(3)

Tehnoülevaatus on osa üldisemast korrast, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Kõnealune kord peaks hõlmama kõigi sõidukite korralist tehnoülevaatust ja kommertsvedusid tegevate liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning sõidukite registreerimist käsitlevaid sätteid , et liiklusohutust vahetult liiklusohtlikke sõidukeid ei kasutataks teedel liiklemiseks .

(3)

Tehnoülevaatus on osa üldisemast korrast, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Kõnealune kord peaks hõlmama kõigi sõidukite korralist tehnoülevaatust ja kommertsvedusid tegevate liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning sõidukite registreerimist käsitlevaid sätteid . Korraline ülevaatus peaks olema peamine vahend, millega tagada tehnonõuetele vastavus. Liiklevate tarbesõidukite tehnokontroll peaks üksnes täiendama korralisi ülevaatusi ja peaks olema suunatud vahetult liiklusohtlikele sõidukitele .

(3a)

Kõik maanteeliikluses kasutatavad sõidukid peavad, ilma et see piiraks korralise tehnoülevaatuse nõudeid, vastama tehnonõuetele alati, kui neid kasutatakse.

(3b)

Tehnonõuetele vastavuse meetmete jõustamine peaks hõlmama teavituskampaaniaid, mis keskenduvad sõidukiomanikele ja mille eesmärk on arendada sõidukite põhikontrollist tulenevaid häid tavasid ja harjumusi.

(4)

Liidus on sõidukite ohutuse valdkonnas vastu võetud mitmeid tehnilisi standardeid ja nõudeid. Siiski on korralise tehnoülevaatusega vaja tagada, et pärast sõidukite turulelaskmist vastavad need kogu kasutusaja jooksul ohutusstandarditele. Kõnealust korda tuleks kohaldada nende sõidukikategooriate suhtes , mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/61/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta).

(4)

Liidus on sõidukite ohutuse valdkonnas vastu võetud mitmeid tehnilisi standardeid ja nõudeid. Siiski on korralise tehnoülevaatusega vaja tagada, et pärast sõidukite turulelaskmist vastavad need kogu kasutusaja jooksul ohutusstandarditele. Mis tahes järelpaigaldatud seadmed, mis mõjutavad sõiduki ohutus- ja keskkonnanäitajaid, ei tohi negatiivselt mõjutada neid näitajaid, mis kehtisid tüübikinnituse andmise, esimese registreerimise või kasutuselevõtmise ajal. Liikmesriigid võiksid kehtestada riigisisesed nõuded seoses selliste sõidukikategooriate tehnoülevaatusega , mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta ; kõnealust riigisisest tehnoülevaatuse korda tuleks kohaldada nende sõidukikategooriate suhtes , mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta.

(5a)

(6)

Suure osa autovedude tekitatavast koguheitest ja eriti CO2-heitest põhjustab väike hulk sõidukeid, mille heitekontrollisüsteem ei tööta nõuetekohaselt. Hinnanguliselt tekitab 5 % sõidukitest 25 % kõigist saasteainetest. Seepärast aitaks korraline tehnoülevaatus kaasa keskkonnaseisundi parandamisele, kuna sõidukite tekitatav keskmine heide väheneks.

(6)

Suure osa autovedude tekitatavast koguheitest ja eriti CO2-heitest põhjustab väike hulk sõidukeid, mille heitekontrollisüsteem ei tööta nõuetekohaselt. Hinnanguliselt tekitab 5 % sõidukitest 25 % kõigist saasteainetest. See kehtib ka suurema tahkete osakeste ja NOx-heite puhul, mis lähtub nüüdisaegse konstruktsiooniga mootoritest, mis nõuavad põhjalikumat heitkoguste katset, sh elektrooniliste kontrolliseadmetega teostatavat sõiduki enda pardadiagnostika (OBD) süsteemi terviklikkuse ja funktsionaalsuse kontrolli, mis kontrollitakse üle olemasoleva väljalasketorukatsega, et tagada täielik heitkoguste süsteemi katsetus, sest OBD-le tuginev katsetamine üksi ei ole usaldusväärne. Seepärast aitaks korraline tehnoülevaatus kaasa keskkonnaseisundi parandamisele, kuna sõidukite tekitatav keskmine heide väheneks.

