26.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/332

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012. aastal (2),

—

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”), eelkõige selle punkti 29,

—

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, et võtta arvesse Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemisest tingitud kulusid (COM(2013)0157),

—

võttes arvesse komisjoni 18. märtsil 2013. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 1/2013 (COM(2013)0156),

—

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2013. aasta seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2013 kohta (11607/2013 – C7-0199/2013),

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0246/2013),

A.

arvestades, et paranduseelarve projektiga nr 1/2013 soovitakse kaasata 2013. aasta eelarvesse kulukohustuste ja maksete assigneeringud nende kulude katmiseks, mis on seotud Horvaatia ühinemisega Euroopa Liiduga 1. juulil 2013;

B.

arvestades, et komisjon esitas kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 29 paralleelselt ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku kohandamiseks, et kõnealuseid muudatusi arvesse võtta;

C.

arvestades, et kulukohustuste assigneeringute kavandatav suurenemine summas 655,1 miljonit eurot ja maksete assigneeringute kavandatav suurenemine summas 374 miljonit eurot peegeldab 30. juuni 2011. aasta ühinemiskonverentsil kokku lepitud finantspaketti, kuid ilma rubriigita 5, sest Horvaatia ühinemisega seotud halduskulusid on 2013. aasta eelarves juba arvesse võetud;

1.

võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 1/2013 ja nõukogu seisukoha selle kohta;

2.

rõhutab, et kõnealune paranduseelarve, mis on pelgalt Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu (mille põhjal Horvaatiast saab liidu 28. liikmesriik) suhtes saavutatud ühehäälse kokkuleppe tagajärg, on üksnes tehnilise iseloomuga; rõhutab, et käimasolevast poliitilisest institutsioonidevahelisest arutelust selle üle, kuidas lahendada 2012. aasta täitmata maksekohustuste küsimus, ja paranduseelarve projekti nr 2/2013 läbirääkimistest on kõnealune paranduseelarve seetõttu eraldi hoitud;

3.

tuletab meelde, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 29 kohaselt kaetakse kõnealune paranduseelarve vahenditega, mis saadakse finantsraamistiku kohandamise teel, nimelt 2013. aasta kulukohustuste ja maksete ülemmäärade läbivaatamise teel;

4.

kordab oma seisukohta, et Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kaheksanädalast tähtaega liikmesriikide parlamentide teavitamiseks uutest õigusaktide eelnõudest ei kohaldata eelarveküsimustele; peab kahetsusväärseks, et kuigi käesoleva paranduseelarve jõustamiseks on väga vähe aega, ei esitanud nõukogu oma seisukohta selle aja jooksul, mille tagajärjel on parlamendil aluslepingu kohaseks paranduseelarve vastuvõtmiseks vähem aega;

5.

peab kahetsusväärseks ka seda, et isegi pärast kaheksa nädala möödumist oli nõukogul paranduseelarve suhtes raske kokkulepet saavutada, mille tagajärjel tekkis viivitus Horvaatiale rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemisel 1. juulil 2013. aastal; hoiatab, et sellest ei tohi saada tulevaste laienemiste suhtes pretsedenti;

6.

tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu suutis lõpuks kokku leppida, et maksete 2013. aasta ülemmäära suurendatakse ilma igasuguse tasaarvestuseta nõutud 374 miljoni euro võrra; on seisukohal, et kuna summa on piiratud ja 2013. aasta eelarves napib maksete assigneeringuid, siis on see õige viis täita kohustust, mille liikmesriigid võtsid ühinemislepingu allkirjastamisel, ja järgida 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 29 sätteid;

7.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kulukohustuste läbivaatamise osas otsustas nõukogu mitte arvestada, milline poliitiline tähtsus on komisjoni ettepaneku sellisel kujul vastuvõtmisel, ja otsustas hoopis nõutavad assigneeringud tasaarvestada; leiab, et see seisukoht on vastuolus ühinemislepingu allkirjastamisel tehtud ühehäälse otsuse ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe mõttega; rõhutab, et selline otsus on vale poliitiline märguanne mitte ainult Horvaatiale, vaid ka teistele kandidaatriikidele; rõhutab, et seda otsust aktsepteeritakse vaid seetõttu, et see puudutab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2007-2013) viimast 6 kuud; märgib, et sellest ei tohiks saada pretsedent järgmistele laienemistele, mis võivad toimuda järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal (2014–2020);

8.

peab kahetsusväärseks, et rubriigi 5 kasutamist nähakse kulukohustuste tasaarvestuse peamise allikana, sest selle tagajärjel võib jääda puudu vahenditest, mida on vaja töötasude korrigeerimiseks, kui kohus peaks selles vaidlusi tekitanud küsimuses veel 2013. aastal otsuse tegema;

9.

võttes arvesse asjaolu, et Horvaatiale vajalike rahaliste vahendite eraldamine on poliitiliselt oluline ja juriidiliselt hädavajalik, otsustab siiski nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 1/2013 kohta muutmata kujul heaks kiita;

10.

teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2013 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.