, tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumist käsitlev 1970. aasta Haagi konventsioon, lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamist käsitlev 1980. aasta Haagi konventsioon, vanemlikku vastutust ja lastekaitset käsitlev 1996. aasta Haagi konventsioon.

18.         Õigusalase koostöö tugevdamine ja kahe poole õigussüsteemide lähendamine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Anda ülevaade Tuneesia ja ELi õigusalasest koostööst ja selle intensiivistamise meetmetest.

· Jätkata Tuneesia ratifitseeritud ÜRO konventsioonidega (ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon ja korruptsioonivastane konventsioon) sätestatud meetmete elluviimist.

· Luua programm, millega toetada Tuneesia kohtusüsteemi ajakohastamist ja sõltumatust.

19.         Tuneesia ja liikmesriikide kohtute ja politsei koostöö tugevdamine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Anda ülevaade Tuneesia ja ELi koostööst, eesmärgiga seda intensiivistada, eelkõige kogemuste vahetamise teel ELi liikmesriikide õigus- ja julgeolekuvaldkonna õppeasutuste ja nende Tuneesia ametivendade vahel.

· Tagada asjakohastes rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud meetmete kohaldamine.

20.         Korruptsioonivastase võitluse tugevdamine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Vahetada teavet Euroopa ja Tuneesia õigusaktide ja strateegiate ning rahvusvaheliste õigusaktide kohaldamise teemal, vahetada häid tavasid korruptsioonivastase võitluse ja koostöö arendamise valdkonnas, sealhulgas ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni elluviimise raames.

· Toetada Tuneesia ametiasutuste jõupingutusi korruptsioonivastases võitluses, sealhulgas spetsiaalse õiguskeskuse loomist, et menetleda Tunise esimese astme kohtus korruptsioonijuhtumeid.

· Uurida võimalust toetada korruptsioonivastast asutust käsitleva 14. novembri 2011. aasta dekreetseaduse nr 120 rakendamist.

· Jätkata kriminaalasjades vastastikuse õigusabi osutamise kaudu Tuneesia jõupingutuste toetamist, mille eesmärk on repatrieerida tagandatud presidendi ja tema pereliikmete pettusega omandatud hoiused ja varad, mis on praegu külmutatud ELi liikmesriikide jurisdiktsioonides, asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide raames, sealhulgas ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni kohaselt.

21.         Koostöö võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Tugevdada eri õigus- ja julgeolekuorganite koostööd terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastases võitluses, sealhulgas asjakohaste rahvusvaheliste instrumentide ratifitseerimise ja rakendamise alusel ning Tuneesia ametnike suurema osalemise kaudu konkreetsetel erikoolitustel, mis on olemas ELi liikmesriikides terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.

· Teha koostööd heade tavade ja tehniliste teadmiste vahetamise kaudu ning jätkata jõupingutusi noorte teadlikkuse parandamisel vägivaldse radikaliseerumise ja äärmusluse ohtude kõigist vormidest, et neist sirguks avatud ja sallivad inimesed ning et nad tunneksid solidaarsust muu hulgas ka terrorismi ohvritega ning et neid kaitsta kuritegevusele, eelkõige terrorismile kaldumise eest.

· Toetada Tuneesia jõupingutusi, et tagada muu hulgas julgeolekusektori reformi raames terrorismivastases võitluses inimõiguste austamine.

22.         Organiseeritud kuritegude vastase võitluse rahvusvahelised vahendid

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Vahetada teavet ja kogemusi ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni (2000. aasta konventsioon ja selle lisaprotokollid) rakendamise valdkonnas.

· Töötada välja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitlevad õigusaktid kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste normide ja dokumentidega.

23.         Inimkaubanduse vastase võitluse meetodite ja vahendite ning selle kaubanduse ohvrite kaitse väljatöötamine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Võtta vastu õigusraamistik inimkaubanduse vastaseks võitluseks ja sellise kaubanduse ohvrite kaitsmiseks.

· Suurendada eri õigustöötajate ja julgeolekujõudude võimekust, eelkõige eriotstarbeliste koolitusmeetmete kaudu, mis on suunatud oskuste omandamisele inimkaubanduse vastase võitluse ja selle kaubanduse ohvrite kaitse valdkonnas.

· Algatada dialoog, et jõuda kokkuleppele ühises lähenemisviisis võitlusele, mis on suunatud värbajate, ohvreid vedavate inimeste, ettevõtjate, muude vahendajate, klientide ja kasusaajate vastu.

· Tugevdada toetust kõige haavatavamatele rühmadele (naised ja lapsed).

· Töötada välja ebaseadusliku sisserände ennetusmeetmed, mis on suunatud ennekõike kõige haavatavamatele rühmadele, tehes seda eelkõige toetusmeetmete, sh Euroopa abi pakkumise kaudu, mille eesmärk on soodustada ühisarengut, elatusallikate ja töökohtade loomist ning elutingimuste ja -keskkonna parandamist piirkondades, mis kannatavad suurenenud sisserändesurve all.

VI.         Koostöö rände, liikuvuse ja julgeoleku valdkonnas

24.         Varjupaigataotlejate ja pagulaste kaitse

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Tuneesia arendab koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, et võimaldada viimasel oma tööd teha.

· Tuneesia töötab välja ja rakendab rahvusvahelistel põhimõtetel ja normidel põhinevad varjupaigapoliitikat käsitlevad õigusaktid ning loob varjupaigataotlejate ja pagulaste kindakstegemise, kaitse, abistamise ja vastuvõtmisega tegeleva ametiasutuse.

· EL pakub tuge Tuneesiale riiklike õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel ning varjupaikade valdkonnale spetsialiseerunud asutuse võimekuse suurendamisel, sealhulgas nõuannete, koolituse ja tehnilise toe kaudu.

· EL ja Tuneesia vahetavad üksteisega teavet oma poliitika, õigusaktide ja olukorra kohta, mis on seotud varjupaigaküsimustega.

25.         Koostöö rände, liikuvuse ja julgeoleku valdkonnas

· Arendada dialoogi rände, liikuvuse ja julgeoleku teemal, eesmärgiga sõlmida liikuvuspartnerlusleping ja viia ellu selles lepingus sätestatud meetmed.

VII.        Uimastid

26.         Uimastiäri ja uimastite kuritarvitamise vastase võitluse tugevdamine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Toetada ÜRO konventsioonides (1967, 1971, 1988) sätestatud asjakohaste põhimõtete ja ÜRO Peaassamblee eriistungil sõnastatud põhimõtete elluviimist.

· Käivitada erikoolituse meetmed kõnealuses valdkonnas seaduste kohaldamise eest vastutavate asutuste jaoks.

· Töötada välja ja viia ellu uimastite kasutamise ennetusprogrammid ning narkosõltlaste ravi- ja taastusraviprogrammid.

VIII.      Rahapesu, majandus- ja finantskuriteod

27.         Rahapesuvastaste jõupingutuste ja koostöö suurendamine

Tegevus ja konkreetsed eesmärgid

· Jätkata tõhusa õigusraamistiku väljatöötamist rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas kooskõlas Euroopa õigusaktide ja rahapesuvastase töökonna (Financial Actions Task Force, FATF) soovituste põhimõtetega; määrata kindlaks haldus- ja tehnilise abi ning koolitusvajadus.

· Süvendada koostööd politseiasutuste vahel ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu rahapesuvastane töökond ja Euroopa Nõukogu, ning ELi liikmesriikide vastavate teenistustega, eelkõige teabevahetuseks Euroopa ja Tuneesia rahapesu andmebüroode (Financial Intelligence Units, FIU) vahel.

B.           Majanduslik ja sotsiaalne integratsioon: ühise majandusruumi loomine

1. sammas – makromajanduslik raamistik ja riigi rahandus

28.         Makromajandusliku raamistiku stabiliseerimine

· Elavdada ja kiirendada majanduskasvu.

· Suurendada majanduse vastupidavust makromajanduslike alusnäitajate parandamise kaudu, eelkõige välismaksete ja riigieelarve valdkonnas.

· Teha kõik vajalik riigivõlgade ja riigi välisvõla jätkusuutlikkuse tagamiseks.

· Jätkata riigivõla haldamise parandamist käsitleva uuringu järelduste elluviimist, jälgides riigivõlakirjade emissioone ja juhtides riigi rahavooge.

29.         Riigirahanduse haldamise konsolideerimine

· Algatada arutelu toiduainete ja energiatoetuste süsteemi reformi üle raha ülekandmiseks kõige haavatavamatele rühmadele.

· Jätkata eelarve eesmärgipõhist haldamist.

· Parandada eelarvevaldkonna läbipaistvust, liikudes keskpikas perspektiivis riigi, kohalike omavalitsuste, sotsiaalkindlustuskassade ja avalik-õiguslike haldusasutuste finantstehingute konsolideeritud tulemuste avaldamise poole.

30.         Maksureformi jätkamine

· Jätkata maksusüsteemi reformi, et tagada õiglasem maksustamine.

· Jätkata maksuameti ajakohastamist (kutseõpe, arvutistamine ja uute kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine, maksuameti valitsemine ja infosüsteem).

· Jätkata ja süvendada dialoogi heade maksuhaldustavade, sealhulgas ELi ettevõtete maksustamise tegevusjuhendi põhimõtete üle, eesmärgiga tagada võrdne keskkond vastavalt sellele, kuidas areneb Tuneesia integreerimisprotsess ELi siseturuga.

· Edendada kogemuste ja oskusteabe vahetamist ELi liikmesriikide maksusüsteemide kohta.

31.         Riigihangete ja kontsessioonilepingute sõlmimise menetluste läbipaistvuse ja tõhususe suurendamine (kõnealust meedet arutatakse siseturu allkomitees).

· Jätkata Tuneesia õigusaktide ühtlustamist rahvusvaheliste ja Euroopa normidega, et tagada järgjärguline avanemine, tõhusus, vastutustundlikkus, läbipaistvus, võrdne juurdepääs teabele ja konkurents.

· Jätkata riigihangete haldus-, juhtimis- ja täitmise kontrollimenetluste ajakohastamist, eelkõige elektrooniliste menetluste kasutuselevõtmist riigihangetes.

· Jätkata tõhusat koolitusprogrammi, mis on suunatud ostjatele/riigi eelarvevahendite käsutajatele ja kohalikele omavalitsustele ning ametnikele, kes kontrollivad lepingute sõlmimist ja täitmist.

· Tugevdada Tuneesia ja Euroopa ametivendade, eelkõige riigihangete riikliku seirekeskuse ja Euroopa Komisjoni hangetega tegelevate pädevate talituste koostööd ja kogemuste vahetamist andmete jälgimise ja haldamise valdkonnas.

· Edendada koostööd ning kogemuste ja teabe vahetamist riigihangete sõlmimisega seotud vaidluste lahendamisel kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa normidega, eesmärgiga koostööd ning kogemuste ja teabe vahetamist vajaduse korral kohandada.

2. sammas – valitsemistava, konkurentsivõime ja ettevõtluskeskkond

2.1. Valitsemistava ja haldusreform

32.         Avaliku halduse tugevdamine

· Koostada valitsemistava käsitleva teabevahetuse strateegia.

· Luua valitsemistava puudutav osalusportaal.

· Korraldada hinnangute uuringuid ja tugevdada avalike poliitikameetmete hindamist ning koostada otsuste langetamise hindamist võimaldavad tulemusnäitajad.

· Luua riiklik eetikasüsteem.

33.         Sisefinantskontrolli tugevdamine avalikus sektoris

· Koostada riigirahanduse sisekontrolli poliitikat ja strateegiat käsitlev dokument (finantsjuhtimine, finantskontroll ja siseaudit), tuginedes rahvusvahelistele parimatele tavadele ja standarditele, sealhulgas teostada rahvusvaheliste raamistike ja standardite ning Tuneesias praegu kasutusel oleva avaliku sisekontrolli tava võrdlev analüüs.

· Tugevdada võrdleva uuringu tulemuste ja strateegiadokumendi alusel õiguslikku ja reguleerivat raamistikku ning vajaduse korral edendada avalikus sektoris sisefinantskontrolli koordineerimist ning kohast halduslikku ja institutsioonilist võimekust (koolitused, suunised, auditeerimise käsiraamatud, audititarkvara, sertifitseerimine jne).

· Teostada tulude, riiklike kulude, varade ja kohustuste kontrolli ja järelevalve valdkonnas järkjärguline ühtlustamine rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodikate ning ELi parimate tavadega.

34.         Kontrolli ja välisauditi tugevdamine

· Ühtlustada järk-järgult kontrollikoja ja üldkontrolliorgani kontrollimehhanisme välisauditi valdkonna rahvusvaheliste standardite ja ELi parimate tavadega.

· Suurendada kontrollikoja kui kõrgeima kontrolliasutuse haldus- ja menetlussuutlikkust, piirates tema rolli välisaudititega, tugevdades tema sõltumatust ja jälgides, et parlament tema eelarve heaks kiidab ja et tema aruanne avaldatakse.

· Suurendada haldus- ja finantskontrolli kõrge komitee võimekust kontrollimissioonide koordineerimisel (kavandamine, kontrollimehhanismid, töövahendid) ja seda käsitlevate aruannete üle järelevalve teostamisel.

· Suurendada haldussuulikkust ja arendada kogemuste vahetamist selliste rikkumis- ja pettusjuhtumite varajasel avastamisel, mis võivad mõjutada riiklike ja rahvusvaheliste, sealhulgas ELi vahendite eraldamist ja haldamist.

· Edendada avaliku sektori projektide, meetmete ja poliitika hindamist ning auditi- ja hindamisvahendite väljatöötamist.

· Suurendada võimekust kontrollida avaliku sektori meetmete ja halduse asjakohasust ning edendada majanduslikumalt soodsaima pakkumise kasutamist.

· Avaliku sektori audiitorite sertifitseerimissüsteemi loomine.

· Tagada koostöö ELi vastavate institutsioonide ja asutustega kohapealsetes kontrollides, mis on seotud ELi fondide haldamise ja kontrolliga.

35.         Soodustada statistiliste meetodite ühtlustamist Euroopa normidega (assotsieerimislepingu artikkel 60)

· Töötada välja strateegia Euroopa ja rahvusvaheliste mõistete, liigituste, normide ja metoodika ühtlustamise konsolideerimiseks, eelkõige majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase statistika valdkonnas.

· Parandada statistika kvaliteeti (muu hulgas asjakohasus seoses aastatuhande arengueesmärkide, säästva arengu eesmärkide ja teiste valdkondade arenguga), kättesaadavust ja selgust (statistika levitamine ja kasutajate teadlikkuse suurendamine), õigeaegsust ja täpsust (Eurostati ja Tuneesia riikliku statistikaameti vahelise andmeedastuse ammendavus).

· Koostada keskpika perspektiivi tegevuskava Tuneesia riikliku statistikaameti ja teiste statistikaga tegelevate struktuuride uuendamiseks (institutsioonilised ja õiguslikud aspektid), tegeledes eelkõige personali, planeerimise ja statistika koostamise, analüüsi ja levitamisega jne.

· Toetada Tuneesia riiklikku statistikaametit avalikult kättesaadavate andmete kvaliteedimärgise loomisel kooskõlas Euroopa parimate tavadega.

· Tugevdada ELi ja Tuneesia koostöömeetmeid statistika valdkonnas, et töötada välja Tuneesia riiklik statistikasüsteem ja tagada selle parim integratsioon rahvusvahelisse statistikasüsteemi.

· Osaleda statistika arendamise eesmärgil aktiivselt (Magribi ja Vahemere) piirkondliku strateegia väljatöötamisel ja elluviimisel.