(8)

Veoautode asemel kasutatakse kohalike vedude tegemisel järjest enam põllumajanduslikke sõidukeid, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h.  Nende riskipotentsiaal on veoautodega võrreldav ja kõnealust sõidukikategooriat tuleks käsitleda tehnoülevaatuse seisukohast samamoodi.

(8)

Kommertsvedude eesmärgil kasutatakse veoautode asemel mõnel juhul põllumajanduslikke sõidukeid, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h. On oluline tagada, et kui põllumajanduslikke sõidukeid kasutatakse sellisel viisil, käsitletakse neid tehnoülevaatuse seisukohast veoautodega samamoodi.

(9)

Ajaloolise väärtusega sõidukid aitavad säilitada nende valmistamise ajastu pärandit ning neid kasutatakse avalikel teedel vähe, mistõttu peaks see jääma liikmesriikide otsustada, kas laiendada korralist tehnoülevaatust kõnealustele sõidukitele. Ka peaksid liikmesriigid otsustama, kas reguleerida muud liiki erisõidukite tehnoülevaatust.

(9)

Ajaloolise väärtusega sõidukid aitavad säilitada nende valmistamise ajastu pärandit , neid hoitakse ajalooliselt tõeses seisundis ning neid kasutatakse harva igapäevasõidukitena. Peaks jääma liikmesriikide otsustada, kas laiendada korralist tehnoülevaatust kõnealustele sõidukitele või reguleerida nende tehnoülevaatuskorda muul viisil . Ka peaksid liikmesriigid otsustama, kas reguleerida muud liiki erisõidukite tehnoülevaatust.

(10)

Tehnoülevaatus on iseseisev valdkond ja seega peaks seda korraldama liikmesriigid või pädevad asutused liikmesriikide järelevalve all. Igal juhul peaksid tehnoülevaatuse eest jätkuvalt vastutama liikmesriigid , isegi kui liikmesriigis kehtiv süsteem võimaldab anda vastava loa erasektori üksustele, sealhulgas remonditöid tegevatele üksustele .

(10)

Tehnoülevaatus on iseseisev valdkond ja sellisena peaks seda korraldama asjaomane liikmesriik või riigi poolt selleks volitatud avalik-õiguslik asutus või riigi poolt määratud ning tema otsese järelevalve alla kuuluvad asutused või ettevõtted , sealhulgas nõuetekohaselt volitatud eraõiguslikud asutused . Eelkõige juhul, kui sõidukite ülevaatuspunktideks määratud asutused teostavad ka mootorsõidukite remonti, peaksid liikmesriigid võtma kõik meetmed, et tagada sõidukite ülevaatuse objektiivsus ja kõrge kvaliteet.

(10a)

Liidu piires vaba liikumise põhimõtte ladusamaks kohaldamiseks tuleks liikmesriikidel sõiduki ümberregistreerimise juhtudel tunnustada vastastikku selle liikmesriigi väljastatud tehnoülevaatuse kontrollkaarti, kus toimus esmane registreerimine.

(10b)

Kui leiab tõendamist, et tehnoülevaatus on juba piisaval määral ühtlustatud, tuleks sätestada tehnoülevaatuse kontrollkaartide täielik vastastikune tunnustamine kogu liidus.

(11)

Sõidukite ja eriti nende elektrooniliste ohutusseadiste kontrollimisel on oluline, et oleks juurdepääs iga sõiduki tehnilisele spetsifikatsioonile. Seepärast peaks sõidukitootja esitama kõik vastavustunnistusega hõlmatud andmed ja ka võimaldama juurdepääsu andmetele, mida on vaja ohutust ja keskkonda mõjutavate seadmete toimivuse kontrollimiseks. Seepärast tuleks kohaldada ka remonditöid ja hooldust hõlmavale teabele juurdepääsu käsitlevaid sätteid , võimaldades ülevaatuspunktidele juurdepääsu tehnoülevaatuse tegemiseks vajalikele andmeelementidele . See on oluline eelkõige elektrooniliste kontrollisüsteemide puhul ja hõlmata tuleks kõiki tootja paigaldatud elemente.

