26.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 424/20

Raportöör:

Denis MEYNENT

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt komisjoni teatise „Tööstustoodete siseturu tulevik” üle. Kõnealune teatis jätkab hiljutist tervitatavat liikumist sellise ELi tööstuspoliitika suunas, mida väljendatakse eelkõige teatises „Euroopa tööstuse taassünd”.

1.2

Komitee arvates tuleb tööstustoodete tehnilisi standardeid reguleerida demokraatlikult, avatult ja läbipaistvalt, kaasates arvukalt sidusrühmi, sh vähemalt ettevõtted, kaasa arvatud VKEd, töötajad või nende esindajad, tarbijad ja keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevad VVOd. Et sellest avatusest saaks konkreetne tegelikkus, on põhjendatud tagada avaliku sektori toetus neile sidusrühmadele, kellel puuduvad piisavad vahendid kõnealuses arengus osalemiseks.

1.3

Nende üldist huvi pakkuvate nn peamiste nõuete kohaldamisala, mis võivad väljenduda tehniliste standarditena, ei peaks piirduma turvalisuse, tervishoiu, keskkonnakaitse ja tarbijakaitsega. See peaks hõlmama igasugust üldist huvi, mida peetakse demokraatliku otsustusprotsessi ning eelkõige tootmise sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tingimuste, tehniliste süsteemide koostalitlusvõime ja kõigile kasutajatele juurdepääsu tagamise seisukohast õigustatuks.

1.4

Tehnilisi standardeid tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja täiustada – seda tihedamini, mida uuenduslikuma sektoriga tegemist on. Komitee arvates ei tohi neid muutusi aeglustada, kuid nende mõju ettevõtetele, eelkõige VKEdele tuleb muuta minimaalseks.

1.5

Tuleks hinnata õigusaktide ettepanekute mõju VKEdele Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eeskujul (1). Seega ei tohi VKEdele kehtestada erandit õigusnormide nõuete täitmisest, kuna nende nõuete eesmärk on kaitsta avalikke huve, mis ei sõltu toote kavandanud või valmistanud ettevõtte suurusest, ning vältida kahe kiirusega turu loomist.

1.6

Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku kasutada tööstustoodete ühtlustamiseks määrust, mida rakendatakse ühtselt ja koheselt kogu Euroopa Liidus, ning mitte direktiivi; komitee toetab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ muutmist üldiselt kohaldatavaks määruseks, mis lihtsustaks regulatiivset ülesehitust ja lihtsustaks selle mõistmist, eelkõige VKEde jaoks.

1.7

Komitee toetab standardite ülevaate tasuta kättesaadavaks tegemist kõigile asjaomastele sidusrühmadele, eelkõige VKEdele.

1.8

Komitee teeb komisjonile ettepaneku levitada laialdaselt nii siseturul kui kolmandate riikide turgudel teavet Euroopa standarditega kooskõlas olevate toodete kvaliteedi ja kõrge nõuete taseme kohta, kasutades selleks teabevahetusele eraldatud eelarvet, kaasates punktis 1.2 loetletud sidusrühmad.

1.9

Tööstustoodete turuga seonduvate tehniliste standardite praeguse reguleerimise demokraatlikkus, avatus ja läbipaistvus tuleb kindlasti säilitada vabakaubanduslepete sõlmimisel.

1.10

Komitee toetab sellise tsentraliseeritud elektroonilise andmebaasi loomist, mille abil jagataks standardimisteavet iga toote kohta.

1.11

Komitee toetab ühtse turu digitaalse järelevalvesüsteemi loomist, mis võimaldab heausksetel rikkumisest teatajatel edastada ametiasutustele konfidentsiaalselt teavet nõuete mittejärgimise kohta, mida nad on tööstustoote kavandamise, tootmise või impordi käigus täheldanud.

1.12

Komitee leiab, et tööstustoote kohta paberkandjal esitatud tehniline teave kujutab endast lepingu püsivat, tõestatud ja võltsimiskindlat osa, ning et elektroonilise andmekandja võib heaks kiita vaid juhul, kui see vastab samadele nõuetele.