· Edendada piirkondlikku ja allpiirkondlikku koostööd ning parimate tavade vahetamist, et aidata parandada statistiliste andmete kvaliteeti ja tagada nende võrreldavus rahvusvahelisel tasandil.

36.         Avaliku halduse ajakohastamise jätkamine

· Jätkata haldusteenuste kvaliteedi parandamist, haldusmenetluste lihtsustamist ja nende menetluste tähtaegade lühendamist ning e-halduse tugevdamist.

· Parandada suhteid teenuste kasutajatega ja arendada teabevahetust eelkõige kodanike ärakuulamise mehhanismide loomise ja avaliku arvamuse küsitluste läbiviimise jm kaudu.

· Luua eri riiklikes struktuurides haldusteenuste osaluspõhine hindamissüsteem.

· Tagada kasutajatele lähiteenused, avades avalikke teenuseid osutavaid keskusi eelkõige piirkondades, kus haldusteenuste pakkumine on piiratud.

· Luua mehhanismid ja vahendid, mis on vajalikud, et tagada haldusdokumentidele juurdepääsu käsitleva dekreetseaduse kohaldamine.

· Aidata kaasa korruptsioonivastasele võitlusele korruptsioonijuhtumitest teatamise mehhanismide loomise kaudu.

· Pakkuda Tuneesia ametnikele koolitusi ühenduse poliitikavaldkondadest ja programmidest.

2.2. Teadmistepõhine konkurentsivõimeline majandus

37.         Tuneesia majanduse tulemuste ja konkurentsivõime parandamine

· Jätkata struktuurireforme eesmärgiga tugevdada majanduse konkurentsivõimet, edendada Tuneesia ja ELi majandusdialoogi ning soodustada majanduse elavdamise strateegiat, võttes aluseks algatuse 2020 (säästva majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks).

· Edendada majanduse struktuurimuutust sellises suunas, et majanduse mootoriks saaksid suure lisandväärtusega sektorid, et tootmine kasvaks ja et selle mõju majanduskasvule suureneks.

· Jätkata tööstuse ajakohastamise programmi, tagada, et jätkuksid Tuneesia ja Euroopa struktureerimisprogrammid, mille eesmärk on toetada ettevõtete konkurentsivõimet ja innovatsiooni, näiteks ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsu lihtsustamise toetusprogramm ning teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemi toetusprojekt; kiirendada ELi toetusel põllumajandussektori ajakohastamise programmide elluviimist.

· Kiirendada ELi toetuse eraldamise kaudu teenuste ajakohastamise programmi elluviimist ning info- ja seiresüsteemi loomist, viia tööturul omavahel paremini vastavusse pakkumine ja nõudlus ning suurendada koostööd kvaliteedi ja sertifitseerimise ning ettevõtluse, liitude ja võrgustike loomise valdkonnas.

· Viia ellu valitsuse strateegia erainvesteeringute arendamise, sealhulgas erastamise valdkonnas.

· Töötada välja valitsuse strateegia taristusektori avamiseks erasektorile ning raamseadus avaliku ja erasektori partnerluse kohta.

2.3. Atraktiivsem ettevõtluskeskkond

38.         Ettevõtluskeskkonna parandamine

· Vaadata läbi investeerimist ja ettevõtlustava reguleeriv õigusraamistik ja tugevdada seda, eesmärgiga raamistikku lihtsustada ning läbipaistvamaks ja tõhusamaks muuta.

· Luua kohalike ja välismaiste investorite ühtse kontaktpunktina tegutsev investeeringute riiklik asutus ning riiklik investeerimisfond.

· Aidata kaasa ettevõtete jaoks soodsa keskkonna loomisele, pöörates tähelepanu eelkõige kohtusüsteemi reformi jätkamisele, sealhulgas kohtu täitemenetlustele, kohtunike spetsialiseerumise suurendamisele ning pankrotiõiguse reformimisele.

· Luua mehhanismid, millega jälgida ja kontrollida Tuneesia ettevõtluse halduskeskkonda ja rahvusvahelist tava selles valdkonnas.

· Suurendada Tuneesia atraktiivsust suure lisandväärtusega tegevuse jaoks ja toetada piirkonda tehtavate investeeringute suurendamist, sealhulgas piirkondliku potentsiaali ja eripärade kindlakstegemise ja esiletoomise kaudu.

39.         Investeeringute ja partnerluse edendamine ja kohalike investeeringute kinnistamine

· Julgustada Tuneesia ja Euroopa ettevõtete ja klastrite partnerluste arendamist ning soodustada tehnosiiret.

· Koondada kohalikud ettevõtted välisinvesteeringute ümber, õhutamaks innovatsiooni ja sisemaise majanduse arengut.

· Soodustada Tuneesia ja Euroopa tööandjate liitude koostööd ja muuta selline koostöö normiks ning toetada Tuneesia-ELi majandusfoorumi korraldamist.

40.         Äriühinguõiguse ühtlustamine, et tagada kõigi poolte kaitse, ja ettevõtlustegevuse soodustamine

· Aidata kaasa äriühinguõiguse ühtlustamisele Euroopa ja rahvusvaheliste normidega.

· Tagada aktsionäride kaitse kooskõlas Euroopa normide ja tavadega kõnealuses valdkonnas.

· Kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste normidega i) abistada erasektorit eri liiki ettevõtete jaoks hea valitsemistava suuniste koostamisel ning ii) koostada riigiasutuste jaoks hea valitsemistava suunised.

· Ajakohastada äriregistri praktilist haldamist ja kolmandate isikute teavitamiseks kasutatavat ametlikus väljaandes teadete avaldamise süsteemi.

41.         Finantsauditi valdkonna Euroopa ja rahvusvaheliste normide vastuvõtmine ning Tuneesia ettevõtete raamatupidamissüsteemi reformi läbiviimine kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega

· Jätkata jõupingutusi raamatupidamisarvestuse kohustusliku auditeerimise kvaliteedi parandamise edendamisel.

· Jätkata jõupingutusi ettevõtete raamatupidamissüsteemi arendamisel, et võtta vastu Euroopa ja rahvusvahelised raamatupidamisstandardid.

· Tagada koostöö ELi institutsioonide ja asutustega, kelle ülesandeks on standardite väljatöötamine ja raamatupidamisarvestuse kohustusliku auditeerimise järelevalve.

42.         Koostöö tugevdamine ettevõtluspoliitika valdkonnas

· Tugevdada koostööd ELiga poliitikameetmete valdkonnas, mis soodustab Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta koostamise kaudu väikeseid ja keskmisega suurusega ettevõtteid, võttes eelkõige aluseks väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” ja täites lüngad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetusteenustes.

· Lõimida vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise kaudu Tuneesia väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted tihedamalt Euroopa ettevõtlusvõrgustikku.

· Aidata kaasa Tuneesia osalemisele ettevõtete ning VKEde konkurentsivõime programmis.

· Toetada ettevõtete loomise mehhanismide parandamist ning soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, tugevdades omakapitali investeerimisvahendeid ning eelrahastamismehhanisme noorte ettevõtjate ja innovaatilise tegevuse jaoks.

· Tugevdada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugistruktuuride institutsioonilist võimekust, eelkõige investoritele suuniste, turunduse ja äriplaanide koostamise raames.

· Arendada investeerimisfondide tegevust ja suurendada nende tegutsemist piirkonnas.

3. sammas. integratsiooni süvendamine ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimine

Mõlemad pooled rõhutavad tahet jätkata oma majanduse järkjärgulist integreerimist, eesmärgiga saavutada kaubanduse suurema soodustamise kaudu ühine majandusruum ning käivitada võimalikult kiiresti läbirääkimised põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu („vabakaubandusleping”) sõlmimiseks, arvestades Tuneesia võetud kohustust viia läbi demokraatlikud ja majanduslikud reformid.

Põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus sätestatakse turulepääsu võimaluste ja investeerimiskliima parandamine ning selleks vajalike majandusreformide suurem toetamine. Assotsieerimislepingu lahutamatu osa moodustavas põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus käsitletakse paljusid ühist huvi pakkuvaid valdkondi (loetelu ei ole ammendav, õigusaktide ühtlustamise raamistikus pannakse rõhk mõlema poole valitud prioriteetsetele sektoritele):

· suurem liberaliseerimine, et parandada mõlema poole konkreetset olukorda arvesse võttes põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kalatoodete ja tööstustoodete turulepääsu;

· tööstustoodete tehnilised normid, standardid, vastavushindamine ja turujärelevalve;

· sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed;

· teenuskaubanduse liberaliseerimine ja investeeringute kaitse;

· riigihanked;

· konkurentsipoliitika;

· kapitali liikumine ja maksed;

· intellektuaalomandi õiguste kaitse, sealhulgas Tuneesia ja Euroopa geograafiliste tähiste kaitse;

· toll;

· kaubanduse soodustamine;

· dialoog kaubanduse kaitsemeetmete üle;

· kaubandus ja säästev areng.

Vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste ajal võtavad mõlemad pooled arvesse teatavate sektorite tundlikkust ja sätestavad poolte arengu erinevusi arvestavad asümmeetrilised kohustused. Vabakaubanduslepingus tuleb kindlaks määrata ka prioriteedid, et ühtlustada õigusaktid vastastikuste huvide alusel ühenduse õigustikuga, ning kasutada dünaamilist lähenemisviisi, mis võimaldab hiljem täiendavalt õigusakte ühtlustada ja neid järk-järgult rakendada.

Seega on mõlema poole eesmärk saavutada vabakaubanduslepingu kaudu järgmist:

3.1 parem juurdepääs kaubaturgudele tariifsete ja mittetariifsete tõkete eemaldamise kaudu

43.         Põllumajandustooted ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimused

· Jätkata ja viia vajaduse korral lõpule läbirääkimised põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete ja kalatoodete kaubanduse liberaliseerimise üle.

· Suurendada koostööd, et parandada looma- ja taimetervist ning toiduohutust, võttes arvesse loomade heaolu, ning lihtsustada põllumajandustoodete kaubandust Tuneesia ja ELi vahel.

· Jätkata Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamise lepingu ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja codex alimentarius’e rahvusvaheliste standardite rakendamist.

· Ühtlustada järk-järgult asjaomaste organisatsioonide standardite alusel Tuneesia õigus- ja haldusnormid sanitaar-, fütosanitaar- ja loomade heaolu valdkonnas kehtivate ELi omadega, eesmärgiga saavutada samaväärne kaitse, sealhulgas elusloomade, loomasööda ja toiduainete hügieenieeskirjade, identifitseerimise ja jälgitavuse osas.

· Võtta vastu toiduohutust käsitleva raamseaduse eelnõu ja hakata seda rakendama,

· Tugevdada ja ajakohastada institutsioone ja laboreid, sealhulgas seoses põllumajandustoodete akrediteerimisega.

· Teha koostööd eesmärgiga parandada loomahaiguste ja taimedele kahjulike organismide ennetamise ja nende vastu võitlemise viise, sealhulgas asjaomaste kutseasutuste loomine.

· Vahetada tehnilist oskusteavet ja kogemusi, sealhulgas Euroopa Komisjoni koolitusprogrammi töötubades „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” osalemise kaudu.

· Jätkata koostööd tervisealaste hoiatuste valdkonnas, eelkõige ELi varase hoiatamise süsteemi raames.

· Ajakohastada ja tugevdada sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli piiridel, sealhulgas piirikontrollipunktide taristu.

44.         Tööstustooted

· Viia lõpule akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve horisontaalsete õigusaktide kohandamine, eesmärgiga ühtlustada need 2008. aasta Euroopa uue horisontaalse õigusraamistikuga.

· Valitud prioriteetsetes sektorites viia lõpule valdkondlike õigusaktide kohandamine, Euroopa standardite vastuvõtmine ja vastuoluliste standardite väljajätmine ning teha kindlaks võimalikud täiendavad sektorid.

· Jätkata akrediteerimise, standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja turujärelevalve eest vastutavate institutsioonide ajakohastamist ja viia see lõpule, eelkõige mestimis- ja tehnilise abi projektidest saadud soovituste elluviimise ning teabe ja oskusteabe vahetamise kaudu, samuti vastutavate institutsioonide integreerimise kaudu Euroopa ja rahvusvahelistesse struktuuridesse.

· Viia lõpule ehitusmaterjalide ja elektritoodete sektorite ettevalmistamine, rääkida läbi ja sõlmida nende kahe prioriteetse sektori jaoks tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping; ülejäänud prioriteetsed sektorid – eelkõige masinad, surveseadmed ja mõõteriistad – võib lepingule õigusaktide ühtlustamise käigus järk-järgult lisada.

· Jätkata ettevõtjate, eelkõige Tuneesia väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate teadlikkuse parandamist ning pakkuda neile Tuneesia vastuvõetud Euroopa direktiivide ja standardite kohaldamisel vajalikku tuge.

· Rakendada tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut, laiendada seda ja tagada selle jätkusuutlikkus ELi asjakohase toega.

45.         Kaubavahetuse lihtsustamine ja arendamine

· Sõnastada uuesti väliskaubandusrežiim, et vähendada mittetariifseid tõkkeid, ja tugevdada vahendeid ja organeid, mis on seotud kaubavahetuse, teadlikkuse parandamise ja kontrolli ning õigusaktide kohaldamisega.

· Suurendada võimaluse piires koostööd, eelkõige teabevahetuse kaudu kaubanduskaitse valdkonnas.

· Tugevdada tehniliste kaubandustõkete kontaktpunkte, et parandada teabe edastamist ning ELi ja Tuneesia koostööd ja vahendada teavet ettevõtjatele.

46.         Päritolureeglite läbivaatamine

· Sõlmida Euroopa-Vahemere sooduspäritolureegleid käsitlev piirkondlik konventsioon.

· Jätkata läbirääkimisi kõnealuste reeglite üle, eesmärgiga neid lihtsustada ja võtta neis arvesse tehnilisi ja tehnoloogilisi muutusi tööstusvaldkonnas ning arenguprioriteete Tuneesia teatud strateegilistes sektorites nagu tekstiili- ja põllumajanduslike toiduainete tööstus, leevendamaks tariifsete soodustuste vähenemise mõju piirkonnas.

47.         Tollialane koostöö

· Viia jätkuvalt ellu tollimeetmeid, mis soodustavad kaubavahetuse lihtsustamist, tagades samas rahvusvahelise logistikaahela turvalisuse (digitaalselt töödeldava riskiteabe analüüs, järelkontroll, tuntud ja sertifitseeritud ettevõtjate puhul lihtsustatud tollivormistusmenetluste laialdasem kasutamine, õigusaktide läbipaistvus, ühtse kontaktpunkti katseprojekti laiendamine jne).

· Jätkata tööd integreeritud haldamise saavutamiseks teiste piiril tegutsejatega.

· Tugevdada dialoogi volitatud ettevõtjate süsteemi teemal, eesmärgiga ühtlustada Tuneesia reegleid ELi omadega; kui kõik tingimused on täidetud, sõlmida Tuneesia tolliameti ja ELi tolliasutuste vahel leping volitatud ettevõtjate staatuse vastastikuse tunnistamise kohta.

· Jätkata Tuneesia tolli institutsioonilise võimekuse suurendamist.

· Osaleda programmis „Toll 2020”.

48.         Intellektuaalomandi õigused: ühtlustada järk-järgult Tuneesia õigusnorme Euroopa normidega ja tugevdada nende sätete tõhusat kohaldamist, sealhulgas kohtute tasandil

· Jätkata Tuneesia õigusnormide ühtlustamist ELi normidega tööstusomandi, autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste valdkonnas ning viia lõpule assotsieerimislepingus sätestatud rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemine (ELi ja Tuneesia normide erinevuste analüüs, muudetud õigusaktide vastuvõtmine).