(11)

Sõidukite ja eriti nende elektrooniliste ohutusseadiste kontrollimisel on oluline, et oleks juurdepääs iga sõiduki tehnilisele spetsifikatsioonile. Seepärast peaks sõidukitootja esitama kõik vastavustunnistusega hõlmatud andmed ja ka võimaldama juurdepääsu andmetele, mida on vaja ohutust ja keskkonda mõjutavate süsteemide toimivuse kontrollimiseks. Andmed peaksid sisaldama üksikasju , mis võimaldavad jälgida sõiduki ohutust mõjutavate süsteemide toimivust viisil, mis võimaldab neid korralise tehnoülevaatuse käigus testida viisil, mis võimaldab prognoosida, kas sõiduk läbib ülevaatuse või mitte .

(12)

Selleks et tagada ülevaatuste kõrge tase kogu liidus, tuleks liidu tasandil kindlaks määrata ülevaatuseks kasutatavad seadmed, nende hooldamine ja kalibreerimine.

(12)

Selleks et tagada ülevaatuste kõrge tase kogu liidus, tuleks liidu tasandil kindlaks määrata ülevaatuseks kasutatavad seadmed, nende hooldamine ja kalibreerimine. Luua tuleks stiimulid uuenduste tegemiseks ülevaatuse tegemise süsteemide, menetluste ja ülevaatuseks kasutatavate seadmete valdkonnas, võimaldades saavutada täiendavat kulude kokkuhoidu ja kasutuse paranemist.

(13)

Tehnoülevaatust tegevad inspektorid peaksid olema sõltumatud ja vältida tuleks huvide konflikti. Seega ei tohiks tehnoülevaatuse tulemused olla seotud palga, majandusliku ega isikliku huviga.

(13)

Tehnoülevaatust tegevad inspektorid peaksid olema sõltumatud ja vältida tuleks huvide konflikti. Liikmesriigid peaksid tagama ekspertiiside nõuetekohase läbiviimise ning pöörama erilist tähelepanu nende objektiivsusele.

(13a)

Suurema liiklusohutuse eesmärgi saavutamiseks on ülioluline ülevaatuspunktide kvaliteet ja erapooletus. Seetõttu peaksid ülevaatusi läbi viivad ülevaatuspunktid vastama näiteks standardi ISO 17020 miinimumnõuetele eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide osas.

(14)

Ülevaatustulemusi ei tohiks kaubanduslikul eesmärgil muuta. Kui inspektori tehtud tehnoülevaatuse tulemused on selgelt valed, peaks järelevalveasutus saama tehnoülevaatustulemusi muuta.

(14)

Ülevaatustulemusi ei tohiks kaubanduslikul eesmärgil muuta. Ainult siis, kui inspektori tehtud tehnoülevaatuse tulemused on selgelt valed, peaks järelevalveasutus saama tehnoülevaatustulemusi muuta ja kehtestada asjakohased karistused kontrollkaardi välja andnud asutusele .

(15)

Tehnoülevaatuse kõrge tase eeldab ülevaatust tegevalt personalilt kõrgetasemelisi oskusi ja pädevust. Tuleks kehtestada koolitussüsteem, sh algkoolitus ja korrapärane täiendkoolitus. Tuleks kindlaks määrata üleminekuperiood, et tagada ülevaatust tegeva olemasoleva personali sujuv kohanemine korrapärase koolituskorraga.

(15)

Tehnoülevaatuse kõrge tase eeldab ülevaatust tegevalt personalilt kõrgetasemelisi oskusi ja pädevust. Tuleks kehtestada koolitussüsteem, sh algkoolitus ja korrapärane täiendkoolitus. Tuleks kindlaks määrata üleminekuperiood, et tagada ülevaatust tegeva olemasoleva personali sujuv kohanemine korrapärase koolituskorraga. Liikmesriikidel, kes kohaldavad juba praegu miinimumnõuetest rangemaid koolitus-, pädevus- ja kontrollinõudeid, tuleks lubada oma kõrged normid säilitada.

(17)

Ülevaatussagedust tuleks kohandada vastavalt sõiduki tüübile ja läbisõidule . Sõidukitel ilmnevad tehnilised puudused suure tõenäosusega teatavas vanuses ja kui sõidukeid kasutatakse intensiivselt, siis pärast teatavat läbisõitu . Seepärast on asjakohane muuta vanemate ja suurema läbisõiduga sõidukite ülevaatused sagedamaks .

