SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik”)[1] käsitlevas komisjoni ettepanekus on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) eelarveraamistik ja põhisuunad. Selle alusel esitab komisjon määruste paketi, milles sätestatakse ÜPP õiguslik raamistik aastateks 2014–2020, ning mõjuhinnangu, milles kaalutakse alternatiivseid võimalusi poliitika kujundamiseks.

Käesolev reformiettepanek põhineb 2020. aastaks seatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärke käsitleval teatisel,[2] milles esitatakse üldised poliitilised valikuvõimalused, et tulla toime põllumajanduse ja maapiirkondade tulevaste probleemidega ning täita ÜPP eesmärgid, nimelt: 1) elujõuline toidutööstus; 2) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed; ning 3) tasakaalustatud territoriaalne areng. Teatises käsitletud reformi suundi on ulatuslikult toetatud nii institutsioonidevahelises arutelus[3] kui ka mõjuhinnangu raames toimunud sidusrühmade nõupidamisel.

Kogu protsessist nähtus üks ühine teema – vajadus edendada ressursitõhusust, et tagada ELi põllumajanduse ja maapiirkondade arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale, säilitades põllumajanduspoliitika kahesambaline struktuur, mille puhul kasutatakse täiendavaid vahendeid samade eesmärkide saavutamiseks. Esimese samba moodustavad otsemaksed ja turumeetmed, mille alusel antakse ELi põllumajandustootjatele iga-aastast sissetulekutoetust ning toetust konkreetsete turuhäirete puhul; teise sambaga on hõlmatud maaelu arengu meetmed, mille puhul liikmesriigid koostavad ja kaasrahastavad ühise raamistiku alusel mitmeaastaseid programme[4].

ÜPP järjestikuste reformidega on suurendatud põllumajanduse turule orienteeritust, võimaldades tootjatele sissetulekutoetust, parandades keskkonnanõuete integreerimist ning tugevdades toetust maaelu arengule, mis on kogu ELi maapiirkondade arengu integreeritud poliitika. Samast reformiprotsessist tulenevad aga ka nõuded, et toetust liikmesriikide vahel ja liikmesriikides tuleb paremini jaotada ning sihipärasemalt suunata meetmeid, mida võetakse keskkonna-alaste probleemide ning turu suurenenud volatiilsusega tõhusamalt toimetulemiseks.

Varem tehti reforme peamiselt selleks, et leida lahendus siseprobleemidele alates tohututest ülejääkidest kuni toiduohutuse kriisideni; kõnealused reformid tulid ELile kasuks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Enamik tänapäeva vastavatest ülesannetest on siiski tingitud põllumajandusvälistest faktoritest ning vajaksid seega ulatuslikumat poliitilist reageeringut.

Sissetulekud põllumajanduses on eeldatavasti ka edaspidi löögi all, kuna põllumajandustootjad on silmitsi suuremate riskide, tootlikkuse aeglustumise ja sisendihindade tõusust tingitud hinnavahe väikese erinevusega; seetõttu on vaja säilitada sissetulekutoetus ja tõhustada vahendeid, et paremini riske juhtida ja kriisiolukordadele reageerida. Tugev põllumajandus on eluliselt oluline ELi toidutööstuse ja ülemaailmselt toiduga kindlustatuse jaoks.

Samal ajal peavad põllumajandus ja maapiirkonnad tegema jõupingutusi, et täita kliima- ja energiaalaseid ning elurikkuse strateegia kõrgeid eesmärke, mis on ELi 2020. aasta tegevuskava osad. Põllumajandus- ja metsandustootjaid kui peamisi maakasutajaid on vaja toetada selliste põllumajandustootmise ja tootmistavade rakendamisel ja säilitamisel, millest on kasu keskkonnaalaste ja kliimaeesmärkide saavutamisel, kuna turuhinnad selliste avalike hüvede pakkumist ei kajasta. Väga oluline on kasutada maapiirkondade eripalgelist potentsiaali ning sellega panustada kaasavasse majanduskasvu ja ühtekuuluvusse.

Seepärast ei ole tulevane ÜPP selline poliitika, mis tegeleb üksnes väikese, kuigi olulise ELi majanduse osaga, vaid see on ka selline poliitika, mis on strateegilise tähtsusega toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse tasakaalu jaoks. Selles seisneb ELi lisandväärtus tõeliselt ühise poliitika puhul, millega on võimalik kõige tõhusamalt kasutada piiratud eelarvevahendeid, et säilitada säästev põllumajandus kogu ELis, lahendada selliseid olulisi piiriüleseid ülesandeid nagu kliimamuutused ja solidaarsuse tugevdamine liikmesriikide vahel, kuid võimaldada ka kohalikele vajadustele sobivat paindlikku rakendamist.

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus sätestatud raamistikuga nähakse ette, et ÜPP võiks jääda oma kahesambalise struktuuri juurde, säilitades iga samba kohta eelarve 2013. aasta tasemel ning keskendudes ELi põhiprioriteetide saavutamisele. Säästvat tootmist tuleks soodustada otsetoetustega, eraldades 30 % nende eelarvelistest vahenditest kohustuslikeks meetmeteks, mis on kasulikud kliima ja keskkonna jaoks. Toetusetasemed peaksid järk-järgult lähenema ning suuremate abisaajate toetusi tuleks järk-järgult piirata. Koos muude ELi ühiselt hallatavate fondidega tuleks maaelu areng lisada ühisesse strateegilisse raamistikku, millel on tulemusele orienteeritud lähenemisviis ning mille puhul kehtivad selged ja tõhustatud eeltingimused. Seoses turumeetmetega tuleks ÜPP rahastamist väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku tõhustada kahe instrumendiga: 1) kriisireserv hädaolukordadele reageerimiseks; ning 2) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala laiendamiseks.

Selle põhjal on ÜPP õigusraamistiku põhielemendid ajavahemikuks 2014–2020 sätestatud järgmistes määrustes:

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad („otsetoetuste määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse määrus) („ÜTK määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta („maaelu arengu määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta („horisontaalne määrus”);

– ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste ja hüvitiste kehtestamise meetmed;

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste;

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega.

Maaelu arengu määrus põhineb komisjoni 6. oktoobril 2011 esitatud ettepanekul, milles sätestatakse kõigi ühise strateegilise raamistiku[5] kohaselt toimivate fondide ühiseeskirjad. Järgneb veel üks määrus, milles käsitletakse enim puudust kannatavate isikute toetuseks ettenähtud abikava, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide kohaselt.

Lisaks sellele on ettevalmistamisel uued eeskirjad, milles käsitletakse toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamist, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu esitatud vastuväiteid, ning püüdes leida kõige sobivamat lahendust, et kooskõlastada toetusesaajate isikuandmete kaitse õigus läbipaistvuse põhimõttega.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Mõjuhinnangus hinnatakse ja võrreldakse kehtiva poliitikaraamistiku hindamise ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal kolme alternatiivse stsenaariumi mõju. See on pika, 2010. aasta aprillis alanud protsessi tulemus, mida juhtis talitustevaheline rühm, mis koondas ulatuslikud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid, sealhulgas kehtestas võrdlusaluse keskmise tähtajaga prognooside näol põllumajandusturgudele ja tuludele kuni 2020. aastani ning koostas mudeli põllumajandussektori poolt majandusele avalduvate eri poliitikastsenaariumide mõjude kohta.

Mõjuhinnangus töötati välja järgmised kolm stsenaariumi: 1) kohandamisstsenaarium, mille korral jätkuks praegune poliitikaraamistik, kuid tegeletakse selle kõige olulisemate puudustega, nt otsetoetuste jaotamine; 2) integratsioonistsenaarium, mis hõlmab suuri poliitilisi muudatusi, mis seisnevad otsetoetuste tõhusamas suunamises ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmises ning tugevdatud strateegilises suunatuses maaelu arengu poliitika paremaks koordineerimiseks muude ELi poliitikatega, samuti õigusliku aluse laiendamises tootjatevahelise koostöö suurendamiseks; ning 3) ümbersuunamisstsenaarium, mille puhul keskendutakse poliitikas vaid keskkonnale ning kaotatakse järk-järgult otsetoetused, eeldades et tootmisvõimsust saab säilitada ka ilma toetusteta ning maapiirkondade sotsiaal-majanduslikke vajadusi saab hõlmata muude poliitikatega.

Võttes arvesse majanduskriisi ja riikide rahandusele avaldunud survet, millele EL vastas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga, rõhutatakse kolme stsenaariumi puhul eri aspekte seoses tulevase ÜPP kolme poliitikaeesmärgiga, milleks on konkurentsivõimelisem ja jätkusuutlikum põllumajandus elujõulistes maapiirkondades. Selleks et saavutada parem kooskõla Euroopa 2020. aasta strateegiaga, eelkõige ressursitõhususe aspektist, on järjest olulisem parandada põllumajanduslikku tootlikkust teadusuuringute, teadmussiirde ning koostöö ja innovatsiooni edendamise kaudu (sealhulgas põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu). Kuna ELi põllumajanduspoliitika puhul ei tegutseta enam kauplemist moonutavas poliitikakeskkonnas, tuleb arvestada sektorile mõjuva lisasurvega, mis tuleneb täiendavast liberaliseerimisest Doha arengukava või vabakaubanduspiirkonna raames koos Mercosuriga.

Koostati kolm poliitikastsenaariumi, mille puhul võeti arvesse mõjuhinnangu raames läbiviidud konsultatsioonides väljendatud eelistusi. Huvitatud pooled said esitada oma arvamused ajavahemikul 23.11.2010–25.1.2011 ning 12.1.2011 korraldati nõuandekomitee kohtumine. Põhipunktid on kokkuvõtlikult järgmised[6].

– Sidusrühmade hulgas toetatakse laialdaselt vajadust tugeva, kahe samba struktuuril põhineva ÜPP järele, et lahendada probleeme seoses toiduga kindlustatuse, loodusvarade säästva majandamise ja territoriaalse arenguga.

– Enamik vastajaid leidis, et ÜPP peaks aitama kaasa turgude ja hindade stabiliseerimisele.

– Sidusrühmadel on eriarvamused toetuse suunamise kohta (eelkõige otsetoetuste ümberjaotamine ja toetuste piiramine).

– Ollakse ühel meelel selles suhtes, et mõlemal sambal on oluline osa kliimameetmete tõhustamises ning suuremas keskkonnahoidlikkuses ELi ühiskonna heaoluks. Kuigi paljud põllumajandustootjad leiavad, et see toimib juba praegu, on laiem avalikkus veendunud, et I samba kohaseid toetusi saaks kasutada tulemuslikumalt.

– Vastajad soovivad, et kõik ELi piirkonnad, sealhulgas vähem soodsad piirkonnad saaksid osa tulevasest majanduskasvust ja arengust.

– Paljud vastajad rõhutasid ÜPP integreerimist muude poliitikatega, nt keskkond, tervishoid, kaubandus, areng.

– Innovatsioonis, konkurentsivõimelise ettevõtluse arendamises ning ELi kodanikele avalike hüvede pakkumises nähti võimalust viia ÜPP vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

Mõjuhinnangus võrreldi seega kolme alternatiivset poliitikastsenaariumi.

Ümbersuunamisstsenaarium kiirendaks strukturaalset kohandamist põllumajandussektoris, suunates tootmise kõige kulutõhusamatele valdkondadele ja tulemuslikesse sektoritesse. Kuigi keskkonnatoetusi suurendatakse märkimisväärselt, seab see sektori ette suuremad ohud, kuna turusekkumine on võimalik vaid piiratud ulatuses. Lisaks suureneksid oluliselt sotsiaalsed ja keskkonnakulud, kuna vähem konkurentsivõimelised piirkonnad oleksid silmitsi märkimisväärse tulude vähenemise ja keskkonna halvenemisega, kuna kõnealuse poliitika järgi kaoks otsetoetuste võimendav mõju, mis on seotud nõuetele vastavuse tingimustega.

Teisest küljest võimaldaks kohandamisstsenaarium kõige paremini praegust poliitikat jätkata, millega kaasneks küll piiratud, kuid tuntav paranemine nii põllumajanduse konkurentsivõime kui ka keskkonnahoidlikkuse seisukohalt. Siiski on tõsiseid kahtlusi, kas selle stsenaariumi puhul tegeletakse piisavalt oluliste tulevaste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisega, mis toetaks ka põllumajanduse pikaajalist säästlikkust.

Integratsioonistsenaarium oleks uus edasiminek otsetoetuste paremal suunamisel ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Analüüs näitab, et keskkonnasäästlikkuse aspekt ei tekita põllumajandustootjatele suuri kulusid, kuid mõningane halduskoormus on siiski vältimatu. Seega on uue tõuke andmine maaelu arengule võimalik tingimusel, et liikmesriigid ja piirkonnad kasutavad uusi võimalusi tõhusalt ning et ühine strateegiline raamistik koos muude ELi vahenditega ei kaotaks sünergiat I sambaga ega nõrgestaks maaelu arengule omaseid tugevaid külgi. Kui õige tasakaal on saavutatud, oleks see stsenaarium kõige asjakohasem põllumajanduse ja maapiirkondade pikaajalise säästlikkuse seisukohalt.

Selle põhjal järeldatakse mõjuhinnangus, et integratsioonistsenaarium on kõige tasakaalustatum selleks, et viia ÜPP järk-järgult vastavusse ELi strateegiliste eesmärkidega ning see tasakaal kajastub ka eri elementide rakendamisel õigusakti ettepanekutes. Samuti on oluline töötada välja hindamisraamistik ÜPP tulemuslikkuse mõõtmiseks koos ühiste, poliitikaeesmärkidega seotud näitajatega.

Lihtsustamist peetakse kogu protsessi vältel väga oluliseks ning lihtsustamist tuleks mitmel eri viisil edendada, näiteks nõuetele vastavuse ja turuinstrumentide täiustamise või väikepõllumajandustootjate kava väljatöötamisega. Lisaks tuleks otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmist kavandada selliselt, et halduskoormus, sealhulgas kontrollikulud oleksid võimalikult väikesed.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Soovitatakse säilitada kehtiv ÜPP kahesambaline struktuur, milles I samba üldiselt kohaldatavaid iga-aastasi kohustuslikke meetmeid täiendavad vabatahtlikud meetmed, mis on paremini kohandatud riiklike ja piirkondlike eripäradega II samba mitmeaastase programmipõhise lähenemise alusel. Siiski tuleks otsetoetuste uue kontseptsiooni puhul paremini kasutada ära sünergiat II sambaga, mille meetmed viiakse omakorda ühisesse strateegilisse raamistikku, et neid paremini kooskõlastada muude ELi ühiselt hallatavate vahenditega.

Seoses sellega jäetakse alles ka nelja peamise õigusakti praegune struktuur, ehkki finantsmääruse reguleerimisala on suurendatud, et koondada üldsätted horisontaalsesse määrusesse.

Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. ÜPP on tõepoolest ühine poliitika: see kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse, mida hallatakse ELi tasandil säästva ja mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ELis ning oluliste piiriüleste probleemidega tegelemiseks, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse suurendamine. Võttes arvesse tulevikuprobleeme seoses toiduga kindlustatusega ning keskkonna ja territoriaalse tasakaaluga, jääb ÜPP strateegilise tähtsusega poliitikaks, et tagada kõige tulemuslikum lahendus poliitilistele probleemidele ning eelarvevahendite kõige tõhusam kasutamine. Lisaks soovitatakse jätta alles kahe samba vahendite praegune struktuur, mille puhul on liikmesriikidel suurem vabadus suunata meetmeid kohalike eripärade arvestamiseks ning samuti II samba kaasrahastamiseks. II sammas hõlmab ka uut Euroopa innovatsioonipartnerlust ja riskijuhtimise meetmete kogumit. Samal ajal viiakse poliitika paremini vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga (sealhulgas ühine raamistik muude ELi vahenditega) ning võetakse kasutusele mitmed parandamise ja lihtsustamise elemendid. Mõjuhinnangu raames teostatud analüüs näitab selgelt, millised kulud tekivad seoses negatiivsete keskkonda mõjutavate, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega, kui midagi ei võeta ette.

Lisaks rahastamissätetele, koondab horisontaalne määrus kõigi vahendite asjaomased eeskirjad, näiteks nõuetele vastavuse, kontrollide ja karistustega seotud sätted. Seega sätestatakse määruses nüüd rahastamise, põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, haldus- ja kontrollisüsteemide, nõuetele vastavuse ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise eeskirjad.

Eesmärk on kohandada rahastamiseeskirju seniste kogemuste alusel, ühtlustada ja tõhustada nõuetele vastavust ning tugevdada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi.

Kehtivad eeskirjad vaadati läbi eelkõige nõuetele vastavusega seoses, pidades silmas lihtsustamist, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite kliimamuutuste mõõtme tugevdamist ning kooskõla tagamist keskkonnasäästlikumaks muutmist käsitlevate sätete ja maaelu arengu raames pakutavate asjaomaste keskkonnameetmetega.

Lõpetuseks kehtestatakse määrusega ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku alus, et hinnata ÜPP tõhusust järgneval perioodil.

Käesolev määrus hõlmab mitmeid lihtsustamise elemente. Esiteks koondatakse sellega kõik nõuetele vastavuse eeskirjad ühe õigusakti alla, parandades sellega nende loetavust.

Lisaks nähakse sellega ette makseasutuste arvu vähendamine ja koordineeriva asutuse rolli tugevdamine. See muudab süsteemi läbipaistvamaks ning teeb selle rakendamise nii riigiasutustele kui ka komisjoni talitustele vähem koormavamaks. Liikmesriigi tasandil läheb vaja vähem akrediteeringuid ja kinnitavaid avaldusi ning saab vähendada komisjoni auditite arvu.

Haldus- ja kontrollieeskirjad viiakse võimaluse korral ÜPP kahe samba puhul vastavusse, et tagada õiguskindlus ja ühtlustatud menetlused. Lisaks nähakse määrusega ette, et komisjonile antakse võimalus lubada vähendada kohapealsete kontrollide arvu liikmesriikide puhul, kelle kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja kelle veamäärad on madalad. See võib vähendada nii põllumajandustootjate kui ka riigiasutuste halduskoormust.

4.           MÕJU EELARVELE

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga on ette nähtud, et märkimisväärne osa ELi eelarvest peaks jätkuvalt olema suunatud põllumajandusele, mis on ühine strateegilise tähtsusega poliitika. Seega soovitatakse, et ÜPP peaks pöörama rõhku oma põhitegevusele, mille kohaselt eraldatakse aastatel 2014–2020 (praeguste hindade juures) 317,2 miljardit eurot I sambale ja 101,2 miljardit eurot II sambale.

I ja II samba rahastamisvahenditele antakse täiendavaid rahalisi vahendeid 17,1 miljardi euro ulatuses, millest 5,1 miljardit eurot on ette nähtud teadusuuringutele ja innovatsioonile, 2,5 miljardit eurot toiduohutusele ja 2,8 miljardit enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi andmiseks mitmeaastase finantsraamistiku muudest rubriikidest, samuti 3,9 miljardit eurot uuele kriisireservile põllumajandussektoris ning 2,8 miljardit eurot Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondile väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku, moodustades seega aastatel 2014–2020 eelarve kogumahuks 435,6 miljardit eurot.

Seoses toetuse jagamisega liikmesriikides tehakse ettepanek, et kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused jäävad allapoole kui on 90 % ELi keskmisest, katavad ühe kolmandiku sellest vahest. Selle põhjal arvutatakse otsetoetusi käsitlevas määruses riiklikud ülemmäärad.

Maaelu arengu toetuse jaotamine põhineb objektiivsetel kriteeriumidel seoses poliitikaeesmärkidega, võttes arvesse praegust jaotamist. Nagu praegugi tuleks vähem arenenud piirkondade puhul jätkuvalt kasutada kõrgemaid kaasrahastamise määrasid, mida kohaldatakse ka teatavate meetmete suhtes, nagu teadmussiire, tootjarühmad, koostöö ja Leader.

Kasutusele on võetud teatav sammastevaheline paindlikkus (kuni 5 % otsetoetustest): vahendite paigutamine I sambast II sambasse võimaldab liikmesriikidel tugevdada oma maaelu arengu poliitikat ning II sambast I sambasse paigutamine on suunatud liikmesriikidele, kus otsetoetuste tase on alla 90 % ELi keskmisest.

ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu üksikasjad on esitatud ettepanekutele lisatud finantsselgituses.

2011/0288 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[7]

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[8]

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,[9]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”[10] toodi välja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Võttes arvesse arutelu kõnealuse teatise üle, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama ÜPP kõiki põhivahendeid, sealhulgas nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta,[11] muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [KOM(2010)…(vastavusse viimine Lissaboni lepinguga)][12]. Kõnealuse määruse rakendamisega seoses saadud kogemused näitavad, et rahastamis- ja järelevalvemehhanismi teatavaid aspekte on vaja kohandada. Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1290/2005 kehtetuks ja asendada see uue tekstiga. Võimaluse korral peaks reform ka ühtlustama, tõhustama ja lihtsustama sätteid.

(2) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada, arvestades sidemeid muude ÜPP vahenditega ning laienenud liidus liikmesriikide kasutuses olevate rahaliste vahendite piiratust, ning neid on seetõttu parem saavutada liidu tasandil mitmeks aastaks tagatud liidu rahastamise ja prioriteetidele keskendumise kaudu, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuse lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

(3) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi sisu, riikliku sekkumise korras liidu eelarvest rahastatavate meetmete, liikmesriikidele makstavate hüvitiste vähendamise ja peatamise, fondidest tulenevate kulude ja tulude vahe hüvitamise, võlgade sissenõudmise, toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral toetusesaajate suhtes kohaldatavate karistuste, tagatistega seotud eeskirjade, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise, tehingute kontrollist vabastatud meetmete, nõuetele vastavuse raames kohaldatavate karistuste, püsirohumaa säilitamise eeskirjade, eurot mittekasutavate liikmesriikide kasutatava rakendusjuhu ja vahetuskursiga seotud eeskirjade ning ÜPP raames võetavate meetmete ühise hindamisraamistiku sisuga. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(4) ÜPP hõlmab tervet rida meetmeid, sealhulgas maaelu arengu meetmeid. Oluline on tagada kõnealuste meetmete rahastamine, et aidata kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele. Kuigi nimetatud meetmetel on teatavaid ühiseid elemente, on nad siiski üksteisest mitmes aspektis erinevad ja seega tuleks neid rahastada samade sätete kohaselt, mis võimaldavad vajaduse korral erinevaid käsitlusviise. Määrusega (EÜ) nr 1290/2005 loodi kaks Euroopa põllumajandusfondi, nimelt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (edaspidi „EAGF”) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (edaspidi „EAFRD”). Nimetatud kaks fondi tuleks säilitada.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr xxx/xxx, Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta [finantsmäärus],[13] ning selle alusel vastu võetavaid sätteid tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes. Eelkõige kehtestatakse kõnealuse määrusega liikmesriikide ja liidu halduskoostööga seonduvad sätted, mis põhinevad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetel, aga ka akrediteeritud asutuste ülesannetega seonduvad sätted, eelarveprintsiibid ning sätted, mida tuleks käesoleva määruse raames järgida.

(6) ÜPP kulusid, sealhulgas maaelu arengu kulusid, tuleks rahastada mõlema fondi kaudu liidu eelarvest kas otseselt või liikmesriikide ja liidu halduskoostöö raames. Nimetatud fondide kaudu rahastatavate meetmete liigid tuleks määratleda.