1.13

Komitee täheldab, et endiselt esinevad teatud tõkked, mis takistavad tööstustoodete vaba liikumist ja konkurentsi siseturul. Komitee soovib turujärelevalve tugevdamist. Liikmesriike tuleb innustada ühtlustama karitusi ja tagama turu järelevalve ning toodete ja teenuste jaotamise võrreldava taseme ja tehnilisuse, et suurendada nende sidusust ELi tasandil.

2.1

Oma teatises, mis on jätkuks 2012. aasta oktoobris avaldatud teatisele, käsitleb komisjon võimalikke arenguid tööstustoodete siseturu reguleerimise valdkonnas kaubanduse rahvusvahelistumise, toodete tehnoloogilise arengu ning uute toodete ja tehnoloogiate turuletoomise taustal. Teatises hinnatakse kehtiva reguleerimise mõju tööstustoodete turule tööstuse ja ühtsel turul osalejate seisukohast, lähtudes avaliku konsulteerimise tulemustest ja juhtuuringutest, mis on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis (ainult inglise keeles).

2.2

Komisjoni dokumendis vaadeldakse tööstustoodetele kehtivate ELi seaduste arengut alates 1985. aastast, mil ühtlustatud õiguse valdkonnas võeti vastu nn uus lähenemisviis: ELi seadusandja määratleb peamised nõuded, st need eesmärgid turvalisuse, tervishoiu, keskkonnakaitse ja tarbijakaitse valdkonnas, millest ettevõtted peavad kinni pidama enne oma toodete ELi turule toomist, tagades kõrgeima kaitsetaseme (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114). Peamiste nõuete ühtlustamine toimub Euroopa Komisjoni volitatud Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud standardite alusel.

2.3

Tööstustooteid määratletakse kui toiduks mittekasutatavaid tooteid, mida toodetakse tööstuslikult, kuid teatises keskendutakse neile toodetele, mida ei ole hiljuti õigusaktides käsitletud, läbi vaadatud või hinnatud. Teatises ei vaadelda väga spetsiifilisi ja selliseid eraldi käsitletavaid tooteid nagu farmaatsiatooted.

2.4

Komisjoni hinnangul on ühtlustamine toonud kaasa asjaomaste toodetega kauplemise märgatava kasvu, mis oli palju kiirem kui töötleva tööstuse lisaväärtuse kogukasv ajavahemikus 2000-2012. ELi tasandi seadusandlus soodustas maastaabisäästu, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet, kuna ära jäid varem erinevatest riiklikest eeskirjadest või mõnel juhul eeskirjade puudumisest tulenevad nõuetele vastavuse kulud.

2.5

1985. aasta lähenemisviisi alusel kehtestatud eeskirjad on samuti suurendanud tarbijate usaldust ELi toodete vastu.

3.1

Tööstustoodete siseturu hea toimimise vältimatu tingimus on see, et tarbijad ja kutsealasel eesmärgil kasutajad võivad kogu väärtusahela ulatuses usaldada seda, et tooted vastavad avaliku huvi peamistele nõuetele. Sellise usalduse puudumisel tehingud peatuvad, turg variseb kokku ja pakub üksnes madala kvaliteediga tooteid (2).

3.2

Need nõuded hõlmavad tervishoidu, tarbijate ja tööstustööliste turvalisust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset, kuid veelgi laiemalt igasugust avalikku huvi, mis on demokraatliku otsustusprotsessi ning eelkõige tootmise sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tingimuste ning tehniliste süsteemide koostalitlusvõime ja kõigile kasutajatele juurdepääsu tagamise seisukohast õigustatud.

3.3

Need peamised nõuded on poliitiliste otsuste demokraatliku protsessi tulemus, mis päädis nende seaduste või määrustega, millel nende õiguspärasus põhineb. Avalikul sektoril on õigus määratleda need peamised nõuded ja tagada nende järgimine kõigi siseturul osalejate poolt.