(17)

Ülevaatussagedust tuleks kohandada vastavalt sõiduki tüübile. Sõidukitel ilmnevad tehnilised puudused suure tõenäosusega teatavas vanuses. Seepärast on asjakohane viia vanemate sõidukite ülevaatus läbi sagedamini .

(19)

Tehnoülevaatus peaks hõlmama kõiki kontrollitava sõiduki konkreetse disaini, konstruktsiooni ja varustuse seisukohalt asjakohaseid punkte. Seoses sellega tuleks sõidukitehnoloogia praegust taset silmas pidades kontrollitavate punktide loetellu lisada nüüdisaegsed elektroonilised süsteemid. Tehnoülevaatuse ühtlustamiseks tuleks kõigi kontrollitavate punktide jaoks ette näha kontrollimeetod.

(19)

Tehnoülevaatus peaks hõlmama kõiki kontrollitava sõiduki konkreetse disaini, konstruktsiooni ja varustuse seisukohalt asjakohaseid punkte. Nimetatud punkte tuleks ajakohastada, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut sõidukite ohutuse valdkonnas. Nõuetele mittevastavaid velgi, mis on paigaldatud mittestandardsetele telgedele, tuleks käsitleda kriitilise tähtsusega ohutuspunktina ning seepärast tuleks see lisada tehnoülevaatuse kavasse. Seoses sellega tuleks sõidukitehnoloogia praegust taset silmas pidades kontrollitavate punktide loetellu lisada nüüdisaegsed elektroonilised süsteemid. Tehnoülevaatuse ühtlustamiseks tuleks kõigi kontrollitavate punktide jaoks ette näha kontrollimeetod.

(20a)

Liidu tasandil tuleks kehtestada ühised ranged tehnoülevaatuse miinimumstandardid, lubades käesoleva määrusega nõutavatest rangemaid tehnoülevaatuse standardeid kohaldavatel liikmesriikidel need standardid kehtima jätta ning neid vajaduse korral tehnika arenguga kohandada.

(21)

Kui tehnoülevaatuse käigus avastatakse tehnoülevaatust läbival sõidukil puudusi, eelkõige liiklusohtlikke puudusi, peaks registreerimistunnistuse omanik need puudused viivitamata kõrvaldama. Ohtlike puuduste korral tuleks sõiduk ajutiselt registrist kustutada kuni kõigi puuduste kõrvaldamiseni.

(21)

Kui tehnoülevaatuse käigus avastatakse tehnoülevaatust läbival sõidukil puudusi, eelkõige liiklusohtlikke puudusi, peaks registreerimistunnistuse omanik need puudused viivitamata kõrvaldama. Ohtlike puuduste korral ei tohiks sõidukit kuni nende puuduste täieliku kõrvaldamiseni enam avalikel teedel kasutada .

(22)

Iga tehtud ülevaatuse kohta tuleks väljastada tehnoülevaatuse kontrollkaart, millel on märgitud muu hulgas teave sõiduki kohta ja ülevaatuse tulemused . Liikmesriigid peaksid kõnealust teavet koguma ja säilitama andmebaasis, et tagada asjakohaste tehnoülevaatuse järelmeetmete võtmine .

(22)

Ülevaatustulemustele korrakohaste järelmeetmete tagamiseks tuleks iga tehtud ülevaatuse kohta väljastada tehnoülevaatuse kontrollkaart, mis tuleks koostada ka elektroonilisel kujul, kusjuures viimane peaks sisaldama sama täpseid ülevaatustulemusi ja sõiduki identifitseerimisandmeid, nagu originaaltõend . Lisaks peaksid liikmesriigid kõnealust teavet koguma ja säilitama keskses andmebaasis, et tagada võimalus korralise tehnoülevaatuse tulemusi hõlpsasti kontrollida .

(22a)

Kuna mõned liikmesriigid ei nõua teatavate sõidukikategooriate, nt kerghaagiste registreerimist, tuleks teave ülevaatuse eduka läbimise kohta teha kättesaadavaks sõidukile nähtaval viisil paigaldatud ülevaatustõendi abil.