(7) Tuleks ette näha makseasutuste akrediteerimine liikmesriikide poolt, nõutavate halduslike kinnitavate avalduste saamist võimaldava korra sisseseadmine ning haldus- ja järelevalvesüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et lisaks tagada riiklike kontrollide läbipaistvus eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste osas ning vähendada komisjoni talituste ja ka liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga üksiku makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduslikku korda.

(8) Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, on oluline, et ta määraks üheainsa koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide haldamise sidususe, komisjoni ja erinevate akrediteeritud makseasutuste vahelise ühenduse ja komisjoni poolt nõutava erinevate makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks ka vastutama parandusmeetmete võtmise eest, teavitama komisjoni järelmeetmetest ning tagama ühiste eeskirjade ja standardite ühetaolise kohaldamise.

(9) Ainult liikmesriikide akrediteeritud makseasutused saavad anda piisava kinnituse selle kohta, et enne liidu abi andmist toetusesaajatele teostati vajalikud kontrollid. Seetõttu tuleks sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kulusid.

(10) Selleks et aidata tõsta toetusesaajate teadlikkust ühelt poolt põllumajandustavade ja põllumajanduslike majapidamiste juhtimise ning teiselt poolt keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandusseisundi, toiduohutuse, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud standardite vahelisest seosest, on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid ulatusliku põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, mis annab nõu toetusesaajatele. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem ei tohiks kuidagi mõjutada toetusesaajate kohustust ja vastutust neid standardeid täita. Liikmesriigid peaksid ka tagama nõustamise ja kontrollide selge eristamise.

(11) Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem peaks hõlmama vähemalt nõuetele vastavuse reguleerimisalasse kuuluvaid nõudeid ja standardeid. Kõnealune süsteem peaks samuti hõlmama nõudeid otsetoetustele, mida tuleb järgida seoses kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega, aga ka põllumajandusmaa säilitamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu xxx määrusele (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad[14]. Veel peaks nimetatud süsteem hõlmama teatavaid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse, veekaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ja innovatsiooni ning ka väikeste põllumajandusettevõtete majandustegevuse säästva arenguga seonduvaid elemente.

(12) Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga liitumine peaks toetusesaajate jaoks olema vabatahtlik. Kõigil toetusesaajatel peaks isegi ÜPP raames toetust mitte saades olema lubatud süsteemis osaleda. Liikmesriigid võivad siiski kehtestada prioriteetsuskriteeriumid. Süsteemi iseloomu tõttu tuleks nõuandetegevuse käigus saadud teavet käsitada konfidentsiaalsena, välja arvatud liidu või liikmesriigi õigusaktide tõsise rikkumise korral. Süsteemi tõhususe tagamiseks peaksid nõustajad olema nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saama korrapäraselt koolitust.

(13) On oluline, et komisjon annaks liikmesriikide käsutusse akrediteeritud makseasutuste EAGFiga seotud kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid nende asutuste kulude hüvitamisena raamatupidamise alusel. Igakuiste maksetena saadavaid hüvitisi oodates tuleks liikmesriikidel koondada rahalisi vahendeid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele. Liikmesriikide ja ÜPP rakendamisega seotud toetusesaajate personali- ja halduskulud on nende endi kanda.

(14) Agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliidifotode hankimine ja täiustamine peaks komisjonile tagama vahendid põllumajandusturgude juhtimiseks ning põllumajanduskulude järelevalve hõlbustamiseks.

(15) Eelarvedistsipliini raames on vaja määratleda EAGFi rahastatavate kulude iga-aastane ülemmäär, võttes arvesse maksimumsummasid, mis on selle fondi jaoks kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EL) nr xxx/xxx, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[15] [mitmeaastane finantsraamistik].

(16) Eelarvedistsipliiniga on ühtlasi nõutud, et EAGFi rahastatavate kulude iga-aastasest ülemmäärast tuleb kinni pidada igal juhul ja kõigis eelarvemenetluse ning eelarve täitmise etappides. See eeldab, et asjaomasele liikmesriigile antavate otsetoetuste ülemmääraks tuleks lugeda liikmesriigis otsetoetuste suhtes kehtestatud riiklikku ülemmäära, mis on sätestatud määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], ning kõnealuste toetuste hüvitamisel ei tohiks nimetatud rahalist ülemmäära ületada. Lisaks on eelarvedistsipliiniga ette nähtud, et ükski ÜPP ja EAGFi eelarve raames komisjoni esitatud või seadusandja või komisjoni poolt vastu võetud õigusakt ei ületa kõnealuse fondi rahastatavate kulude iga-aastast ülemmäära.

(17) Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada 19. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003)[16] sätestatud finantsmehhanism, mille kohaselt kohandatakse otsetoetuste taset. Samuti tuleks lubada komisjonil kehtestada kohandusi, kui nõukogu ei ole neid kindlaks määranud selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandusi kohaldatakse.

(18) EAGFi ja EAFRD rahalise toetuse kindlaksmääramiseks võetavad meetmed, mis on seotud rahaliste ülemmäärade arvutamisega, ei mõjuta aluslepinguga määratud eelarvepädevate institutsioonide volitusi. Nimetatud meetmed peavad sellest tulenevalt tuginema võrdlussummadele, mis on kindlaks määratud vastavalt […] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[17]] ning määrusele (EL) nr xxx/xxx [mitmeaastane finantsraamistik].

(19) Eelarvedistsipliiniga on nõutud ka keskpika perioodi eelarveseisundi pidev jälgimine. Seetõttu on asjaomase aasta eelarveprojekti esitamisel oluline, et komisjon esitaks oma prognoosid ja analüüsi Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeks vajaduse korral seadusandjale ettepaneku asjakohaste meetmete kohta. Lisaks peaks komisjon igal ajal täies ulatuses kasutama oma halduspädevust, et tagada iga-aastasest ülemmäärast kinnipidamine, ning vajaduse korral soovitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule või nõukogule asjakohaseid meetmeid eelarveseisundi parandamiseks. Kui liikmesriikide esitatud hüvitisetaotlused ei võimalda eelarveaasta lõpus kinni pidada iga-aastasest ülemmäärast, peaks komisjonil olema võimalik võtta meetmeid, mis tagavad eelarvejäägi ajutise jaotuse liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende hüvitusootel taotlustega ja ka vastavuse asjaomaseks aastaks kehtestatud ülemmääraga. Vastava aasta maksed tuleks teha järgneval eelarveaastal ja määrata lõplikult kindlaks liidu rahastamise kogusumma liikmesriigi kohta ning liikmesriikidevaheline kompensatsioon, et kindlaksmääratud summast kinni pidada.

(20) Eelarve täitmisel tuleks komisjonil sisse seada igakuine põllumajanduskulude varajase hoiatamise ja järelevalvesüsteem, et võimalikult kiiresti reageerida iga-aastase ülemmäära ületamise ohu korral, võtta vastu asjakohased meetmed talle antud halduspädevuse raames ning esitada uued meetmed, juhul kui kõnealused meetmed näivad olevat ebapiisavad. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruande, milles võrreldakse aruande esitamise päevani tehtud kulusid kuluprognoosidega ja antakse hinnang eeldatavale eelarve täitmisele järelejäänud eelarveaastal.

(21) On oluline, et eelarvedokumentide koostamisel komisjoni kasutatav vahetuskurss vastaks kõige värskemale kättesaadavale teabele, arvestades dokumentide koostamise ja nende komisjonipoolse edastamise vahele jäävat ajavahemikku.

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu xxx/xxx määrusega (EL) nr xxx/xxx, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006[18] [katusmäärus], on kehtestatud eeskirjad, mida kohaldatakse kõnealuse määrusega hõlmatud fondide, sealhulgas EAFRD, rahalise toetuse suhtes. Kõnealused sätted hõlmavad ka teatavaid eeskirju kulude toetuskõlblikkuse, finantsjuhtimise ning ka haldus- ja kontrollisüsteemide kohta. EAFRD finantsjuhtimisega seoses tuleks õigusliku selguse huvides ja põllumajandusfondide ühtsuse tagamiseks osutada määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] asjakohastele sätetele, milles käsitletakse eelarvelisi kulukohustusi, maksetähtaegu ja kulukohustustest vabastamist.

(23) Maaelu arengu programmide rahastamine liidu eelarvest toimub aastate peale jagatud osamaksete alusel. Selleks et võimaldada liikmesriikidele ligipääsu ettenähtud liidu fondidele kohe programmide rakendumisel, tuleb need fondid teha liikmesriikides kättesaadavaks. Seetõttu on vaja vastavalt piiratud eelmaksete süsteemi, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab teha programmide kohaselt toetusesaajatele makseid õigel ajal.

(24) Lisaks eelmaksetele tuleks teha vahet komisjoni maksetel akrediteeritud makseasutustele. Tuleks määrata kindlaks vahemaksed, lõppmaksed ning maksete tegemise eeskirjad. Automaatne kulukohustustest vabastamise reegel peaks kiirendama programmide rakendamist ja aitama kaasa finantsjuhtimise usaldusväärsusele.

(25) Liidu abi tuleks toetusesaajatele maksta õigel ajal, et neil oleks võimalik seda tõhusalt kasutada. Kui liikmesriigid ei pea kinni liidu õigusaktides sätestatud maksetähtaegadest, võib see põhjustada toetusesaajatele tõsiseid probleeme ja ohustada liidu aastaeelarve koostamist. Seetõttu tuleks liidu rahastamisest välja jätta need kulud, mille puhul ei ole maksetähtaegadest kinni peetud. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks peaks komisjonil olema õigus kehtestada sellest üldreeglist kõrvale kalduvaid erandeid. Määruses (EÜ) nr 1290/2005 sätestatud vastav põhimõte tuleks jõusse jätta ja seda tuleks kohaldada nii EAGFi kui ka EAFRD suhtes. Makse hilinemise korral tuleks liikmesriigil lisada põhisummale omal kulul intressid, et maksta toetusesaajatele hüvitist. Selline säte võib liikmesriike ajendada maksetähtaegadest paremini kinni pidama ning pakkuda toetusesaajatele suuremat kindlust makse õigeaegse laekumise kohta või vähemalt hüvitise saamise kohta makse hilinemise korral.

(26) Määrusega (EÜ) nr 1290/2005 on ette nähtud EAGFi ja EAFRD igakuiste või vahemaksete vähendamine ja peatamine Vastavate sätete suhteliselt üldisest sõnastusest hoolimata võib täheldada, et tegelikult kasutatakse kõnealuseid sätteid peamiselt maksete vähendamiseks maksetähtaegade ja ülemäärade eiramise ning sarnaste „raamatupidamisküsimuste” puhul, mida saab kuludeklaratsioonides hõlpsalt tuvastada. Kõnealused sätted võimaldavad makseid vähendada ja peatada ka juhul, kui riiklikes kontrollisüsteemides esineb tõsiseid ja pidevaid vigu. Samas kohaldatakse selle suhtes üsna piiravaid sisulisi tingimusi ning tuleb järgida kaheetapilist erimenetlust. Eelarvepädevad institutsioonid on korduvalt palunud komisjonil peatada maksed nõuetest kõrvalekaldunud liikmesriikidele. Sellest tulenevalt on vaja täpsustada määruses (EÜ) nr 1290/2005 sätestatud süsteemi ning ühendada vähendamise ja peatamise eeskirjad nii EAGFi kui ka EAFRD puhul üheks artikliks. „Raamatupidamisküsimuste” puhul kohaldatav vähendamiste süsteem tuleks säilitada, kuid täpsustada sõnastust kooskõlas kehtivate haldustavadega. Tuleks laiendada maksete vähendamise või peatamise võimalust juhul, kui riiklikes kontrollisüsteemides esineb tõsiseid ja pidevaid vigu, lisades eeskirjadevastaselt tehtud maksete sissenõudmisega seoses hooletuse, ning säilitades samas selliste vähendamiste ja peatamiste puhul järgitava kaheetapilise menetluse.

(27) Põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid edastama kindlaksmääratud tähtaegade jooksul teabe teostatud kontrollide arvu ja nende tulemuste kohta. Vastavat kontrollistatistikat kasutatakse veamäära kindlakstegemiseks liikmesriigi tasandil ning üldisemalt EAGFi ja EAFRD haldamise kontrollimiseks. See on komisjonile tähtis allikas veendumaks fondide nõuetekohases haldamises ning oluline osa iga-aastasest kinnitavast avaldusest. Arvestades nimetatud statistilise teabe olulisust ja tagamaks, et liikmesriigid täidaksid teabe õigeaegse saatmise kohustust, on vaja takistada nõutavate andmete hilist esitamist viisil, mis on proportsionaalne andmete puudumise ulatusega. Seega tuleks kehtestada sätted, mille kohaselt võib komisjon peatada selle osa igakuistest või vahemaksetest, mille kohta ei ole asjakohast statistilist teavet saadetud õigel ajal.

(28) EAGFi ja EAFRD vahendite taaskasutuse võimaldamiseks on vaja eeskirju konkreetsete summade eraldamise kohta. Määruses (EÜ) nr 1290/2005 esitatud loetelu tuleks EAGFi kulude osas täiendada hilinenud maksete ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seonduvate summadega. Ka komisjoni 20. veebruari 1978. aasta määruses (EMÜ) nr 352/78 (ühise põllumajanduspoliitika alusel rahastatavate garantiide, deposiitide ja tagatiste ning nende minetamise kohta)[19] on sätestatud eeskirjad minetatud tagatistest tulenevate summade sihtkohtade kohta. Kõnealuseid sätteid tuleks ühtlustada ja ühendada need sihtotstarbeliste tulude vallas kehtivate sätetega. Seepärast tuleks määrus (EMÜ) nr 352/78 kehtetuks tunnistada.

(29) Nõukogu 17. aprilli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 814/2000 (ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta)[20] ja selle rakenduseeskirjades on määratletud ÜPPga seonduvad teavitamismeetmed, mida võib rahastada määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punkti c alusel. Määruses (EÜ) nr 814/2000 on esitatud kõnealuste meetmete loetelu ja nende eesmärgid ning sellega on kehtestatud eeskirjad nende rahastamise ning vastavate projektide rakendamise kohta. Pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist on määrusega (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] kehtestatud eeskirjad seoses toetuste ja hangetega. Vastavaid eeskirju tuleks kohaldada ka ÜPPga seonduvate teavitamismeetmete suhtes. Ühtsuse ja lihtsustamise huvides tuleks määrus (EÜ) nr 814/2000 kehtetuks tunnistada, jättes samas jõusse rahastatavate meetmete eesmärkide ja liikidega seonduvad erisätted. Kõnealuste meetmete puhul tuleks arvesse võtta ka vajadust tõhustada laiema üldsuse teavitamist, tugevdada sünergiat komisjoni algatusel võetud teavitusmeetmete vahel ning tagada liidu poliitiliste prioriteetide tõhus edastamine. Seetõttu peaksid need ka hõlmama ÜPPga seonduvaid teavitusmeetmeid üldsuse teavitamise raames, millele on osutatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa: poliitikavaldkonnad”[21].

(30) ÜPP kohaste meetmete ja tegevuste rahastamine toimub osaliselt halduskoostöö raames. Liidu fondide usaldusväärse haldamise tagamiseks peaks komisjon kontrollima, kuidas maksete sooritamise eest vastutavad liikmesriikide asutused fonde haldavad. Tuleks kindlaks määrata komisjoni teostatava kontrolli laad ja täpsustada komisjoni vastutus eelarve täitmise küsimuses ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi.

(31) Selleks et komisjonil oleks võimalik täita oma kohustust kontrollida liidu kulude haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides ning piiramata seejuures liikmesriikide teostatavaid kontrolle, tuleb ette näha kontroll komisjoni delegeeritud isikute poolt ning nende isikute õigus paluda seejuures abi liikmesriikidelt.

(32) Komisjonile edastatava teabe koostamisel tuleks võimalikult suurel määral kasutada infotehnoloogiat. Kontrollide käigus peaks komisjonil olema täielik ja kohene juurdepääs kulusid käsitlevale teabele nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul.

(33) Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon nende asutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks hõlmama raamatupidamisarvestuse täielikkust, täpsust ja tõepärasust, kuid mitte kulude vastavust liidu õigusaktidele.

(34) Komisjon, kes vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 17 vastutab liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamise eest, peaks otsustama kas liikmesriikide kulud on vastavuses liidu õigusaktidega. Liikmesriikidele tuleks anda õigus oma makseotsuseid põhjendada ning lahendada nende ja komisjoni vahelised lahkhelid lepitusmenetluse teel. Selleks et anda liikmesriikidele minevikus tehtud kuludega seoses õiguslikud ja rahalised tagatised, tuleks kindlaks määrata maksimaalne ajavahemik, mille vältel komisjon otsustab, millised finantstagajärjed peaksid olema eeskirjade eiramisel. EAFRD puhul peaks vastavuse kontrollimise menetlus vastama määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] 2. osas kehtestatud komisjoni finantskorrektsioonidega seonduvatele sätetele.

(35) EAGFi puhul tuleks sissenõutavad summad maksta kõnealusesse fondi tagasi juhul, kui tegu on kuludega, mis ei vasta liidu õigusaktidele ning mille saamiseks ei ole mingit õigust. Tuleks ette näha finantsvastutuse süsteem juhuks, kui eeskirjade eiramine on aset leidnud, kuid kogu summat ei ole sisse nõutud. Sel eesmärgil tuleks kehtestada kord, mis võimaldab komisjonil kaitsta liidu eelarve huve, otsustades asjaomaselt liikmesriigilt tagasi nõuda summad, mis on eeskirjade eiramise tõttu kaduma läinud ja mida ei ole mõistliku tähtaja jooksul sisse nõutud. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada kõigi summade suhtes, mida ei ole käesoleva määruse jõustumise hetkeks veel sisse nõutud. Teatavatel liikmesriigi poolsetel hooletuse juhtudel peaks olema õigustatud ka kogu summa tagasinõudmine asjaomaselt liikmesriigilt. EAFRD puhul tuleks kohaldada samu eeskirju, säilitades siiski eripära, mille kohaselt peaksid eeskirjade eiramise tõttu sissenõutud või tühistatud summad jääma asjaomases liikmesriigis heakskiidetud maaelu arengu programmide käsutusse, kuna nimetatud summad olid vastavale liikmesriigile määratud. Samuti tuleks kehtestada liikmesriikide aruandluskohustust käsitlevad sätted.

(36) Liikmesriikide rakendatavad sissenõudmismenetlused võivad sissenõudmise mitme aasta võrra edasi lükata, andmata selle eduka toimumise kohta mingit tagatist. Nende menetluste maksumus võib ka olla ebaproportsionaalne võrreldes makstud või makstavate summadega. Seetõttu tuleks teatavatel juhtudel lubada liikmesriikidel sissenõudmismenetlused lõpetada.

(37) Liidu eelarve finantshuvide kaitsmiseks peaksid liikmesriigid vastu võtma meetmed, mis tagavad, et EAGFi ja EAFRD rahastatavad tehingud teostatakse korrektselt ka tegelikkuses. Lisaks peaksid liikmesriigid ennetama, tuvastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid eeskirjade või kohustuste eiramisi. Selleks tuleks kohaldada nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta[22].

(38) Erinevad põllumajandusalased sektoripõhised määrused hõlmavad kontrollide, maksete lõpetamise, maksete vähendamise või makse saajate hulgast väljaarvamise ning karistuste määramise üldpõhimõtetega seonduvaid sätteid. Need eeskirjad tuleks koondada horisontaalsel tasandil ühte raamistikku. See peaks hõlmama haldus- ja kohapealsete kontrollidega seonduvaid liikmesriikide kohustusi ning toetuse sissenõudmise, vähendamise ja toetuse saajate hulgast väljaarvamise eeskirju. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad selliste kohustuste täitmise kontrolli suhtes, mis ei pruugi olla seotud toetuse maksmisega.

(39) Põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide mitmete sätete kohaselt tuleb esitada tagatis, et kohustuse täitmata jätmise korral oleks tagatud tasumisele kuuluva summa maksmine. Kõigi nimetatud sätete suhtes tuleks tagatiste raamistiku tugevdamiseks kohaldada ühte horisontaalset eeskirja.

(40) Liikmesriigid peaksid määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu xxx määruses (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)[23] sätestatud teatavate maksetega seoses kasutama ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi. Liidu toetuse tõhususe ja järelevalve edendamiseks tuleks liikmesriikidel lubada ühtset süsteemi kasutada ka liidu muude toetuskavade suhtes.

(41) Tuleks säilitada ühtse süsteemi põhielemendid, eelkõige sätted, milles käsitletakse elektroonilist andmebaasi, põldude identifitseerimise süsteemi, toetuse- või maksetaotlusi ning toetusõiguste identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi.

(42) Ühtse süsteemiga hõlmatud liidu toetuskavadega ettenähtud makseid peaksid liikmesriigi pädevad ametiasutused tegema toetusesaajatele ettenähtud ajavahemike jooksul tervikuna, kui käesoleva määrusega ettenähtud vähendustest ei tulene teisiti. Selleks et muuta otsetoetuste haldamine paindlikumaks, tuleks liikmesriikidel lubada ühtse süsteemiga hõlmatud makseid teha aastas kuni kahes osas.

(43) Makseid saavate ja neid sooritavate ettevõtjate äridokumentide kontrollimine võib olla eriti tõhus vahend EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvate tehingute kontrollimiseks. Äridokumentide kontrolli sätted on kehtestatud nõukogu 26. mai 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 485/2008 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt[24]. Nimetatud kontroll täiendab muid liikmesriikide tehtavaid kontrolle. Lisaks sellele ei mõjuta kõnealune määrus kontrollimisega seotud riiklikke norme, mille kohaldamisel on kontroll kõnealuses määruses ettenähtust ulatuslikum.

(44) Määruse (EÜ) nr 485/2008 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid tagamaks liidu eelarve finantshuvide tõhusa kaitse ja eriti selleks, et kontrollida EAGFi rahastatavate tegevuste õigsust ja nõuetele vastavust. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks asjakohased sätted koondada sama õigusakti alla. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 485/2008 kehtetuks tunnistada.

(45) Sellise kontrolli aluseks olevad dokumendid tuleks kindlaks määrata nii, et oleks võimalik teha täielik kontroll. Kontrollitavad ettevõtjad tuleks valida nende vastutusel teostatud tehingute laadi põhjal ning võttes arvesse makseid saavate või neid sooritavate ettevõtjate sektoripõhist jaotumist vastavalt nende majanduslikule tähtsusele EAGFi rahastamissüsteemis.

(46) Määratleda tuleks kontrolli eest vastutavate ametnike volitused ja ettevõtjate kohustus teha äridokumendid nimetatud ametnikele täpsustatud ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ning edastada ametnikele nende nõutud teavet. Tuleks ette näha, et teatavatel juhtudel võib äridokumente ära võtta.

(47) Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või neid sooritavate ettevõtjate kohta.

(48) Kuigi liikmesriigid vastutavad oma kontrolliprogrammide vastuvõtmise eest, tuleb kõnealused programmid edastada komisjonile, et komisjon saaks täita oma järelevalve ja kooskõlastamisega seotud ülesandeid, et tagada programmide vastuvõtmine asjakohaste kriteeriumide põhjal ning kontrolli suunamine sellistesse sektoritesse või ettevõtjatele, kelle puhul on pettuseoht suur.

(49) On hädavajalik, et igal liikmesriigil oleks üks asutus, kes vastutaks käesoleva määrusega ettenähtud äridokumentide kontrolli järelevalve või kõnealuse kontrolli koordineerimise eest. Nimetatud asutused peaksid olema organisatoorselt sõltumatud asutustest, kes teostavad kontrolli enne makse sooritamist. Kontrolli käigus kogutud teabe suhtes peaks kehtima ametisaladuse kaitse põhimõte.