· Ühtlustada Tuneesia õigusaktid ELi omadega geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse valdkonnas (ELi ja Tuneesia normide erinevuste analüüs, muudetud õigusaktide vastuvõtmine).

· Suurendada haldusalast ja kohtute võimekust, eelkõige seoses piraatluse ja võltsimisega ning koostöös ELi tasandi institutsioonide, organite ja erasektoriga (korrapäraste meetmete kehtestamine; tegevuskava, dialoog).

· Suurendada vahendeid, et tagada intellektuaalomandi õigustele tõhus ja veenev kaitse (tolli volituste ja võimekuse suurendamine, karistuslikud ja kohtulikud järelmeetmed, võltsimise ja piraatluse poolt riigi loome- ja innovatsioonipotentsiaalile avaldatava mõju hindamine).

· Jätkata teadlikkuse parandamist ja koolitusi intellektuaalomandi valdkonnas.

3.2 Teenuste ja teenusteosutajate parem turulepääs ja asutamisvabadus

49.         Teenuskaubanduse ja asutamisõiguse liberaliseerimine

· Jätkata ja viia lõpule läbirääkimised teenuskaubanduse ja asutamisõiguse liberaliseerimise üle.

· Tagada, et ettevõtete asutamistingimused ei muutuks piiravamaks, kui need olid assotsieerimislepingu sõlmimise hetkel.

· Leppida kokku raamistik arutelu lihtsustamiseks järgmistel teemadel: i) kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine, et lihtsustada mõlema poole omavaheliste kontsessioonide elluviimist ja soodustada teenuseosutajate liikuvust; ii) punktis 25 kirjeldatud asjaomaste meetmete elluviimine.

50.         Teenuste sektori arendamine Tuneesias

· Lihtsustada haldusmenetlusi, tagades, et juurdepääs teenuste osutamisele ja nende osutamine oleksid läbipaistvad ja proportsionaalsed ning põhineksid objektiivsetel kriteeriumidel, et pakkuda teenuseosutajatele etteaimatavust ja õiguskindlust.

· Reformida finantsteenuseid (ühtlustades reguleerimise ja järelevalve valdkonnas õigusakte Euroopa ja rahvusvaheliste normidega):

· jätkata finantsturgude ja -osalejate õigus- ja järelevalveraamistiku tugevdamist, ühtlustamaks seda ELi omaga, et viia läbi järkjärguline liberaliseerimine;

· suurendada finantsturgude järelevalveasutuste õigusi, tõhusust ja sõltumatust kooskõlas rahvusvaheliste normidega;

· tugevdada krediidiasutuste kapitalibaasi ja ühtlustada riskide hindamist rohkem rahvusvaheliste normidega; töötada välja hoiuste tagamise süsteemid;

· arendada mikrokrediidi sektorit, eelkõige maapiirkondades, ja arendada ka väikestes ja keskmise suurusega põllumajanduslikes majapidamistes töötavate põllumajandustootjate vajadustele kohandatud finantsteenuseid;

· arendada reitinguagentuuride tegevust ja kehtestada selleks õigusraamistik, mis põhineb Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni ja Euroopa regulatsiooni põhimõtetel.

· Jätkata Tuneesia postisektori arendamist ja lihtsustamist asjakohase valdkondliku õigusraamistiku loomise kaudu:

· vahetada kogemusi ja oskusteavet postisektori reguleerimise teemal, pidades silmas õigusraamistiku ühtlustamist ELi omaga;

· tegutseda ELi toel selle nimel, et luua postiteenuste turul üks reguleeriv asutus.

51.         E-kaubanduse edendamine ja arendamine

· Arendada koostööd võrkturunduse edendamise valdkonnas.

· Võtta omaks Euroopa ja rahvusvahelised parimad tavad.

· Kehtestada asjaomased õigusaktid ja võimaldada noortel kõrgkoolilõpetajatel hakata tööle digitaalmajanduses, luua lisandväärtust ning luua uusi töökohti.

52.         Jooksvad maksed ja kapitali liikumine: viia lõpule jooksvate maksete liberaliseerimine ja jätkata kapitalitehingute liberaliseerimisega

· Viia järk-järgult lõpule jooksvate maksete liberaliseerimine ja jätkata kapitalitehingute liberaliseerimisega kooskõlas assotsieerimislepingu artikliga 34.

· Vahetada teavet heade tavade kohta kapitali vaba liikumise piirangute kaotamise teemal.

3.3 Ausa konkurentsi keskkond

53.         Konkurentsipoliitika: jätkata õigusaktide osas võetud kohustuste täitmist ja nende konsolideerimist ning tõhusa konkurentsipoliitika elluviimist (assotsieerimislepingu artiklid 36 ja 37)

· Hinnata praegust süsteemi (kehtiv ja rakendatav õigusraamistik) ja võtta kohaseid meetmeid eelkõige monopolivastases tegevuses, et lihtsustada Tuneesia õigusaktide ühtlustamist ELi omadega, tagades samas menetlustes mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja võrdsuse.

· Jätkata konkurentsiameti staatuse tugevdamist.

54.         Riigimonopol: täita assotsieerimislepingu artiklite 37 ja 38 kohaseid kohustusi

· Vahetada teavet riigimonopolide, riigiettevõtete ja ettevõtete kohta, kellele on antud eri- või ainuõigused, selleks et aidata Tuneesiat assotsieerimislepingu artikli 37 rakendamisel.

55.         Riigiabi: viia ellu riigiabi suhtes võetud kohtused, assotsieerimislepingu artikkel 36

· Luua tingimused, et riigiabi oleks läbipaistev.

3.4 Sügavam lõuna-lõuna suunaline integratsioon

56.         ELi ja kõigi Vahemere piirkonna partnerite vabakaubanduspiirkonna loomisele kaasaaitamine

· Jätkata vabakaubanduslepingute rakendamist koos Vahemere piirkonna partneritega kohalikul, piirkondlikul ja kahepoolsel tasandil.

· Tagada Araabia-Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingu (Agadiri leping) rakendamine ja selle laienemine teistele Vahemere piirkonna partneritele kooskõlas kõnealuse lepinguga.

· Leppida kokku ja luua mehhanismid, mis lihtsustavad kaubavahetust ja soodustavad põhjalikumat integratsiooni lõuna-lõuna tasandil.

3.5 Ühtlustamine ühenduse õigustikuga

· Jätkata järk-järgult ja loogilises järjestuses Tuneesia õigus- ja regulatiivraamistiku ühtlustamist ühenduse õigustikuga, toetudes ennekõike institutsioonide toetamiseks ette nähtud ühenduse vahenditele, eelkõige asjakohastes siseturu valdkondades.

· Luua ühismehhanism, et määrata kindlaks prioriteetsed valdkonnad, kus ühtlustamine on vajalik, eri etapid ja selle teostamiseks vajalikud vahendid; et tegevuskava elluviimine õnnestuks, kehtestab Tuneesia ELi toetusel riikliku lähenemisprogrammi ühenduse õigustikuga ühtlustumiseks.

4. sammas – koostöö tööhõive, sotsiaalpoliitika ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas

57.         Tööhõivepoliitika reformide elluviimine, sealhulgas tööalase konkurentsivõime suurendamine ja inimväärse töö tagamine

· Arendada ja viia ellu riiklik tööhõive integreeritud strateegia, võttes arvesse pärast põhiseaduse vastuvõtmist koostatud majandus- ja sotsiaalprogrammi ning arvestades Euroopa tööhõivestrateegia suuniseid ja Euroopa-Vahemere piirkonna koostööraamistikus sätestatud tööhõivet ja tööd puudutavat üheksat prioriteeti.

· Tagada kvalifikatsioonide parem tööturu vajadusi arvestav kohandamine ja toetada teabe-, nõustamis- ja tööturule sisenemise tugisüsteemi loomist.

· Toetada kvalifikatsioonide tunnustamist lihtsustava sertifitseerimissüsteemi arendamist ja soodustada liikuvust, karjääri kujundamist ja tööalast konkurentsivõimet.

· Jätkata konsultatsiooni ja dialoogi tööhõive, tööalase konkurentsivõime ja inimväärse töö üle, eelkõige tööhõivet ja tööd käsitleva Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite konverentsi raames, kooskõlas turvalise paindlikkuse, õigluse ja sotsiaalse võrdsuse põhimõtetega.

· Suurendada osalemist tootliku ja ametliku töö turul, eelkõige noorte ja naiste osalemist, ning tagada aktiivse tööhõivepoliitika võrdsus, suurendades ennekõike naiste ja noortest kõrgkoolilõpetajatest pikaajaliste töötute tööturule sisenemist.

· Tugevdada aktiivsete tööhõivepoliitika meetmete korrapärase hindamise süsteemi eesmärgiga suurendada nende tõhusust ja vastavust tööturu vajadustele.

· Suurendada tööhõive ja tööturu vaatlusega tegelevate avalike teenistuste võimekust ja ajakohastada nende teenuseid, eelkõige tööhõivega seotud infosüsteemide ning avalik-õiguslike ettevõtjate, eraettevõtjate ja kodanikuühiskonna võrgustike valdkonnas.

58.         Sotsiaalsete põhiõiguste ja tööõiguse põhinormide täielik elluviimine ning sotsiaaldialoogi struktuuride tugevdamine

· Jätkata tööõigusega seotud põhimõtete, põhiõiguste, normide ja põhikonventsioonide elluviimisega seotud dialoogi ja koostööd kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1998. aasta deklaratsiooniga.

· Arendada tööhõivet käsitlevaid õigusakte paindlikuma tööturu suunas, kaitstes samal ajal töötajate õigus.

· Hoogustada Tuneesia majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi uue ühiskondliku lepingu sõlmimise ja tõhusa sotsiaaldialoogi arendamise kaudu sotsiaalpartnerite vahel: kolmepoolsete struktuuride ja ka iseseisvate kahepoolsete dialoogide tugevdamine, sealhulgas sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamine.

· Viia ellu Tuneesia inimväärse töö programm, kui Tuneesia ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on selle vastu võtnud, ja järgida selle eesmärke ja näitajaid.

· Tugevdada sotsiaaldialoogi ettevõttes ja seda ettevõtete nõuandvate komisjonide liikmete jätkuõppe kaudu, eesmärgiga parandada töövaidluste ennetamist, tootlikkust ja tööalast konkurentsivõimet ettevõttes.

· Tugevdada töötajate tervise edendamise ja kontrollimise süsteemi, hügieeni ja ohutust töökohal, sealhulgas vastavateemaliste koolituste kaudu, ettevaatuspõhimõtte omaksvõtmist, ohtlike või toksiliste ainete käitlemisega seotud tööõnnetuste ennetamist ning heade tavade ja analüüside vahetamist kõnealuses valdkonnas.

· Arendada tööohutust ja -tervishoidu käsitlevaid õigusakte, töötada välja surmaga lõppevate või raskete tööõnnetuste vähendamise ennetusstrateegia, koostada sertifitseerimise võrdlusalused ja juhised ning kaardistada tööalased ohud.

· Tugevdada ja korraldada ümber tervishoiu ja tööohutuse instituut, et see vastaks uutele riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele seoses tervishoiu edendamisega töökohal, tööõnnetuste ennetamisega ning uute lähenemisviisidega töötajate heaolu kavandamisel ja plaanimisel.

· Viia ellu tööalaste ohtude juhtimise riiklik programm, sealhulgas spetsiifilise programmi loomine tööõnnetuste ennetamiseks põllumajandus- ja kalandussektoris.

· Edendada ettevõtete sotsiaalset vastutust ja toetada ettevõtlustavasid, milles järgitakse ÜRO ülemaailmset kokkulepet ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tavasid kõnealuses valdkonnas.

59.         Sotsiaalse kaasatuse poliitika edendamine ja sotsiaalkaitse valdkonna reformide jätkamine

· Jätkata koostööd eesmärgiga tugevdada ja konsolideerida integreeritud ja tulemuslikku sotsiaalse kaasatuse poliitikat, kaasates ka kodanikuühiskonna.

· Vähendada absoluutses või suhtelises vaesuses või rahvusvaheliste standardite kohaselt eriti haavatavas olukorras oleva elanikkonna osakaalu, vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja luua vaeste rühmade jaoks infosüsteem.

· Tagada kõigi aktiivne sotsiaalne kaasatus, ergutades tööturul osalemist ja seda eriti kõige haavatavamate rühmade puhul.

· Suurendada sotsiaalstruktuuride ja kodanikuühiskonna osalejate rolli protsessis, millega toetatakse ja aidatakse integreerida tõrjutuse ohus olevaid inimrühmi, ning jätkata puuetega inimeste sotsiaalse ja kutsealase integratsiooni poliitika elluviimist.

· Reformida pensionisüsteemi ja tagada pensionisüsteemide finantsiline jätkusuulikkus ning suurendada pensionisüsteemide ja tervishoiu haldamise eest vastutavate riigiasutuste institutsioonilist võimekust.

· Liikuda sotsiaalkindlustatuse üldiseks muutmise poole ja jätkata dialoogi majanduslikel või tehnoloogilistel põhjustel töö kaotanud töötajate sotsiaalkaitset reguleeriva süsteemi parandamise üle, eelkõige Tuneesia riikliku minimaalse sotsiaalkaitse kehtestamise raames.

60.         Sotsiaalvaldkonna õigusaktides võrdse kohtlemise põhimõtete kohaldamine ja Tuneesia ja ELi vahel sotsiaalkindlustuse koordineerimise põhimõtete kehtestamine

· Tagada, et töötingimustes, tasustamisel ja koondamisel peetaks täielikult kinni võrdse kohtlemise klauslist ning see kehtib nii Tuneesiast kui ka EList pärit seaduslikult tööle võetud töötajate kohta.

· Täita täies ulatuses assotsieerimislepingus võetud kohustusi seoses töötajate ja nende pereliikmete sotsiaalkindlustusega.

· Tagada Tuneesia ja ELi kodanikele ja nende pereliikmetele sotsiaalkindlustuse valdkonnas mittediskrimineerimisklausli täielik kohaldamine.

5. sammas – piirkondlik ja kohalik tasakaalustatud ja kaasav areng

61.         Piirkondliku arengu jõupingutuste õhutamine, et vähendada piirkondade vahelisi erinevusi ja edendada kohalikku arenguvõimekust

· Toetada piirkondlike erinevuste vähendamise poliitikameetmete ja programmide elluviimist (eelkõige sotsiaalse ja kollektiivse taristu taastamise ja arendamise kaudu), võitlust tööpuuduse, vaesuse ja ebakindluse vastu ning investeeringute suurendamist eelkõige sisemaa ebasoodsaimas olukorras olevatesse piirkondadesse.

· Toetada integreeritud arenguprogrammide (maa-/linnapiirkonnad) elluviimist ja viia ellu probleemseid piirkondi (suur rändepotentsiaal, kõrge tööpuuduse määr, piiriäärsed alad) puudutavaid meetmeid.

· Parandada piirkondade kohapealset võimekust ise areneda, edendada maaelu arengut ja parandada maapiirkondade elutingimisi, kaasates protsessi samal ajal kodanikuühiskonna.

62.         Detsentraliseeritud ja piiriülese koostöö tugevdamine

· Tugevdada territoriaalset koostööd ELiga, eelkõige majandusliku arengu piirkondlike strateegiate puhul olukorra hindamisel ja kindlaks määramisel ning territoriaalse turunduse ja majandusliku edendamise osas.