(23)

Läbisõidumõõdikuga seotud pettused esinevad kasutatud sõidukite müügil 5–12 % juhul, mis tähendab ühiskonna jaoks mitme miljardi euro suurust kahju aastas ja seda, et sõiduki tehnoülevaatuse tulemused on valed. Läbisõidumõõdikuga seotud pettuste vastu võitlemisel hõlbustaks läbisõidumõõdiku rikkumist või sellega manipuleerimist kindlaks teha see, kui tehnoülevaatuse kontrollkaardile märgitakse läbisõit ja kehtestatakse kohustus esitada eelmise ülevaatuse kontrollkaart. Läbisõidumõõdikuga seotud pettust tuleks ka süstemaatilisemalt käsitada rikkumisena, mille eest määratakse karistus.

(23)

Läbisõidumõõdikuga seotud pettused esinevad kasutatud sõidukite riigi sees müügil 5–12 % juhul, kusjuures piiriülese müügi puhul on see protsendimäär palju kõrgem, mis tähendab ühiskonna jaoks mitme miljardi euro suurust kahju aastas ja seda, et sõiduki tehnoülevaatuse tulemused on valed. Läbisõidumõõdikuga seotud pettuste vastu võitlemisel hõlbustaks läbisõidumõõdiku rikkumist või sellega manipuleerimist kindlaks teha see, kui tehnoülevaatuse kontrollkaardile märgitakse läbisõit ja kehtestatakse kohustus esitada eelmise ülevaatuse kontrollkaart. Samuti aitaks manipuleerimise takistamisele ja olulise teabe kättesaadavaks tegemisele kaasa elektroonilise sõidukiteabeplatvormi loomine, milles säilitatakse andmekaitset nõuetekohaselt arvesse võttes andmeid sõidukite läbisõidu ja raskete õnnetuste kohta kogu nende kasutusaja jooksul. Läbisõidumõõdikuga seotud pettust tuleks lisaks süstemaatilisemalt käsitada rikkumisena, mille eest määratakse karistus.

(25)

Tehnoülevaatus on osa üldisemast õiguskorrast, millega reguleeritakse sõidukeid kogu nende kasutusaja jooksul alates tüübikinnitusest kuni registreerimise, kontrolli ja lammutamiseni. Riiklike elektrooniliste sõidukiandmebaaside väljatöötamine ja nende ühendamine sõidukitootjate elektroonilise andmebaasiga peaks põhimõtteliselt tõhustama sõidukit hõlmavat haldusahelat ning aitama vähendada halduskoormust. Seepärast peaks komisjon koostama uuringu, milles käsitletakse Euroopa elektroonilise sõidukiteabeplatvormi loomise teostatavust, maksumust ja sellest saadavat kasu.

(25)

Tehnoülevaatus on osa üldisemast õiguskorrast, millega reguleeritakse sõidukeid kogu nende kasutusaja jooksul alates tüübikinnitusest kuni registreerimise, kontrolli ja lammutamiseni. Riiklike elektrooniliste sõidukiandmebaaside väljatöötamine ja nende ühendamine sõidukitootjate elektroonilise andmebaasiga tõhustaks sõidukit hõlmavat haldusahelat ning aitaks vähendada halduskoormust.

(25a)

Arvestades, et käesoleva määruse eesmärgiks peaks olema soodustada sõidukite korralise tehnoülevaatuse edasist ühtlustamist ja standardimist, mis peaks aitama luua liidus lõpuks korralise tehnoülevaatuse ühtse turu, mis hõlmab tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikuse tunnustamise süsteemi, mis võimaldab teha sõidukitele tehnoülevaatust mis tahes liikmesriigis, peaks komisjon koostama ühtlustamisprotsessi edusammude kohta aruande, et määrata kindlaks, millal oleks võimalik selline vastastikuse tunnustamise süsteem luua.