(50) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001),[25] mis asendati määrusega (EÜ) nr 73/2009, kehtestati põhimõte, mille kohaselt tuleks teatavate ÜPP toetuse täielik maksmine toetusesaajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Kõnealune põhimõte kajastus seejärel nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)[26] ning nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus))[27]. Selle nn „nõuetele vastavuse” süsteemi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusi nagu ÜPP raames saadud toetuse vähendamine või selle saajate hulgast väljaarvamine kas täielikult või osaliselt.

(51) Nõuetele vastavuse süsteem hõlmab ÜPP põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas. Selle seose eesmärk on säästva põllumajanduse arengu toetamine, tõstes toetusesaajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest. Samuti on sihiks see, et ÜPP vastaks paremini ühiskonna ootustele, ühtides paremini keskkonna, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud poliitikatega.

(52) Nõuetele vastavuse süsteem on ÜPP lahutamatu osa ja tuleks seega säilitada. Samas tuleks süsteemi järjepidevuse tagamiseks ja nähtavuse parandamiseks ühtlustada selle reguleerimisala, mis hõlmab praegu eri loetelusid kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite kohta. Selleks tuleks nõuded ja standardid esitada ühe loeteluna ning rühmitada valdkondade ja teemade kaupa. Kogemused on ka näidanud, et mitmed nõuetele vastavuse reguleerimisalaga seotud nõuded ei ole põllumajandustegevuse või põllumajandusliku majapidamise maa osas piisavalt asjakohased või on suunatud pigem riigiasutustele kui toetusesaajatele. Seetõttu on asjakohane kohandada vastavalt reguleerimisala. Lisaks tuleks ette näha püsirohumaa säilitamine 2014. ja 2015. aastal.

(53) Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate vajalikul määral võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama.

(54) Mis puutub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik,[28] siis selle sätted on nõuetele vastavuse alusel kohaldatavad üksnes siis, kui kõik liikmesriigid on neid täielikult rakendanud, tuues eelkõige välja põllumajandustootjate selged kohustused. Kõnealuse direktiivi kohaselt hakatakse põllumajanduslike majapidamiste tasandi nõudeid kohaldama hiljemalt 1. jaanuarist 2013.

(55) Mis puutub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks,[29] siis selle sätted on nõuetele vastavuse alusel kohaldatavad üksnes siis, kui kõik liikmesriigid on neid täielikult rakendanud, tuues eelkõige välja põllumajandustootjate selged kohustused. Vastavalt kõnealusele direktiivile kohaldatakse põllumajanduslike majapidamiste tasandi nõudeid järk-järgult vastavalt ajakavale, ning eelkõige integreeritud taimekaitse üldpõhimõtteid kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2014.

(56) Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 22 kohaselt tunnistatakse nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/68/EMÜ (põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest)[30] 23. detsembril 2013 kehtetuks. Selleks et nõuetele vastavuse eeskirjad hõlmaksid jätkuvalt põhjavee kaitset, on kuni direktiivi 2000/60/EÜ hõlmamiseni nõuetele vastavusega asjakohane kohandada nõuetele vastavuse reguleerimisala ning määratleda heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standard, mis hõlmaks direktiivi 80/68/EMÜ artiklite 4 ja 5 nõudeid.

(57) Nõuetele vastavuse süsteem toob nii toetusesaajatele kui ka riigiasutustele kaasa teatavaid halduspiiranguid, kuna tuleb tagada arvestuse pidamine, kontrollide teostamine ja vajaduse korral karistuste kohaldamine. Kõnealused karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Kõnealused karistused ei tohiks piirata liidu või liikmesriigi õiguse muude sätete alusel kehtestatud muid karistusi. Järjepidevuse huvides on asjakohane koondada liidu asjakohased sätted ühe õigusakti alla. Määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate puhul võidakse järeldada, et nõuetele vastavuse süsteemi kohaselt tehtavad pingutused ületavad kõnealuste põllumajandustootjate vastavas süsteemis hoidmise eeliseid. Lihtsustamise huvides tuleks kõnealused põllumajandustootjad seega nõuetele vastavuse süsteemist ja eelkõige selle kontrollisüsteemist välja jätta ning vabastada nad nõuetele vastavuse karistustest, mida võidakse kohaldada. Samas ei piira selline erand kohustust järgida sektoripõhiste õigusaktide kohaldatavaid sätteid ning võimalust saada kontrollitud ja kõnealuste õigusaktide kohaselt karistatud.

(58) Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite raamistik, mille alusel peavad liikmesriigid kehtestama riiklikud standardid, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist (maakasutus, külvikord, põllumajandustavad) ja põllumajandusstruktuure. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite eesmärk on aidata kaasa mulla erosiooni ärahoidmisele, mulla orgaanilise aine ja struktuuri säilitamisele, hooldustööde minimaalse taseme tagamisele, elupaikade kahjustamise vältimisele ning veevarude kaitsele ja majandamisele. Käesolevas määruses kehtestatud nõuetele vastavuse süsteemi laiem reguleerimisala peaks seega hõlmama raamistikku, mille alusel peaksid liikmesriigid kehtestama heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise riiklikud standardid. Liidu raamistik peaks hõlmama ka eeskirju vee, mulla, süsinikuvarude, elurikkuse ja maastikuga seotud küsimuste paremaks käsitlemiseks ning ka maa minimaalset hooldustööde taset.

(59) Toetusesaajad peavad täpselt teadma, mida tuleb nõuetele vastavuse eeskirjadega seoses järgida. Selleks peaksid liikmesriigid kõik kõnealuste eeskirjade alla kuuluvad nõuded ja standardid esitama ammendavalt, mõistetavalt ja selgitavalt, sealhulgas võimaluse korral elektrooniliselt.

(60) Nõuetele vastavuse sätete tõhusaks rakendamiseks tuleb kontrollida, kas toetusesaajad täidavad oma kohustusi. Juhul kui liikmesriik otsustab kasutada võimalust jätta vähendamine või väljaarvamine kohaldamata, kui asjaomane summa on alla 100 euro, tuleb pädeval kontrolliasutusel järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul kontrollida, et tuvastatud mittevastavus on parandatud.

(61) Komisjoni ja liikmesriikide sujuva koostöö tagamiseks ÜPP kulutuste rahastamisel ning eelkõige selleks, et võimaldada komisjonil teostada liikmesriikide finantsjuhtimise üle järelevalvet ja kontrollida akrediteeritud makseasutuste raamatupidamist, peavad liikmesriigid edastama teatava teabe või hoidma seda komisjonile kättesaadavana.

(62) Komisjonile edastatava teabe koostamiseks ning komisjonile täieliku ja kohese ligipääsu võimaldamiseks kulusid käsitlevatele andmetele nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul, tuleb sätestada andmete esitamise ja edastamise asjakohased eeskirjad ning ka tähtaegadega seotud eeskirjad.

(63) Kuna riiklike kontrollisüsteemide ja vastavuse kontrolli kohaldamisega võivad seonduda isikuandmed ja ärisaladused, peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama sellega seoses saadud teabe konfidentsiaalsuse.

(64) Liidu eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise ning erapooletuse tagamiseks nii liikmesriikide kui ka toetusesaajate tasandil tuleks kehtestada eeskirjad euro kasutamise kohta.

(65) Omavääringu ja euro vahetuskurss võib tehingu sooritamise ajal muutuda. Seega tuleks summadele kohaldatava kursi määratlemisel arvesse võtta määravat sündmust kõnealuse tehingu majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Kohaldada tuleks vastava sündmuse kuupäeval kehtivat vahetuskurssi. Tuleks täpsustada nimetatud rakendusjuhtu või loobuda selle kohaldamisest, järgides seejuures teatavaid kriteeriume, eelkõige kursimuutuste kiiret mõju. Vastavad eeskirjad on kehtestatud nõukogu 15. detsembri 1998.aasta määruses (EÜ) nr 2799/98 (millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord)[31] ning need täiendavad määruse (EÜ) nr 1290/2005 sarnaseid sätteid. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks asjakohased sätted koondada sama õigusakti alla. Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 2799/98 kehtetuks tunnistada.

(66) Tuleks sätestada erieeskirjad selliste liidus või maailmaturul tekkivate erandlike rahanduslike olukordade jaoks, millele tuleb viivitamata reageerida, et tagada ÜPP alusel kehtestatud korra tõhus toimimine.

(67) Liikmesriikidel, mis ei ole eurot kasutusele võetud, peaks olema võimalus tasuda ÜPPga seotud õigusaktidest tulenevate kulude eest eurodes, mitte omavääringus. Tuleks kehtestada erieeskirjad tagamaks, et kõnealune võimalus ei too kaasa põhjendamatuid soodustusi maksete sooritajatele ega nende saajatele.

(68) Iga ÜPP raames võetava meetme üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata meetme kvaliteedi tõstmiseks ja selle edusammude tõendamiseks. Sellega seoses tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu ning komisjoni peaks poliitika eesmärkidega seoses hindama ÜPP poliitika mõju. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe, sealhulgas liikmesriikidelt pärineva teabe õigeaegne kättesaadavus. Seda tehes peaks komisjon võtma arvesse andmevajadust ning võimalike andmeallikate vahelist sünergiat. Lisaks märgiti komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa”, et liidu üldeelarve kliimaga seonduvaid kulusid tuleks suurendada vähemalt 20 %-le, haarates sellesse eri poliitikavaldkondi. Seetõttu peaks komisjon olema suuteline hindama ÜPP raames antava liidu toetuse mõju kliimaeesmärkidele.

(69) Kohaldamisele kuuluvad liidu õigusaktid, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[32] ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[33].

(70) Euroopa Liidu Kohus tegi liidetud kohtuasjades C-92/09 ja 93/09[34] otsuse, millega tunnistati kehtetuks määruse (EÜ) nr 1290/2005 vastavad sätted, mis seonduvad liikmesriikide kohustusega avaldada teavet Euroopa põllumajandusfondidest toetust saavate füüsiliste isikute kohta. Kuna isikuandmete kaitse on füüsiliste isikute huvides ning eesmärgiga ühitada eri eesmärke, mis on aluseks kohustusele avaldada teavet fondide toetusesaajate kohta, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 259/2008 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest toetuse saajaid hõlmava teabe avaldamisega),[35] muudeti kõnealust määrust, et konkreetselt sätestada, et kõnealune kohustus ei laiene füüsilistele isikutele. Enne kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kohtu esitatud vastuväiteid arvesse võttes vastu uued eeskirjad, tuleb läbi viia põhjalik analüüs ja hinnang, et tuvastada kõige sobilikum meetod toetusesaajate isikuandmete kaitse õiguse ühitamiseks läbipaistvuse vajalikkusega. Kuni kõnealuse analüüsi ja hindamise läbiviimiseni tuleks jõusse jätta praegused sätted Euroopa põllumajandusfondide toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamise kohta.

(71) Käesoleva määruse rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes[36].

(72) Teatavate rakendussaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust. Seoses rakendusaktidega, mis hõlmavad summade arvutamist komisjoni poolt, võimaldab nõuandemenetlus komisjonil võtta endale täieliku vastutuse eelarve haldamise eest ning seab sihiks suurenenud tõhususe, prognoositavuse ja kiiruse, võttes arvesse ajalisi piiranguid ja eelarvemenetlusi. Rakendusaktide puhul, mis seonduvad liikmesriikidele tehtavate maksete ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse läbiviimisega, võimaldab nõuandemenetlus komisjonil võtta endale täieliku vastutuse eelarve haldamise eest ning kontrollida makseasutuste raamatupidamise aastaaruandeid raamatupidamise heakskiitmise eesmärgil, või juhul, kui kulud ei ole tehtud kooskõlas liidu eeskirjadega, selliste kulude liidu rahastamisest välja jätmiseks. Muudel juhtudel tuleks rakendusaktide vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust.

(73) Lisaks peaks komisjonil olema õigus täita teatavaid haldus- või juhtimisülesandeid, eelkõige seoses EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo kindlaksmääramisega. Selliste volituste suhtes ei peaks kohaldama määrust (EL) nr 182/2011.

(74) Üleminek käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatavatelt sätetelt käesolevas määruses sätestatule võib põhjustada praktilisi ja konkreetseid raskusi. Võimalike raskustega toimetulekuks tuleks ette näha, et komisjon võib vastu võtta vajalikke ja nõuetekohaselt põhjendatud meetmeid.

(75) Kuna käesoleva määruse alusel rahastatavate maaelu arengu programmide programmitöö periood algab 1. jaanuaril 2014, peaks käesolev määrus jõustuma nimetatud kuupäevast. Samas tuleks teatavaid, eelkõige fondide finantsjuhtimisega seonduvaid sätteid kohaldada varasemast kuupäevast, mis vastab eelarveaasta algusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

SELETUSKIRI............................................................................................................................ 2

1........... ETTEPANEKU TAUST................................................................................................ 2

2........... HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED         4

3........... ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG.............................................................................. 6

4........... MÕJU EELARVELE..................................................................................................... 7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta........................................................................................................................... 9

I JAOTIS REGULEERIMISALA JA MÕISTED....................................................................... 26

II JAOTIS PÕLLUMAJANDUSFONDIDE ÜLDSÄTTED....................................................... 27

I peatükk Põllumajandusfondid.................................................................................................... 27

II peatükk Makseasutused ja teised asutused............................................................................... 29

III JAOTIS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE NÕUSTAMISE SÜSTEEM......................... 32

IV JAOTIS FONDIDE FINANTSJUHTIMINE........................................................................ 34

I peatükk EAGF......................................................................................................................... 34

1. jagu Kulude rahastamine......................................................................................................... 34

2. jagu Eelarvedistsipliin.............................................................................................................. 36

II peatükk EAFRD..................................................................................................................... 39

1. jagu EAFRD üldsätted............................................................................................................ 39

2. jagu Maaelu arengu programmide rahastamine......................................................................... 39

3. jagu Rahaline toetus maaelu arengu programmidele.................................................................. 40

4. jagu Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna rahastamine....................................................... 43

III peatükk Üldsätted.................................................................................................................. 44

IV peatükk Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine............................................ 49

I jagu Üldsätted.......................................................................................................................... 49

II jagu Kontrollimine ja heakskiitmine.......................................................................................... 51

III jagu Eeskirjade eiramised....................................................................................................... 52

V JAOTIS KONTROLLISÜSTEEMID JA KARISTUSED...................................................... 55

I peatükk Üldeeskirjad................................................................................................................ 55

II peatükk Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem................................................................................ 60

III peatükk Tehingute kontrollimine.............................................................................................. 65

IV peatükk Muud kontrollisätted................................................................................................. 70

VI JAOTIS NÕUETELE VASTAVUS...................................................................................... 73

I peatükk Reguleerimisala............................................................................................................ 73

II peatükk Nõuetele vastavusega seotud kontrollisüsteem ja karistused......................................... 75

VII JAOTIS ÜLDSÄTTED........................................................................................................ 78

I peatükk Teavitamine................................................................................................................. 78

II PEATÜKK Euro kasutamine................................................................................................... 80

III peatükk  Aruanne ja hindamine............................................................................................... 82

VIII JAOTIS LÕPPSÄTTED..................................................................................................... 84

I LISA........................................................................................................................................ 86

II LISA...................................................................................................................................... 89

III LISA..................................................................................................................................... 92

FINANTSSELGITUS................................................................................................................ 97

I JAOTIS REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1 Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad seoses järgnevaga:

a)           ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu kulude rahastamine;

b)           põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem;

c)           liikmesriikide kehtestatavad haldus- ja kontrollisüsteemid;

d)           nõuetele vastavuse süsteem;

e)           raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine.

Artikkel 2 Käesolevas määruses kasutatud mõisted

1.           Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 4 määratletud mõisteid „põllumajandustootja”, „põllumajanduslik tegevus”, „põllumajandusmaa” ja „põllumajanduslik majapidamine”, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 1 osutatud mõistet „otsetoetused”.

2.           Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud, kasutatuna käesolevas määruses seoses määrusega (EL) xxx/xxx [otsetoetused], määrusega (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] ja määrusega (EL) xxx/xxx [maaelu areng], võivad kinnitust leida eelkõige järgmistel juhtudel:

a)      toetusesaaja surm;

b)      toetusesaaja pikaajaline töövõimetus;

c)      raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

d)      põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;

e)      toetusesaaja kogu karja või karja osa haigestumine loomataudi;

f)       põllumajandusliku majapidamise olulise osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud seda võimalik ette näha.

II JAOTIS PÕLLUMAJANDUSFONDIDE ÜLDSÄTTED

I peatükk Põllumajandusfondid

Artikkel 3 Põllumajanduskulude rahastamise fondid

1.           Aluslepinguga määratletud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks rahastatakse nimetatud poliitika, sealhulgas maaelu arengu erinevaid meetmeid järgmiste fondide kaudu:

a)      Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, edaspidi „EAGF”;

b)      Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, edaspidi „EAFRD”.

2.           EAGF ja EAFRD on Euroopa Liidu üldeelarve osad.

Artikkel 4 EAGFi kulud

1.           EAGFi rakendatakse liikmesriikide ja liidu halduskoostöö korras ja sellega rahastatakse liidu õigusaktidega kooskõlas tehtavaid järgmisi kulusid:

a)      põllumajandusturgusid reguleerivad või toetavad meetmed;

b)      ühise põllumajanduspoliitika kohased põllumajandustootjate otsetoetused;

c)     liidu rahaline toetus põllumajandustoodete teavitus- või müügiedendusmeetmetele liidu siseturul ja kolmandates riikides, mida liikmesriigid rakendavad muude kui artiklis 5 nimetatud ja komisjoni poolt väljavalitud programmide alusel;

d)      liidu rahaline toetus koolidele puuvilja jagamise liidu kavale ning loomahaiguste ja tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmetele, millele on osutatud vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] artiklites 21 ja 155.

2.           EAGFiga rahastatakse otseselt ning kooskõlas liidu õigusaktidega järgmisi kulusid:

a)      põllumajandustoodete müügiedendus otseselt komisjoni poolt või rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel;

b)      liidu õigusaktide kohaselt võetud meetmed põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise tagamiseks;

c)      põllumajanduse raamatupidamise andmesüsteemide loomine ja haldamine;

d)      põllumajandusuuringute süsteemid, sealhulgas põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringud.

Artikkel 5 EAFRD kulud

EAFRD-d rakendatakse liikmesriikide ja liidu halduskoostöö korras ning sellega rahastatakse liidu rahalist toetust maaelu arengu programmidele, mida rakendatakse vastavalt maaelu arengu toetamist käsitlevatele liidu õigusaktidele, ning ka kulusid, mis seonduvad uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinnaga, millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] III jaotise IV peatükis.

Artikkel 6 Muud kulud, sealhulgas tehniline abi

EAGFi ja EAFRDga võidakse kummagagi komisjoni algatusel ja/või tema nimel otseselt rahastada ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi ning ka hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmeid. Nimetatud meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:

(a) ühise põllumajanduspoliitika analüüsi, haldamise, järelevalve, teabevahetuse ja rakendamise meetmed, samuti kontrollisüsteemide ning tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

(b) artikli 21 kohasteks kontrollideks vajalike satelliidifotode hankimine komisjoni poolt;

(c) artikli 22 kohaselt põllumajandusressursside järelevalveks kasutatavate kaugseirerakenduste kaudu komisjoni poolt võetavad meetmed;

(d) meetmed, mis on vajalikud teabevahetuse, vastastikuse sidumise ning ühise põllumajanduspoliitika rahastamiseks kasutatavate fondide finantsjuhtimise järelevalve ja kontrolli meetodite ja tehniliste vahendite säilitamiseks ja arendamiseks;

(e) ühise põllumajanduspoliitika kohta teabe esitamine kooskõlas artikliga 47;

(f) ühise põllumajanduspoliitika alased uuringud ning EAGFi ja EAFRD rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parandamine ja teabevahetus selle valdkonna tavade kohta;

(g) vajaduse korral nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003[37] kohaselt asutatud ning ühise põllumajanduspoliitika raames tegutsevad rakendusasutused;

(h) teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmed, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu raames, sealhulgas asjaomaste osapoolte võrgustike loomine;

(i) liidu kvaliteedipoliitika raames logode väljatöötamiseks, registreerimiseks ja kaitseks ning sellega seotud intellektuaalomandiõiguste kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas vajalikud infotehnoloogilised (IT-) arendused.

II peatükk Makseasutused ja teised asutused

Artikkel 7 Makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimine ning akrediteeringu tühistamine

1.           Makseasutused on liikmesriikide eraldiseisvad asutused või talitused, kes vastutavad artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Kui maksete tegemine välja arvata, võib nimetatud ülesannete täitmist delegeerida.

2.           Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes vastavad artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatavatele akrediteerimiskriteeriumidele.

Iga liikmesriik seab vastavalt oma põhiseaduslikele sätetele akrediteeritud makseasutuste arvu piiriks ühe asutuse liikmesriigi kohta või vajaduse korral ühe asutuse piirkonna kohta. Samas, kui makseasutused luuakse piirkondlikul tasemel, peavad liikmesriigid lisaks akrediteerima ka riiklikul tasandil makseasutuse selliste toetuskavade jaoks, mida nende iseloomu tõttu tuleb hallata riigi tasandil.

3.           Asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta [1. veebruariks] koostab akrediteeritud makseasutuse juht järgnevad dokumendid:

a)      raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus kantud kulude kohta, millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artiklile 53;

b)      halduslik kinnitav avaldus majandusaasta aruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta;

c)      kokkuvõte kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

4.           Mitme makseasutuse akrediteerimise korral määrab liikmesriik asutuse (edaspidi „koordineeriv asutus”), kellele ta paneb järgmised ülesanded:

a)      komisjonile esitatava teabe kogumine ja komisjonile edastamine;

b)      sellise koondaruanne koostamine, milles antakse riigi tasandil ülevaade kõigist lõike 3 punktis b osutatud halduslikest kinnitavatest avaldustest ja artiklis 9 osutatud vastavatest audiitori järeldusotsustest;

c)      selle tagamine, et üldist laadi puudustega seoses võetakse parandusmeetmed ning komisjoni teavitatakse järelmeetmetest;

d)      liidu eeskirjade kooskõlastatud kohaldamise edendamine ja tagamine.

Koordineeriva asutuse suhtes kohaldavad liikmesriigid esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses eriakrediteerimist.

5.           Kui akrediteeritud makseasutus ei täida või enam ei täida ühte või mitut lõikega 2 ettenähtud akrediteerimiskriteeriumit, tühistab liikmesriik oma akrediteeringu, kui makseasutus ei tee vajalikke kohandusi vastavalt probleemi tõsidusele kindlaks määratud tähtaja jooksul.

6.           Makseasutused haldavad oma vastutusalasse kuuluvaid riikliku sekkumisega seotud toiminguid ja tagavad nende kontrolli ning neil lasub üldine vastutus selles valdkonnas.

Artikkel 8 Komisjoni volitused

1.           Artikliga 7 ettenähtud süsteemi tõhusa toimimise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses järgnevaga:

a)      makseasutuste akrediteerimise miinimumtingimused, mis hõlmavad sisekeskkonda, kontrollitegevust, teavet ja selle edastamist ning järelevalvet, samuti akrediteerimise ja akrediteeringu tühistamise korra eeskirjad;

b)      makseasutuste akrediteeringu järelevalve ja läbivaatamiskorra eeskirjad;

c)      koordineerivate asutuste akrediteerimise miinimumtingimused, samuti akrediteerimise ja akrediteeringu tühistamise korra eeskirjad.