· Suurendada kohaliku tasandi arengu ja majandusjuhtimise eest vastutavate asutuste institutsioonilist võimekust ja toetada kohalike omavalitsuste võimekust ajakohastavaid ja suurendavaid programme, et neist võiks saada kohaliku tasandi arengu eestvedajad.

· Rikastada, koondada ja kasutada mitut valdkonda hõlmavat piirkondlikku teavet territoriaalse oskusteabe ning piirkondliku kavandamise ja plaanimise huvides (majandusteabe territoriaalse süsteemi ühendatud kasutamine, info- ja analüüsiteenistuse arendamine ja territoriaalse majandusohutuse kindlustamine, piirkondliku arengu ja detsentraliseeritud koostöö suurendamise riikliku seirekeskuse loomine).

· Soodustada lähenemist Euroopa piirkondliku arengu ja ühtekuuluvuse mudelile, arendada piirkondlike ja kohalike arenguinstitutsioonide detsentraliseeritud koostööd ning soodustada teadmiste ja pädevuste vahetamist ja koostöösuhteid partnerluses Euroopa asutustega väljatöötatavate ja ellu viidavate projektide raames.

63.         Detsentraliseerimisprotsessi ja kohaliku valitsemise toetamine

· Pakkuda institutsioonilist tuge detsentraliseeritud poliitika kujundamisel ja toetada riigi keskse ja piirkondliku tasandi ametiasutuste ülesannete arendamist detsentraliseerimise raames.

· Toetada kohalikke omavalitsusi reguleerivate õiguslike ja reguleerivate süsteemide (seadused ja rakendusaktid), institutsiooniliste ja korraldussüsteemide (pädevused ja volitused) ja finantssüsteemide (kohalik maksundus) reformi.

· Toetada personalijuhtimise strateegia ja kohaliku tasandi inimpotentsiaali võimekuse suurendamise ja väärtustamise programmide määratlemist sihtotstarbeliste programmide kaudu nagu koolitused, ümberõpe ja täiendõpe ning koolitus- ja tugistruktuuride loomine valitud ametiisikutele.

· Toetada osalusdemokraatial põhineva valitsemistava juurutamist ja soodustada selliste projektide elluviimist, mis kohalike omavalitsuste kaudu elanikkonda kaasavad.

64.         Linnade areng ja maakasutuse planeerimine

· Toetada ruumi ja linnaruumi planeerimise ja haldamise juhtimist ning parandada keskse ja kohaliku tasandi vastastikust seost.

· Tugevdada linnaplaneerimise ja maakasutuse planeerimise ühisvõimekust.

· Parandada maakasutuse planeerimise ja linnaplaneerimise seiresüsteemi, sealhulgas vastavate seirekeskuste loomine.

6. sammas – kaasaegne taristu konkurentsivõimelise majanduse teenistuses

6.1. Transport ja logistikateenused

65.         Riikliku transpordi ja säästva transpordi arendamise poliitika elluviimine

· Viia kõigi transpordiliikide parandamiseks ellu riiklik säästva transpordi poliitika, eelkõige selleks, et tagada tõhusad, kindlad ning keskkonnamõju ja kliimamuutustele avaldatavat mõju vähendavad transpordisüsteemid, ning toetada teadusuuringute arengut.

· Jätkata Euroopa-Vahemere piirkonna transpordi teemalise dialoogi raames eelkõige programme MedaMos ja SafeMed.

· Jätkata taristupoliitika arendamist, määrates kindlaks ja hinnates eri transpordiliikide taristuprojekte, võttes arvesse eelkõige kasvuhoonegaaside vähendamise rahvusvahelisi eesmärke.

· Tugevdada ja ajakohastada sadama- ja lennujaamataristut ning täiustada kaubasadamaid.

· Tagada merekiirteede sadamateks määratud sadamate puhul teatud kvaliteedikriteeriumidest kinnipidamine (sadamataristu, sadamateenused, kontrollide ja merendusteenuste (ühendveod) menetlused ja halduslik koordineerimine).

· Arendada kõnealuse sektori strateegiaid Vahemere Liidu elluviimise raames nii, et need vastaksid eesmärkidele, mis tulenevad kaubavahetuse arengust ELiga.

· Edendada ELi tehniliste kirjelduste kohaldamist, et tagada Tuneesia raudteevõrkude koostalitlusvõime.

· Jätkata Vahemere transporditaristu, eelkõige tulevase Vahemere-ülese transpordivõrgu kavandamises osalemist ja ühenduste parandamist üleeuroopalise transpordivõrguga.

66.         Õigusnormide ühtlustamine ja institutsiooniline tugevdamine

· Käivitada läbirääkimised Euroopa-Vahemere lennunduslepingu sõlmimiseks (open sky).

· Jätkata kõigi transpordiliikide regulatiivsete ja õigusraamistike ühtlustamist Euroopa ja rahvusvaheliste normidega ning tugevdada Tuneesia transpordi eest vastutavate asutuste institutsioonilist võimekust.

· Tugevdada mereameti struktuure ja toetada selle suhete parandamist sadama käitajaga.

· Edendada kogemuste ja heade tavade vahetamist säästva transpordi valdkonnas kõigi transpordiliikide kohta.

67.         Logistika arendamine ja eri transpordiliikide vahelise koostalitlusvõime edendamine

· Jätkata teenuste ja logistikategevuse ajakohastamist, sealhulgas logistika seirekeskuse loomise toetamist ning logistika arendamise ja logistikaplatvormide võrgustiku loomise strateegia elluviimist, et tagada sujuvam kaubavahetus Tuneesia ja ELi vahel.

· Arendada koostööd, et parandada logistikavaldkonna riiklikku koolitussüsteemi ja kasutada uusi kommunikatsioonitehnoloogiaid (e-logistika).

· Tugevdada dialoogi ELi logistikaahela teemal, et kaasata Tuneesia ELi algatatud logistikaahela ja selle turvalisemaks muutmise meetmetesse.

6.2. Energia

68.         Järkjärguline lähenemine ELi energiapoliitika eesmärkidele

· Koostada dokument energiapoliitika järkjärgulise lähenemise kohta ELi energiavaldkonna eesmärkidele.

· Edendada teadusuuringute ja tehnosiirde valdkonna koostööd.

69.         Energiavõrkude ja -taristu tugevdamine, arendamine ja optimeerimine

· Arendada ja tugevdada Tuneesias (eelkõige sisemaa piirkondades) võrke, taristuid ja energiaühendusi (gaas, elekter, nafta); teha seda koos Magribi riikidega ning Euroopa-Vahemere piirkonnas (eelkõige gaasijuhtmed ja elektrivõrkude vastastikune sidumine Itaaliaga).

70.         Taastuvenergia kasutamise ja energiasäästu edendamine

· Liikuda eesmärgi poole, et 2020. aastal oleks energiabilansis taastuvate energiaallikate osakaal 20 %.

· Teha koostööd Tuneesia päikeseenergia kava ja muude Tuneesia energiasäästu meetmete raames kooskõlas Vahemere päikeseenergia kavaga.

· Tugevdada institutsioone ja ühtlustada Tuneesia õigusakte järk-järgult ELi õigusaktide ja tavadega.

· Valmistuda osalema ELi programmis „Arukas energeetika”.

71.         Tuneesia elektri- ja gaasiturgude järkjärguline integreerimine Euroopa energiaturule

· Jätkata gaasi- ja elektrisektori reforme, lähendades neid ELi õigustikule, sealhulgas elektri- ja gaasieeskirjade vastuvõtmise kaudu; luua reguleeriv asutus ja kõrvaldada järk-järgult hinnamoonutused.

· Integreerida järk-järgult Tuneesia, Maroko ja Alžeeria elektriturud.

72.         Piirkondliku koostöö tugevdamine

· Jätkata energiaalast koostööd Vahemere Liidu raames, sealhulgas eesmärgiga viia ellu Vahemere päikeseenergia kava; jätkata koostööd ka Kairo taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe piirkondliku keskuse raames.

6.3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

73.         Valdkondliku koostöö tugevdamine

· Jätkata koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, et luua ülemaailmse ulatusega kaasav infoühiskond, sealhulgas vahetada kogemusi ja oskusteavet valdkonnapõhiste õigusaktide osas, eesmärgiga ühtlustada õigusraamistik ELi omaga (näiteks Euroopa-Vahemere reguleerivate asutuste võrgustiku kaudu).

· Soodustada Euroopa ja Tuneesia reguleerivate asutuste/ametite (elektroonilise sertifitseerimise riiklik amet, riiklik sagedusteamet, riiklik telekommunikatsiooniamet) institutsioonilist koostööd, näiteks sertifitseerimise ameti kaasamisega e-allkirja projektidesse.

· Arendada koostööd elektroonilise sertifitseerimise valdkonnas, alustades e-allkirjast, ja hinnata tehnilise ja/või õigusalase oskusteabe vahetamise võimalusi.

· Vahetada kogemusi digitaalse turvalisuse ja usaldusväärsuse (küberturve) valdkonnas.

· Vahetada kogemusi ja oskusteavet, et suurendada telekommunikatsiooniturgude hindamise võimekust ja e-kaubanduse pakutavaid majanduskasvu väljavaateid.

· Suurendada süvendatud koostööd ühistel teemadel infoühiskonna ja digimajanduse valdkonnas, võttes tegevuskava võrdlusdokumendiks.

· Edendada interneti vabakasutust, sealhulgas oskusteabe ja kogemuste vahetamine Euroopa, rahvusvaheliste ja Tuneesia arengusuundumuste kohta seoses internetti puudutavate põhimõtetega.

· Tugevdada Tuneesia info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori konkurentsivõimet ja võimekust.

· Jätkata koostöö tegemist ja tagada koostöö seoses teadusuuringute ja haridusalaste võrgustikega, eelkõige Vahemere piirkondliku võrgustiku (EUROMEDCONNECT) raames, mis võimaldab juurdepääsu spetsiifilistele teadusuuringute elektroonilistele allikatele.

74.         Tehnoloogiataristu arendamine

· Arendada kaasavat infoühiskonda ja soodustada koostööd, pädevuste arendamist ja kogemuste vahetamist avalikus sektoris infotehnoloogia arenguga seotud valdkondades, eelkõige seoses riigi suurte rakenduste ümberkorraldamisega uue majandusmudeli raames nii, et need võiksid edaspidi põhineda pilvandmetöötluse tehnoloogial, avatud valitsemisel (Open Gov), avaandmetel (Open Data) ja tarkvaral kui teenusel (SaaS ehk Software as a Service).

· Lihtsustada kogemuste ja oskusteabe vahetamist infotehnoloogiate arendamise ja kasutamisega seotud normide ja standardite määratlemise ja rakendamise valdkonnas.

· Tutvustada ja arutada Tuneesia eesmärki muuta end piirkondliku telekommunikatsiooni ja interneti keskuseks.

· Soodustada maapealse digitelevisiooni võrgu peatset laiendamist ja hinnata maapealse televisiooni pikaajalisi väljavaated.

7. sammas – tugevdatud valdkondlik koostöö

7.1. Põllumajandus ja kalandus

75.         Põllumajandussektori ajakohastamise toetamine

· Toetada põllumajanduse ja maaelu arengu mitmeaastase programmi väljatöötamist.

· Toetada riikliku põllumajanduse arengustrateegia elluviimist kooskõlas peamiste suunistega toiduga kindlustatuse suurendamise, loodusvarade säästva haldamise, ekspordi väärtustamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

· Jätkata ja suurendada põllumajanduspoliitika alast koostööd ning teabe- ja oskusteabe vahetamist.

· Toetada põllumajanduse ajakohastamise programmi, mis on suunatud nii põllumajanduslikele majapidamistele kui ka põllumajanduse tugiasutustele ja -struktuuridele.

· Arendada ja konsolideerida Tuneesia põllumajandusvaldkonna kutseorganisatsioone nende esindatuse ja reklaamialase tõhususe parandamise ning põllumajanduslike ja agrotööstuslike tootmisahelate korraldamise kaudu.

· Edendada Tuneesia ja Euroopa kutsealaste ühenduste partnerlussuhteid, et tugevdada nende juhtrolli koolituse, teadmiste levitamise, nõustamise ja turustamise valdkonnas.

· Viia ellu riiklik mahepõllumajandusstrateegia ning toetada õigusaktide ja poliitikameetmete ühtlustamist ELi omadega.

· Viia ellu riiklik kalandusstrateegia, mille eesmärk on tagada kalavarude säästev kasutamine, sadamataristu konsolideerimine, kalatoodete väärtustamine ja nende konkurentsivõime suurendamine ning vesiviljeluse edendamine mere- ja magevees.

· Arendada kalavarude säästva kasutamise huvides ELi ja Vahemere piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjon (CICTA) ja Vahemere üldine kalanduskomisjon (CGPM)) koostööd.

7.2. Tööstus

76.         Konkurentsivõimelisema, väärtust ja majanduskasvu loova tööstuse toetamine

· Toetada selliste tööstusstrateegiate koostamist ja elluviimist, mis soodustavad tootmisahelates ülespoole liikumist ning paljutõotavate ja suure kasvupotentsiaaliga sektorite esilekerkimist, tehnoloogiliste ja temaatiliste tööstusvõrgustike loomist ning klastrite ja innovatsioonikeskuste arendamist.

· Arendada ja tugevdada tööstus- ja tehnoloogiataristut (tööstuspiirkonnad, tehnopargid, tööstus- ja tehnoloogiakeskused) ja toetada selle atraktiivsust eelkõige rahvusvahelisel tasandil.

· Tugevdada ettevõtete tugistruktuuride ajakohastamist ja parandada nende tegevust piirkondlikul tasandil.

· Optimeerida Tuneesia osalemist Euroopa-Vahemere tööstuskoostöö meetmete, horisontaalsete ja valdkondlike võrgustike, sealhulgas konkurentsikeskuste võrgustike elluviimises ja järelevalves.

· Aidata kaasa tööstusettevõtete lisamisele hankekeskuste ning Euroopa ja rahvusvaheliste tellijate registritesse, toetada Tuneesia-Euroopa tööstus- ja tehnoloogiapartnerluse messi korraldamist Tuneesias.

77.         Dialoogi jätkamine tekstiili-/rõivatööstuse tuleviku üle

· Toetada üleminekut alltöövõtult kaastöövõtule ja tootearendusele ning süvendada koostööd turulepääsu soodustavate kaubamärkide loomisel.

· Arendada koostööd ja oskusteabe edastamist viimistlemise valdkonnas (energia ja veetarbimise sääst) ning soodustada koostööd ja heade tavade vahetamist logistika, mitmeliigilise transpordiahela, reovee käitlemise ja tekstiilitehnika valdkonnas.

7.3. Turism

78.         Koostöö arendamine ELiga, et hoogustada turismisektori arengustrateegia elluviimist

· Lihtsustada turismisektori ja selle ettevõtete kohandumist turuarenguga ja uute infotehnoloogiatega (turismivaldkonna elektrooniline turundamine, veebiga ühilduvus).

· Tugevdada pakkumise kvaliteeti ja mitmekesisust kõigis selle aspektides ning parandada kutsepädevusi sektoris.

· Soodustada turismisektori investeeringute ja rahastamise ümberkorraldamist.

79.         Partnerlussuhete ja parimate tavade vahetamise edendamine turismiinvesteeringute ja reklaami valdkonnas turismi erasektorit kaasates

· Lihtsustada Tuneesia osalemist ELi eri programmides – innovatsioon, konkurentsivõime, märgistamine – ja soodustada pakkumise arendamist.

· soodustada foorumite korraldamist turismi investeerimis- ja partnerlusvõimaluste ning reklaamikampaaniate teemal.