(26)

Selleks et täiendada käesolevat määrust tehniliste üksikasjadega , tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte eesmärgiga võtta vajaduse korral arvesse liidu tüübikinnitusalaste õigusaktide arengut seoses sõidukikategooriatega ja ka vajadust ajakohastada lisasid tulenevalt tehnika arengust. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(26)

Selleks et ajakohastada käesolevat määrust, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte eesmärgiga võtta vajaduse korral arvesse liidu tüübikinnitusalaste õigusaktide arengut seoses sõidukikategooriatega ja ka vajadust ajakohastada lisasid tulenevalt tehnika arengust. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt näha ette liidus ühised tehnoülevaatuse miinimumnõuded ja ühtlustatud eeskirjad, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada, mistõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt näha ette liidus ühised tehnoülevaatuse miinimumnõuded ja ühtlustatud eeskirjad, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada, mistõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Liikmesriigid võivad siinkohal otsustada kehtestada miinimumstandarditest rangemad nõuded.

—

vähemalt neljarattalised sõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta (M1-kategooria sõiduk);

—

peamiselt inimeste ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta (M1-kategooria sõiduk);

—

mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on lisaks juhiistmele üle kaheksa istekoha (M2- ja M3-kategooria sõidukid);

—

peamiselt inimeste ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele üle kaheksa istekoha (M2- ja M3-kategooria sõidukid);

—

vähemalt neljarattalised sõidukid, mida kasutatakse kaupade maateeveoks ja mille registrimass ei ületa 3 500 kg (N1-kategooria sõidukid);

—

peamiselt kaupade veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid, mille täismass ei ületa 3,5 tonni (N1-kategooria sõidukid);

—

kaubaveoks kasutatavad sõidukid, mille registrimass ületab 3 500 kg (N2- ja N3-kategooria sõidukid);

—

peamiselt kaupade veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid, mille täismass ületab 3,5 tonni (N2- ja N3-kategooria sõidukid);

—

haagised ja poolhaagised , mille registrimass ei ületa 3 500 kg ( O1- ja O2-kategooria sõidukid);

—

kaupade või inimeste veoks (sh inimeste majutamiseks) projekteeritud ja valmistatud haagised, mille täismass on üle 750 kg, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2-kategooria sõidukid);

—

haagised ja poolhaagised , mille registrimass ületab 3 500 kg (O3- ja O4- kategooria sõidukid);

—

kaupade või inimeste veoks (sh inimeste majutamiseks) projekteeritud ja valmistatud haagised, mille täismass ületab 3,5 tonni (O3- ja O4-kategooria sõidukid);

—

kahe- või kolmerattalised sõidukid ( L1e-, L2e-, L3e-, L4e-, L5e- , L6e- ja L7e-kategooria sõidukid);

—

alates 1. jaanuarist 2016 kahe- või kolmerattalised sõidukid (L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõidukid);

—

ratastraktorid, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h  (T5-kategooria sõidukid) .

—

T5-kategooria ratastraktorid, mida kasutatakse peamiselt avalikel teedel ning mille valmistajakiirus ületab 40 km/h.

—

kahe- või kolmerattalised sõidukid (L1e, L2e- ja L6e-kategooria sõidukid);

—

relvajõudude, tuletõrje, tsiviilkaitse, hädaabi- või päästeteenistuse sõidukid;

—

relvajõudude, tuletõrje, tsiviilkaitse, hädaabi- või päästeteenistuse kasutatavad sõidukid;

—

O2-kategooria haagised, mille täismass ei ületa 2,0 tonni; see ei hõlma haagissuvila tüüpi O2-kategooria haagiseid.

5)

„kahe- või kolmerattalised sõidukid” – mootori jõul liikuv kaherattaline külgkorviga või külgkorvita sõiduk, kolmerattalised ja väikesed neljarattalised mootorsõidukid;

7)

„ajaloolise väärtusega sõiduk” – sõiduk mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

7)

„ajaloolise väärtusega sõiduk” – sõiduk mida registreerimise liikmesriik või selle liikmesriigi määratud lube andev asutus loeb ajalooliseks ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

9)

„tehnoülevaatus” – kontroll, et sõiduki kõik osad vastavad ohutus- ja keskkonnanäitajatele, mis kehtivad tüübikinnituse andmise, esimese registreerimise või kasutuselevõtmise ja ka järelpaigaldamise ajal;

9)

„tehnoülevaatus” – kontroll tagamaks , et sõiduki avalikel teedel kasutamine on ohutu ning sõiduk vastab nõutavatele ohutus- ja keskkonnanäitajatele, mis kehtisid tüübikinnituse andmise, esimese registreerimise või kasutuselevõtmise või järelpaigaldamise ajal;