2            Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses järgnevaga:

a)      makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega, nende haldus- ja kontrollialase vastutuse ulatus;

b)      koordineeriva asutuse toimimine ning artikli 7 lõikes 4 osutatud teabe esitamine komisjonile.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9 Sertifitseerimisasutused

1.           Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, kes esitab arvamuse haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist.

Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu asjaomasest makseasutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest.

2.           Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste staatuse, nende teostatavate eriülesannete, sealhulgas kontrollide ning ka kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning ka saatedokumentidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10 Makseasutuste tehtud maksete vastuvõetavus

Liit võib artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulusid rahastada vaid juhul, kui need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt.

Artikkel 11 Täismaksed toetusesaajatele

Juhul kui liidu õigusaktides ei ole selgelt sätestatud teisiti, makstakse toetusesaajatele täies ulatuses välja käesoleva määrusega ettenähtud rahastamisega seotud maksed.

III JAOTIS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE NÕUSTAMISE SÜSTEEM

Artikkel 12 Põhimõte ja reguleerimisala

1.           Liikmesriigid loovad toetusesaajate nõustamiseks põllumajandusmaaga ja põllumajandusliku majapidamise juhtimisega seotud küsimustes süsteemi (edaspidi „põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem”), mida juhib üks või mitu määratud asutust. Määratud asutused võivad olla kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud.

2.           Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem hõlmab vähemalt järgmist:

a)      VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid;

b)      määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] III jaotise 2 peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning põllumajandusmaa säilitamine, millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 4 lõike 1 punktis c;

c)      kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse, veekaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ja innovatsiooniga seonduvad nõuded või tegevused, vähemalt käesoleva määruse I lisas sätestatud ulatuses;

d)      liikmesriikide määratletud väikeste põllumajanduslike majapidamiste ning vähemalt määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandustootjate majandustegevuse säästev areng.

3.           Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem võib hõlmata ka eelkõige järgmist:

a)      muude kui lõike 2 punktis d osutatud põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse säästev areng;

b)      määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 29 lõikes 3 ja artikli 30 lõikes 2 osutatud riiklike õigusaktidega kehtestatud miinimumnõuded.

Artikkel 13 Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga seonduvad erinõuded

1.           Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi nõustajad on nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja saavad korrapäraselt koolitust.

2.           Liikmesriigid tagavad nõustamise ja kontrollide eristamise. Sellega seoses ning ilma et see piiraks selliste riiklike õigusaktide kohaldamist, milles käsitletakse üldsuse juurdepääsu dokumentidele, tagavad liikmesriigid, et artiklis 12 osutatud määratud asutused ei avalikusta isiklikku või isikustatud teavet ega andmeid, mille nad on saanud oma nõustamistegevuse käigus, muudele isikutele kui asjaomase põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest vastutavale toetusesaajale, välja arvatud juhul, kui nõustamistegevuse käigus on avastatud eiramisi või rikkumisi, mille puhul lasub liidu või riiklike õigusaktidega sätestatud kohustus teavitada ametivõime, eelkõige kriminaalkuritegude puhul.

3.           Pädev riigiasutus edastab, vajaduse korral elektrooniliste vahendite kaudu, toetusesaajale asjakohase loetelu määratud asutuste kohta.

Artikkel 14 Juurdepääs põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile

Toetusesaajad võivad olenemata sellest, kas nad saavad toetust ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu raames, kasutada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi vabatahtlikult.

Liikmesriigid võivad samas määrata objektiivsete kriteeriumide alusel toetusesaajate kategooriad, kellel on eelisjuurdepääs põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile. Liikmesriigid tagavad siiski nende põllumajandustootjate eelistamise, kelle juurdepääs muule nõuandeteenusele kui põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemile on kõige rohkem piiratud.

Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemiga tagatakse, et toetusesaajatel on juurdepääs põllumajandusliku majapidamise konkreetset olukorda kajastavatele nõuannetele.

Artikkel 15 Komisjoni volitused

1.           Selleks et tagada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi tõhusus, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses sätetega kõnealuse süsteemi hästi toimivaks süsteemiks muutmiseks. Kõnealuste sätetega võib muu hulgas käsitleda põllumajandustootjate juurdepääsukriteeriume.

2.           Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi ühetaoliseks rakendamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV JAOTIS FONDIDE FINANTSJUHTIMINE

I peatükk EAGF

1. jagu Kulude rahastamine

Artikkel 16 Eelarve ülemmäär

1.           EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL) nr xxx/xxx [mitmeaastane finantsraamistik].

2.           Juhul kui liidu õigusaktidega on ette nähtud summad, mis tuleb lõikes 1 osutatud summast maha arvata, määrab komisjon kõnealuses õigusaktis osutatud andmete põhjal rakendusaktidega kindlaks EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo.

Artikkel 17 Igakuised maksed

1.                Komisjon teeb artikli 4 lõikes 1 osutatud kulude rahastamiseks vajalikud assigneeringud liikmesriikidele kättesaadavaks igakuiste maksetena, võttes aluseks akrediteeritud makseasutuste tehtud kulud vaatlusperioodil.

2.                Kuni komisjoni igakuiste maksete ülekandmiseni koondavad liikmesriigid ise kuludeks vajalikud vahendid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele.

Artikkel 18 Igakuiste maksete tegemise kord

1.           Ilma et see piiraks artiklites 53 ja 54 osutatud rakendusakte, teeb komisjon igakuised maksed akrediteeritud makseasutuste kulude hüvitamiseks võrdluskuu jooksul.

2.           Igakuised maksed kantakse liikmesriikidele üle hiljemalt tehtud kulude järgse teise kuu kolmandal tööpäeval.

1.–15. oktoobrini liikmesriikide tehtud kulusid loetakse tehtuks oktoobrikuus. 16.–31. oktoobrini tehtud kulusid loetakse tehtuks novembrikuus.

3.           Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks igakuiselt tehtavad maksed, võttes aluseks liikmesriikide kuludeklaratsiooni ja vastavalt artikli 102 lõikele 1 esitatud teabe ning võttes arvesse artikli 43 kohaselt kohaldatavaid vähendusi ja peatamisi või muid korrektsioone. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4.           Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuseid lisamaksete või mahaarvamiste kohta. Sel juhul teavitatakse sellest artikli 112 lõikes 1 osutatud komiteed selle järgmisel istungil.

Artikkel 19 Haldus- ja personalikulud

Fondiga ei kaeta liikmesriikide ja EAGFi toetusesaajate haldus- ja personalikulusid.

Artikkel 20 Riikliku sekkumise kulud

1.           Kui ühise turukorralduse raames ei ole riikliku sekkumise puhul kehtestatud kindlat summat ühiku kohta, siis rahastatakse asjaomast meedet EAGFist kogu liidus ühtsete standardsummade alusel, eelkõige kui tegemist on liikmesriikidest pärit rahaliste vahenditega, mida kasutatakse toodete kokkuostuks ning sekkumistoodete ladustamisest ja vajaduse korral töötlemisest tulenevateks materiaalseteks toiminguteks.

2.           Riikliku ladustamise kulude EAGFi poolse rahastamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses järgnevaga:

a)      liidu toetuse saamise tingimustele vastavate meetmete liigid ning hüvitamise tingimused;

b)      toetuskõlblikkuse tingimused ja arvutusmeetodid makseasutuste poolt tegelikult tuvastatud asjaolude alusel, komisjoni kehtestatud kindlamääraliste summade alusel või põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud kindlamääraliste või mittekindlamääraliste summade alusel.

3.           Komisjon kehtestab rakendusaktidega lõikes 1 osutatud summad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 21 Satelliidifotode hankimine

Komisjon ja liikmesriigid lepivad kontrollideks vajalike satelliidifotode loetelus kokku vastavalt iga liikmesriigi koostatud spetsifikaadile.

Komisjon edastab asjaomased satelliidifotod tasuta kontrolliasutustele või kontrolliasutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.

Komisjon jääb fotode omanikuks ning nõuab need töö lõpuleviimisel tagasi. Komisjon võib ka nõuda, et võetaks meetmeid tehnoloogiate ja töömeetodite täiustamiseks seoses põllumajandusmaa kontrolliga kaugseire teel.

Artikkel 22 Põllumajandusressursside järelevalve

Artikli 6 punkti c alusel rahastatavate meetmete eesmärk on anda komisjonile vahendid liidu põllumajandusturgude juhtimiseks ülemaailmses kontekstis, tagada nii põllumajandusmaa kui ka põllukultuuride seisundi põllumajanduslik järelevalve, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut, jagada rahvusvahelises kontekstis juurdepääsu kõnealustele prognoosidele, näiteks ÜRO organisatsioonide või muude rahvusvaheliste ametite koordineeritavate algatustega seoses, suurendada maailmaturgude läbipaistvust ning tagada ka agrometeoroloogilise süsteemi tehnoloogiline järelevalve.

Artikli 6 punkti c kohaselt rahastatud meetmed hõlmavad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe, sealhulgas satelliidipõhiste ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist; ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös riiklike laborite ja asutustega.

Artikkel 23 Rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad, milles käsitletakse artikli 6 punktide b ja c kohast rahastamist, menetlust, mille alusel võetakse artiklites 21 ja 22 osutatud meetmeid seatud eesmärkide saavutamiseks; satelliidifotode ja meteoroloogiliste andmete hankimise, täiustamise ja kasutamise tingimusi ning kohaldatavaid tähtaegu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. jagu Eelarvedistsipliin

Artikkel 24 Ülemmäärast kinnipidamine

1.           Eelarvemenetluse ja eelarve täitmise ajal ei või EAGFi kuludega seotud assigneeringud ületada artiklis 16 osutatud summat.

Kõik komisjoni poolt esitatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu, nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud õigusaktid, mis mõjutavad EAGFi eelarvet, peavad vastama artiklis 16 osutatud summale.

2.           Kui liidu õigusaktidega on liikmesriigiga seonduvate põllumajanduskulude puhul ettenähtud rahaline ülemmäär eurodes, hüvitatakse sellised kulud eurodes kindlaksmääratud ülemmäära ulatuses, koos vajalike kohandustega, kui kohaldatakse artiklit 43.

3.           Määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 7 osutatud otsetoetuste riiklikke ülemmäärasid, mida on korrigeeritud kõnealuse määruse artiklis 25 sätestatud kohandustega, käsitatakse rahaliste ülemmääradena eurodes.

Artikkel 25 Finantsdistsipliin

1.           Selle tagamiseks, et määruses (EL) nr xxx/xxx [mitmeaastane finantsraamistik] sätestatud turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamiseks kasutatavaid aastaseid ülemmäärasid ei ületataks, määratakse kindlaks otsetoetuste kohandamise määr, kui kõnealuse vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete rahastamise prognoosid osutavad vastava eelarveaasta puhul kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

2.           Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul, mis esitatakse hiljemalt selle kalendriaasta 31. märtsiks, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandust kohaldatakse, kõnealuse kohanduse kindlaks hiljemalt sama kalendriaasta 30. juuniks.

3.           Kui kohandamise määra ei ole vastava aasta 30. juuniks kindlaks määratud, määrab komisjon selle kindlaks rakendusaktiga ning teavitab sellest viivitamata nõukogu. Vastav rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4.           Kuni 1. detsembrini võib nõukogu komisjoni ettepanekul ja tema käsutuses oleva uue teabe alusel lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud otsetoetuste kohandamise määra kohandada.

5.           Komisjon võib rakendusaktiga vastu võtta tingimused, mida kohaldatakse assigneeringute suhtes, mis on kantud üle määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikli [149 lõike 3] kohaselt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud kulude rahastamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

6.           Enne käesoleva artikli kohaldamist võetakse esmalt arvesse eelarvepädevate institutsioonide ettenähtud summat seoses põllumajandussektori kriisireserviga, millele on osutatud eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 14.

Artikkel 26 Eelarvedistsipliini kord

1.           Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule N eelarveaasta eelarveprojektiga samal ajal oma prognoosid eelarveaastate N–1, N ja N+1 kohta.

2.           Kui N eelarveaasta eelarveprojekti koostamise ajal tundub, et on oht artiklis 16 osutatud summat N eelarveaasta kohta ületada, teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku rakendada vajalikke meetmeid, et tagada kõnealusest summast kinnipidamine.

3.           Kui mis tahes ajal on komisjoni hinnangul oht artiklis 16 osutatud summat ületada ja kui komisjon ei saa oma pädevuse piires võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks, pakub ta välja muud meetmed, mille abil tagada osutatud summast kinnipidamine. Kõnealused meetmed võetakse vastu nõukogu poolt aluslepingu artikli 43 lõike 3 alusel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt aluslepingu artikli 43 lõike 2 alusel.

4.           Juhul kui N eelarveaasta lõpul liikmesriikide hüvitamistaotlused ületavad või tõenäoliselt ületavad artiklis 16 osutatud summat, siis komisjon:

a)      võtab nimetatud taotlused arvesse proportsionaalselt liikmesriikide poolt esitatud taotlustega ja olemasoleva eelarve piires ning määrab rakendusaktidega ajutiselt kindlaks asjaomase kuu maksete summa;

b)      määrab kõikide liikmesriikide puhul hiljemalt järgneva aasta 28. veebruariks kindlaks nende eelnenud eelarveaasta liidu rahastamise seisu;

c)      määrab rakendusaktiga kindlaks liidu rahastamise kogusumma liikmesriikide kaupa, tuginedes liidu rahastamise ühtsele määrale igakuisteks makseteks määratud eelarvelimiidi piires;

d)      maksab hiljemalt N+1 aasta märtsi kuumaksega välja liikmesriikidega seonduvad võimalikud hüvitised.

Esimese lõigu punktides a ja c osutatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 27 Varajase hoiatamise süsteem

Selle tagamiseks, et artiklis 16 osutatud eelarve ülemmäära ei ületataks, rakendab komisjon EAGFi kulude suhtes igakuist varajase hoiatamise ja järelevalvesüsteemi.

Enne iga eelarveaasta algust määrab komisjon sel eesmärgil kindlaks igakuiste kulude profiilid, tuginedes vajaduse korral kolme eelnenud aasta keskmistele igakuistele kuludele.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruande, milles uuritakse profiilidega seoses tehtud kulude arengut ja mis sisaldab hinnangut jooksva eelarveaasta prognoositavale eelarve täitmisele.

Artikkel 28 Viitekursid

1.           Kui komisjon võtab vastu eelarveprojekti või eelarveprojekti põllumajanduskulutusi käsitleva kirjaliku muutmisettepaneku, kasutab ta EAGFi eelarve prognooside tegemiseks euro ja USA dollari keskmist vahetuskurssi turul viimase kvartali jooksul, mis lõppes vähemalt 20 päeva enne eelarvedokumendi vastuvõtmist komisjoni poolt.

2.           Kui komisjon võtab vastu täiendus- või paranduseelarve projekti või selle kirjaliku muutmisettepaneku ning kui vastavates dokumentides käsitletakse artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud meetmetega seotud assigneeringuid, kasutab komisjon:

a)      esiteks euro ja USA dollari keskmist vahetuskurssi, mis reaalselt turul registreeriti alates eelneva eelarveaasta 1. augustist kuni viimase kvartali lõpuni, mis lõppes vähemalt 20 päeva enne eelarvedokumendi vastuvõtmist komisjoni poolt ning hiljemalt jooksva eelarveaasta 31. juulil; ning

b)      teiseks järelejäänud eelarveaasta prognoosina keskmist vahetuskurssi, mis reaalselt registreeriti viimase kvartali jooksul, mis lõppes vähemalt 20 päeva enne eelarvedokumendi vastuvõtmist komisjoni poolt.

II peatükk EAFRD

1. jagu EAFRD üldsätted

Artikkel 29 Topeltrahastamise vältimine

Ilma et see piiraks toetuskõlblikkust määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 30 lõike 2 alusel, ei kohaldata EAFRD alusel rahastatavate kulude suhtes muud rahastamist ELi eelarvest.

Artikkel 30 Kõikide maksete suhtes kohaldatavad sätted

1.           Kooskõlas määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 67 lõikega 1 ei ületa artiklis 5 osutatud EAFRD toetuse komisjoni maksed eelarvelisi kulukohustusi.

Maksed kuuluvad varaseima avatud eelarvelise kulukohustuse juurde.

2.           Kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artiklit [81].

2. jagu Maaelu arengu programmide rahastamine

Artikkel 31 EAFRD rahaline toetus

Maaelu arengu programmide kuludega seonduv EAFRD rahaline toetus määratakse iga programmi puhul kindlaks EAFRDst antavaid maaelu arengu toetusi käsitlevate liidu õigusaktidega kehtestatud ülemmäärade ulatuses.

Artikkel 32 Eelarvelised kulukohustused

Maaelu arengu programmidega seotud liidu eelarveliste kulukohustustega seoses kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklit 66.

3. jagu Rahaline toetus maaelu arengu programmidele

Artikkel 33 Maaelu arengu programmide maksete suhtes kohaldatavad sätted

1.           Artiklis 5 osutatud kulude rahastamiseks vajalikud assigneeringud tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks eel-, vahe- ja lõppmaksena, vastavalt käesolevas jaos esitatud kirjeldusele.

2.           Eelmakse ja vahemaksete kogusumma ulatub maksimaalselt 95 %ni EAFRD toetusest iga maaelu arengu programmi puhul.

Kui 95 % ülemmäär on saavutatud, jätkab liikmesriik kooskõlas määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 70 lõikega 2 maksetaotluste edastamist komisjonile.

Artikkel 34 Eelmaksete kord

1.           Programmi heakskiitva komisjoni otsuse järel teeb komisjon kogu programmitöö perioodi puhul esialgse eelmakse. Kõnealune esialgne eelmakse moodustab 4 % EAFRD toetusest vastavale programmile. Eelmakse võib jaotada kuni kolmeks osaks vastavalt eelarvevahendite olemasolule. Eelmakse esimene osa moodustab 2 % EAFRD toetusest vastavale programmile.

2.           Eelmakse kogusumma makstakse komisjonile tagasi, kui kulusid ei kanta ning maaelu arengu programmi raames ei saadeta ühtegi kuludeklaratsiooni 24 kuu jooksul alates eelmakse esimese osa väljamaksmisest.

3.           Eelmakse intressid kuuluvad vastava maaelu arengu programmi juurde ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud riiklikest kulutustest.

4.           Eelmakse kogusumma kontrollitakse ja kiidetakse heaks vastavalt artiklis 53 osutatud menetlusele enne maaelu arengu programmi lõpetamist.

Artikkel 35 Vahemaksed

1.           Vahemakseid tehakse iga maaelu arengu programmi puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga meetme kaasrahastamise määra selle meetme raames kantud riiklike kulutuste suhtes.

2.           Komisjon teeb vahemakseid vastavalt vahendite olemasolule, et hüvitada akrediteeritud makseasutuste poolt programmide rakendamisel kantud kulud.

3.           Vahemakse tegemiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:

a)      akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsioon edastatakse komisjonile vastavalt artikli 102 lõike 1 punktile c;

b)      EAFRD toetuse kogusummat igale meetmele ei ületata kordagi asjaomase programmi kehtivusajal;

c)      komisjonile edastatakse maaelu arengu programmi rakendamist käsitlev viimane iga-aastane eduaruanne.

4.           Komisjon teavitab viivitamata akrediteeritud makseasutust või koordineerivat asutust (kui selline asutus on määratud), kui mõni lõikes 3 sätestatud nõue ei ole täidetud. Kui mõnda lõike 3 punktis a või c sätestatud nõuet ei ole järgitud, ei võeta kuludeklaratsiooni vastu.

5.           Komisjon teostab vahemaksed 45 päeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kuludeklaratsiooni registreerimisest, ilma et see piiraks artiklit 39 ega artiklites 53 ja 54 osutatud rakendusakte.

6.           Akrediteeritud makseasutused koostavad ja edastavad kas otse või koordineeriva asutuse vahendusel (kui selline asutus on määratud) komisjonile maaelu arengu programmidega seotud kulude vahedeklaratsioonid ajavahemike jooksul, mille komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

Kuludeklaratsioonid hõlmavad makseasutuste kantud kulusid iga asjaomase ajavahemiku jooksul. Kuid juhul, kui määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 55 lõikes 7 osutatud kulusid ei saa komisjonile asjaomasel ajavahemikul deklareerida, kuna programmi muudatus ootab veel komisjoni heakskiitu, võib need deklareerida järgnevatel ajavahemikel.

Vahepealsed kuludeklaratsioonid, milles käsitletakse pärast 16. oktoobrit tehtud kulusid, kantakse järgneva aasta eelarvesse.

7.               Kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklit 74.

Artikkel 36 Lõppmakse ja programmi lõpetamine

1.               Komisjon teostab lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast maaelu arengu programmi rakendamist käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava, asjaomase maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastava kontrollimise ja heakskiitmise otsuse. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 55 lõikes 2 osutatud kulude toetuskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse kantud kulusid kuni kulude toetuskõlblikkuse viimase kuupäevani

2.                Lõppmakse teostatakse hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon leiab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave ja dokumendid on kättesaadud ning viimane raamatupidamise aastaaruanne on kontrollitud ja heaks kiidetud. Pärast lõppmakse teostamist allesjäänud kohustused vabastatakse komisjoni poolt kuue kuu jooksul, ilma et see piiraks artikli 37 lõike 5 kohaldamist.

3.           Kui komisjonile ei esitata lõikes 1 sätestatud tähtajaks viimast iga-aastast eduaruannet ning programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine vastavalt artiklile 37.

Artikkel 37 Automaatne kohustustest vabastamine maaelu arengu programmide puhul

1.           Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik maaelu arengu programmi tarbeks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 35 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

2.           Eelarveliste kulukohustuste see osa, mis on määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 55 lõikes 2 osutatud kulude toetuskõlblikkuse viimasel kuupäeval veel avatud ning mille kohta ei ole kuue kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva esitatud ühtegi kuludeklaratsiooni, vabastatakse automaatselt kohustustest.

3.           Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+2 aasta 31. detsembriks.

4.           Automaatse kohustustest vabastamise summade arvestusse ei kuulu:

a)      eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

b)      eelarveliste kulukohustuste osa, mida makseasutus ei ole saanud maksta vääramatu jõu tõttu, millel on tõsised tagajärjed maaelu arengu programmi rakendamisele. Vääramatut jõudu põhjusena esitavad riigiasutused peavad tõendama selle otsest mõju rakenduskava või selle osa elluviimisele.

Liikmesriigid saadavad esimeses lõigus osutatud erandite kohta komisjonile teabe 31. jaanuariks seoses summaga, mis tuleb deklareerida eelneva aasta lõpuks.

5.           Komisjon teavitab liikmesriike aegsasti automaatse kohustustest vabastamise rakendamise ohust. Komisjon teavitab neid oma valduses olevale teabele vastavast asjaomasest summast. Liikmesriikidel on teabe kättesaamisest alates aega kaks kuud kõnealuse summaga nõustumiseks või oma märkuste esitamiseks. Komisjon teostab automaatse kohustustest vabastamise hiljemalt üheksa kuud pärast lõigete 1–3 kohaldamisest tuleneva viimase tähtaja möödumist.

6.           Automaatse kohustustest vabastamise korral vähendatakse kõnealuse aasta kohta asjaomastele maaelu arengu programmidele antavat EAFRD toetust automaatselt vabastatud kulukohustuste summa võrra. Liikmesriik esitab komisjonile heakskiitmiseks muudetud rahastamiskava, millega jaotatakse toetuse vähendus meetmete vahel. Vastasel korral vähendab komisjon igale meetmele eraldatud summasid proportsionaalselt.