7.4. Koostöö suurendamine käsitöö valdkonnas

80.         Tuneesia toetamine käsitöö riikliku arengukava elluviimisel, mille peamised eesmärgid on järgmised:

· konsolideerida ja ajakohastada käsitöö institutsiooniline, kutsealane, regulatiivne, maksualane ja finantsraamistik ning töötada välja käsitöö pikaajaline kommunikatsioonistrateegia;

· arendada käsitööliste ja käsitööettevõtjate tehnilisi teadmisi ja pädevusi koolitus-, kutseõppe-, õpi-, teadusuuringute ja innovatsioonistruktuuride ja menetluste ajakohastamise ning abistamise kaudu ettevõtete loomisel;

· edendada käsitööettevõtete kaasajastamist, kvaliteedi arendamist, turgude arendamist ja tootmistaristusse investeerimist.

7.5. Koostöö suurendamine tarbijakaitse valdkonnas

81.         Koostöö tarbijakaitse valdkonnas

· Arendada kogemuste ja oskusteabe vahetamist tarbijakaitse valdkonnas, eesmärgiga suurendada haldussuutlikkust tarbijakaitsepoliitika kohaldamisel.

· Viia lõpule Tuneesia tarbijakaitsevaldkonna õigusaktide ühtlustamine ELiga; jätkata eelkõige Tuneesia õigusaktide analüüsi seoses toodete märgistamise, koostise, tootmise ja kirjeldusega, et ühtlustada neid ELi üldpõhimõtetega.

· Suurendada liitude rolli tarbijakaitses.

· Viia ellu Tuneesia ja Euroopa tarbijakaitse eest vastutavate institutsioonide mestimisprojektidest saadud soovitused.

8. sammas – keskkonnahoidlik ja säästev majandus

8.1. Keskkond ja säästev areng

82.         Säästva arengu edendamine ja tugevdatud keskkonnakaitse poliitika kujundamine

· Parandada keskkonnaalast strateegilist planeerimist, soodustada säästvuse hindamist ning tugevdada keskkonna ja säästva arengu eest vastutavaid riiklikke ja kohalikke struktuure.

· Tugevdada bioloogilise mitmekesisuse säilitamise programme õigusraamistiku parandamise ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiakava kohaldamise kaudu kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegiakavas ajavahemikuks 2011–2020 seatud 20 eesmärgiga.

· Koostada tööstuskeskuste reostusest puhastamise programm ja soodustada riikliku kava elluviimist jäätmekäitluse, metsade säästva haldamise ja meetmete valdkonnas, mis on suunatud võitlusele rannikualade olukorra halvenemise, kõrbestumise ja pinnase kahjustumise vastu.

· Tugevdada riiklikke poliitikameetmeid veevarude mobiliseerimise valdkonnas, kasutades ebatraditsioonilisi meetmeid, näiteks reovee töötlemist.

83.         Keskkonnaalase juhtimise parandamine

· Parandada keskkonnaga seotud eri partnerite (kodanikuühiskond ja teadusringkonnad) osalemist kooskõlas Rio de Janeiro deklaratsiooni 10. põhimõttega.

· Tugevdada keskkonnaalase teabe kontrollimise, kogumise ja töötlemise süsteeme ning parandada struktuuride haldussuutlikkust ennetus-, reostuse kontrolli ja keskkonna olukorra seire meetmete elluviimisel.

· Võtta vastu keskkonnavaldkonna kommunikatsioonistrateegiad ja toetada säästva arengu haridusprogramme.

84.         Keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku toetamine

· Koostada keskkonnasäästlike investeeringute õigusraamistik ning töötada välja valdkondliku ja territoriaalse planeerimise töövahendid seoses keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuga.

· Toetada ökoinnovatsiooni ja pädevusplatvormide ja -võrgustike loomist, et jagada teaduslikke teadmisi keskkonnasäästliku majanduse, teadusuuringute ja tehnoloogilise innovatsiooni edendamise ning keskkonnahoidlike tehnoloogiate levitamise valdkonnas.

· Toetada keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuga seoses ettevõtete ühiskondliku vastutuse suurendamise programme.

85.         Piirkondliku koostöö suurendamine keskkonnaküsimustes

· Tugevdada piirkondlikku koostööd naaberriikidega ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, eelkõige algatuse „Horisont 2020” raames, eesmärgiga puhastada Vahemeri reostusest ning seoses vee ja kõrbestumise probleemidega.

· Teha koostööd Barcelona konventsiooniga võetud kohustuste täitmisel ja konventsiooni protokollide ratifitseerimisel ja rakendamisel.

· Kehtestada innovaatilised koostöövahendid ELiga, et rakendada konventsioonid ja protokollid, mis käsitlevad eelkõige bioloogilist mitmekesisust, võitlust kõrbestumisega ja jäätmekäitlust.

· Tugevdada Tuneesia ja Euroopa Keskkonnaagentuuri koostööd.

8.2. Kliimamuutused

86.         Koostöö arendamine kliimamuutuste valdkonnas

· Tugevdada kliimaküsimusi käsitlevat Tuneesia õigusraamistikku ja jätkata ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, eelkõige Cancúni 2010. aasta ja Durbani 2011. aasta kokkulepete elluviimist, milleks tuleb ennekõike teha järgmist:

· tegutseda koos vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes paindliku majanduse poole liikumise arengustrateegiate välja töötamisel;

· seada sisse kasvuhoonegaaside inventuurid ning kehtestada teabevahetus-, teavitamis- ja kontrollimeetmed (MRV-süsteem (MRV – mesurable, reportable and vérifiable – mõõdetav, aruandlusega hõlmatud ja kontrollitav);

· teha koostööd kliimamuutuste valdkonna 2012. aasta järgse tegevuse arendamiseks ja elluviimiseks, sealhulgas riikliku tasandi kohased leevendusmeetmed;

· vahetada kogemusi ja töötada välja ning rakendada kliimamuutuste leevendamise ning nendega kohanemise strateegiad ja kavad;

· viia ellu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi ettevalmistamise esimesed meetmed;

· seada sisse Euroopa-Vahemere tasandil kliimamuutuste valdkonnas parema koostöö tagamiseks järelevalve ja varajase hoiatuse süsteemid.

8.3. Integreeritud merenduspoliitika

87.         Mere- ja rannikualadega seotud või neid mõjutavate meetmete integreeritud lähenemisviisi väljatöötamine nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega

· Töötada välja integreeritud merenduspoliitika, milles võetakse arvesse mere ja merendusega seotud eri huve ja mis põhineb asjaomastel rahvusvahelistel/piirkondlikel konventsioonidel.

· Tugevdada haldusasutuste institutsioonilisi struktuure, et tagada merd mõjutavate eri sektorite koordineerimine ning tugevdada kohastel tasanditel tegevuse juhtimist merenduse valdkonnas.

· Edendada kaitsealade/bioloogiliste kaitsealade loomist ja haldamist kooskõlas soovituste ja meetmetega, mis on praeguseks välja töötatud rahvusvahelises ja piirkondlikus koostööraamistikus, eelkõige Barcelona ja Vahemere üldise kalanduskomisjoni konventsioon, ning Barcelona konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli ratifitseerimine ja rakendamine.

C.          Inim- ja teaduslik mõõde: rahvaste lähenemine

1. sammas – pädevuste arendamine ja juurdepääs teadmistele

1.1. Haridus

88.         Haridussüsteemi kvaliteedi ja programmide sisu parandamine

· Jätkata haridussüsteemi kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamist, eelkõige selles osas, mis puudutab koolist väljalangemist, õpetajate koolitamist ning õppekavasid ja õpikuid.

· Seada sisse kvaliteetne tehnika- ja tehnoloogiaalane õpe ja innustada õpilasi neid õppesuundi valima.

· Tugevdada võõrkeelte õpet ja arendada interaktiivset õpet.

· Suurendada ja muuta üldisemaks haridussüsteemis infotehnoloogia kasutamine.

1.2. Kutseõpe

89.         Riikliku kutseõppesüsteemi ajakohastamine ja suure tööalase konkurentsivõimega kutseõppevaldkondade väärtustamine

· Tugevdada kutseõppe- ja tööhõiveministeeriumi institutsioonilist võimekust strateegilises ja tulemustele suunatud juhtimises.

· Koostada ja ellu viia kutseõppe reformistrateegia koos kavandatava kõrghariduse reformiga, et see viia paremini vastavusse tööturuvajadustega.

· Jätkata riikliku kvalifikatsiooniraamistiku väljatöötamist.

· Jätkata Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta elluviimist seoses koolituste populariseerimisega ettevõtetes, kutseõppurite hulgas ettevõtlusvaimu arendamisega ja koolituse rahvusvaheliseks muutmise parandamisega; hinnata ühiselt saavutatud edusamme piirkondlikus kavas kõnealusel teemal määratletud näitajate alusel.

1.3. Kõrgharidus

90.         Toetada Tuneesia kõrgharidussüsteemi reformi ja selle lähendamist Bologna protsessi põhimõtetele

· Tugevdada dialoogi, mille eesmärk on toetada Tuneesia kõrgharidussüsteemi reformi ja selle lähendamist Bologna protsessi põhimõtetele.

· Viia lõpule kolmetsüklilise teaduskraadisüsteemi (bakalaureus/magister/doktor) reform, tugevdada doktoriõppe arendamist, töötada välja riiklik hindamise, kvaliteedi tagamise ja akrediteerimise süsteem ning riiklik kvalifikatsioonikava.

· Tugevdada Tuneesia ja ELi riikide ühiskraadide ja lõputööde ühisjuhendamise programme ning soodustada üliõpilaste, õpetajate ja teadlaste liikuvust.

· Luua õpingute läbipaistvust, võrreldavust ja tunnustamist võimaldavad vahendid, nagu ainepunktide ülekandmise süsteem.

· Tugevdada võõrkeelte õpet.

91.         Tuneesia kõrgharidussüsteemi kvaliteedi ja juhtimise parandamine ja kõrgharidusdiplomite tööalase konkurentsivõime suurendamine

· Tugevdada kõrgharidusasutuste juhtimist ja iseseisvust ning sertifitseerimisprotsessi, muu hulgas kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu.

· Tugevdada kõrgkoolilõpetanute tööalast konkurentsivõimet, parandades teabe- ja nõustamissüsteemi koostöös haridussüsteemi, kõrgkoolide ja tööandjatega.

· Parandada teabe- ja nõustamissüsteemi koostöös haridussüsteemi, kõrgkoolide ja tööandjatega.

· Töötada välja kutseõpe kõrghariduse tasandil.

92.         Tuneesia osalemise tugevdamine Euroopa väliskoostöö programmides

· Edendada Tuneesia osalemist kõrgharidussüsteemi reformi, olemasoleva akadeemilise partnerluse ja liikuvuse toetusprogrammides ja tulevastes Euroopa selle valdkonna programmides.

· Jätkata kõnealuseid programme tutvustavaid kampaaniaid, mis on suunatud potentsiaalsetele kandidaatidele, üliõpilastele ja õppejõududele.

1.4. Teadus- ja tehnoloogiauuringud ning innovatsioon

93.         Teadusuuringute ja innovatsiooni riikliku süsteemi rolli suurendamine teadmistepõhise majanduse ülesehitamisel

· Parandada teadusuuringute ja innovatsiooni riikliku süsteemi juhtimist ja koordineerimist selle eri osalejate vahel.

· Tugevdada teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemi ning tootlike sektorite sünergiat, luues väärtustamis- ja liidesstruktuurid, arendades innovatsioonialaseid temaatilisi sektoripõhiseid võrgustikke, kuhu koondatakse teadusstruktuurid, liidesstruktuurid ja majandusettevõtted, ning projektide reklaamimine neis võrgustikes ja Euroopa ametivendadele.

· Laiendada Tuneesia analüüsi- ja katselaborite võrku.

· Toetada teadusuuringute, tehnoloogiate ja innovatsioonitaristu arendamist.

· Jätkata Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtlusharta elluviimist selles osas, mis on seotud innovatsiooni ja piirkondlikus kavas kindlaks määratud näitajate alusel saavutatud edusammude edendamisega.

· Edendada koostööd ja vastastikust teabevahetust patentide ja tehnosiirde valdkonnas.

· Toetada innovatsioonile kohandatud ELi rahastamisvahendite arendamist.

· Tugevdada kahepoolset ja piirkondlikku poliitilist dialoogi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, eelkõige toetades Vahemere kahe kalda riiklike ja piirkondlike innovatsioonisüsteemide ühtlustamist ja suurendades teadusuuringute ja tootmisettevõtete sünergiat ja kogu Euroopa-Vahemere piirkonna ettevõtete innovatsioonialast võimekust.

94.         Tuneesia osalemine Euroopa teadusruumis

· Tugevdada Tuneesia teadus- ja innovatsiooniasutuste teadmisi ja võimekust, et suurendada nende osalemist Euroopa teadusruumis (seitsmes raamprogramm, uuendustegevuse raamprogramm, Horisont 2020, Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö ja agentuurid).

· Määrata kindlaks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ühist huvi pakkuvad teemad, suurendada veelgi teadustöötajate vahetamist teadusuuringute ja innovatsiooni projektides ning tugevdada kahepoolset ja piirkondlikku koostööd.

· Edendada innovatsiooni ja tehnoloogia arengustrateegiatega seotud vastastikust teabevahetust (eelkõige ELi 2020. aasta raamstrateegias sätestatud teave).

· Konsolideerida teadusuuringute raamprogrammi riiklike ja temaatiliste kontaktpunktide võrgustikku.

· Lihtsustada teadlaste ning Tuneesia ja Euroopa teadus- ja tehnoloogiakoostöösse kaasatud inimeste liikuvust ja liikumist.

2. sammas – koostöö arendamine tervishoiuvaldkonnas

95.         Tuneesia tervishoiunormide, teadusuuringute ja terviseseire parandamine

· Edendada tervishoiusektori reformi, toetades tulemuslikkuse parandamist ja piirkondadevaheliste erinevuste vähendamist ning Tuneesia tervishoiusüsteemi kvaliteedi tagamise süsteemi loomist.

· Toetada haiglate infosüsteemi elektrooniliseks muutmist ning haiglas viibimise meditsiinilis-majandusliku hindamise süsteemi laialdasemat kasutamist.

· Edendada tervishoiu rahastamissüsteemi reformi: rahastamise ülesehitus, pakutavad tervishoiuteenused ja solidaarsuse tase.

· Edendada samme, millega tagada kvaliteetsele ravile võrdsem juurdepääs, arengukava elluviimist, haiglate renoveerimist ja ümberkorraldamist (tervishoiusüsteem, meditsiiniuuringute planeerimine, arhitektuuri ja keskkonnaalase kvaliteedi normid ning investeerimiskavade rahastamine).

· Tugevdada elundi siirdamise riiklikku strateegiat, luues lõppstaadiumis elundipuudulikkuste riikliku registri.

· Tugevdada koostööd rahvusvaheliste ja Euroopa asutustega muu hulgas tervishoiualaste teadusuuringute ja arenduse valdkonnas.

96.         Nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste kontroll ja ennetus

· Rakendada tervishoiuvaldkonnas rahvusvahelised instrumendid nagu Maailma Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelised tervise-eeskirjad, ja rakendada Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tubakavastase võitluse raamkonventsioon.

· Edendada rahvusvaheliste teabevahetusvõrgustike kaudu koostööd tervisenäitajate valdkonnas seoses nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste ennetuse ja kontrolliga.

· Arendada ja kehtestada riiklik sõltuvuskäitumise ennetamise ja ravi strateegia ning toetada igas eas hea tervise ja tervislike eluviiside propageerimise võimalusi, et ennetada või aeglustada krooniliste haiguste teket.