3.4

Komitee käsitleb tööstustoodete tehnilisi standardeid kui avaliku huvi peamiste nõuete tehnilist tõlgendust. Seega on need poliitilised vahendid, mida tuleb ka täiel määral sellistena vaadelda. Tegemist on eelkõige üldpoliitika vahenditega, mille eesmärk on saavutada üks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 114 määratletud üldhuvi pakkuvaist eesmärkidest, mis hõlmab laiemas perspektiivis ka järgmist: kasutaja (tarbija või töötaja töökeskkonnas) tervishoid ja turvalisus; töötingimused, mis soodustavad tootlikkust ja töötajate motivatsiooni; tundlike, mittetaastuvate või haruldaste loodusvarude (kliima, merest saadavad mineraalid, biosfäär, elusorganismid, vesi) kaitse; loomade heaolu; teabevahetuse ja andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus; terviksüsteemide komponentide koostalitlusvõime ja muud demokraatliku otsustusprotsessiga seatud eesmärgid.

3.5

Samas on need ka tööstuspoliitika ja turu struktureerimise vahendid. Vastavus kõrgele tehnilisele standardile on üks viis rahvusvahelisel turul eristumiseks ja konkurentsivõime saavutamiseks lisaks hinnale ka kvaliteedi osas. Ennetades tulevikuvajadusi ja turuarenguid, aitab standard Euroopa tööstusettevõtjatel olla esirinnas, innovaatilised ning muuta oma tooted vähem hinnatundlikuks, mis on samal ajal kasumlik ning kvaliteetseid töökohti loov. Kui turul esineb konkureerivaid standardeid (eelkõige seoses koostalitlusvõimega), avaldab standardi valik mõju ettevõtetele, kellele see pakub konkurentsieelise, mõjutades omakorda majandustegevuse ja sellega seonduvate töökohtade paiknemist.

3.6

Tööstustoodete tehniliste standardite poliitilise iseloomu tõttu ei saa neid jätta üksnes erasektori huvirühmade ja tehnoloogiaspetsialistide valdkonnaks. Nende üle tuleb tagada demokraatlik, avatud ja läbipaistev järelevalve, kuhu on kaasatud arvukalt sidusrühmi, ja mis hõlmab viite järgmist otsustusetappi:

3.7

Reguleerimine peab tuginema avatud ja õiguspärastele institutsioonidel, mis tagavad kõigile asjaomastele sidusrühmadele reaalse võimaluse otsustusprotsessi mõjutada. Komitee hinnangul on kõnealusesse reguleerimisse panustavate õiguspäraste sidusrühmade loetelu avatud ning sõltub reguleerimise täpsest sisust (näiteks kariloomade heaolu käsitleva standardi koostamisel osalevad eri sidusrühmad kui digitaalsete sidevahendite koostalitlusvõimet käsitleva standardi koostamisel). See sidusrühmade loetelu peaks kindlasti hõlmama järgmisi osalejaid: ettevõtted, sh VKEd, töötajad või nende esindajad, tarbijad, keskkonnakaitsega tegelevad VVOd.

3.8

Kuna tehnilised standardid on tööstuspoliitika ja konkurentsivõime vahendid, mis põhinevad kvaliteedil ning tehniliste, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste vajaduste ennetamisel ning tehnilise innovatsiooni allikatel, tuleb need korrapäraselt läbi vaadata ja neid täiendada – seda tihedamini, mida uuenduslikuma sektoriga tegemist on. Väga innovaatiliste ja suure arengupotentsiaaliga sektorite puhul soovitab komitee järgida samaaegselt kaht eesmärki: reguleeriva ja normatiivse protsessi demokraatlikku ja sotsiaalset õiguspärasust, nagu kirjeldatakse punktides 3.2 kuni 3.7, ning standardite kehtestamise ja ajakohastamise kiirendamine. Nende muudatuste mõju ettevõtetele tuleb muuta minimaalseks.

3.9

Lõpuks on tööstustoodete tehnilised standardid tähtsaimad vahendid (lõpp- ja vahe-) tarbijate teavitamiseks ja nende teadlikkuse suurendamiseks. Need tagavad tarbijatele objektiivse ja täpse teabe, et hinnata iseseisvalt toote vastavust nende vajadustele. Teavitatud ja teadlik tarbija oskab tooteid kvaliteedi alusel eristada, mis omakorda aitab kaasa Euroopa tööstuse mitte hinnal, vaid ELi töötajate kõrgel oskus- ja motivatsioonitasemel põhinevakonkurentsivõime arengule. Need standardid on seega kvaliteetsete tööstustoodete tarnijate ning nõudlike ja rangete tarbijate vastastikku kasulikku suhte põhielement.