4. jagu Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna rahastamine

Artikkel 38 Eelarvelised kulukohustused

Komisjoni otsus, millega võetakse vastu nende projektide loetelu, millele antakse uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind, ning millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 58 lõikes 4, kujutab endast rahastamisotsust määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikli [75 lõike 2] tähenduses.

Esimeses lõigus osutatud otsuse vastuvõtmise järel võtab komisjon liikmesriigi suhtes määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 51 lõikes 2 osutatud piirmäära ulatuses eelarvelised kulukohustused seoses kõnealuses liikmesriigis projektidele antud auhindade kogusummaga.

Artikkel 39 Liikmesriikidele tehtavad maksed

1.           Komisjon teeb artiklis 35 osutatud vahemaksete raames asjaomase liikmesriigi olemasolevate eelarveliste kulukohustuste piires makseid, et hüvitada akrediteeritud makseasutuste poolt käesolevas jaos osutatud auhindade väljaandmisel kantud kulud.

2.           Iga makse tingimuseks on akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsiooni edastamine komisjonile vastavalt artikli 102 lõike 1 punktile c.

3.           Akrediteeritud makseasutused koostavad ja edastavad kas otse või koordineeriva asutuse vahendusel (kui selline asutus on määratud) komisjonile uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinnaga seotud kulude deklaratsioonid ajavahemike jooksul, mille komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

Kuludeklaratsioonid hõlmavad makseasutuste kantud kulusid iga asjaomase ajavahemiku jooksul.

Artikkel 40 Automaatne kohustustest vabastamine uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna puhul

Komisjon vabastab automaatselt kohustusest artikli 38 teises lõigus osutatud summad, mida ei ole kasutatud liikmesriikide hüvitamiseks vastavalt artiklile 39 või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele vastavat kuludeklaratsiooni.

Artikli 37 lõikeid 3, 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis.

III peatükk Üldsätted

Artikkel 41 Põllumajanduslik eelarveaasta

Ilma et see piiraks komisjoni poolt artikli 48 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatud ning kuludeklaratsioone ja riikliku sekkumisega seotud tulu käsitlevate erisätete kohaldamist, hõlmab põllumajanduslik eelarveaasta tehtud kulusid ja saadud tulusid, mille makseasutused kannavad EAGFi ja EAFRD eelarve raamatupidamisarvestusse seoses eelarveaastaga N, mis algab aasta N–1 16. oktoobril ja lõpeb aasta N 15. oktoobril.

Artikkel 42 Maksetähtaegadest kinnipidamine

1.           Kui maksetähtajad on liidu õigusaktidega ette nähtud, toob see, kui makseasutused teevad makse enne varaseimat võimalikku maksekuupäeva või pärast hiliseimat võimalikku maksekuupäeva kaasa selle, et liit ei rahasta neid makseid, välja arvatud kindlaksmääratavatel juhtudel, tingimustel ja piirides vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.

Finantsmõju vastavusse viimiseks täheldatud makse hilinemisega võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 111 seoses eeskirjadega, milles käsitletakse maksete vähendamist seoses maksetähtajast mittekinnipidamisega.

2.           Kui liikmesriigid ei pea kinni viimasest võimalikust maksekuupäevast, peavad nad maksma toetusesaajatele riigieelarve toetusel viivist.

Artikkel 43 Igakuiste ja vahemaksete vähendamine ja peatamine

1.           Kui kuludeklaratsioonid või artiklis 102 osutatud teave võimaldavad komisjonil järeldada, et kulusid kandnud asutused ei ole akrediteeritud makseasutused, liidu õigusaktidega kindlaksmääratud maksetähtaegadest või ülemmääradest ei ole kinni peetud või kulusid ei ole muidu tehtud liidu eeskirjade kohaselt, võib komisjon igakuiseid või vahemakseid asjaomasele liikmesriigile vähendada või need peatada otsuse alusel, milles käsitletakse artikli 18 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või mis on võetud artiklis 35 osutatud vahemaksete raames, olles andnud liikmesriigile omapoolsete märkuste esitamise võimaluse.

Kui kuludeklaratsioonid või artiklis 102 osutatud teave ei võimalda komisjonil järeldada, et kulusid on tehtud liidu eeskirjade kohaselt, palub komisjon asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet ja omapoolsete märkuste esitamist ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei vasta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul komisjoni nõudele või kui vastus loetakse mitterahuldavaks või kui see näitab, et kulusid ei ole tehtud liidu eeskirjade kohaselt, võib komisjon igakuiseid või vahemakseid asjaomasele liikmesriigile vähendada või need peatada otsuse alusel, milles käsitletakse artikli 18 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või mis on võetud artiklis 35 osutatud vahemaksete raames.

2.           Komisjon võib rakendusaktidega vähendada liikmesriigi igakuiseid või vahemakseid või need peatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)      kõnealuse riikliku kontrollisüsteemi üks keskne või mitu keskset osa puudub täielikult või ei toimi tõhusalt, sest on tuvastatud tõsiseid ja püsivaid puuduseid või eeskirjadevastaselt tehtud makseid ei nõuta sisse vajaliku hoolsusega;

b)      punktis a osutatud puudused on pidevad ning nende alusel on võetud vähemalt kaks artikli 54 kohast rakendusakti, millega jäeti asjaomase liikmesriigi kulutused liidu rahastamisest välja ning

c)      komisjon on seisukohal, et kõnealune liikmesriik ei suuda võtta vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks lähitulevikus.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Vähendamist või peatamist kohaldatakse makseasutuse kantavate kulude suhtes, mille puhul esinevad puudused, esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud, kuid mida võib pikendada veel kuni 12-kuuliste ajavahemike võrra, kui vähendamise või peatamise tingimused on jätkuvalt täidetud. Seda ei jätkata, kui tingimused ei ole enam täidetud.

Enne esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja palub tal vastata ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

Artikli 18 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid ja artiklis 35 osutatud vahemakseid käsitlevate otsuste puhul tuleb arvesse võtta käesoleva lõike alusel vastu võetavaid rakendusakte.

3.           Käesoleva artikli kohaseid vähendamisi ja peatamisi tuleb kohaldada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, ilma et need piiraks artiklites 53 ja 54 osutatud rakendusakte.

4.           Käesoleva artikli kohane vähendamine ja peatamine ei piira määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklite 17, 20 ja 21 kohaldamist.

Määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklites 17 ja 20 osutatud peatamisi kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 44 Maksete peatamine teabe hilise esitamise korral

Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nõutud, et liikmesriigid peavad kindlaksmääratud aja jooksul esitama teabe teostatud kontrollide arvu ja tulemuste kohta ning liikmesriigid ületavad selle aja, võib komisjon peatada artiklis 18 osutatud igakuised maksed või artiklis 35 osutatud vahemaksed, mille puhul ei ole vastavat statistilist teavet saadetud õigel ajal.

Artikkel 45 Sihtotstarbelised tulud

1.           Sihtotstarbeliste tuludena määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikli [18] tähenduses käsitatakse järgnevat:

a)      summad, mis artikli 42, EAGFi kulusid käsitleva artikli 53 ning artiklite 54 ja 56 kohaldamise tulemusena tuleb maksta liidu eelarvesse, kaasa arvatud nendega kaasnevad intressid;

b)      summad, mis saadakse või nõutakse sisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus][38] II osa I jaotise III peatüki alusel;

c)      summad, mis on saadud karistuste tulemusena vastavalt põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides sätestatud erieeskirjadele, kui nimetatud õigusaktides ei ole selgelt sätestatud, et liikmesriigid võivad nimetatud summad endale jätta;

d)      EAGFi kulude puhul summad, mis vastavad VI jaotise II peatükis sätestatud nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt kohaldatud karistustele;

e)      ühise põllumajanduspoliitika (välja arvatud maaelu areng) raames vastuvõetud liidu õigusaktide kohaselt esitatud tagatised ja deposiidid, millest jäädakse ilma. Liikmesriigid säilitavad siiski kaotatud tagatised, mis on esitatud ekspordi- või impordilitsentside väljastamise või pakkumismenetluse raames selle tagamiseks, et pakkujad esitavad ainult tõsiseltvõetavaid pakkumisi.

2.            Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral võib neid kasutada ainult EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks.

3.           Käesolevat määrust kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud sihtotstarbelise tulu suhtes.

4.           EAGFi puhul kohaldatakse käesolevas määruses osutatud sihtotstarbeliste tulude kirjendamise suhtes mutatis mutandis määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikleid [150 ja 151].

Artikkel 46 Eraldi arvepidamine

Iga makseasutus peab eraldi arvestust liidu eelarvesse EAGFi ja EAFRD jaoks kirjendatud assigneeringute üle.

Artikkel 47 Teavitusmeetmete rahastamine

1.           Artikli 6 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ühise põllumajanduspoliitika selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust kõnealuse poliitika sisust ja eesmärkidest, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata inimestel seda mõista

Teavituse eesmärk on põllumajanduspoliitikast ülevaate andmiseks levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet.

2.           Lõikes 1 osutatud meetmed võivad olla:

a)      kolmandate isikute esitatud iga-aastased tööprogrammid või muud erimeetmed;

b)      komisjoni algatusel rakendatud meetmed.

Seejuures jäetakse välja õigusaktidega nõutavad meetmed ning liidu mõne teise meetme raames juba toetust saavad meetmed.

Punktis b osutatud meetmete rakendamiseks võivad komisjoni abistada väliseksperdid.

Esimeses lõigus osutatud meetmed peavad samuti aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide propageerimise hõlmamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

3.           Komisjon avaldab iga aasta 31. oktoobriks konkursikutse määruses (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] sätestatud tingimuste kohaselt.

4.           Käesoleva artikli alusel kavandatud ja rakendatud meetmetest teavitatakse artikli 112 lõikes 1 osutatud komiteed.

5.           Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli rakendamise kohta aruande.

Artikkel 48 Komisjoni volitused

1.           Selleks et võtta arvesse tulusid, mida makseasutused koguvad liidu eelarvesse, tehes liikmesriikide edastatud kuludeklaratsioonide alusel makseid, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses tingimustega, mille alusel tuleb hüvitada EAGFi ja EAFRD raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

2.           Selleks et tagada liidu eelarvesse EAGFi ja EAFRD jaoks kirjendatud assigneeringute nõuetekohane haldamine, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses eeskirjadega, milles käsitletakse riikliku sekkumisega seotud toimingute maksumuse hindamist ja meetmeid, mida tuleb võtta, kui riikliku sekkumise alla kuuluvate toodete puhul esineb kadu või riknemist, samuti rahastatavate summade kindlaksmääramist.

3.           Kui liidu eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud või kui kohustuste kogusumma ületab määruse (EL) nr xxx/xxx [finantsmäärus] artikli [150 lõikega 3] kehtestatud määra, võtab komisjon kooskõlas käesoleva määruse artikliga 111 vastu delegeeritud õigusakti seoses kohustusi ja summade maksmist käsitlevate sätetega, et kehtestada liikmesriikidele ettenähtud assigneeringute võrdne jaotamine.

4.           Selleks et kontrollida liikmesriikide esitatud ja kuludega seotud andmete või muu käesoleva määrusega ettenähtud teabe ühtsust ning tagada artikliga 102 ettenähtud teavitamiskohustuse järgimine, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 111 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses EAGFi ja EAFRD kuludega seotud liikmesriikide maksete vähendamise ja peatamise tingimustega.

5.           Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tagamiseks artikli 44 kohaldamisel antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses eeskirjadega, milles käsitletakse järgnevat:

a)      artikli 44 alla kuuluvate meetmete loetelu;

b)      kõnealuses artiklis osutatud maksete peatamise määr ja ajavahemik;

c)      tingimused peatamise lõpetamiseks.

6.           Komisjon võib rakendusaktidega sätestada artikliga 46 ettenähtud kohustuse täiendavad üksikasjad ja ka makseasutuste raamatupidamisarvestusse kirjendatavate üksikasjade suhtes kohaldatavad eritingimused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

7.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu eeskirju seoses järgnevaga:

a)      eeskirjad riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete rahastamise ja raamatupidamisarvestuse kohta ning muude EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavate kulutuste kohta;

b)      automaatse kohustustest vabastamise korra rakendamise tingimused;

c)      eeskirjad, milles käsitletakse artikli 42 lõikes 2 osutatud viivise maksmist toetusesaajatele liikmesriikide poolt.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV peatükk Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

I jagu Üldsätted

Artikkel 49 Komisjoni kohapealsed kontrollid

1.                Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt riiklikele õigus- ja haldusnormidele või aluslepingu artiklile 287 või nõukogu määrusele (EÜ) nr 2185/96[39] teostatud kontrolli, või aluslepingu artikli 322 alusel korraldatud mis tahes kontrolli, võib komisjon liikmesriikides teostada kohapealseid kontrolle, et kindlaks teha eelkõige järgmist:

a)      haldustavade vastavus liidu eeskirjadele;

b)      vajalike tõendavate dokumentide olemasolu ja nende vastavus EAGFi või EAFRD rahastatud tegevustele;

c)      EAGFi või EAFRD rahastatud tegevuste rakendamise ja kontrolli tingimused.

Komisjoni poolt kohapealset kontrolli teostama volitatud isikutel või komisjoni ametnikel, kes tegutsevad neile antud pädevuse piires, on juurdepääs raamatupidamisdokumentidele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel andmekandjal koostatud või sellel saadud ja säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud EAGFi või EAFRD rahastatud kuludega.

Kohapealse kontrolli teostamise volitused ei mõjuta riiklike normide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema riigi õiguse alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1073/1999[40] ja (EÜ) nr 2185/96 erisätteid, ei osale komisjoni volitatud isikud muu hulgas koduvisiitidel või isikute ametlikul küsitlemisel asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel. Siiski on neil juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

2.               Komisjon teavitab kohapealsest kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.

Komisjoni taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul teostavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused täiendavaid kontrolle või uuringuid seoses käesoleva määrusega hõlmatud tegevustega. Komisjoni ametnikud või tema volitatud esindajad võivad neis osaleda.

Kontrolli parandamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul teatavate kontrolli või uuringute puhul paluda abi nimetatud liikmesriikide ametiasutustelt.

Artikkel 50 Juurdepääs teabele

1.           Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu EAGFi ja EAFRD tõrgeteta toimimiseks vajaliku teabe ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada kontrolli, sealhulgas kohapealseid kontrolle, mida komisjon peab vajalikuks liidu rahastamise haldamise raames teha.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile selle nõudmisel ühise põllumajanduspoliitikaga seotud liidu õigusaktide rakendamiseks vastuvõetud õigus- ja haldusnormid, kui need õigusaktid mõjutavad rahaliselt EAGFi või EAFRD-d.

3.           Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe tuvastatud eeskirjade eiramise ja oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks võetud meetmete kohta vastavalt käesoleva peatüki III jaole.

Artikkel 51 Juurdepääs dokumentidele

Akrediteeritud makseasutused säilitavad teostatud makseid tõendavad dokumendid ja liidu õigusaktidega ettenähtud haldusalaste ja füüsiliste kontrollide teostamisega seotud dokumendid ning teevad kõnealused dokumendid ja teabe komisjonile kättesaadavaks.

Kui nimetatud dokumente säilitab asutus, kes on delegeeritud kulude kinnitamise eest vastutava makseasutuse poolt, edastab kõnealune asutus akrediteeritud makseasutusele aruanded teostatud kontrollide arvu ja sisu ning nende tulemusi silmas pidades võetud meetmete kohta.

Artikkel 52 Rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju seoses järgnevaga:

a)           erikohustused, mida liikmesriikidel tuleb täita seoses käesolevas peatükis sätestatud kontrolliga;

b)           koostöökohustused, mida liikmesriikidel tuleb täita artiklite 49 ja 50 rakendamiseks;

c)           artikli 50 lõikes 3 osutatud aruandluskohustuse kord.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

II jagu Kontrollimine ja heakskiitmine

Artikkel 53 Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1.           Enne kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 30. aprilli võtab komisjon artikli 102 lõike 1 punkti c kohaselt edastatud teabe alusel rakendusaktidega vastu otsuse akrediteeritud makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.           Lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus hõlmab esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust. Otsuse vastuvõtmine ei piira artikli 54 kohaselt edaspidi vastuvõetavate otsuste kohaldamist.

Artikkel 54 Vastavuse kontroll

1.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse liidu rahastamisest väljajäetavate summade kohta, juhul kui ta leiab, et artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud kulusid ei ole tehtud kooskõlas liidu õigusaktidega ning EAFRD puhul kooskõlas kohalduvate liidu või riiklike seadustega, millele on osutatud määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklis 77. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.           Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud mittevastavuse raskusastme alusel. Komisjon võtab arvesse rikkumise laadi ja raskusastet ning liidule tekitatud rahalist kahju.

3.           Enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse vastuvõtmist teavitatakse kirjalikult komisjoni kontrolli tulemustest ja liikmesriigi vastustest, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes.

Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse tulemuste aruanne edastatakse komisjonile, kes vaatab selle läbi enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse tegemist.

4.           Rahastamisest ei saa keelduda, kui tegemist on:

a)      artikli 4 lõikes 1 osutatud kuludega, mis tehti rohkem kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest;

b)      mitmeaastaste meetmete kuludega, mis kuuluvad artikli 4 lõike 1 reguleerimisalasse või artiklis 5 osutatud programmide reguleerimisalasse, ja mille puhul viimane kohustus toetusesaajale tekkis enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest;

c)      artiklis 5 osutatud programmide alla kuuluvate meetmete kuludega (välja arvatud käesoleva lõigu punktis b osutatud kulud), millega seoses teostas makseasutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest.

5.           Lõiget 4 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)      käesoleva peatüki III jaoga hõlmatud eeskirjade eiramine;

b)      riiklikud toetused või rikkumised, mille kohta on alustatud vastavalt aluslepingu artiklis 108 või 258 sätestatud menetlust;

c)      liikmesriik ei täida käesoleva määruse V jaotise III peatükist tulenevaid kohustusi, tingimusel et komisjon teavitab kõnealust liikmesriiki kirjalikult asjaomaseid kulutusi käsitleva kontrolli tulemustest 12 kuu jooksul pärast liikmesriigilt aruande saamist.

Artikkel 55 Rakendamisvolitused

Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses järgneva rakendamisega:

a)           artiklis 54 sätestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses otsuse vastuvõtmise ja rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada;

b)           artiklis 55 sätestatud vastavuse kontroll seoses otsuse vastuvõtmise ja rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning ka kõnealuses artiklis sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

III jagu Eeskirjade eiramised

Artikkel 56 Üldsätted

1.           Iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul peavad liikmesriigid taotlema selle sissenõudmist toetusesaajalt ühe aasta jooksul pärast eeskirjade eiramise esimest ilmnemist, ja kannavad vastavad summad makseasutuse võlgnike registrisse.

2.               Kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse sissenõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed asjaomase liikmesriigi poolt, piiramata asjaomase liikmesriigi kohustust järgida sissenõudmismenetlusi vastavalt artiklile 60.

Kui sissenõudmismenetluse raames konstateeritakse eeskirjade eiramiste puudumist lõplikku laadi haldusakti või kohtuotsusega, deklareerib asjaomane liikmesriik EAGFile ja EAFRDle kuluna tema poolt esimese lõigu alusel kantud finantskohustuse.

3.               Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada sissenõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha üksnes siis, kui:

a)      sissenõudmisel juba tehtud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa või

b)      sissenõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsus võetakse vastu enne, kui võlgnetava summa suhtes on kohaldatud lõikes 2 osutatud eeskirju, kaetakse sissenõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed Euroopa Liidu eelarvest.

4.           Liikmesriik kajastab artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohaselt komisjonile saadetavates raamatupidamise aastaaruannetes käesoleva artikli lõike 2 kohaselt liikmesriigi kanda olevad summad. Komisjon kontrollib selle korrektset kohaldamist ja teeb vajalikud kohandused artikli 53 lõikes 1 täpsustatud rakendusakti osana.

5.           Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuse jätta liidu eelarvesse kantud summad liidu rahastamisest välja järgmistel juhtudel:

a)      Kui liikmesriik ei ole täitnud lõikes 1 osutatud tähtaegu;

b)      kui ta leiab, et lõike 3 alusel liikmesriigi tehtud otsus mitte alustada sissenõudmismenetlust ei ole põhjendatud;

c)         kui ta leiab, et eeskirjade eiramine või makse sissenõudmata jätmine tulenevad liikmesriigi haldusasutustele või muudele ametiasutustele süüks pandavast eeskirjade eiramisest või hooletusest.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele. Enne selliste rakendusaktide vastuvõtmist kohaldatakse artikli 54 lõikes 3 sätestatud menetlust.

Artikkel 57 EAGFi erisätted

Eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu sissenõutud summad ja nende juurde kuuluvad intressid makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse sissenõudmise kuu alla.

Esimese lõigu kohaselt liidu eelarvesse maksmisel võib liikmesriik kinni pidada 10 % vastavatest summadest kindla suurusega sissenõudmiskuludena, välja arvatud asjaomase liikmesriigi haldusasutuste või muude ametiasutuste süül toime pandud eeskirjade eiramise või hooletuse korral.

Artikkel 58 EAFRD erisätted

Liikmesriigid teevad maaelu arengu tegevustes või programmides tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral finantskohandusi, tühistades vastava liidu rahastamise kas osaliselt või täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud eeskirjade eiramiste laadi ja tõsidust, samuti EAFRD rahalise kaotuse taset.

EAFRD alla kuuluvad liidu rahastamissummad, mis on tühistatud, ja sissenõutud summad ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber asjaomasele programmile. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või sissenõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid sama maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi. Pärast maaelu arengu programmi lõpetamist, maksab liikmesriik sissenõutud summad tagasi liidu eelarvesse.

Artikkel 59 Delegeeritud volitused

Käesolevas jaos sätestatud sissenõudmismenetlust käsitlevate sätete nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita.

V JAOTIS KONTROLLISÜSTEEMID JA KARISTUSED

I peatükk Üldeeskirjad

Artikkel 60 Liidu finantshuvide kaitse

1.           Liikmesriigid võtavad ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a)      kontrollida EAGFi ning EAFRD rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust;

b)      pakkuda tõhusat kaitset pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

c)      ennetada, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettusi;

d)      kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või nende puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

e)      nõuda sisse alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi.

2.           Liikmesriigid loovad tõhusad haldus- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu toetuskavasid reguleerivate õigusaktidega.

3.           Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 alusel vastuvõetud sätetest ja võetud meetmetest.

Tingimused, mida liikmesriigid kehtestatavad liidu eeskirjadega sätestatud ning EAGFi või EAFRD rahastatud toetuse saamist käsitlevate tingimuste täiendamiseks, peavad olema kontrollitavad.

4.           Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 ühetaoliseks kohaldamiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 61 Kontrolli üldpõhimõtted

1.           Artikli 60 lõike 2 kohaselt liikmesriikide loodav süsteem hõlmab kõigi toetusetaotluste süstemaatilisi halduskontrolle ning seda täiendavad kohapealsed kontrollid, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.           Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ja hõlmata samas ka kõige suuremad vead.

3.           Vastutav asutus koostab aruande iga kohapealse kontrolli kohta.

4.           Vajaduse korral teostatakse kõik põllumajandustoetusi ja maaelu arengut käsitlevate liidu eeskirjadega ettenähtud kohapealsed kontrollid samaaegselt.