· Tugevdada terviseohtude avastamist ja nendega tegelemist, sealhulgas koolitust, eelkõige elektroonilise epidemioloogilise seiresüsteemi loomise, terviseohtude haldamise strateegiate ja kavade väljatöötamise kaudu.

3. sammas – rahvaste lähendamine kultuuri, noorte ja meedia valdkonnas

3.1. Kultuurialane koostöö

97.         Kultuurialase koostöö tugevdamine

· Tugevdada Tuneesia kultuuripoliitikat ja kultuuriettevõtjate võimekust, eelkõige Tuneesia lisamise kaudu Euroopa programmidesse ja projektidesse, kultuurisektori ümberkorraldamise ja institutsionaliseerimise projektide toetamise kaudu, heade tavade vahetamise, uuringute ja ühisprojektide väljatöötamise kaudu kultuuri kohaliku juhtimise valdkonnas.

· Edendada kultuurivahetusi Tuneesia suurendatud osalemise kaudu Vahemere piirkonna kultuurikoostöö programmides.

· Edendada Tuneesia kultuuritoodangu pääsu Euroopa ruumi Tuneesia artistide, spetsialistide ja arstide liikuvuse edendamise, teemakohaste võrgustike ja mestimisprojektide loomise ning kultuuritööstuse edendamise kaudu.

· Aidata eespool esitatud meetmete kaudu viia ellu UNESCO 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon, mille osaline on ka Tuneesia.

3.2. Noored

98.         Koostöö suurendamine noorsoovaldkonnas

· Tugevdada koostööd noorte ja noorsootöötöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas, et edendada teabe- ja heade tavade vahetust ühist huvi pakkuvatel teemadel, kultuuridevahelist dialoogi ja kodanikuühiskonna arendamist.

· Tugevdada noorsoovaldkonna koostööd ning noorte ühiskonnaelus osalemist ja kodanikuaktiivsust, eelkõige keskkonnakaitse, vabatahtliku töö, tubaka ja uimastite vastase võitluse, sugulisel teel levivate haiguste (AIDS, HIV) ennetuse valdkonnas.

3.3. Koostöö meedia- ja audiovisuaalvaldkonnas

99.         Koostöö suurendamine meediavaldkonnas

· Edendada ja jätkata audiovisuaal- ja meediavaldkonna dialoogi ja koostööd; erilist tähelepanu tuleb osutada läbipaistva, tõhusa ja prognoositava õigussüsteemi tagamisele, kus audiovisuaal- ja meediasektoris oleks sõltumatu reguleeriv asutus.

D.          Tegevuskava elluviimise toetamine ja toetus

1. sammas – Tehniline ja rahaline toetus

1.           Tuneesia ja Euroopa Liidu partnerluse finantsmõõtmes võetakse arvesse reformide väljatöötamist ja elluviimist, eelkõige käesoleva tegevuskava elluviimise ja selle järjestikuliste läbivaatamiste raames sätestatud prioriteetsetes valdkondades ja kooskõlas ELi naabruspoliitikat käsitleva 2011. aasta[5] ja 2012. aasta[6] teatisega.

Tegevuskava elluviimise perioodil peab Tuneesia lahendama mitmeid ülesandeid, mis on seotud ühelt poolt jätkusuutliku demokraatia juurutamise, majanduskasvu elavdamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisega ning teiselt poolt põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimisega.

Kõnealuse lepingu elluviimine nõuab suuri jõupingutusi õigusaktide ühenduse õigustikuga ühtlustamisel ning institutsioonide ja taristu kaasajastamisel.

ELi rahaline toetus on pärast revolutsiooni suurenenud ja see trend peaks jätkuma, et edendada tõelist lähenemispoliitikat ELile ja toetada Tuneesiat tema reformipingutustes.

Valdkonnad, mida EL toetab tulevikus tehnilise ja rahalise toetusega, määratakse kindlaks käesolevas tegevuskavas sätestatud prioriteetide alusel ja need põhinevad tegevuskavas määratletud Tuneesia poliitiliste ja sotsiaal-majanduslike reformide püüdlustel; valdkonnad otsustatakse ühiselt ja programmide koostamise raames väljaspool tegevuskavaga seoses peetavaid läbirääkimisi.

Kogu protsessi vältel on Tuneesiale avatud kõik ELi välistegevuse ja Euroopa uue naabruspoliitika rahastamisvahendid ning kättesaadav on ELi ja liikmesriikide institutsioonide oskusteave, et kõnealune integratsioon hästi ellu viia.

2.           Mõlemad pooled on otsustanud üksikasjad läbi vaadata, et minna uuele tasandile ühenduse asjakohastele rahastamisvahenditele juurdepääsu tagamisel Tuneesia toetamiseks, järgides ELi regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika loogikat ning uute rakendusmenetluste vastuvõtmist.

Tuneesias on toimumas ajaloolised muutused ning tema rahval ja noortel on õigustatud ootused edasiminekule ja heaolule. Riigil ongi kaks prioriteetset eesmärki: luua töökohti noortele ja järjest parema haridusega rahvale ning võrdsem piirkondlik areng.

3.           Tugevdatakse ka finantskoostööd Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga, et toetada investeerimist taristusse, finantssektorit ning erasektori ja partnerluse arendamist ja noortele kõrgkoolilõpetajatele töökohti loovaid innovaatilisi sektoreid.

Koostööd nende kahe institutsiooniga arendatakse ka kooskõlas Euroopa uue naabruspoliitika suunistega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks rahastamisvõimaluste parandamise ning tagatissüsteemide arendamise kohta.

Euroopa uue naabruspoliitika raames kavandatava Euroopa Investeerimisfondi volituste Vahemere piirkonnale laiendamise arutelu käigus käivitatakse koostöö Euroopa Investeerimisfondiga kooskõlas Euroopa uue naabruspoliitika suunistega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks rahastamisvõimaluste parandamise ning tagatissüsteemide arendamise kohta.

4.           Lisaks järjepidevale finantstoetusele jätkavad mõlemad pooled oma jõupingutusi, eesmärgiga:

· optimeerida koostööprogrammide sihipärastamise kaudu olemasolevate rahastamisvahendite kasutamist ning parandada Euroopa Liidu ja Tuneesia koostööd, et optimeerida Tuneesia suutlikkust abi kasutada.

· Kasutada ära ELi välispoliitika raames uute asjakohaste rahastamisvahendite ja valdkondlike programmide kaudu pakutavad võimalused, võttes arvesse olemasolevaid vajadusi, reformide osas tehtud edusamme ja Tuneesia suutlikkust antavat abi ära kasutada, ning pidades kinni abi tulemuslikkuse põhimõtetest, eelkõige ühisest kavandamisest.

2. sammas – ELi programmides ja agentuurides osalemine

ELi programmides ja agentuurides osalemine

· Edendada Tuneesia osalemist kolmandatele riikidele avatud ELi agentuurides ja programmides.

· Sõlmida raamleping seoses Tuneesia osalemisega kolmandatele riikidele avatud ELi programmides.

E.           Vastuvõtmine ja kestus

Käesolev kava esitatakse ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogule, kes selle ametlikult vastu võtab. Kava kestab viis aastat.

Euroopa Liidul ja Tuneesial on täielik õigus uurida ise ühepoolselt kava elluviimisel tehtud edusamme.

Euroopa Liidu ja Tuneesia suhted – Eripartnerlus

Tegevuskava 2013–2017

1. lisa. Prioriteetide jagunemine (aprill 2014)

Eesmärgid || Tegevus Tuneesias || ELi võimalik toetus[7] || Näitajad ja ajakava

1) Luua demokraatlik valimissüsteem, eeskätt valimiste juhtimise ja korraldamise eest vastutava sõltumatu kõrgema valimiskomisjoni sõltumatuse ja toimimise tagamise kaudu || – Võtta vastu asjakohased põhiseaduslikud või muud õigusnormid ja sobivad üleminekumeetmed – Eraldada sõltumatule kõrgemale valimiskomisjonile sõltumatuks tegevuseks vajalikud vahendid – Tagada kodanikuühiskonna osalemine valimisreeglite väljatöötamises ning valimiste korraldamises ja vaatlemises – Edendada kodanikuühiskonnaga partnerlust, mis on rajatud kaasamise põhimõttele || – Otsetoetus sõltumatule kõrgemale valimiskomisjonile – Eksperditeadmiste pakkumine kõigis valimisprotsessi, k.a julgeolekut käsitlevates küsimustes – ELi valimisvaatlus-missiooni kasutamine – Kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide toetamine || – 20. detsembri 2012. aasta põhiseaduslik rakendusseadus nr 23/2012 sõltumatu kõrgema valimiskomisjoni kohta – Sõltumatu kõrgema valimiskomisjoni tõhus töö – Üldvalimiste korraldamine, põhinedes 2011. aasta oktoobris toimunud demokraatlikel valimistel saavutatud edasiminekutele – Dialoogi pidamine valimisprotsessi, sealhulgas 2011. aasta valimisvaatlusmissiooni esitatud soovituste järgimise kohta eri pädevate asutuste poolt nende volituste ja eripädevuse piires – Lõplike valimistulemuste tõhus avalikustamine ja vigade parandamiseks menetluse käivitamine Ajakava: lähiperspektiiv

2) Tagada kohtusüsteemi sõltumatus ning suurendada selle professionaalsust ja tõhusust (juurdepääs kohtumõistmisele, kohtuprotsesside pikkus), tagada inimõiguste, süütuse presumptsiooni ja õiglase kohtuliku arutamise õiguse järgimine || –Tugevdada õigusriiki ja pakkuda toetust demokraatiale üleminekul kohtu- ja vanglasüsteemi reformimise protsessi toetamise kaudu vastavalt rahvusvahelistele normidele ja standarditele – Võtta vastu rahvusvahelistele normidele vastav õigusraamistik – Luua toimiv institutsiooniline raamistik, millele eraldatakse piisavalt personali ja logistikaressursse. – Ajakohastada vanglasüsteemi – Edendada partnerlust kodanikuühiskonnaga ning selle reformimist kaasava lähenemisviisi kohaselt – Edendada läbipaistvust ja juurdepääsu teabele – Võtta vastu ja rakendada 2012. aasta novembris asutavale rahvuskogule üleminekuperioodi õigusemõistmise kohta esitatud seaduseelnõu – Asutada seadusega ette nähtud riiklik üleminekuperioodi õigusemõistmist käsitlev organ (tõe ja väärikuse komisjon) || – Tehniline abi – Suutlikkuse suurendamine – Kohtutaristu ajakohastamise toetamine – Kodanikuühiskonna esindus-organisatsioonide toetamine – Eksperditeadmiste pakkumine – Koolitamine – Tehniline abi riiklikule üleminekuperioodi õigusemõistmise organile || – Asutava rahvuskogu ja tulevase parlamendi vastu võetud sõltumatust ja õigusemõistmisele juurdepääsu käsitlevate seaduste vastuvõtmine ja rakendamine – Kohtuniku staatuse seaduse ja kohtunike kõrgemat kogu käsitleva põhiseaduse rakendusseaduse vastuvõtmine – Kohtunike kõrgem kogu on alustanud tööd – Kodanikuühiskonda kutsutakse osalema (ELi/Tuneesia 2012. aasta kokkuleppe kohase) kohtureformi tugiprogrammi juhtkomitee koosolekutele – Kohtute sammsammuline taastamine vastavalt eraldatud vahenditele ja eelarvetele ning rahvusvahelistele normidele – Õigus-, reguleeriva ja institutsioonilise raamistiku kooskõlla viimine rahvusvaheliste normidega – Sellise vahendi loomine, mis võimaldab ja suurendab valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu vanglatele - Mehhanismi loomine selleks, et jälgida eelvangistatute arvu ja vangide arvu dünaamikat elanikkonna arvu suhtes – Ajakava: keskmine perspektiiv

3) Reformida põhjaliku üldreformi raames julgeolekusektorit, et tagada õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust käsitlevatest rahvusvahelistest normidest kinnipidamine || – Käivitada asjakohased õigus- ja reguleerivad reformid, sealhulgas demokraatliku kontrolli ja vastutuse mehhanismid – Tagada kodanikuühiskonna kaasamine reformide väljatöötamisse ja järelevalvesse (kaasav lähenemisviis). Hinnata tulemusi. – Tagada asjaomastele isikutele vajalik väljaõpe (s.h inimõiguste austamise teemal) – Tagada julgeolekujõududele vajalikud ja nende vajadustele vastavad vahendid ja varustus, lähtudes minimaalse jõu kasutamise põhimõttest. Hinnata tulemusi. [Teha üldsusele kättesaadavaks teave sisejulgeolekujõudude struktuuri ning käitumisjuhendi kohta] || – Finantstoetus julgeolekusektori reformimise programmile – Eksperditeadmiste ja koolituste pakkumine – Kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide toetamine || – Selliste seadusesätete vastuvõtmine ja tõhus rakendamine asutava rahvuskogu ja tulevase parlamendi poolt, mis hõlmavad rahvusvahelisi norme valitsemise ning rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste järgimise ja edendamise kohta kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Ajakava: keskmine perspektiiv – Julgeolekuorganite ja -jõudude üle demokraatliku kontrolli teostamise mehhanismide vastuvõtmine asutava rahvuskogu ja tulevase parlamendi poolt – Riigi julgeolekueelarvega tegelevate parlamendikomisjonide asutamine Ajakava: keskmine perspektiiv – Piiri- ja rändeküsimusi ning julgeolekusektori reformimist käsitlevate vastastikuste eksperthinnangute tulemusel esitatud soovituste kinnitamine ja nende täitmisega alustamine Ajakava: lähi- ja keskmine perspektiiv

4) Tugevdada inimõiguste, sealhulgas naiste ja laste õiguste kaitset || – Tagada rahvusvaheliste konventsioonide järkjärguline ja tõhus kohaldamine – Võtta vastu asjakohased õigus- ja reguleerivad reformid – Tagada kodanikuühiskonna kaasamine reformide väljatöötamisse ja järelevalvesse – Tagada asjaomastele isikutele vajalik väljaõpe – Kinnitada alaline kutse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole ja ÜRO inimõiguste valdkonna erimehhanismidele – Asutada sõltumatu mehhanism lapse õiguste järelevalve tarbeks – Töötada välja rahvusvaheliste normide kohane raamõigusakt naistevastase vägivalla kohta – Säilitada faktiline moratoorium surmanuhtlusele – Jätkata surmanuhtlust käsitleva piirkondadevahelise algatuse edendamist, mida EL toetab ÜRO Peaassamblee raames – Kuulutada välja põhiseaduslik rakendusseadus piinamise tõkestamisega tegeleva riikliku organi kohta – Asutada piinamise tõkestamisega tegelev riiklik organ – Vaadata Pariisi põhimõtete seisukohast (1993) läbi inimõigustega tegeleva organi tööd reguleeriv seadus || – Poliitiline dialoog ja ühine töö ÜRO raames – Eksperditeadmiste pakkumine – Koolitamine – Kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide toetamine – Tehniline ja institutsiooniline tugi || – Tuneesia ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist käsitlevate õigusnormide väljakuulutamine ning nende järkjärguline ja tõhus täitmine Ajakava: pikk perspektiiv – Ratifitseerimiskirja hoiule andmine naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonilt reservatsiooni kaotamise kohta Ajakava: keskmine perspektiiv – Karistusseadustiku ja -menetluse läbivaatamine, eeskätt seoses sõnavabaduse ning naiste ja laste õigustega vastavalt rahvusvahelistele normidele Ajakava: keskmine perspektiiv – Nimetatud lapse õiguste täitmise järgimiseks ette nähtud sõltumatut mehhanismi loova seaduse vastuvõtmine ja rakendamine Ajakava: lähiperspektiiv – Edusammud rahvusvahelise lapse õiguste konventsiooni kolmanda fakultatiivse protokolli ratifitseerimisel Ajakava: keskmine perspektiiv Rahvusvaheliste normide kohase naistevastast vägivalda käsitleva raamõigusakti vastuvõtmine ja rakendamine Ajakava: keskmine perspektiiv – Riigi tasandil dialoogi jätkamine surmanuhtluse kaotamise teemal Ajakava: keskmine perspektiiv – Asutavale rahvuskogule 2012. aasta novembris esitatud seaduseelnõu vastuvõtmine ja kohaldamine Ajakava: lähiperspektiiv – Inimõigustega tegeleva organi tööd reguleeriva seaduse läbivaatamine ja organi töö tõhustamine vastavalt Pariisi põhimõtetele (1993) – Inimõigustega tegeleva organi põhikirja vastuvõtmine ja rakendamine Ajakava: lähi- ja keskmine perspektiiv – Asjaomastele isikutele inimõiguste alaste koolituste korraldamine Ajakava: kogu tegevuskava vältel