4.1

Ühtlustatud standardite reguleerimine direktiividega, nagu see on toimunud praeguseni, kujutab endast ebastabiilsuse allikat ning nõuab ettevõtetelt pidevat – ja mõnikord asjatut –, kohanemist. See ähvardab kaasa tuua olukorra, kus õigusaktid liikmesriigiti geograafiliselt erinevad. Need erinevused võivad küll olla väikesed, kuid nad on olulised, kui võtta arvesse tööstustoote standardiga vastavusse viimiseks vajalikku üksikasjalikkuse astet. Sellele geograafilisele erinevusele lisandub ajaline erinevus, mis tuleneb direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise eri kuupäevadest 28 riigis. See ülevõtmine võib kesta kuni 36 kuud ning standardite ajakohastamine võib toimuda umbes samas ajavahemikus või isegi veel sagedamini, kui tegemist on väga innovaatiliste sektoritega. Seega peavad ettevõtted tõenäoliselt tegutsema siseriiklikku õigusesse ülevõtmise perioodidest tulenevas pidevas ebakindluses ja segaduses.

4.2

Selles olukorras, mis on eriti keeruline VKEde jaoks, kellel on vähe vahendeid õigusaktide jälgimiseks, on komisjoni ettepanek eelistada kogu ELis ühtselt ja koheselt kohaldatavat määrust direktiivile igati tervitatav. Komitee arvates on see ettepanek äärmiselt positiivne. Selle abil on võimalik kõrvaldada õigusalase ebastabiilsuse peamine allikas ning võimaldada teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniga tegelevatel töörühmadel töötada 500 miljoni tarbija jaoks tõeliselt ühtses keskkonnas, mis on stabiilne mitme aasta vältel ning liigub rütmis, mis vastab iga sektori innovaatilisusele.

4.3

Sama loogika põhjendab ka seda, miks on määruse rakendamine tööstustoodete tehniliste standardite määratlemise vahendina subsidiaarsuse seisukohast selline juhtum, kus ELi tasandi meetmed on selgelt tõhusamad kui liikmesriikide tasandil võetavad meetmed.

4.4

Komitee toetab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse no768/2008/EÜ muutmist üldkohaldatavaks määruseks. Koostades valdkonnaüleseid määratlusi, mõisteid ja kontseptsioone kogu teatud valdkonna tehnilise standardimise jaoks aitab vältida topelttööd ja kordusi, lihtsustades tekstide muutmist ja vastates tehnilise kirjutamise headele tavadele.

4.5

Asjaolu, et terve rida eri sidusrühmi panustab standardiseerimistöösse viiel eri etapil, mis on loetletud punktis 3.6, kujutab endast avalikku huvi pakkuvat eesmärki. See suur rühm hõlmab väga piiratud vahenditega sidusrühmi, sh ametiühinguorganisatsioonid, VKEd, tarbijate ja keskkonnakaitse ühendused. Seega on komitee silmis igati õigustatud, et sidusrühmadele antakse selles töös osalemiseks avaliku sektori toetust, tagades neile ka hääleõiguse, et protsess oleks ka tegelikult avatud.

4.6

Komitee toetab õigusnormide nõuete ülevaate tasuta kättesaadavaks tegemist. Seaduste mittetundmine ei ole vabandus, kuid juurdepääs tehnilistele standarditele on praegu tasuline, seda isegi standardi eesmärki ja kohaldamisala piisavalt täpselt tundmata, teadmata seega ka seda, kas see on konkreetsel juhul üldse kohaldatav. See on puuduseks mitte üksnes VKEde, vaid kõigi sidusrühmade jaoks. Seetõttu toetab komitee kõnealust meedet, nõudes samas, et standardid muudetaks kättesaadavaks üldiselt kõigile huvitatud sidusrühmadele.