Artikkel 62 Kõrvalehoidumisklausel

Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Artikkel 63 Toetuskavade vastavus kontrolli läbiviimiseks

Toetuskavade kohaldamiseks veinisektoris vastavalt määrusele (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] tagavad liikmesriigid, et kõnealuste kavade suhtes kohaldatav haldus- ja kontrollikord vastab käesoleva jaotise II peatükis osutatud ühtsele süsteemile seoses järgmiste üksikasjadega:

a)           elektrooniline andmebaas;

b)           põldude identifitseerimise süsteem;

c)           halduskontrollid.

Kõnealune kord võimaldab koostoimimist või andmevahetust ühtse süsteemiga.

Artikkel 64 Komisjoni volitused seoses kontrolliga

1.           Selleks et tagada kontrolli nõuetekohane ja tõhus kohaldamine ning toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontrolli teostamine tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses olukordadega, kui toetusesaajad või nende esindajad takistavad kontrolli tegemist.

2.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad, mis on vajalikud käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks liidus. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige olla seotud järgnevaga:

a)      liikmesriikide läbiviidavate haldus- ja kohapealsete kontrollide eeskirjad seoses liidu õigusaktide kohaldamisest tulenevate kohustuste ja toetuskõlblikkuse tingimustega;

b)      eeskirjad seoses kohapealsete kontrollide miinimumtasemega, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks, sealhulgas tingimused, mille kohaselt peavad liikmesriigid asjaomaseid kontrolle suurendama või võivad neid vähendada, kui haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad on vastuvõetaval tasemel;

c)      tehtud kontrolli ja selle tulemuste aruandluse eeskirjad ja meetodid;

d)      nõuete järgimise kontrollimise eest vastutavad asutused, samuti kontrolli sisu ja sagedus ning turustusetapp, mille ajal peab kontrolle tegema;

e)      süsteemi nõuetekohaseks haldamiseks vajalikud eeskirjad lisanõuete kohta seoses tolliprotseduuridega, nagu on eelkõige sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 450/2008[41];

f)       määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 38 osutatud kanepi puhul eeskirjad, milles käsitletakse erikontrollimeetmeid ja tetrahüdrokannabinooli taseme määramise meetodeid;

g)      määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artiklis 42 osutatud puuvilla puhul tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrollisüsteem;

h)      määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] osutatud veini puhul eeskirjad alade mõõtmise kohta, sealhulgas kontrollide ja eeskirjade kohta, millega reguleeritakse konkreetset finantsmenetlust kontrollide parandamiseks;

i)       riikliku sekkumise ja eraladustamisega seoses toodete toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks kohaldatavad katsed ja meetodid, sealhulgas hankemenetluste kasutamine nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kontrollimenetlusega, millele on osutatud artikli 112 lõikes 3 või määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] või vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] vastavas artiklis.

Artikkel 65 Toetamise lõpetamine, toetuse vähendamine ja selle saajate hulgast väljaarvamine

1.           Kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta toetuskõlblikkuse tingimustele või ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi, lõpetatakse toetamine täielikult või osaliselt.

2.           Kui liidu õigusega on see ette nähtud, kehtestavad liikmesriigid ka karistusi, vähendades makstud või makstavat toetust või selle osa, mille puhul on toetuskõlblikkuse tingimused või kohustused täidetud, või jättes ta sellest maksest või selle osast ilma

Toetuse vähendamise summa on astmeline vastavalt tuvastatud rikkumise tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast üheks või mitmeks kalendriaastaks.

3.           Lõikes 1 osutatud toetamise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad nõutakse täies ulatuses sisse.

Artikkel 66 Komisjoni volitused seoses karistustega

1.           Selleks et leida tasakaal ühelt poolt põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel kehtestavate tasude ja karistuste hoiatava mõju ning teiselt poolt süsteemi paindliku kohaldamise vahel, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses järgnevaga:

a)      toetuskavas osalemise õiguse peatamine, makse saajate hulgast väljaarvamine ja makse peatamine või maksete või toetuste vähendamise määr või muud karistused, eelkõige juhul kui tähtaegadest ei peeta kinni, kui toode, selle suurus või kogus ei vasta taotlusel märgitule, kui kava on hindamata või teave on esitamata, ebaõige või õigel ajal esitamata;

b)      liikmesriikide põllumajanduskuludega seoses neile tehtava makse vähendamine juhul, kui ei ole kinni peetud tähtaegadest, mis on ette nähtud kvoodiületamise tasuks makstava osa tagasimaksmiseks, või igakuiste maksete peatamine juhul, kui liikmesriigid ei edasta komisjonile teavet, ei tee seda õigel ajal või edastatav teave on ebaõige;

c)      lisasumma, lisatasud või intressimäär, mida kohaldatakse pettuse, eeskirjade eiramise, kohustuse täitmisega seonduva tõendi puudumise või hilinenud deklaratsioonide puhul;

d)      tagatiste esitamise, vabastamise ja tagatistest ilmajäämise tingimused, sealhulgas vähendamise määr, mida kohaldatakse tagatiste vabastamise suhtes toetuste, litsentside, pakkumiste või konkreetsete taotluste puhul, kui kõnealuse tagatisega hõlmatud kohustust ei ole täidetud või seda on tehtud osaliselt;

e)      karistustena sissenõutud summade säilitamine liikmesriikide poolt;

f)       ettevõtja või taotleja väljajätmine riiklikust sekkumisest ja eraladustamisest, litsentsi taotlemise süsteemist või tariifikvootide süsteemist pettuse või ebaõige teabe esitamise korral;

g)      heakskiidu või tunnustuse tühistamine või peatamine, eelkõige juhul, kui ettevõtja, tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, tootjarühm või tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta või ei vasta enam nõutud tingimustele, sealhulgas ei esita teatisi;

h)      asjakohaste riiklike karistuste kohaldamine ettevõtjate suhtes, kes on seotud tootmiskvootide ületamisega;

i)       ilmselged vead, vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud.

2.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:

a)      lõikes 1 osutatud meetmete ja karistustega seotud menetlused ja tehnilised kriteeriumid, juhul kui rikutakse vastava õigusakti kohaldamisest tulenevaid kohustusi;

b)      eeskirjad ja korra seoses alusetute maksete sissenõudmisega tulenevalt vastava õigusakti kohaldamisest.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kontrollimenetlusega, millele on osutatud artikli 112 lõikes 3 või määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] või vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] vastavas artiklis.

Artikkel 67 Tagatised

1.           Kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega on nii ette nähtud, nõuab liikmesriik tagatise esitamist, millega garanteeritakse põllumajandusalastest sektoripõhistest õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmine

2.           Kui teatavat kohustust ei täideta või seda tehakse üksnes osaliselt, jäädakse tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

3.           Selleks et tagada mittediskrimineeriv kohtlemine, õiglus ja proportsionaalsuse järgimine tagatise esitamisel, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses järgnevaga:

a)      mõistete tähendus lõigete 1 ja 2 kohaldamisel;

b)      vastutav pool, kui kohustust ei täideta;

c)      konkreetsed olukorrad, mil pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest;

d)      tingimused esitatavale tagatisele ja tagatise andjale;

e)      ettemaksete raames tagatise esitamisega seotud eritingimused;

f)       tagatistega seonduvad esma-, teisejärgulised ja madalama järgu nõuded, sealhulgas kõnealuste nõuete rikkumise tagajärjed.

4.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses järgnevaga:

a)      esitatava tagatise vorm ning tagatise esitamise, selle heakskiitmise ja algse tagatise asendamise menetlus;

b)      tagatise vabastamise menetlus;

c)      liikmesriikide ja komisjoni teatised.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kontrollimenetlusega, millele on osutatud artikli 112 lõikes 3 või määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused], määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] või vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] vastavas artiklis.

II peatükk Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem

Artikkel 68 Reguleerimisala

1.           Iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem”) ning haldab seda.

2.           Ühtset süsteemi kohaldatakse määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] I lisas loetletud toetuskavade ning määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktide a ja b ning artiklite 29–32, 34 ja 35 ning vajaduse korral määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt antava toetuse suhtes.

Käesolevat peatükki ei kohaldata siiski määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 29 lõikes 9 osutatud meetmete suhtes, samuti kõnealuse määruse artikli 22 lõike 1 punktide a ja b alusel võetavate meetmete suhtes siis, kui tegemist on rajamiskuludega.

3.           Vajalikus ulatuses kohaldatakse seda ka VI jaotises sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli suhtes.

Artikkel 69 Ühtse süsteemi osad

1.           Ühtne süsteem koosneb järgmistest osadest:

a)      elektrooniline andmebaas;

b)      põldude identifitseerimise süsteem;

c)      toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem;

d)      toetusetaotlused;

e)      ühtne kontrollisüsteem;

f)       ühtne süsteem, et registreerida artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuse saaja, kes esitab toetuse- või maksetaotluse, isikuandmed.

2.           Vajaduse korral hõlmab ühtne süsteem loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000[42] ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 21/2004[43].

3.           Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, võib komisjon kasutada ühtse süsteemi loomise, järelevalve ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks, kui nad seda taotlevad.

Artikkel 70 Elektrooniline andmebaas

1.           Elektroonilises andmebaasis registreeritakse iga artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuse saaja puhul toetuse- ja maksetaotlustes esitatud andmed.

Kõnealune andmebaas võimaldab eelkõige liikmesriigi pädeval asutusel saada kätte andmed iga kalendri- ja/või turustusaasta kohta alates 2000. aastast. See võimaldab saada otse ja viivitamata kätte ka vähemalt viie eelneva järjestikuse kalendriaasta andmeid.

2.           Liikmesriigid võivad luua detsentraliseeritud andmebaase, kui need andmebaasid ning andmete registreerimist ja nende kättesaamist käsitlev halduskord on kogu liikmesriigi territooriumil ühesugune ja kui need ühilduvad omavahel nii, et on võimalik nende ristkontrollimine.

Artikkel 71 Põldude identifitseerimise süsteem

Põldude identifitseerimise süsteem kehtestatakse kaartide, maakatastridokumentide või muude kartograafiliste alusmaterjalide põhjal. Kasutatakse arvutipõhise geograafilise informatsiooni süsteemi meetodeid, sealhulgas õhust või satelliidilt tehtud ortofotosid, mille ühtne standard tagab täpsuse, mis on vähemalt samaväärne mõõtkavas 1: 5000 oleva kaardiga.

Artikkel 72 Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem

1.           Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem võimaldab toetusõigusi kontrollida ning teha ristkontrolli toetusetaotlustega ja põldude identifitseerimise süsteemiga.

2.           Lõikes 1 osutatud süsteem võimaldab liikmesriigi pädeval asutusel otse ja viivitamata kätte saada vähemalt nelja eelneva järjestikuse kalendriaasta andmeid.

Artikkel 73 Toetuse- ja maksetaotlused

1.           Igal aastal esitab artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuse saaja otsetoetuste taotluse või vastavalt maksetaotluse seoses asjaomaste pindalapõhiste või loomadega seotud maaelu arengu meetmetega, märkides vajaduse korral ära järgneva:

a)      kõik põllumajandusliku majapidamise põllud, sealhulgas mittepõllumajanduslik ala, millele taotletakse artikli 68 lõikes 2 osutatud toetust;

b)      aktiveerimisega seoses deklareeritud toetusõigused;

c)      muu teave, mis on sätestatud käesolevas määruses või nõutud asjaomase põllumajandusalase sektoripõhise õigusakti rakendamiseks või asjaomase liikmesriigi poolt.

Pindalatoetuse puhul määrab iga liikmesriik põllu miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada 0,3 hektarit.

Erandina esimese lõigu punktist a võivad liikmesriigid otsustada, et põllumajandustootja, kes ei taotle mitte ühtegi pindalapõhist otsetoetust, ei pea deklareerima oma põlde juhul, kui kogupindala ei ületa ühte hektarit. Kõnealune põllumajandustootja märgib siiski oma taotlusesse, et talle kuuluvad põllud ja täpsustab pädeva asutuse nõudmisel nende asukoha.

2.           Liikmesriigid edastavad, muu hulgas elektrooniliste vahendite kaudu, eelneval aastal kindlaksmääratud aladel põhinevad eeltäidetud vormid ning graafilise materjali, märkides kõnealuste alade asukoha. Liikmesriik võib otsustada, et toetusetaotluses tuleb märkida üksnes muutused, mis on toimunud võrreldes eelmisel aastal esitatud toetusetaotlusega. Kuid mis puutub määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises sätestatud väikepõllumajandustootjate kavasse, siis kõnealune võimalus antakse kõigile asjaomastele põllumajandustootjatele.

3.           Liikmesriik võib otsustada, et üks taotlus hõlmab mitut või kõiki artiklis 68 osutatud toetuskavasid ja meetmeid või muid toetuskavasid ja meetmeid.

Artikkel 74 Toetusesaajate identifitseerimise süsteem

Ühtne süsteem artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuse saajate isikuandmete registreerimiseks võimaldab identifitseerida kõik sama toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlused.

Artikkel 75 Toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontroll ja toetuse vähendamine

1.           Liikmesriigid viivad vastavalt artiklile 61 makseasutuste või nende delegeeritud asutuste kaudu läbi toetusetaotluste halduskontrolle toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontrollimiseks. Kõnealuseid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid.

2.           Kohapealsete kontrollide läbiviimiseks koostavad liikmesriigid põllumajanduslike majapidamiste ja/või toetusesaajate kontrollikava.

3.           Liikmesriigid võivad põldude kohapealsete kontrollide teostamiseks kasutada kaugseiret ja ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS).

4.           Toetuskõlblikkuse tingimuste täitmata jätmisel kohaldatakse artiklit 65.

Artikkel 76 Toetusesaajatele tehtavad maksed

1.           Artikli 68 lõikes 2 osutatud toetuskavade ja meetmete kohased maksed tehakse järgneval kalendriaastal, ajavahemikul 1. detsembrist 30. juunini.

Kõnealusel ajavahemikul tehakse makseid kuni kahes osas.

Liikmesriigid võivad siiski enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetuste puhul ja 75 % maaelu arengu raames antava toetuse puhul, nagu on osutatud artikli 68 lõikes 2.

2.           Lõikes 1 osutatud makseid ei tehta enne, kui liikmesriigi poolt artikli 75 kohaselt teostatav toetuskõlblikkuse tingimuste täitmise kontroll on lõpule viidud.

Artikkel 77 Delegeeritud volitused

1.           Selleks et tagada käesoleva peatükiga ettenähtud ühtse süsteemi rakendamine tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses järgnevaga:

a)      konkreetsed mõisted, et tagada ühtse süsteemi ühetaoline rakendamine;

b)      eeskirjad käesoleva peatüki nõuetekohaseks kohaldamiseks võetavate liikmesriikide täiendavate meetmete ja liikmesriikidevahelise võimaliku vastastikuse abi kohta.

2.           Artikliga 73 ettenähtud toetusetaotluste alusel vahendite nõuetekohase jaotamise tagamiseks toetuskõlblikele toetusesaajatele ja selleks et saaks kontrollida, kas toetusesaajad täidavad sellega seotud kohustusi, sätestab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 111 järgmise:

a)      eeskirjad deklareeritavate põldude miinimumsuuruse kohta, et vähendada toetusesaajate ja ametiasutuste halduskoormust;

b)      sätted toetuse arvutamise aluse ühtlustatud määratluse kohta, sealhulgas eeskirjad, kuidas tegutseda teatavatel juhtudel, kui toetuskõlblikud alad sisaldavad maastikuelemente ja puid;

c)      erand nõukogu [3. juuni 1971. aasta] määrusest (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 [(millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad)],[44] et kaitsta toetusesaajate toetusõigusi, kui taotluste esitamise või muudatuste tegemise lõppkuupäev on riigipüha, laupäev või pühapäev;

d)      maksetaotluse või toetusõiguste taotluse hilinenud esitamise korral sellise hilinemise maksimaalne aeg ja vähendamised.

3.           Selleks et tagada, et keeldumise, vähendamiste, väljaarvamiste ja sissenõudmiste arvutamine ja kohaldamine toimub kooskõlas artiklis 65 sätestatud põhimõtetega ning tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses järgnevaga:

(a) sätted keeldumise, vähendamiste ja väljaarvamiste kohta seoses taotluses esitatud teabe õigsuse ja täielikkusega, nagu pindala või loomade üledeklareerimine või alade mittedeklareerimine, samuti seoses toetuse andmise tingimustega seonduvate toetuskõlblikkuse tingimuste või kohustuste mittetäitmisega;

(b) sätted tahtlike rikkumiste, väiksemate rikkumiste, vähendamiste kuhjumise ning erinevate vähendamiste samaaegse kohaldamise ühetaolise ja proportsionaalse kohtlemise kohta;

(c) eeskirjad teatavate juhtude kohta, mil keeldumist, vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata, tagades proportsionaalsuse juhul, kui vähendamisi kohaldatakse;

(d) eeskirjad alusetult makstud toetusesummade sissenõudmise ja alusetult määratud toetusõiguste kohta.

Artikkel 78 Rakendamisvolitused

Komisjon kehtestab rakendusaktidega järgneva:

a)           artikli 70 kohase elektroonilise andmebaasi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

b)           artikli 71 kohase põldude identifitseerimise süsteemi ning artikli 74 kohase toetusesaajate identifitseerimise süsteemi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

c)           artikli 72 kohaste toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi põhijooned, mõisted ja kvaliteedinõuded;

d)           eeskirjad artikli 73 kohaste toetuse- ja maksetaotluste kohta ning toetusõiguste taotluste kohta, sealhulgas taotluste esitamise lõppkuupäev, nõuded taotlustes märgitavate miinimumandmete kohta, toetusetaotluste muutmise või tühistamise sätted, toetusetaotluse esitamise nõudest vabastamine ning sätted, mis lubavad liikmesriigil kohaldada lihtsustatud menetlust või parandada ilmselgeid vigu;

e)           eeskirjad kontrolli teostamise kohta, et kontrollida kohustuste täitmist ning toetuse- või maksetaotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust;

f)            tehnilised mõisted käesoleva peatüki ühetaoliseks rakendamiseks;

g)           eeskirjad seoses põllumajanduslike majapidamiste üleandmisega, millega kaasneb ka sellise kohustuse üleandmine, mis tuleb veel täita seoses asjaomase toetuse saamise tingimustega;

h)           artiklis 76 osutatud ettemaksete tegemise eeskirjad.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kontrollimenetlusega, millele on osutatud artikli 112 lõikes 3 või vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] või määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] vastavas artiklis.

III peatükk Tehingute kontrollimine

Artikkel 79 Reguleerimisala ja mõisted

1.           Käesolevas peatükis sätestatakse erieeskirjad seoses EAGFi rahastamissüsteemiga otseselt või kaudselt seotud makseid sooritavate või saavate üksuste või nende esindajate (edaspidi „ettevõtjad”) äridokumentide kontrollimisega selleks, et teha kindlaks, kas EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvad tehingud on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt.

2.           Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud meetmete suhtes.

3.           Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „äridokumendid” – kõik ettevõtja majandustegevusega seotud raamatupidamis- ja muud registrid, maksedokumendid, tõendavad dokumendid, raamatupidamisdokumendid, andmed toodangu ja kvaliteedi kohta, kirjavahetus ning äriandmestik igas vormis, sealhulgas elektrooniliselt salvestatud andmed, niivõrd kuivõrd need dokumendid või andmed on otseselt või kaudselt seotud lõikes 1 osutatud tehingutega;

b)      „kolmas isik” – füüsiline või juriidiline isik, kes on otseselt või kaudselt seotud EAGFi rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutega.

Artikkel 80 Liikmesriikidepoolne kontroll

1.           Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt ettevõtjate äridokumente, võttes arvesse kontrollitavate tehingute laadi. Liikmesriigid tagavad, et kontrollitavate ettevõtjate valik tagaks eeskirjade eiramise vältimiseks ja avastamiseks võetud meetmete tõhususe. Valikut tehes võetakse muu hulgas arvesse ettevõtjate majanduslikku tähtsust kõnealuses süsteemis ja muid riskitegureid.

2.           Vajalikel juhtudel laieneb lõikes 1 sätestatud kontrollimine ettevõtjatega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning artiklis 81 sätestatud eesmärkide saavutamisest lähtuvalt ka teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

3.           Käesoleva peatüki kohane kontrollimine ei piira artiklite 49 ja 50 kohaselt teostatavaid kontrolle.

Artikkel 81 Kontrolli eesmärgid

1.           Kontrollitavate põhiandmete õigsust kontrollitakse riskiastmele vastava arvu ristkontrollidega, mis sisaldavad vajaduse korral kolmandate isikute äridokumentide kontrolli, mis hõlmab järgnevat:

a)      tarnijate, klientide, veoettevõtjate ning muude kolmandate isikute äridokumentide võrdlemine;

b)      vajaduse korral varude koguse ja laadi füüsiline kontroll;

c)      EAGFi rahastamissüsteemi raames teostatud tehingutele eelnevate või neist tulenevate finantsvoogude võrdlemine raamatupidamisdokumentidega ning

d)      raamatupidamise või raha liikumist käsitlevate dokumentide kontrollid, mis näitavad, et dokumendid, mis on makseasutuste valduses toetusesaajale makstud toetuse põhjendusena, on kontrolli ajal täpsed.

2.           Eelkõige siis, kui ettevõtjad peavad liidu või riiklike normide kohaselt pidama varude kohta eraldi raamatupidamisregistrit, kuulub asjakohastel juhtudel kontrollimisse võrdlus äridokumentidega ja vajaduse korral varu tegeliku suurusega.

3.           Kontrollitavate tehingute valikul võetakse täiel määral arvesse riskiastet.

Artikkel 82 Juurdepääs äridokumentidele

1.           Ettevõtte eest vastutavad isikud või kolmandad isikud tagavad, et kõik äridokumendid ja lisateave esitatakse kontrollimise eest vastutavatele ametnikele või selleks volitatud isikutele. Elektrooniliselt salvestatud andmed esitatakse asjakohasel andmekandjal.

2.           Kontrollimise eest vastutavad ametnikud või selleks volitatud isikud võivad nõuda, et neile esitataks väljavõtted või koopiad lõikes 1 osutatud dokumentidest.

3.           Kui käesoleva peatüki kohaselt läbiviidava kontrolli ajal selgub, et ettevõtja äridokumendid ei ole kontrollimiseks piisavad, antakse ettevõtjale korraldus koostada selliseid dokumente edaspidi vastavalt kontrollimise eest vastutava liikmesriigi nõuetele, ilma et see piiraks muudes asjaomast sektorit käsitlevates määrustes sätestatud kohustuste täitmist.

Liikmesriigid määravad kindlaks kuupäevad, millest alates tuleb sellised dokumendid koostada.

Kui kõik käesoleva peatüki kohase kontrolli läbiviimiseks vajalikud äridokumendid või osa neist asuvad samasse kontserni, ühingusse või ettevõtjate ühendusse kuuluvas ettevõttes, mida juhitakse kontrollitava ettevõtjaga ühistel alustel, olenemata sellest, kas kõnealune ettevõtja asub liidu territooriumil või väljaspool seda, esitab ettevõtja kõnealused äridokumendid kontrolli eest vastutavatele ametnikele kontrolli läbiviimise eest vastutava liikmesriigi määratud ajal ja kohas.