13)

„inspektor” – isik, keda liikmesriik on volitanud tegema tehnoülevaatust ülevaatuspunktis või pädeva asutuse nimel;

13)

„inspektor” – isik, keda liikmesriik või selle pädev asutus on volitanud tegema tehnoülevaatust ülevaatuspunktis või pädeva asutuse nimel;

—

M1-, N1- ja O2-kategooria sõidukid: neli aastat pärast sõiduki esmast registreerimist , siis kahe aasta pärast ja seejärel igal aastal ;

—

M1-, N1- ja O2-kategooria sõidukid: neli aastat pärast sõiduki esmast registreerimist ja seejärel iga kahe aasta järel ;

—

takso või kiirabiautona registreeritud M1-kategooria sõidukid, M2-, M3-, N2-, N3-, T5-, O3- ja O4-ketegooria sõidukid: üks aasta pärast sõiduki esmast registreerimist ning seejärel igal aastal.

—

takso või kiirabiautona registreeritud M1-kategooria sõidukid, M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukid: üks aasta pärast sõiduki esmast registreerimist ning seejärel igal aastal;

—

T5-kategooria sõidukid, mida kasutatakse peamiselt avalikel teedel: üks aasta pärast sõiduki esmast registreerimist ning seejärel igal aastal;

—

muud sõidukikategooriad: sõiduki registreerinud liikmesriigi määratud sagedusega.

—

kui sõiduki registreerimistunnistuse omanik muutub.

—

kui sõiduki läbisõit on saavutanud 160 000 km.

—

ajakohastada vajaduse korral artikli 2 lõiget 1 ning artikli 5 lõikeid 1 ja 2 , et võtta arvesse sõidukikategooriate muutust tulenevalt artikli 3 lõikes 1 osutatud õigusaktide muudatustest;

a)

vajaduse korral artikli 2 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 esitatud sõidukikategooriate määratlust artikli 2 lõikes 1 osutatud tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide muudatustest tulenevate sõidukikategooriate muutuste puhul, ilma et see mõjutaks ülevaatuse ulatust või sagedust ;

—

ajakohastada lisasid tehnika arengust tulenevalt või selleks, et võtta arvesse rahvusvaheliste või liidu õigusaktide muudatusi.

b)

II lisa punkti 3 meetodite ja tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjuste osas ja V lisa tõhusamate ja mõjusamate kontrollimeetodite olemasolu korral ning I lisa, kui tehnoülevaatuse teostamiseks peaks olema vaja lisateavet;

c)

II lisa punkti 3 kontrollitavate punktide, meetodite ja tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjuste osas, III lisa puuduste hindamise osas ning V lisa, et kohandada neid liidu ohutus- või keskkonnaalaste õigusaktide arenguga, ning I lisa, kui tehnoülevaatuse teostamiseks peaks olema vaja lisateavet.

—

Soovituslik rehvirõhk

1.8

Pidurivedelik

(a)

Pidurivedeliku keemistemperatuur liiga madal või veesisaldus liiga suur .

1.8

Pidurivedelik

(a)

Pidurivedeliku keemistemperatuur liiga madal.

3.3.

Tahavaatepeeglid või -seadmed

(a)

Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele.(1)(1)

3.3.

Tahavaatepeeglid või -seadmed

(a)

Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele(1) , sealhulgas neile, mis on sätestatud direktiivis 2007/38/EÜ ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta .

4.1.2.

Reguleeritus

4.1.2.

Reguleeritus

4.1.3.

Lülitid

(a)

Lüliti ei tööta nõuetele vastavalt.(1) (Samaaegselt põlevate esilaternate arv)

(b)

Kontrollseadise talitluse rike.

4.1.3.

Lülitid

(a)

Lüliti ei tööta nõuetele vastavalt.(1) (Samaaegselt põlevate esilaternate arv)

(b)

Kontrollseadise talitluse rike.

4.1.5.

Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud)

(a)

Seade ei tööta.

(b)

Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.

4.1.5.

Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud)

(a)

Seade ei tööta.

(b)

Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.

4.3.2.