4.7

Komitee toetab tsentraliseeritud elektroonilise andmebaasi loomist, kus iga toote puhul on loetletud standardid, millele toode peab vastama, ning mis annab ülevaate dokumentatsioonist, mis on vajalik standarditele vastavuse tõendamiseks (eelkõige kui tegemist on isesertifitseerimisega või sertifitseerimisega pädeva asutuse poolt). See andmebaas võiks teenuse tellinutele automaatselt e-posti teel saata tasuta teavet alati, kui asjaomase toote standardites on tehtud muudatusi.

4.8

Komitee toetab rikkumisest teatajate võimalust edastada ametiasutustele ühtse turu digitaalse järelevalve süsteemi kaudu konfidentsiaalselt teavet nõuete mittejärgimise kohta, mida nad tööstustoote kavandamise, tootmise või impordi käigus täheldanud on. Heauskseid rikkumisest teatajaid tuleb kaitsta võimalike süüdistuste või karistuste eest, sh nt töötajate puhul vallandamine. Selline ühine ja jagatud turujärelevalve internet 2.0-tehnoloogia abil võimaldab parandada tööstustoodete kasutajate tervist ja turvalisust ELis, ning kaitsta nõudeid järgivaid ettevõtteid nõudeid mittejärgijate ebaausa konkurentsi eest.

4.9

Komitee leiab, et tööstustootega seonduv tehniline teave on ostulepingu põhielement, mis aitab kaasa teadliku ja teavitatud ostu tegemisele, ning mis on väga oluline ka pärast ostu, kui ilmnevad vead, juhtub õnnetus või tootel puuduvad tootja lubatud omadused. Tehniline teave ei ole „ebavajalik” ega „riku toote välimust”, nagu komisjoni teatises väidetakse. Vastupidi, see tuleb esitada kliendile püsival, tõestatud ja võltsimiskindlal kujul, mida on võimalik lugeda olenemata nende elektrooniliste vahendite arengust, mis on toote kasutusea jooksul kättesaadavad. Seetõttu leiab komitee, et paberkandjal esitatud dokumentatsioon, mis on koostatud selle riigi keeles, kus ost tehakse, ning mis on kättesaadav ostukohas ja lisatud pakendisse, täidab kõnealused tingimused, ning et elektroonilise andmekandja kasutamist võib toetada üksnes siis, kui see vastab ülalpool mainitud funktsionaalsetele nõuetele.

4.10

Komitee teeb komisjonile ettepaneku levitada laialdaselt nii siseturul kui kolmandate riikide turgudel teavet Euroopa standarditega kooskõlas olevate toodete kvaliteedi ja kõrge nõuete taseme kohta, kasutades selleks teabevahetusele eraldatud eelarvet, kaasates punktis 3.7 loetletud sidusrühmad. Nii oleksid tarbijad ja professionaalsed ostjad paremini teavitatud nende toodete valimise eelistest. See tagaks Euroopas toodetud või Euroopa standardite alusel kavandatud ja valmistatud toodetele – ning seega Euroopa ettevõtetele ja töötajatele – kvaliteedil põhineva, igati objektiivse ja usaldusväärse konkurentsieelise.

4.11

Tuleks hinnata õigusaktide ettepanekute mõju VKEdele Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eeskujul (3). Komitee toetab kindlalt komisjoni seisukohta mitte teha VKEdele erandeid nõuete järgimisest. Vältida ohte, mida põhjustab üks toode tarbijate või kutsealasel eesmärgil kasutajate tervisele või turvalisusele, loodusvarade säilitamisele ning vastavusele olemasolevate tehniliste süsteemidega, on avalikku huvi pakkuv eesmärk, mis ei sõltu konkreetse toote kavandanud või valmistanud ettevõtte suurusest. Lisaks sellele on terved sektorid, eelkõige selliste tarbekaupade jaoks nagu rõivaesemed või kodutarbed, killustatud ning moodustatud arvukatest VKEdest. Standarditega seonduvate nõuete alandamisega VKEde jaoks ei saa nõustuda, kuna see tähendaks praktikas erandeid sellistele sektoritele, mille kogumõju tarbimisele ja seega ka ohtudele on suur. Selline erand looks samuti kahe kiirusega turu, kus VKEde pakkumist peetaks (põhjendatult) kvaliteedilt halvemaks, kuna neile kehtivad standardid ei ole sama ranged ega arvukad. See suurendaks veelgi nende ebasoodsaid konkurentsitingimusi võrreldes suurte kontsernidega, kelle reklaamieelarve on oluliselt suurem.