5) Ajakirjandus-reformi korraldamine ja asjaomase sektori professionaalsemaks muutmine || – Võtta vastu asjakohased põhiseaduslikud, seadusandlikud ja regulatiivsed normid – Tagada asjaomastele institutsioonidele vajalik väljaõpe – Tagada kodanikuühiskonna, aga ka ametiühingute ning ajakirjandus- ja sõnavabaduse eest võitlevate organisatsioonide kaasamine reformide väljatöötamisse ja järelevalvesse || – Eksperditeadmiste võimaldamine – Koolitamine – Kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide toetamine || – Audiovisuaalkommunikatsiooni organi tõhus töö Ajakava: lähiperspektiiv – Dialoogi jätkamine mehhanismide üle, millega pakutakse ajakirjanikele kaitset nende ametiülesannete täitmisel Ajakava: lähiperspektiiv

6) Kinnistada kodanikuühiskonna rolli ja suutlikkust || – Tagada läbipaistev ja avatud raamistik kodanikuühiskonna organisatsioonide töö ja tegevuse korraldamiseks || – Eksperditeadmiste võimaldamine – Koolitamine – Kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide toetamine. || – Asutamisvabadust tagava seaduse vastuvõtmine 24. septembri 2011. aasta dekreet-seaduse nr 2011-88 alusel – Läbipaistvate reeglite vastuvõtmine ühenduste rahastamise kohta avaliku sektori vahenditest Ajakava: lähiperspektiiv – Korrapärased temaatilised ja piirkondlikud nõupidamised kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas ELiga peetava dialoogi raames Ajakava: kogu tegevuskava vältel

7) Pidada rände, liikuvuse ja julgeoleku alast dialoogi ning sõlmida liikuvuspartnerlus || – Jätkata rände-, liikuvuse ja julgeoleku alast dialoogi – Koostada ja viia ellu rännet ja välismaal elavaid tuneeslasi käsitlev riiklik strateegia – Viia ellu liikuvuspartnerluse raames ette nähtud meetmed (suutlikkuse parandamine, teadmushaldus, andmete kogumine jne) – Tagada kodanikuühiskonna kaasamine reformide väljatöötamisse ja järelevalvesse – Teha piirkondliku julgeolekuprogrammi elluviimise raames koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, võtta vastu seadus ja juurutada haldussuutlikkust varjupaiga valdkonnas – Teha koostööd ELiga organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas – Võtta meetmeid rände ja arengu vaheliste seoste edendamiseks – Arendada rände-, sealhulgas rändeprofiilide alast teadustööd – Edendada Tuneesias töövõtjate ja nende pereliikmete sotsiaalkaitset ning täita sotsiaalkaitse edendamise kooskõlastamisega Tuneesia ja ELi vahel tegeleva assotsiatsiooninõukogu otsust (vastu võetud ELi ja Tuneesia vahelise assotsiatsioonilepingu artiklite 65–68 raames), mille eesmärk on tõhustada Tuneesia töötajate ja nende pereliikmete poolt ELis saadud pensioniõiguste ülekantavust kooskõlas Tuneesia, Euroopa Liidu ja osalevate liikmesriikide vahel sõlmitud liikuvuspartnerluse artikliga 8 – Luua rände valdkonnas riigi tasandi vaatlusrühm ning pakkuda sellele rändealaste uuringute, rändeprofiilide, poliitikakujundamise ja eksperditeadmiste arendamiseks vajalikku suutlikkust – Käivitada algatusi ja programme, mis võimaldavad vaatlusrühmal kaasata riigi arengusse senisest enam välismaal elavaid Tuneesia kodanikke || – Toetus liikuvuspartnerluse raames ette nähtud meetmete elluviimiseks – Tehniline tugi ja koolitus strateegia elluviimiseks – Tehniline ja institutsiooniline tugi – Suutlikkuse suurendamine ja eksperditeadmiste pakkumine – Eksperditeadmiste ja teabe jagamine ELi institutsioonide ja ametitega ning liikmesriikidega – Koolitamine – Kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide toetamine – Koolitusabi ja tehniline tugi – Koolitamine – Kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine – Mestimine ja institutsioonidevahelised vahetused – Suutlikkuse parandamine Tuneesia juhtivtöötajate koolitamise näol regulatsioonide osas, mis käsitlevad ELi sotsiaalkaitseskeemide kooskõlastamist, avatud koordinatsiooni meetodit ning sotsiaalkindlustuse alast elektroonilise teabevahetuse süsteemi (EESSI) – Rännet ja sotsiaalküsimusi käsitleva allkomitee kohtumised, arutlemaks otsuse eelnõu üle, millega rakendatakse assotsieerimislepingu sotsiaalkaitseskeemide kooskõlastamise sätteid – Tehniline abi – Mestimine || – Strateegia elluviimine – Strateegia eesmärkide elluviimine vastavalt rahvusvahelistele normidele Ajakava: keskmine perspektiiv – Korrapärased nõupidamised kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eelkõige liikuvuspartnerluse üle peetavate läbirääkimiste raames Ajakava: lähiperspektiiv – Liikuvuspartnerluse lisas on määratud kindlaks ELi ja partnerluse osalisriikide toetusmeetmed Ajakava: kogu tegevuskava vältel – Julgeoleku- ja humanitaarolukorra jälgimise ministeeriumidevahelise komisjoni asutamine pärast Choucha laagri sulgemist Ajakava: lähiperspektiiv – Komisjoni töös osaleb ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti alaline esindaja Tuneesias – Liikuvuspartnerluse raames kokku lepitud meetmete elluviimine Ajakava: kogu tegevuskava vältel – Ettepanek otsuse eelnõu vastuvõtmiseks assotsiatsiooninõukogus Ajakava: keskmine perspektiiv Dekreedi esitamine, vastuvõtmine ja elluviimine Ajakava: keskmine perspektiiv

8) Majandusreformid, mille eesmärk on saavutada kaasav kasv, konkurentsi-võime ning ettevõtlus- ja investeerimis-keskkonna parandamine || – Reformida avalikku haldust, tugevdada haldussüsteemi ajakohastamist ning avaliku sektori vahendite läbipaistvust – Suurendada majanduse vastupanuvõimet makromajanduse põhinäitajate parandamise kaudu – Alustada mõttevahetust toidu- ja energiatoetussüsteemide reformimise üle – Viia ellu maksureform (õigus- ja institutsiooniline raamistik) – Tugevdada avaliku sektori sise- ja väliskontrolli, järelevalvet ja auditeerimist – Suurendada majanduse konkurentsivõimet reformi-, elavdamis- ja taseme tõstmise programmide jätkamise [ning vastava raamistiku loomise] näol (tööstus-, põllumajandus-, teenuse-, käsitöö- ja turismisektor) – Suurendada säästvat kasvu rohemajanduse edendamise strateegiate jätkamise kaudu || – Abi andmine muu hulgas majanduse elavdamise ja eesmärgipärase eelarve täitmise tugiprogrammide jätkamise kaudu – Eksperditeadmiste, koolituste ning institutsioonilise toe ja mestimise pakkumine – Dialoog majanduse elavdamise strateegiate teemal – Tööstuse, põllumajanduse, käsitöö ja turismi valdkonna taseme tõstmise programmide toetamine – Kodanikuühiskonna toetamine || – Valitsemist ja korruptsioonivastast võitlust käsitleva riikliku strateegia kinnitamine ja elluviimine Ajakava: pikk perspektiiv - Eesmärgipärase eelarve täitmise jätkamine Ajakava: keskmine perspektiiv - Riigi rahavoo aktiivne juhtimine Ajakava: keskmine perspektiiv - Toidu- ja energiatoetussüsteemide reformimise teemalise uuringu algatamine Ajakava: lähi- ja keskmine perspektiiv - Maksureformi programmi vastuvõtmine Ajakava: keskmine perspektiiv - - Riigihankemenetluste digitaliseerimise kava elluviimine Ajakava: keskmine perspektiiv - Riigi suuremate uue põlvkonna rakenduste (e-valitsemine, avaandmed) käivitamine - Ajakava: pikk perspektiiv - Teabele juurdepääsu tagava uue tegevuskava koostamine ja selle elluviimine uue seotud põhiseadusliku rakendusseaduse alusel - Ajakava: lähiperspektiiv - Kodanike nõustamise strateegiaraamistiku välja töötamine Ajakava: keskmine perspektiiv – Avaliku sektori sise- ja väliskontrolli, järelevalve ja auditeerimise restruktureerimise ja tugevdamise strateegia vastuvõtmine ja elluviimine Ajakava: pikk perspektiiv – Turismisektori ajakohastamise programmi käivitamine, põllumajandus-, tööstus-, teenuste- ja käsitöösektori ajakohastamise programmide jätkamine Ajakava: keskmine perspektiiv

|| – Vaadata läbi õigus- ja reguleeriv raamistik ja tõhustada ettevõtjat soosivat poliitikat ja vahendeid investeerimise, ettevõtluskeskkonna ja partnerluse osas, suurendades eeskätt välisinvesteeringute kaitset – Suurendada Tuneesia ettevõtjate, eeskätt VKEde teadlikkust Tuneesia vastuvõetud ELi direktiividest ja standarditest ning pakkuda neile abi, mis on vajalik nende kohaldamiseks || – Eksperditeadmiste ja koolituste pakkumine – Innovatsiooni ja erasektori rahastamise poliitika ja programmide toetamine – ELi investeeringute ligimeelitamise toetamine – Institutsiooniline tugi ja mestimine – Ettevõtluse ühisnõukogu toetamine – VKEde rahvusvahelise haarde suurendamise toetamine muu hulgas ELi ja Tuneesia VKEde koostöö arendamise kaudu Euroopa ettevõtlusvõrgustiku raames || - Väljatöötatud avaliku ja erasektori partnerlust käsitlev õigus- ja institutsiooniline raamistik Ajakava: lähiperspektiiv - Läbivaadatud investeerimisseadustik - Ajakava: lähiperspektiiv - Riikliku investeerimisorgani asutamine Ajakava: keskmine perspektiiv Ettevõtluse ühisnõukogu on alustanud tööd Ajakava: lähiperspektiiv – Kohalike ja välisinvesteeringute dünaamika Tuneesias Ajakava: pikk perspektiiv – ELi VKEdega partnerluse alustamise taotluste lisamine Euroopa ettevõtlusvõrgustiku andmebaasi - Ajakava: keskmine perspektiiv - Euroopa ettevõtlusvõrgustiku raames korraldatavatel kohtumistel osalevate VKEde arvu suurendamine Ajakava: keskmine perspektiiv

|| – Parandada riigi statistikasüsteemi juhtimist ning statistikatoodete kvaliteeti ja neile juurdepääse || – Eksperditeadmiste ja koolituse pakkumine – Riikliku statistikasüsteemi ajakohastamise projektide toetamine – Institutsiooniline tugi ja mestimine || – Riikliku statistikasüsteemi ajakohastamise tegevuskava vastuvõtmine Ajakava: keskmine perspektiiv – Tuneesia riikliku statistikaameti veebilehel kättesaadavate statistiliste ridade arv – Tuneesia riikliku statistikaameti veebilehel kättesaadavate rahvusvahelistele normidele ja standarditele vastavate ametlike statistiliste ridade ja meetodite arv Ajakava: lähiperspektiiv – Riikliku statistikaameti veebilehe uuendamise järgselt seal tehtud päringute arv Ajakava: lähiperspektiiv – Kvaliteetsete statistikaaruannete olemasolu Ajakava: lähiperspektiiv – Andmete avaldamise ajakava olemasolu Ajakava: lähiperspektiiv

|| – Käivitada transporditeenuste ja -infrastruktuuri arendamise poliitika ja säästva transpordi riiklik strateegia – Toetada logistika arendamise riikliku strateegia elluviimist – Soodustada telekommunikatsiooni-võrkude ja -infrastruktuuri arendamist – Arendada välja energiavõrgud, infrastruktuur ja võrguühendused ja neid tõhustada || – Eksperditeadmiste ja koolituste pakkumine – ELi investeeringute ligimeelitamise toetamine – Institutsiooniline tugi ja mestimine || – Transpordipoliitika vastuvõtmine Ajakava: pikk perspektiiv – Läbirääkimiste käivitamine vaba õhuruumi „Open Sky” käsitleva lepingu sõlmimise üle Ajakava: lähiperspektiiv – Logistika arendamise riikliku strateegia elluviimine Ajakava: lähi- ja keskmine perspektiiv – Telekommunikatsiooniseadustiku läbivaatamine, et tagada kõigis piirkondades toimivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-võrkude /-teenuste püsiv kättesaadavus ja neile juurdepääs Ajakava: keskmine perspektiiv – Energiapoliitikat käsitleva, eesmärke ja strateegiaid sisaldava dokumendi väljatöötamine Ajakava: pikk perspektiiv

|| – Määrata kindlaks ja viia ellu tugeva kasvupotentsiaaliga sektorite arendamist soodustavad sektoripõhised strateegiad – Määrata kindlaks ja viia ellu Tuneesia riiklik strateegiline digitaalne tegevuskava || – Eksperditeadmiste ja koolituste pakkumine – Institutsioonide-vaheline dialoog – Institutsiooniline tugi ja mestimine || – Uus tööstusstrateegia, millega soodustatakse eelnevalt kindlaks määratud suure kasvupotentsiaaliga sektoreid Ajakava: keskmine ja pikk perspektiiv – Sektoripõhine partnerlusraamistik, milles on määratud kindlaks ühised eesmärgid (tekstiili- ja rõivatööstus, autoosade tööstus) Ajakava: keskmine perspektiiv – Investeeringute kasv tööstuse ja tehnoloogia infrastruktuuri Ajakava: keskmine perspektiiv – Tuneesia riigi strateegiakava ja digitaalse tegevuskava (2013–2018) kasutuselevõtmine Ajakava: keskmine perspektiiv