Lülitamine

(a)

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele.

(b)

Kontrollseadise talitluse rike.

4.3.2.

Piduritulelaternad – hädapiduritule lülitamine

(a)

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele.

(b)

Kontrollseadise talitluse rike.

(b a)

Hädapidurituli ei tööta või ei tööta nõuetekohaselt.

4.5.2

Reguleeritus (X)(2)

4.5.2

Reguleeritus (X)(2)

5.2.2.

Veljed

(a)

Mis tahes mõra või defekt keevises.

5.2.2.

Veljed

(a)

Mis tahes mõra või defekt keevises.

(d a)

Ratas ei sobi rattarummuga kokku.

5.2.3.

Rehvid

5.2.3.

Rehvid

8.2.1.2

Gaasiline heide

(a)

Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetsed tasemed

(b)

või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad

(c)

Lambda väärtus ei jää vahemikku 1± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

(d)

OBD osutab olulisele rikkele.

8.2.1.2

Gaasilised heitmed

(a)

Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetsed tasemed

(b)

või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad

(c)

Lambda väärtus ei jää vahemikku 1± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

(d)

OBD osutab olulisele rikkele mootori tühikäigu pööretes .

8.2.2.2

Suitsusus

a)

Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud.

(a)

Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes kindlaksmääratud kuupäeva(1),

b)

Sõiduki ettevalmistus

ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;

(b)

kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete(1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis

ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1 ,

turbomootorite puhul 3,0 m-1,

või nõuetes(1) määratletud või pärast nõuetes(1) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul

c)

Testimise kord

1,5 m-1 7.

8.2.2.2

Suitsusus

a)

Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud. Väljalasketorukatse on alati heitgaaside mõõtmise tavapärane viis, isegi kui see on kombineeritud OBD-ga.

(a)

Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes kindlaksmääratud kuupäeva(1),

OBD-ga varustatud sõidukite puhul kooskõlas nõuetega(1), lugedes OBD teavet ja kontrollides OBD-süsteemi nõuetekohast toimivust (valmisolekut) tühikäigul tootja soovitatavatel tingimustel ja kooskõlas muude nõuetega(1).

b)

Sõiduki ettevalmistus

ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;

(b)

kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete(1) alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis

ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1,

turbomootorite puhul 3,0 m-1,

või nõuetes(1) määratletud või pärast nõuetes(1) kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul

c)

Testimise kord

1,5 m-1 7

või

0,5 m-1  (3)

NOx taseme ja tahkete osakeste mõõtmine sobivate vahendite/sobivalt varustatud gaasianalüsaatori abil, kasutades olemasolevaid vabakiirenduskatse meetodeid.

NOx tase või tahkete osakeste väärtus ei vasta nõuetele või ületab tootja poolt ette antud konkreetsed tasemed.

1.8

Pidurivedelik

(a)

Pidurivedeliku keemistemperatuur liiga madal või veesisaldus liiga suur .

1.8.

Pidurivedelik

(a)

Pidurivedeliku keemistemperatuur liiga madal.

5.2.2.

Veljed

(a)

Mis tahes mõra või defekt keevises.

5.2.2.

Veljed

(a)

Mis tahes mõra või defekt keevises.

(d a)

Ratas ei sobi rattarummuga kokku.

5.2.3.

Rehvid

(a)

Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või kiiruskategooria ei vasta nõuetele(1) ning mõjutab liiklusohutust.

Kasutamiseks ebapiisav koormus või kiiruskategooria, rehv puutub kokku sõiduki muude liikumatute osadega, mis halvendab ohutut juhtimist

(b)

Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega.

(c)

Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid).

(d)

Mis tahes tõsine kahjustus või auk rehvis.

Koort nähtav või katki

(e)

Rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele(1) .

Vähem kui 80 % nõutavast mustri jääksügavusest

(f)

Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (painduvad porikaitsed).

Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (ei mõjuta ohutut juhtimist).

(g)

Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele(1).

Mõjutab koorti kaitsekihti

(h)

Rike rehvirõhu kontrollsüsteemi toimimises

Ilmselt ei tööta.

5.2.3.

Rehvid

(a)

Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või kiiruskategooria ei vasta nõuetele(1) ning mõjutab liiklusohutust.