4.12

Komitee ei jaga komisjoni seisukohta, mille kohaselt standardeid muudetakse nii sageli, et see „koormab” ettevõtteid. Standardite muutmise sagedus sõltub sektori innovaatilisusest, mis aitab kaasa Euroopa tööstuse konkurentsivõimele muu kui hinna alusel. Muutmise rütmi ei tohi aeglustada, kuid komitee tunnistab, et VKEd peaksid olema nendest arengutest paremini teavitatud, kasutades selleks vajadusel punktis 4.7 nimetatud andmebaasi. Tänu sellele, et komisjon hakkab nüüd standardite muutmist reguleerima direktiivi asemel määrusega, võetakse väljendatud kahtlusi asjakohaselt ja piisavalt arvesse.

4.13

Komitee on seisukohal, et need ajaloolised kogemused, mida ELi liikmesriigid 1993. aastast alates on omandanud ja mida nad omandavad teel tööstustoodete tõelise ühtse turu loomise suunas, võttes täiel määral arvesse tööstustooteid käsitlevate tehniliste standardite reguleerimise poliitilist ning seega demokraatlikku, avatud ja läbipaistvat iseloomu, tuleb kindlasti säilitada vabakaubanduslepete sõlmimisel. Komitee kutsub seega komisjoni üles looma käimasolevate läbirääkimiste jaoks institutsioonilise raamistiku, mida iseloomustab demokraatia, avatus ja läbipaistvus standardimisprotsessi eelnimetatud viiel etapil (vt punkt 3.6) ning standarditele vastavuse kontrollimisel. Toodetele kehtivaid standardeid ning avalikke huvi kaitsvaid määruseid ja otsuseid ning nende järgimata jätmisel määratavaid karistusi, mis on kooskõlas ELi seaduste ja WTO lepetega, ei saa kahtluse alla seada kui mittetariifseid tõkkeid.

4.14

Avalikku huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisega tehniliste standardite abil siis, kui väärtusahelad on rahvusvahelised ning ületavad ühe kohtualluvuse pädevusi, kaasnevad erilised raskused, mis on veel lahendamata. Komitee teeb ettepaneku, et kõnealuses valdkonnas panustataks esmajärjekorras objektiivsete ja usaldusväärsete andmete kogumisse ja sertifitseerimisse toodete ning nende tootmisprotsessiga seonduvate füüsiliste ja sotsiaalsete aspektide kohta. Neid andmeid võib seejärel väärtusahelas edasi anda ning võrrelda iga kohtualluvuse kehtestatud peamiste nõuetega, austades igati kohtu suveräänsust.

4.15

Teatud probleemid, mis seonduvad vaba liikumise ja vaba konkurentsiga, jäävad püsima. Sellised probleemid on näiteks tehniliste standarditega seonduvad patendid või standardite ja õigusaktide kohaldamise järelevalve tõhusus.

4.16

Kui patent taotleti innovatsioonile, millest hiljem saab tehniline standard, tuleb uutele osalejatele tingimata anda sundlitsents mõistliku hinna eest. Intellektuaalomandi õigusaktid peavad tagama innovatsioonile tõelise kaitse, ilma et patenti või autoriõigusi võiks kasutada tööstuse konkurentsi ja innovatsiooni takistusena. Kõnealuste õigusaktide rolli tuleb komitee arvates vaadelda vaba liikumise edendamise seisukohast ühisturul, mida oluliselt soodustaks ELi ühtne patent, mis on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks väga tähtis. Komitee märgib siiski, et patentide väljastamisele teatud kolmandates riikides, sh USAs ei eelne alati piisav uudsuse kontroll, mistõttu võib küsimuse alla seada nende innovaatilisuse. Alusetute patentide kinnitamine seab kahtluse alla nende uuendusliku iseloomu ning patentide andmine selliste abstraktsete mõistete alusel nagu välimus ja tunne (look and feel) – sõltumatult selle välimuse saavutamiseks kasutatud tehnoloogiast – on vastuolus patentide üldise põhimõttega, mille kohaselt patent väljastatakse üksnes lähtuvalt sellest, kuidas tulemus on saavutatud. See annab võimaluse kuritarvitavateks kohtuprotsessideks olukorras, kus Euroopa ettevõtetel on nõrk positsioon.