9) Süvendada integratsiooni, sõlmida põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandus-leping ja ühtlustada ühenduse õigustikuga || – Viia lõpule põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbirääkimiste ettevalmistusetapp – Alustada läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks – Parandada juurdepääsutingimusi kaupade ja teenuste turule ning teenuseosutajate juurdepääsu sellele turule – Ühtlustada horisontaalset (akrediteerimine, vastavushindamine ja turujärelevalve) ja sektoripõhist regulatsiooni – Jätkata ja kiirendada akrediteerimise, standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja turujärelevalve eest vastutavate institutsioonide ajakohastamist – Pidada läbirääkimisi ELiga, et sõlmida tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping ehitusmaterjalide ja elektritoodete valdkonnas; seejärel lisada lepingusse muud prioriteetsed sektorid – Jätkata Tuneesia õigusaktide ühtlustamist ELi normidega valdkondades, mis on põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu raames määratletud prioriteetsetena – Jätkata kaubavahetuse hõlbustamist soodustavate tollimeetmete rakendamist – Parandada tarbijakaitset järgmise kaudu: – haldussuutlikkuse parandamine tarbijakaitsepoliitika elluviimisel – tarbijakaitseühenduste osatähtsuse suurendamine || – Eksperditeadmiste ja koolituste võimaldamine – Institutsioonide-vaheline dialoog – Finantstoetuse andmine käimasoleva konkurentsivõimet ja turule juurdepääsu hõlbustamist (kvaliteedistruktuuride, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve ajakohastamine) käsitleva tugiprogrammi raames – Kontrolli-infrastruktuuri tugevdamine – Mestimine – Kodanikuühiskonna toetamine – Tehniline abi ja tugi assotsieerimislepingut ja üleminekut käsitleva käimasoleva tugiprogrammi ning sellele järgneva programmi kaudu, toetamaks vastava tegevuskava alaseid läbirääkimisi ja selle elluviimist || – Läbirääkimiste algatamine põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu teemal, eesmärgiga esitada soovitusi uurimisetapi tarbeks – Kodanikuühiskonnaga nõu pidamine läbirääkimiste ajal – Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu sõlmimine prioriteetsetes valdkondades Ajakava: keskmine perspektiiv – Põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu valdkondades koostatud mestimisprojektide arv – Tegevuskava alaseid läbirääkimisi ja selle elluviimist toetava programmi raames ellu viidud mestimis- ja institutsioonilise toe projektide arv Ajakava: lähi- ja keskmine perspektiiv

10) Arendada pädevust, juurdepääsu teadmistele ja innovatsioonile || – Reformida ja tugevdada riiklikku haridussüsteemi (sh kõrg- ja kutseharidussüsteemi) ning parandada selle kvaliteeti || ·  Eksperditeadmiste ja teabe jagamise võimaldamine · Eelarvetoetus haridus- ja koolitussüsteemi tugiprogrammi PEFESE kaudu · Institutsiooniline abi programmi TEMPUS käimasolevate projektide ja mestimisprojektide kaudu · Euroopa Koolitusfondi metoodikaalane abi · Finantstoetus kõrghariduse ja noorsoo valdkonnale tulevase Erasmus+ programmi vahendusel || – Haridus-, sealhulgas kõrgharidus- ja koolitussektori juhtimise strateegiate vastuvõtmine ja ellu viimine tööhõive seisukohast Ajakava: keskmine ja pikk perspektiiv – Saavutuste ja kogutud teadmiste kvalifitseerimist ja valideerimist käsitleva riikliku raamistiku vastuvõtmine ning ellu viimine allpool loetletud statistilistest näitajatest lähtuvalt Ajakava: keskmine perspektiiv – Tuneesia ja ELi riikide ühisdiplomite ja diplomitööde ühise juhendamise programmide arv Ajakava: keskmine perspektiiv Vastava statistika olemasolu korral – Koolisüsteemis loodud tehniliste õppesuundade arv (pikk perspektiiv) – Veebiühendusega koolide osakaal – Aasta jooksul pärast lõpetamist tööd leidnud kõrgkoolidiplomiga noorte osakaal – Kutsenõustamisel osalenud keskkoolilõpetajate osakaal Ajakava: keskmine perspektiiv

|| – Suurendada riikliku teadus- ja innovatsioonisüsteemi osatähtsust – Edendada Tuneesia teadusruumi ühtlustamist Euroopa teadusruumiga ja viimasesse integreerimist – Jätkata programmi PASRI (teadus- ja innovatsioonisüsteemi tugiprogramm) elluviimist ja piirkonna tasandil konsolideerimist || || – Euroopa teadusruumi programmis osalevate teadus- ja innovatsiooniasutuste arv ning ühisprojektide arv Ajakava: keskmine perspektiiv – Suurem arv ELi spetsiaalsetes teadusprogrammides osalevaid üliõpilasi ja teadureid Ajakava: keskmine perspektiiv

11) Tööhõive, ühtekuuluvus, sotsiaalne integratsioon ning piirkondlik ja kohalik areng || – Koostada ja viia ellu integreeritud tööhõivet ja tööalast konkurentsivõimet käsitlev riiklik strateegia – Hoogustada majanduslikku ja sotsiaalset üleminekut uue ühiskondliku lepingu sõlmimise ning sotsiaalpartnerite vahelise tõhusa sotsiaalse dialoogi näol – Edendada sotsiaalse kaasatuse poliitikat ning vaesuse vastu võitlemise ja haavatavate elanikkonnarühmade integreerimise meetmete elluviimist – Töötada välja tööõigus, et muuta see läbipaistvamaks ja ajakohasemaks, eesmärgiga muuta tööturg paindlikumaks ja kaitsta samas töötajate õigusi – Kehtestada minimaalne sotsiaalkaitse – Kehtestada lepingu artikliga 65 jj ette nähtud sotsiaalkaitsesüsteemide kooskõlastamist käsitlevad sätted kooskõlas liikuvuspartnerluse lepingu artikliga 8 || – Eksperditeadmiste ja koolituste pakkumine – Institutsioonidevaheline teabevahetus ja dialoog – Institutsiooniline ja tehniline tugi – Kodanikuühiskonna toetamine – Institutsiooniline tugi ja mestimine, eeskätt sotsiaalkaitseasutuste institutsioonilise suutlikkuse suurendamine – Tehniline abi sotsiaalkaitse valdkonnale (pensionireform, uue ravikindlustusskeemi hindamine...) – Koolitamine, kogemuste ja eksperditeadmiste jagamine, teadlikkuse suurendamise kampaaniad – Temaatiline programm ja koostöö ELi vastavate ametitega || Riikliku integreeritud tööhõivestrateegia elluviimine Ajakava: keskmine perspektiiv – Uue ühiskondliku lepingu sõlmimine ja tehniliste allkomisjonide asutamine Ajakava: lähiperspektiiv – Riikliku sotsiaaldialoogi nõukogu asutamine Ajakava: lähiperspektiiv – Töökohtade kohta teabe jagamise ja kutsenõustamise ja tööturule integreerimisega tegelevate avaliku sektori asutuste võrgustiku loomist võimaldav(ad) süsteem(id) Ajakava: keskmine perspektiiv – Tööhõivealase päevapoliitika korrapärase hindamise süsteem Ajakava: keskmine perspektiiv – Inimväärset tööd käsitleva Tuneesia programmi vastuvõtmine Ajakava: keskmine perspektiiv – Teabesüsteemi rajamine abi vajavate ning piiratud sissetulekutega perede kohta Ajakava: keskmine perspektiiv – Vaesuse vastu võitlemist ja sotsiaalset kaasamist käsitleva strateegia väljatöötamine ja selle rakendamisega alustamine Ajakava: keskmine perspektiiv – Rännet ja sotsiaalküsimusi käsitleva allkomitee kohtumised, arutlemaks otsuse eelnõu üle, millega rakendatakse assotsieerimislepingu sotsiaalkaitseskeemide kooskõlastamise sätteid Ajakava: lähiperspektiiv – Ettepanek otsuse eelnõu vastuvõtmiseks assotsiatsiooninõukogus Ajakava: keskmine perspektiiv

|| – Algatada üldine detsentraliseerimise ja kohaliku tasandi valitsemise, samuti riigiteenistuse rolli arendamise protsess – Suurendada jõupingutusi piirkondliku ja kohaliku tasandi arengu ning territoriaalse ebavõrdsuse vähendamise tagamiseks – Parandada piirkondliku arengu eest vastutavate institutsioonide juhtimist – Suurendada piirkondlikku ja kohalikku arengut edendava poliitika tõhusust || – Institutsioonidevaheline dialoog ning vahetused, eesmärgiga aidata Tuneesiat ELi piirkondliku ja kohaliku tasandi arengu loogikast lähtuvalt – Eksperditeadmiste ja koolituste pakkumine – Käimasoleva programmi raames eraldatav eelarvetoetus kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks – Kodanikuühiskonna toetamine – Piirkondlikku arengut edendava poliitika ja programmide toetamine – Institutsiooniline tugi ja mestimine – Piiriülene ja detsentraliseeritud koostöö – Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise ja kohalike rahvaesindajate koolitamise jätkuv toetamine – Piirkondliku tasandi arengu eest vastutavate asutuste arengu soodustamine || Detsentraliseerimist ja kohaliku tasandi valitsemist käsitleva tegevuskava vastuvõtmine Ajakava: keskmine perspektiiv – Õigus- ja reguleerimissüsteemide (seadused ja rakendusaktid), institutsiooniliste ja korralduslike süsteemide (pädevus ja volitused) ning rahastamissüsteemi (kohalik maksundus) reformi käivitamine Ajakava: pikk perspektiiv – Kohaliku tasandi inimressursside haldamist käsitleva strateegia vastuvõtmine Ajakava: pikk perspektiiv – Riigi kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste ülesanded, mida toetatakse detsentraliseerimise raames Ajakava: pikk perspektiiv – Tuneesia ja ELi kohalike omavalitsuste vahelise partnerluse raames ellu viidud projektide arv Ajakava: lähi- ja keskmine perspektiiv

|| – Viia ellu tervishoiusektori reform, millega soodustatakse kvaliteetse raviteenuse osutamist ja sellele paremat juurdepääsu || – Eksperditeadmiste ja koolituste võimaldamine – Tervishoiu-infrastruktuuri ajakohastamise toetamine – Institutsiooniline tugi ja mestimine || - Tervishoiureformi strateegia väljatöötamine. Ajakava: lähiperspektiiv - Tervishoiureformi elluviimine - Ajakava: keskmine ja pikk perspektiiv

12) Põllumajanduse ja maaelu areng || – Põllumajanduse ja maaelu arengu mitmeaastase programmi elluviimine kooskõlas riiklike põllumajandussuunistega ja maaelu arengu katseprojektidega (ENPARD) – Tõhustada põllumajanduslike majapidamiste ja tootmisahelate ning põllumajandusvaldkonna tehniliste tugiorganisatsioonide ja - institutsioonide ja -struktuuride ajakohastamise programmi – Toetada kvaliteetpõllumajanduse (mahetooted, geograafilised tähised), kalandus- ja vesiviljelussektori arendamist || – Eksperditeadmiste ja koolituse pakkumine – Toetus eeskätt tulevase katseprojekti ENPARD raames – Toetus põllumajandussektori ajakohastamise programmile – Institutsiooniline tugi ja mestimine – Toetus geograafilisi tähiseid / kaitstud päritolunimetust ning mahetooteid käsitlevate seminaride korraldamiseks || - Põllumajanduse ja maaelu arengu mitmeaastase programmi koostamine ja töövalmidus Ajakava: kogu tegevuskava vältel - Põllumajandussektori ajakohastamise programmi käivitamine (kaasatud põllumajanduslike majapidamiste ja institutsioonide arv) - Ajakava: pikk perspektiiv - Peamistes põllumajandussektorites (põllukultuurid, puu- ja juurvili, liha, piim) on alustatud uuesti tootmisega Ajakava: lähi- ja keskmine perspektiiv - Elanikkonnast 20 % katmine ühistutega Ajakava: pikk perspektiiv - Kalandus- ja vesiviljelus- ning mahepõllumajandussektori arendamise strateegiate elluviimine Ajakava: keskmine perspektiiv

13) Arendada välja ja viia ellu säästva arengu strateegiaid ja programme || – Tõhustada keskkonnaalast juhtimist ja koduläheduse põhimõtte edendamist (detsentraliseerimine, kohaliku tasandi valitsemine), eeskätt teabele juurdepääsu ja üldsuse kaasamist käsitleva riikliku poliitika ja haldamise tugevdamise kaudu – Koostada eeskätt säästvat arengut (rohemajandus, kliimamuutuste poliitika, organisatsioonide ühiskondlik vastutus, innovatsioon ja keskkonnatehnoloogia) käsitlev strateegilise planeerimise raamistik || – Eksperditeadmiste ja koolituste pakkumine – Institutsioonide koostöö ja mestimise tõhustamine – Kodanikuühiskonna toetamine – Poliitiline ja institutsiooniline dialoog || - Piirkonna ja kohaliku tasandi keskkonnastruktuuride ja -meetmete tugevdamine Ajakava: keskmine perspektiiv - Keskkonna- ja säästva arengu alane teabesüsteem, mis on kasutusele võetud kodanikuühiskonda kaasaval meetodil Ajakava: keskmine perspektiiv Säästva arengu riikliku strateegia ning rohemajanduse strateegilise visiooni väljatöötamine ja valideerimine eri osaliste poolt - Ajakava: keskmine perspektiiv

|| – Koostada saaste ärahoidmist ja vähendamist ning keskkonnaalast ajakohastamist ja jäätmekäitlust käsitlev programm || || - Tööstusparkide saaste vähendamist käsitleva programmi koostamine ja ellu viimine - Ajakava: keskmine perspektiiv - - Jäätmesektori strateegiline läbivaatamine - Ajakava: lähiperspektiiv

|| – Viia ellu keskkonnakaitset ja kliimat, kõrbestumise vastu võitlemist ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset käsitlevad asjakohased rahvusvahelised piirkondlikud lepingud ja konventsioonid – Arendada ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi parandama oaaside ja lõunas asuvate rahvusparkide territooriumil ja läheduses paikneva elanikkonna elamistingimusi, edendades selliseid kohalikke keskkonnameetmeid, mis loovad töökohti ja lisandväärtust, eeskätt ökoturismi – Viia ellu strateegiaid ja programme, mille eesmärk on leevendada kliimamuutust ja sellega kohaneda || || – Bioloogilise mitmekesisuse ning oaaside ja lõunas asuvate rahvusparkide territooriumil ja läheduses elava elanikkonna elamistingimuste edendamise strateegia Ajakava: keskmine perspektiiv – Kliimamuutuste riikliku strateegia koostamine ja valideerimine Ajakava: lähiperspektiiv – kasvuhoonegaaside ajakohastatud ülevaate koostamine Ajakava: lähiperspektiiv – Seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi käibelevõtmine energia-, tööstus-, põllumajandus- ja jäätmesektoris Ajakava: keskmine perspektiiv

[1]               Ühisteatis „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”, KOM(2011) 303, 25.5.2011.

[2]               Tuneesia ja EL allkirjastasid esimese koostöölepingu 1969. aastal; sellele järgnes assotsieerimislepingu sõlmimine 1995. aastal. Nende lepingute raames ja Euroopa naabruspoliitika üldises kontekstis võeti 2005. aastal vastu esimene tegevuskava.

[3]               Teatis „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011.

[4]               Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut, ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivne protokoll, rahvusvaheline konventsioon kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti fakultatiivne protokoll.

[5]               Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele, KOM(2011) 303, 25/5/2011.

[6]               Euroopa naabruspoliitika: partnerluse edendamine, JOIN(2013)04 (final), 20.3.2013.

[7]               Selles etapis on ELi võimalik toetus hinnanguline. Finantskoostöö alased prioriteedid on kokku lepitud programmitöö ühistegevuse raames ning need on esitatud ühtset toetusraamistikku käsitlevas dokumendis. ELi toetus võib seisneda olemasolevates eri toetusliikides ja finantsvahendites (eelarvetoetus, mestimine, tehniline abi, sealhulgas koostöös kodanikuühiskonnaga, ning majandusliku võimsuse suurendamine), mis määratakse kindlaks vastavalt nende valdkondade tuvastamis- ja teostamiseesmärkidele, mille jaoks EL soovib asjaomased vahendid eraldada.