4.           Liikmesriigid tagavad, et kontrollimise eest vastutavatel ametnikel on õigus äridokumente ära võtta või lasta neid ära võtta. Kõnealust õigust tuleb kasutada asjakohaseid riiklikke norme järgides ning seejuures ei tohi mõjutada dokumentide äravõtmist käsitlevate kriminaalmenetlusi reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 83 Vastastikune abi

1.           Liikmesriigid abistavad üksteist käesolevas peatükis sätestatud kontrollide läbiviimisel järgmistel juhtudel:

a)      kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus kõnealune makse on tehtud ja/või laekunud või kus kõnealune makse oleks pidanud tehtama ja/või laekuma;

b)      kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus asuvad kontrolliks vajalikud dokumendid ja andmed.

Komisjon võib kooskõlastada ühismeetmed, mis hõlmavad kahe või enama liikmesriigi vastastikust abi.

2.           Makse sooritamise EAGFi eelarveaastale järgneva esimese kolme kuu jooksul saadavad liikmesriigid komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis.

3.           Kui teises liikmesriigis nõutakse lisateavet ettevõtja kontrollimise osana vastavalt artiklile 80, ja eriti ristkontrollide osana vastavalt artiklile 81, võib teha konkreetseid kontrollitaotlusi, milles märgitakse taotluse põhjus. Komisjonile saadetakse selliste konkreetsete taotluste kohta ülevaade kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu. Komisjon võib nõuda iga üksiktaotluse koopiat.

Kontrollitaotlus rahuldatakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist; kontrolli tulemustest teatatakse viivitamata taotluse esitanud liikmesriigile ja komisjonile. Komisjonile teatamine toimub kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu.

Artikkel 84 Kontrolliprogrammid

1.           Liikmesriigid koostavad järgmisel kontrolliperioodil artikli 80 kohaselt teostatavate kontrollide programmid.

2.           Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 15. aprilli lõikes 1 osutatud programmi ning täpsustavad:

a)      kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;

b)      programmi koostamisel arvesse võetud kriteeriumid.

3.           Kui komisjon ei ole kaheksa nädala jooksul oma märkusi edastanud, rakendavad liikmesriigid enda kehtestatud ja komisjonile edastatud programme.

4.           Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis programmis tehtavate liikmesriikide muudatuste suhtes.

5.           Komisjon võib mis tahes etapis taotleda, et liikmesriik hõlmaks programmiga teatavat liiki ettevõtjaid.

6.           Ettevõtjaid, kelle laekumiste või maksete summa oli väiksem kui 40 000 eurot, kontrollitakse käesoleva peatüki kohaselt ainult konkreetsete põhjuste korral, millest liikmesriigid peavad teatama oma lõikes 1 osutatud aastaprogrammis või millest teatab komisjon selle programmi muutmise taotluses.

Artikkel 85 Eriasutused

1.           Igas liikmesriigis vastutab käesoleva peatüki kohaldamise järelevalve eest eriasutus. Kõnealused asutused vastutatavad eelkõige järgneva eest:

a)      käesolevas peatükis sätestatud kontrolli teostamine kõnealusele eriasutusele otseselt alluvate ametnike poolt või

b)      muude asutuste ametnike teostatava kontrolli koordineerimine ja üldine järelevalve.

Liikmesriigid võivad ka sätestada, et käesoleva peatükiga ettenähtud kontrollid jaotatakse eriasutuste ja muude riiklike asutuste vahel tingimusel, et eriasutus vastutab kontrolli koordineerimise eest.

2.           Käesoleva peatüki kohaldamise eest vastutav(ad) asutus(ed) peab (peavad) olema organisatoorselt sõltumatu(d) asutustest või asutuste allüksustest, kes vastutavad maksete ja kontrolli teostamise eest enne makse sooritamist.

3.           Käesoleva peatüki nõuetekohaseks kohaldamiseks võtab lõikes 1 osutatud eriasutus kõik vajalikud meetmed ning asjaomane liikmesriik annab talle käesolevas peatükis osutatud ülesannete täitmiseks kõik vajalikud volitused.

4.           Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et karistada füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes ei täida käesolevast peatükist tulenevaid kohustusi.

Artikkel 86 Aruanded

1.           Liikmesriigid saadavad enne kontrolliperioodile järgnevat 1. jaanuari komisjonile üksikasjaliku aruande käesoleva peatüki kohaldamise kohta.

2.           Liikmesriigid ja komisjon vahetavad korrapäraselt arvamusi käesoleva peatüki kohaldamise kohta.

Artikkel 87 Juurdepääs teabele ja komisjoni kohapealsed kontrollid

1.           Asjakohaste riiklike õigusaktide kohaselt on komisjoni ametnikel juurdepääs kõigile käesoleva peatüki alusel korraldatud kontrolliks ettevalmistatud või sellest tulenevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, sealhulgas andmetöötlussüsteemides salvestatud andmetele. Kõnealused andmed esitatakse taotluse korral asjakohasel andmekandjal.

2.           Artiklis 80 osutatud kontrolle viivad läbi liikmesriikide ametnikud. Komisjoni ametnikud võivad kõnealustes kontrollides osaleda. Komisjoni ametnikud ei või ise kasutada riigi ametnikele antud kontrollimisvolitusi. Komisjoni ametnikel on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui liikmesriigi ametnikel.

3.           Artikli 83 kohaselt toimuvate kontrollide puhul võivad taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud osaleda taotluse saanud liikmesriigi nõusolekul taotluse saanud liikmesriigis toimuvas kontrollis ning neil on juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui taotluse saanud liikmesriigi ametnikel.

Taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud, kes osalevad taotluse saanud liikmesriigis toimuvates kontrollides, peavad igal ajal suutma tõendada, et nad täidavad oma ametiülesandeid. Kontrolle viivad alati läbi taotluse saanud liikmesriigi ametnikud.

4.           Kui kriminaalmenetlust käsitlevate riiklike normide alusel peavad teatavaid toiminguid tegema riiklike õigusaktide alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud, ei osale komisjoni ametnikud ega lõikes 3 osutatud liikmesriikide ametniku kõnealustes toimingutes, ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1073/99 ja (EÜ) nr 2185/96 sätteid. Igal juhul ei võta nad osa eelkõige kodude läbiotsimisest ega liikmesriigi kriminaalõiguse raames toimuvatest ametlikest ülekuulamistest. Neil on siiski juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

Artikkel 88 Komisjoni volitused

1.           Selleks et jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja meetmed, mis oma laadi poolest ei sobi järelkontrollide läbiviimiseks äridokumentide kontrolli teel, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111, millega kehtestatakse loetelu meetmetest, mille suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata ning muudetakse artikli 84 lõikes 6 osutatud 40 000 euro suurust määra.

2.           Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu vajalikud sätted käesoleva määruse ühetaoliseks kohaldamiseks liidus, eelkõige seoses järgmisega:

a)      artiklis 80 osutatud kontrolli teostamine seoses ettevõtjate valiku, kontrollimäära ja -kalendriga;

b)      äridokumentide säilitamine ning säilitatavate dokumentide või registreeritavate andmete liigid;

c)      artikli 83 lõikes 1 osutatud ühismeetmete elluviimine ja koordineerimine;

d)      üksikasjad ja nõuded, milles käsitletakse käesoleva peatükiga ettenähtud taotluste sisu, vormi ja esitusviisi, teadete sisu, vormi ja esitusviisi ning teabe esitamist ja vahetamist;

e)      käesoleva määrusega nõutud teabe avaldamise tingimused ja viisid ning erieeskirjad ja tingimused, mille kohaselt komisjon kõnealust teavet levitab või teeb selle kättesaadavaks liikmesriikide pädevatele asutustele;

f)       artiklis 85 osutatud eriasutuse ülesanded;

g)      artiklis 86 osutatud aruannete sisu.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV peatükk Muud kontrollisätted

Artikkel 89 Turumeetmetega seotud muud kontrollid

1.           Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] I lisas osutatud tooteid, mis ei ole märgistatud kooskõlas kõnealuse määruse sätetega, ei turustata või need kõrvaldatakse turult.

2.           Ilma et see piiraks komisjoni vastuvõetavaid võimalikke erisätteid, tuleb määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] artikli 129 lõike 1 punktides a ja b nimetatud toodete liitu importimisel kontrollida, kas kõnealuse artikli lõike 1 tingimused on täidetud.

3.           Liikmesriigid teostavad riskianalüüsipõhist kontrolli, et teha kindlaks, kas määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] I lisas osutatud tooted vastavad määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] II osa II jaotise I peatüki I jaos sätestatud eeskirjadele, ning kohaldavad asjakohaseid halduskaristusi.

4.           Liidu vahendite ning liidu veinide identiteedi, päritolu ja kvaliteedi kaitsmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses järgnevaga:

a)      isotoopide analüüside andmepanga loomine, mis aitaks liikmesriikide kogutud proovide põhjal avastada pettust, ning eeskirjad liikmesriikide andmepankade kohta;

b)      eeskirjad kontrolliasutuste ja nende vastastikuse abi kohta;

c)      eeskirjad liikmesriikide tulemuste ühiskasutuse kohta;

d)       eeskirjad karistuste kohaldamise kohta erandlike asjaolude korral.

Artikkel 90 Päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega seotud kontrollid

1.           Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] osutatud kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine.

2.           Liikmesriigid määravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004[45] artiklis 4 sätestatud kriteeriumide kohaselt määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] 2. osa II jaotise I peatüki II jaos sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava pädeva asutuse ning tagavad, et igal kõnealuseid kohustusi järgival ettevõtjal on õigus olla kontrollisüsteemiga hõlmatud.

3.           Liidus tagatakse tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt kas lõikes 2 osutatud pädeva asutuse poolt või ühe või mitme kontrolliorgani poolt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses, kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 kehtestatud kriteeriumidega.

4.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:

a)      teatised, mille liikmesriigid peavad esitama komisjonile;

b)      eeskirjad tootespetsifikaatide järgimise kontrollimise eest vastutava asutuse kohta, sealhulgas juhul, kui geograafiline piirkond on kolmas riik;

c)      liikmesriikide rakendatavad meetmed kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks;

d)      liikmesriikide tehtavad kontrollid, sealhulgas analüüsid.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas kontrollimenetlusega, millele on osutatud artikli 112 lõikes 3 või määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] vastavas artiklis.

VI JAOTIS NÕUETELE VASTAVUS

I peatükk Reguleerimisala

Artikkel 91 Üldpõhimõte

1.           Kui artiklis 92 osutatud toetusesaaja ei täida põllumajanduslikus majapidamises artiklis 93 sätestatud nõuetele vastavuse eeskirju, kohaldatakse tema suhtes karistust.

2.           Lõikes 1 osutatud karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui:

a)      rikkumine on asjaomasele toetusesaajale vahetult omistatava tegemise või tegematajätmise tagajärg;

b)      rikkumine seondub toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega ning

c)      rikkumine seondub toetusesaaja põllumajandusliku majapidamise maaga.

Kõnealust karistust ei kohaldata siiski metsaalade suhtes juhul, kui asjaomase ala puhul ei ole taotletud toetust vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile a ning artiklitele 31 ja 35.

3.           Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab „põllumajanduslik majapidamine” kõiki artiklis 92 osutatud toetusesaaja juhitavaid sama liikmesriigi territooriumil asuvaid põllumajanduslikke tootmisüksusi.

Artikkel 92 Asjaomased toetusesaajad

Artiklit 91 kohaldatakse toetusesaajate suhtes, kes saavad otsetoetuseid määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] kohaselt, makseid määruse (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] artiklite 44 ja 45 kohaselt ning iga-aastaseid toetusi määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktide a ja b ning artiklite 29–32, 34 ja 35 kohaselt.

Artiklit 91 ei kohaldata siiski toetusesaajate suhtes, kes osalevad määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas ning toetusesaajate suhtes, kes saavad toetust määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 29 lõike 9 kohaselt.

Artikkel 93 Nõuetele vastavuse eeskirjad

Nõuetele vastavuse eeskirjad on liidu õigusaktide kohased kohustuslikud majandamisnõuded ning riigi tasandil kehtestatavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid, mis on loetletud II lisas ning seonduvad järgmiste valdkondadega:

a)           keskkond, kliimamuutus, maa hea põllumajandusseisund;

b)           rahva-, looma- ja taimetervis;

c)           loomade heaolu.

II lisas osutatud nõuetele vastavuse eeskirjadega seonduvaid õigusakte kohaldatakse nende kehtivas versioonis ning direktiivide puhul liikmesriikide poolt rakendatutena.

23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, käsitatakse II lisa osana niipea, kui kõnealust direktiivi rakendavad kõik liikmesriigid ning on kindlaks määratud põllumajandustootjatele otse kohaldatavad kohustused. Kõnealuste elementide arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses II lisa muutmisega 12 kuu jooksul alates hetkest, mil viimane liikmesriik on teavitanud komisjoni direktiivi rakendamisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, käsitatakse II lisa osana niipea, kui kõnealust direktiivi rakendavad kõik liikmesriigid ning on kindlaks määratud põllumajandustootjatele otse kohaldatavad kohustused. Kõnealuste elementide arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses II lisa muutmisega 12 kuu jooksul alates hetkest, mil viimane liikmesriik on teavitanud komisjoni direktiivi rakendamisest, sealhulgas integreeritud taimekaitse alastest kohustustest.

Lisaks hõlmavad nõuetele vastavuse eeskirjad 2014. ja 2015. aasta puhul ka püsirohumaa säilitamist. Liikmesriigid, kes olid liidu liikmed 1. jaanuaril 2004, tagavad, et maa, mis oli 2003. aasta pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeval püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena kindlaksmääratud ulatuses. Liikmesriigid, kes said 2004. aastal liidu liikmeteks, tagavad, et maa, mis oli 1. mail 2004 püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena kindlaksmääratud piirides. Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maa, mis oli 1. jaanuaril 2007 püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena kindlaksmääratud piirides.

Eelmist lõiku ei kohaldata metsastamiseks ettenähtud püsirohumaa all olevate maade suhtes, tingimusel et selline metsastamine vastab keskkonnakaitsenõuetele, kui välja arvata jõulupuuistandused ja lühikese raieringiga kiirekasvulised puuliigid.

Kahes eelmises lõigus osutatud elementide arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111, mis hõlmavad püsirohumaa säilitamise eeskirju, eelkõige selle tagamiseks, et põllumajandustootjate tasandil võetakse meetmeid püsirohumaa säilitamiseks, sealhulgas järgitavaid individuaalkohustusi, näiteks kohustust muuta alad püsirohumaaks, kui tehakse kindlaks, et püsirohumaa all oleva maa suhtarv väheneb.

Lisaks võtab komisjon rakendusaktidega vastu meetodid püsirohumaa suhtarvu ja säilitatava põllumajandusmaa kindlaksmääramiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 94 Liikmesriikide kohustused seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga

Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Liikmesriigid ei või määratleda miinimumnõudeid, mida ei ole II lisas kehtestatud.

Artikkel 95 Toetusesaajatele esitatav teave

Liikmesriigid edastavad, vajaduse korral elektrooniliste vahendite kaudu, asjaomastele toetusesaajatele järgitavate nõuetele vastavuse eeskirjade loetelu ja sellekohase teabe.

II peatükk Nõuetele vastavusega seotud kontrollisüsteem ja karistused

Artikkel 96 Nõuetele vastavuse kontrollid

1.           Liikmesriigid kasutavad vajaduse korral V jaotise II peatükis sätestatud ühtset süsteemi ning eelkõige artikli 69 lõike 1 puntides a, b, d, e ja f osutatud süsteemiosasid.

Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid haldus- ja kontrollisüsteeme, et tagada nõuetele vastavuse eeskirjade täitmine.

Kõnealused süsteemid ning eelkõige nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiivi 2008/71/EÜ (sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta)[46] ning määruste (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 21/2004 kohaselt loodud loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem peavad olema kooskõlas käesoleva määruse V jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemiga.

2.           Nõuetest, standarditest, õigusaktidest või nõuetele vastavuse valdkondadest olenevalt võivad liikmesriigid otsustada teha halduskontrolli, eelkõige kontrolli, mis on juba ette nähtud asjaomase nõude, standardi, õigusakti või nõuetele vastavuse valdkonna puhul kohaldatavate kontrollisüsteemidega.

3.           Liikmesriigid teostavad kohapealseid kontrolle, et teha kindlaks, kas toetusesaaja täidab käesolevas jaotises sätestatud kohustusi.

4.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad kontrollide teostamise kohta käesolevas jaotises osutatud kohustuste täitmise kontrollimiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 97 Karistuse kohaldamine

1.           Artiklis 91 sätestatud karistust kohaldatakse, kui nõuetele vastavuse eeskirju on mis tahes ajal teatava kalendriaasta (edaspidi „asjaomane kalendriaasta”) kestel rikutud ja kõnealune rikkumine on omistatav asjaomasel kalendriaastal toetuse- või maksetaotluse esitanud toetusesaajale.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis toetusesaajate suhtes, kelle puhul tuvastatakse nõuetele vastavuse eeskirjade rikkumine mis tahes ajal kolme aasta jooksul alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb kalendriaastale, mil tehti esimene makse ümberkorraldamise ja muutmise toetusprogrammide alusel või mis tahes ajal ühe aasta jooksul alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb kalendriaastale, mil tehti makse määruses (EL) nr [ühine turukorraldus] osutatud toorelt koristamise toetusprogrammide alusel (edaspidi „asjaomased aastad”).

2.           Juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel on maa üle antud, kohaldatakse lõiget 1 ka juhul, kui kõnealune rikkumine on tegemise või tegematajätmise tagajärg, mis on vahetult omistatav isikule, kellele põllumajandusmaa üle anti või kes selle üle andis. Kui isik, kellele tegemine või tegematajätmine on vahetult omistatav, on asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel esitanud toetuse- või maksetaotluse, kohaldatakse karistust erandina artiklis 92 osutatud ning kõnealusele isikule tehtud või tehtavate maksete kogusummade alusel.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „üleandmine” mis tahes liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa lakkab olemast üleandja kasutuses.

3.           Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada karistust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta vastavalt artikli 101 kohaselt vastuvõetavatele eeskirjadele, kui karistuse summa on kuni 100 eurot.

Kui liikmesriik otsustab kasutada esimeses lõigus sätestatud võimalust, võtab pädev asutus järgneval aastal toetusesaajate valimi puhul vajalikud meetmed, et kontrollida, kas toetusesaaja on asjaomase tuvastatud rikkumise heastanud. Toetusesaajat teavitatakse avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest.

4.           Karistus ei mõjuta selliste maksete seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes kohaldatakse vähendamist või väljaarvamist.

Artikkel 98 Karistuse kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias

Bulgaaria ja Rumeenia puhul kohaldatakse artiklis 91 osutatud karistusi hiljemalt 1. jaanuarist 2016 seoses II lisas osutatud kohustuslike majandamisnõuetega loomade heaolu valdkonnas

Artikkel 99 Karistuse arvutamine

1.           Artiklis 91 sätestatud karistust kohaldatakse, vähendades artiklis 92 loetletud ning kõnealusele toetusesaajale asjaomase kalendriaasta või asjaomaste aastatega seoses tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

Vastavate vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamiseks võetakse arvesse tuvastatud rikkumiste tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust ning lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriume.

2.           Hooletusest tingitud rikkumise korral ei ole vähendamine suurem kui 5 % ja korduva rikkumise korral suurem kui 15 %.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada, et vähendamist ei kohaldata, kui rikkumist võib selle tõsidust, ulatust ja kestust arvestades käsitada väiksema rikkumisena. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomatervisele, ei käsitata siiski väiksemate rikkumistena. Toetusesaajat teavitatakse avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest.

3.           Tahtliku rikkumise korral ei tohi vähendamine olla põhimõtteliselt alla 20 % ning ülemmääraks võib olla täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast ning seda võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.

4.           Mingil juhul ei ole vähendamiste või väljaarvamiste kogusumma ühel kalendriaastal suurem kui lõike 1 esimeses lõigus osutatud kogusumma.

Artikkel 100 Nõuetele vastavuse kohaldamisest tulenevad summad

Liikmesriigid võivad endale jätta 10% artiklis 99 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.

Artikkel 101 Delegeeritud volitused

1.           Vahendite nõuetekohase jaotamise tagamiseks toetuskõlblikele toetusesaajatele antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111, et luua ühtlustatud alus nõuetele vastavusest tulenevate karistuste arvutamiseks, võttes arvesse finantsdistsipliinist tulenevaid vähendamisi.

2.           Selleks et nõuetele vastavus oleks tagatud tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses karistuste arvutamise ja kohaldamisega.

VII JAOTIS ÜLDSÄTTED

I peatükk Teavitamine

Artikkel 102 Teabevahetus

1.           Lisaks sektoripõhiste määrustega sätestatule edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe ning järgmised deklaratsioonid ja dokumendid:

a)      akrediteeritud makseasutuste ja akrediteeritud koordineerivate asutuste puhul:

i)        nende akrediteerimisdokument;

ii)       nende ülesanded (akrediteeritud makseasutus või akrediteeritud koordineeriv asutus);

iii)      vajaduse korral nende akrediteerimise tühistamine;

b)      sertifitseerimisasutuste puhul:

i)        nende nimi;

ii)       nende aadressiandmed;

c)      EAGFi ja EAFRD rahastatud tegevustega seotud meetmete puhul:

i)        akrediteeritud makseasutuse või koordineeriva asutuse allkirjastatud kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlustena ja millele on lisatud nõutud teave;

ii)       EAGFi puhul nende finantsvajaduste prognoosid ja EAFRD puhul aasta jooksul esitatavate kuluprognooside ajakohastatud versioonid ja järgneva eelarveaasta kuluprognoosid;

iii)      asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks, kui liikmesriik on akrediteerinud mitu makseasutust, koondaruanne, mis hõlmab riigi tasandil ülevaadet kõigist halduslikest kinnitavatest avaldustest ja vastavatest sertifitseerimisasutuste audiitori järeldusotsustest;

iv)      halduslik kinnitav avaldus ja akrediteeritud makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded;

v)       kokkuvõtte kõigi selliste auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, mis on teostatud vastavalt kavale ning sektoripõhistes eeskirjades sätestatud üksikasjalikele sätetele.

Akrediteeritud makseasutuste EAFRD kuludega seotud raamatupidamise aastaaruanded esitatakse iga programmi tasandil.

2.           Liikmesriigid teavitavad komisjoni üksikasjalikult meetmetest, mis on võetud artiklis 94 osutatud hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi rakendamiseks ning III jaotises osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi üksikasjadest.

3.           Liikmesriigid teavitavad komisjoni korrapäraselt V jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemi kohaldamisest. Komisjon korraldab liikmesriikidega selleteemalisi arvamustevahetusi.

Artikkel 103 Konfidentsiaalsus

1.                Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kohaselt rakendatavate kontrollimeetmete ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames edastatud või saadud teabe konfidentsiaalsus.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96[47] artiklis 8 sätestatud eeskirju.

2.           Ilma et see piiraks kohtumenetlusi käsitlevate riiklike normide kohaldamist, kehtib V jaotise III peatükis sätestatud kontrollimise käigus kogutud teabe suhtes ametisaladuse kaitse põhimõte. Kõnealust teavet tohib edastada ainult isikutele, kes tulenevalt oma kohustustest liikmesriikides või liidu institutsioonides peavad kõnealuste kohustuse täitmiseks olema sellest teadlikud.