4.17

Samuti ei ole riiklike või ELi tehniliste standardite eiramise eest määratavad karistused sageli asjakohased, proportsionaalsed ja pärssivad.

Haldus- või kriminaalkaristused kuuluvad samuti nagu turujärelevalve liikmesriikide pädevusse; nende erinevused võivad tuua endaga kaasa meelepärase kohtualluvuse valimise uute toodete Euroopa turule toomisel. Seega peavad „blue guide”, Rapex, Solvit ja muud meetmed innustama liikmesriike ühtlustama karistusi ning tagama turujärelevalve ning toodete ja teenuste jaotamise võrreldava taseme ja tehnilisuse astme, et tugevdada sidusust ELi tasandil. Komisjon, kes algatab õigusloomeprotsessi ja kontrollib õigusaktide kohaldamist liikmesriikide tegevust jälgides, võib rikkumise korral esitada hagi ELi kohtule. Euroopa Kohus peab viimase instantsina tagama liikmesriikide seadusandluse ning toodete ja teenuste turu järelevalve teatud sidususe.

4.18

Komitee soovib turujärelevalve tugevdamist.

4.18.1

Selleks, et võidelda CE-märgise ebaasjakohase kasutamise vastu halvasti teavitatud või ebaausate tootjate poolt, tuleks tõhustada tollikontrolle toodete turuleviimisel ja neile müügilubade andmisel ning tagada, et nii tootjate esindajad kui ka importijad ja tarnijad järgiksid toodete standarditele vastavuse nõuet kooskõlas kehtiva ELi õigusega. Seadusjärgse esindaja viitenumbri lisamine CE-märgisele selliselt, et internetis oleks võimalik leida andmed esindaja juriidilise isiku ja standarditele vastavuse kohta, aitab teostada standarditele vastavuse kontrolli, sealjuures ka rikkumisest teatanud tarbijatelt saadud andmeid kasutades (punkt 4.8).

4.18.2

Eelarvepiirangute taustal soovib komitee juhtida tähelepanu vajadusele tagada turujärelvalvega tegelevatele asutustele asjaomaste ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning suunata oma tegevus kohtadesse, kus pettuskatsed kõige sagedamini aset leiavad (sh sadamad, odavmüügiketid või ajutised müügikohad), tõhustades halduskoostööd, eelkõige võltsimisvastase võitluse valdkonnas. Rikkumistest teatamise võimalus, mida mainitakse punktis 4.8, võib suurendada nende asutuste tõhusust, toomata avalikule sektorile kaasa suuri kulusid.

4.18.3

Komitee tunneb muret selle pärast, et mõnedel tööstusettevõtjatel on teatud liikmesriigi majandustegevusele ja tööhõivele nii suur mõju, et nendepoolne ähvardus tegevuse ümberpaigutamise kohta võib sundida riiklikke ametiasutusi karistusest loobuma, seades seeläbi ohtu tarbijad ning soodustades ebaausat konkurentsi kogu ELi ettevõtete ja töötajate suhtes.

4.19

Komitee leiab, et korrapäraseid aruandeid ja kohapealseid kontrolle nõudes on võimalik toodete arengut paremini jälgida. Tarbijate ja töötajate organisatsioonid võivad olla rikkumisest teatajateks tervishoiu ja turvalisusega seonduvates küsimustes, seetõttu peaksid nad osalema standardite väljatöötamise ja rakendamise kõigis etappides.