Artikkel 104 Komisjoni volitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu eeskirju seoses järgnevaga:

a)           komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm, sisu, perioodilisus, tähtajad ja tingimused:

i)       kuludeklaratsioonid ja -prognoosid, samuti nende ajakohastatud versioonid, kaasa arvatud sihtotstarbelised tulud;

ii)       halduslik kinnitav avaldus ja makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded, samuti kõigi teostatud auditite ja kontrollide kättesaadavad tulemused;

iii)      raamatupidamisaruannete sertifitseerimisaruanded;

iv)      akrediteeritud makseasutuste, koordineerivate asutuste ja sertifitseerimisasutuste identifitseerimisandmed;

v)      EAGFi ja EAFRD rahastatavate kulude arvessevõtmise ja maksmise kord;

vi)      liikmesriikide poolt maaelu arengu tegevuse ja programmide raames läbi viidud finantskohandusi käsitlevad teated ning liikmesriikide kokkuvõtvad aruanded eeskirjade eiramise tagajärjel algatatud sissenõudmismenetluste seisust;

vii)     artikli 60 kohaldamisel võetud meetmeid käsitlev teave;

b)           teabe ja dokumentide komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetamise kord, samuti infosüsteemide rakendamine, sealhulgas kõnealuste süsteemidega töödeldavate andmete liik, vorm ja sisu ning nende säilitamise eeskirjad;

c)           liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave ja statistika ning esitatavad dokumendid ja aruanded, samuti teavitamise tähtajad ja meetodid.

Esimese lõiguga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK Euro kasutamine

Artikkel 105 Üldpõhimõtted

1.           Summad, mis on esitatud komisjoni otsustes maaelu arengu programmide vastu võtmise kohta, komisjoni kulukohustuste ja maksete summad ning tõendatud või kinnitatud kulude summad ning liikmesriikide kuludeklaratsioonide summad väljendatakse ja makstakse eurodes.

2.           Põllumajandusalastes sektoripõhistes õigusaktides kehtestatud hinnad ja summad väljendatakse eurodes.

Euro kasutusele võtnud liikmesriikides tasutakse või nõutakse need sisse eurodes ning liikmesriikides, mis ei ole eurot kasutusel võetud, omavääringus.

Artikkel 106 Vahetuskurss ja rakendusjuht

1.           Artikli 105 lõikes 2 osutatud hinnad ja summad konverteeritakse liikmesriikides, mis ei ole eurot kasutusele võetud, omavääringusse vahetuskursi abil.

2.           Vahetuskursi rakendusjuhuks on:

a)      kaubavahetuses kolmandate riikidega sissenõutavate või tasutavate summade puhul impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmine;

b)      kõigil muudel juhtudel asjaolu, millega saavutatakse tehingu majanduslik eesmärk.

3.           Kui määrusega (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] ettenähtud otsetoetus makstakse toetusesaajale muus vääringus kui euro, konverteerivad liikmesriigid eurodes väljendatud toetusesumma omavääringusse, võttes aluseks kõige uuema ümberarvestuskursi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle aasta 1. oktoobrit, mille puhul antakse toetust.

4.           Mis puutub EAGFi, siis kuludeklaratsioone koostades kohaldavad liikmesriigid, mis ei ole eurot kasutusele võtnud, sama vahetuskurssi, mida nad kasutasid toetusesaajatele maksete tegemiseks või tulu saamiseks, järgides käesoleva peatüki sätteid.

5.           Lõikes 2 osutatud rakendusjuhu täpsustamiseks või kehtestamiseks turukorraldusest või kõnealusest summast tulenevatel põhjustel antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses eeskirjadega, milles käsitletakse kõnealuseid rakendusjuhte ja kasutatavat vahetuskurssi. Konkreetse rakendusjuhu määramisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

a)      vahetuskursi kohanduste tegelik kohaldatavus niipea kui võimalik;

b)      turukorralduse alusel sooritatud analoogsete tehingute rakendusjuhtude sarnasus;

c)      turukorraldusega seotud erinevate hindade ja summade rakendusjuhtude ühtsus;

d)      sobivate vahetuskursside kohaldamise kontrolli otstarbekus ja tõhusus.

6.           Selleks et ära hoida seda, et liikmesriigid, mis ei ole eurot kasutusele võtnud, kohaldavad eri vahetuskursse ühelt poolt saadud tulu ja toetusesaajatele makstud toetuse kirjendamisel muus vääringus kui euros ning teiselt poolt makseasutuse poolt kuludeklaratsioonide koostamisel, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses eeskirjadega, milles käsitletakse vahetuskurssi, mida kohaldatakse makseasutuse raamatupidamises kuludeklaratsioonide koostamisel ja riikliku ladustamise toimingute registreerimisel.

Artikkel 107 Kaitsemeetmed ja erandid

1.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta meetmeid, et kaitsta liidu õigusaktide kohaldamist, kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad seda ohustada. Kõnealused meetmed võivad vajaduse korral kehtivatest eeskirjadest kõrvale kalduda.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike teavitatakse viivitamata esimeses lõigus osutatud meetmetest.

2.           Kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad ohustada liidu õigusaktide kohaldamist, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 111 vastu käesolevast jaost kõrvale kalduvaid delegeeritud õigusakte eelkõige järgmistel juhtudel:

a)      kui riik kasutab ebaharilikke valuutavahetusvõtteid, näiteks erinevaid vahetuskursse, või rakendab vahetuslepinguid;

b)      kui mõne riigi omavääring ei ole ametlikul valuutabörsil noteeritud või kui sellise omavääringu muutused võiksid põhjustada kaubandusmoonutusi.

Artikkel 108 Euro kasutamine euroalaväliste liikmesriikide poolt

1.           Kui liikmesriik, mis ei ole eurot kasutusele võtnud, otsustab tasuda põllumajandusalastest sektoripõhistest õigusaktidest tulenevaid kulusid eurodes, mitte omavääringus, võtab kõnealune liikmesriik meetmeid selle tagamiseks, et euro kasutamine ei tooks kaasa süstemaatilisi eeliseid võrreldes omavääringu kasutamisega.

2.           Liikmesriik teatab komisjonile kavandatud meetmetest enne nende jõustumist. Kõnealused meetmed ei või jõustuda enne, kui komisjon on teatanud oma nõusolekust.

III peatükk Aruanne ja hindamine

Artikkel 109 Iga-aastane finantsaruanne

Igale eelarveaastale järgneva aasta septembri lõpuks koostab komisjon finantsaruande EAGFi ja EAFRD juhtimise kohta möödunud eelarveaasta jooksul ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 110 Ühise põllumajanduspoliitika järelevalve ja hindamine

1.           Ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkuse mõõtmiseks kehtestatakse ühine järelevalve- ja hindamisraamistik. See hõlmab kõiki ühise põllumajanduspoliitika meetmete järelevalve ja hindamisega seotud vahendeid, eelkõige selliseid, mis seonduvad määruses (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] sätestatud otsetoetustega, määruses (EL) nr xxx/xxx [ühine turukorraldus] sätestatud turumeetmetega, määruses (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] sätestatud maaelu arengu meetmetega ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse kohaldamisega.

Tulemuslikkuse tõhusa mõõtmise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111 seoses kõnealuse raamistiku sisu ja ülesehitusega.

2.           Lõikes 1 osutatud ühise põllumajanduspoliitika meetmete mõju hinnatakse seoses järgmiste eesmärkidega:

a)      elujõuline toidutööstus, pöörates põhitähelepanu põllumajandustuludele, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

b)      loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed, pöörates põhitähelepanu kasvuhoonegaaside heitkogustele, elurikkusele, mullale ja veele;

c)      tasakaalustatud territoriaalne areng, pöörates põhitähelepanu maapiirkondade tööhõivele, kasvule ja vaesusele maapiirkondades.

Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks esimeses lõigus osutatud eesmärkidega seotud näitajad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.           Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik asjaomaste meetmete järelevalveks ja hindamiseks.

Komisjon võtab arvesse andmevajadust ja sünergiat võimalike andmeallikate vahel, eelkõige nende kasutust vajaduse korral statistilistel eesmärkidel.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 112 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.           Iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2017.

VIII JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 111 Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimuste alusel.

2.           Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti nendele teatamist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 112 Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab komitee, kes kannab nime põllumajandusfondide komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 113 Kehtetuks tunnistamine

1.           Määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklit 44a kohaldatakse jätkuvalt.

2.           Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 114 Üleminekumeetmed

Selleks et tagada sujuv üleminek artiklis 113 osutatud kehtetuks tunnistatud määrustega kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 111.

Artikkel 115 Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Järgmisi sätteid kohaldatakse siiski alates 16. oktoobrist 2013:

a)           artiklid 7, 8 ja 9;

b)           artiklid 18, 42, 43 ja 45 seoses kuludega, mida tehakse alates 16. oktoobrist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi minimaalne reguleerimisala kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse, veekaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ja innovatsiooni valdkonnas, nagu on ette nähtud artikli 12 lõike 2 punktiga c

Vajaduse korral liikmesriikide poolt toetusesaajate tasemel kindlaksmääratavad nõuded või meetmed ja soovitused järgmistes valdkondades

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

– Teave kliimamuutuste tulevase mõju kohta asjaomastes piirkondades ja asjaomaste põllumajandustavade kasvuhoonegaaside heitkoguste tulevase mõju kohta ning teave selle kohta, millise panuse saab põllumajandussektor anda olukorra leevendamisse parandatud põllumajandus- ja agrometsandustavadega ning taastuvenergiaprojektide arendamisega põllumajanduslikes majapidamistes ja põllumajanduslike majapidamiste energiatõhususe parandamisega.

– Investeeringud materiaalsesse varasse vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 18 lõike 1 punktile c.

– Põllumajandustootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artiklile 19.

– Metsastamine ja metsamaade loomine vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile a.

– Agrometsandussüsteemide rajamine vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile b.

– Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile c.

– Investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamisse vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile d.

– Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsandustoodete töötlemisse ja turustamisse vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile e.

– Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seonduvad põllumajanduse keskkonnategevused vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 29.

– Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seonduv mahepõllumajandus vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 30.

– Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seonduvad metsakeskkonnateenused ja metsakaitse vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 35.

Elurikkus

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.

– Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.

– Investeeringud materiaalsesse varasse vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artikli 18 lõike 1 punktile d.

– Agrometsandussüsteemide rajamine vastavalt määruse (EL) nr xxx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile b.

– Investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamisse vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artikli 22 lõike 1 punktile d.

– Elurikkusega seonduvad põllumajanduse keskkonnategevused vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 29.

– Elurikkusega seonduv mahepõllumajandus vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 30.

– Elurikkusega seonduvad metsakeskkonnateenused ja metsakaitse vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 35.

Veekaitse

– Direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, artikli 11 lõige 3.

– Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 55 sätestatud taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine, eelkõige direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) artiklis 14 osutatud integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtete täitmine.

– Investeeringud veemajandusega seotud materiaalsesse varasse vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artikli 18 lõike 1 punktile c.

– Veemajandusega seonduvad põllumajanduse keskkonnameetmed vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 29.

– Veemajandusega seonduv mahepõllumajandus vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 30.

Looma- ja taimehaigustest teatamine

– Nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ, 29. september 2003, ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks.

– Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega.

– Nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ, 20. november 2000, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks.

– Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta.

Innovatsioon

– Teave innovatsioonile suunatud meetmete kohta.

– Tegevuste levitamine määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklis 53 sätestatud [Euroopa innovatsioonipartnerluse] võrgustiku raames.

– Koostöö vastavalt määruse (EL) nr xx/xxx [maaelu areng] artiklile 36.

II LISA

Nõuetele vastavuse eeskirjad vastavalt artiklile 93

SMR:      kohustuslikud majandamisnõuded

GAEC:    maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid

Valdkond || Põhiküsimus || Nõuded ja standardid

Keskkond, kliimamuutused, maa hea põllumajandusseisund || Vesi || SMR 1 || Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1) || Artiklid 4 ja 5

GAEC 1 || Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine[48] ||

GAEC 2 || Loataotlusmenetluste täitmine, kui vee kasutamiseks niisutamiseks tuleb taotleda luba ||

GAEC 3 || Põhjavee kaitse reostuse eest: otseheite keelamine põhjavette ning meetmed hoidmaks ära põhjavee kaudset reostust heite pinnasele juhtimise ja pinnase läbi toimuva ohtlike ainete infiltratsiooni kaudu, nagu on loetletud direktiivi 80/60/EMÜ lisas ||

Muld ja süsinikuvarud || GAEC 4 || Minimaalne taimkate ||

GAEC 5 || Kohaspetsiifilistele tingimustele vastav minimaalne maakasutus erosiooni piiramiseks ||

GAEC 6 || Mullas orgaanilise aine sisalduse taseme säilitamine, sealhulgas koristusjäätmete põletuskeeld ||

GAEC 7 || Märgalade ja süsinikurikaste muldade kaitse, sealhulgas esmakünni keeld[49] ||

Elurikkus || SMR 2 || Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7) || Artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4

SMR 3 || Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7) || Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Maastik, hooldustööde minimaalne tase || GAEC 8 || Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumid või üksikud puud, põlluservad ja terrassid, sealhulgas keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning võimalikud meetmed invasiivsete võõrliikide ja kahjurite vältimiseks ||

Rahva-, looma- ja taimetervis || Toiduohutus || SMR 4 || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1) || Artiklid 14 ja 15, artikli 17 lõige 1[50] ning artiklid 18, 19 ja 20

SMR 5 || Nõukogu direktiiv 96/22/EÜ, 29. aprill 1996, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3) || Artikli 3 punktid a, b, d ja e ning artiklid 4, 5 ja 7

Loomade identifitseerimine ja registreerimine || SMR 6 || Nõukogu direktiiv 2008/71/EÜ, 15. juuli 2008, sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2005, lk 31) || Artiklid 3, 4 ja 5

SMR 7 || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1) || Artiklid 4 ja 7

SMR 8 || Nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004, 17. detsember 2003, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8) || Artiklid 3, 4 ja 5

Loomahaigused || SMR 9 || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1) || Artiklid 7, 11, 12, 13 ja 15

Taimekaitsevahendid || SMR 10 || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1) || Artikli 55 esimene ja teine lause

Loomade heaolu || Loomade heaolu || SMR 11 || Nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7) || Artiklid 3 ja 4

SMR 12 || Nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5) || Artikkel 3 ja artikli 4 lõige 1

SMR 13 || Nõukogu direktiiv 98/58/EÜ, 20. juuli 1998, põllumajandusloomade kaitse kohta (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23) || Artikkel 4

III LISA

VASTAVUSTABEL

1. Määrus (EMÜ) nr 352/78

Määrus (EMÜ) nr 352/78 || Käesolev määrus

Artikkel 1 || Artikli 45 lõike 1 punkt e

Artikkel 2 || Artikli 45 lõige 2

Artikkel 3 || Artikli 48 lõige 1

Artikkel 4 || -

Artikkel 5 || -

Artikkel 6 || -

2. Määrus (EÜ) nr 2799/98

Määrus (EÜ) nr 2799/98 || Käesolev määrus

Artikkel 1 || -

Artikkel 2 || Artikli 105 lõige d 2 ja artikkel 106

Artikkel 3 || Artikkel 106

Artikkel 4 || -

Artikkel 5 || -

Artikkel 6 || -

Artikkel 7 || Artikkel 107

Artikkel 8 || Artikkel 108

Artikkel 9 || -

Artikkel 10 || -

Artikkel 11 || -

3. Määrus (EÜ) nr 814/2000

Määrus (EÜ) nr 814/2000 || Käesolev määrus

Artikkel 1 || Artikli 47 lõige 1

Artikkel 2 || Artikli 47 lõige 2

Artikkel 3 || -

Artikkel 4 || -

Artikkel 5 || -

Artikkel 6 || -

Artikkel 7 || -

Artikkel 8 || Artikli 47 lõige 5

Artikkel 9 || -

Artikkel 10 || Artikli 47 lõige 4 artikkel 112

Artikkel 11 || -

4. Määrus (EÜ) nr 1290/2005

Määrus (EÜ) nr 1290/2005 || Käesolev määrus

Artikkel 1 || Artikkel 1

Artikkel 2 || Artikkel 3

Artikkel 3 || Artikkel 4

Artikkel 4 || Artikkel 5

Artikkel 5 || Artikkel 6

Artikkel 6 || Artikkel 7

Artikkel 7 || Artikkel 9

Artikkel 8 || Artikkel 102

Artikkel 9 || Artikkel 60

Artikkel 10 || Artikkel 10

Artikkel 11 || Artikkel 11

Artikkel 12 || Artikkel 16

Artikkel 13 || Artikkel 19

Artikkel 14 || Artikkel 17

Artikkel 15 || Artikkel 18

Artikkel 16 || Artikkel 42

Artikkel 17 || Artikli 43 lõige 1

Artikkel 17a || Artikli 43 lõige 2

Artikkel 18 || Artikkel 24

Artikkel 19 || Artikkel 26

Artikkel 20 || Artikkel 27

Artikkel 21 || Artikkel 28

Artikkel 22 || Artikkel 31

Article 23 || Artikkel 32

Artikkel 24 || Artikkel 33

Artikkel 25 || Artikkel 34

Artikkel 26 || Artikkel 35

Artikkel 27 || Artikli 43 lõige 1

Artikkel 27a || Artikli 43 lõige 2

Artikkel 28 || Artikkel 36

Artikkel 29 || Artikkel 37

Artikkel 30 || Artikkel 53

Artikkel 31 || Artikkel 54

Artikkel 32 || Artiklid 56 ja 57

Artikkel 33 || Artiklid 56 ja 58

Artikkel 34 || Artikkel 45

Artikkel 35 || -

Artikkel 36 || Artikkel 50

Artikkel 37 || Artikkel 49

Artikkel 38 || -

Artikkel 39 || -

Artikkel 40 || -

Artikkel 41 || Artikkel 112

Artikkel 42 || -

Artikkel 43 || Artikkel 109

Artikkel 44 || Artikkel 103

Artikkel 44a || Artikli 113 lõige 1

Artikkel 45 || Artikli 105 lõige 1 ning artikli 106 lõiked 3 ja 4

Artikkel 46 || -

Artikkel 47 || Artikkel 113

Artikkel 48 || Artikkel 114

Artikkel 49 || Artikkel 115

5. Määrus (EÜ) nr 485/2008

Määrus (EÜ) nr 485/2008 || Käesolev määrus

Artikkel 1 || Artikkel 79

Artikkel 2 || Artikkel 80

Artikkel 3 || Artikkel 81

Artikkel 4 || -

Artikkel 5 || Artikli 82 lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 6 || Artikli 82 lõige 4

Artikkel 7 || Artikkel 83

Artikkel 8 || Artikli 103 lõige 2

Artikkel 9 || Artikkel 86

Artikkel 10 || Artikkel 84

Artikkel 11 || Artikkel 85

Artikkel 12 || Artikli 106 lõige 3

Artikkel 13 || -

Artikkel 14 || -

Artikkel 15 || Artikkel 87

Artikkel 16 || -

Artikkel 17 || -

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega

-        Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[51]

Rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkond

1.3. Ettepaneku/algatuse liik (ÜPP õiguslik raamistik pärast 2013. aastat)

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[52]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

x Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärk 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Selleks et edendada ressursitõhusust ning võttes arvesse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ELi põllumajanduse ja maaelu arengu huvides kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, on ÜPP eesmärgid:

– elujõuline toidutööstus;

– loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed;

– tasakaalustatud territoriaalne areng.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Poliitikavaldkonna 05 erieesmärgid:

Erieesmärk nr 1:

Pakkuda avalikke keskkonnahüvesid

Erieesmärk nr 2:

Hüvitada tootmisraskusi looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel

Erieesmärk nr 3:

Leevendada kliimamuutusi ja võtta kohanemist soodustavaid meetmeid

Erieesmärk nr 4:

Juhtida ELi eelarvet (ÜPP) kooskõlas finantsjuhtimise kõrgete standarditega

ABB 05 02 erieesmärgid - sekkumised põllumajandusturgudel:

Erieesmärk nr 5:

Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas

ABB 05 03 erieesmärgid- otsetoetused:

Erieesmärk nr 6:

Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust

ABB 05 04 erieesmärgid – maaelu areng:

Erieesmärk nr 7

Suurendada keskkonnasäästlikku majanduskasvu innovatsiooni kaudu

Erieesmärk nr 8:

Toetada maapiirkondade tööhõivet ja säilitada nende sotsiaalne struktuur

Erieesmärk nr 9

Parandada maamajandust ja püüda seda mitmekesistada

Erieesmärk nr 10

Võimaldada põllumajandussüsteemide struktuurilist mitmekesisust

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Praeguses etapis ei ole võimalik seada mõjunäitajatele kvantitatiivseid eesmärke. Kuigi poliitika võib anda teatava suuna, sõltuvad selliste mõjunäitajate abil mõõdetud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed üldtulemused lõpuks ka mitme välisteguri mõjust, mis viimaste kogemuste kohaselt on muutunud oluliseks ja ettearvamatuks. Põhjalikum analüüs saab valmis pärast 2013. aastat.

Otsetoetuste puhul on liikmesriikidel piiratud ulatuses võimalik otsustada otsetoetuskavade teatavate komponentide rakendamise üle.

Maaelu arengu osas sõltuvad oodatavad tulemused ja mõju maaelu arengu programmidest, mida liikmesriigid edastavad komisjonile. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma programmides eesmärgid.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Ettepanekuga nähakse ette ühtse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamine, et mõõta ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust. Kõnealune raamistik hõlmab kõiki vahendeid, mis on seotud ÜPP meetmete ning eelkõige otsetoetuste, turumeetmete, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamise järelevalve ja hindamisega.

Kõnealuste ÜPP meetmete mõju mõõdetakse seoses järgmiste eesmärkidega:

a)       elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

b)       loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele;

c)       tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

Komisjon määratleb rakendusaktidega kõnealustele eesmärkidele ja valdkondadele eriomased näitajad.

Lisaks tehakse seoses maaelu arenguga ettepanek tugevdada ühtset järelevalve- ja hindamisraamistiku süsteemi. Kõnealuse süsteemi eesmärk on a) näidata maaelu arengu poliitika edusamme ja saavutusi ning hinnata poliitilise sekkumise mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja tähtsust maaelu arengu puhul, b)    tõhustada maaelu arengu toetuse suunatust, ning c) toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühiseid õppeprotsesse. Komisjon koostab rakendusaktidega poliitiliste prioriteetidega seotud ühiste näitajate loetelu.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Selleks et saavutada ÜPP mitmeaastaseid strateegilisi eesmärke, mis on otseselt seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga Euroopa maapiirkondade jaoks ning selleks, et täita aluslepingu asjaomaseid nõudeid, on ettepanekute eesmärk kehtestada ühise põllumajanduspoliitika õiguslik raamistik pärast 2013. aastat.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Tulevane ÜPP ei ole suunatud ainult väikesele, kuigi olulisele ELi majanduse segmendile, vaid see saab olema ka strateegilise tähtsusega poliitika toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse taakaalu seisukohalt. Seega kasutatakse ÜPP kui tõeliselt ühise poliitika puhul kõige tulemuslikumalt piiratud eelarvevahendeid, säilitades ELi tasandil säästva põllumajanduse ning tegeledes oluliste piiriüleste probleemidega, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide seas solidaarsuse suurendamine.

Komisjoni teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[53] kohaselt on ÜPP tõeline Euroopa poliitika. 27 eri põllumajanduspoliitika ja eelarve asemel, koondavad liikmesriigid vahendid ühise Euroopa poliitika juhtimiseks Euroopa ühise eelarve alusel. See tähendab loomulikult, et ÜPP moodustab märkimisväärse osa ELi eelarvest. Siiski on kõnealune lähenemine tõhusam ja majanduslikult otstarbekam kui kooskõlastamata riiklik lähenemisviis.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva poliitilise raamistiku hindamise alusel ning sidusrühmadega peetud ulatuslike arutelude ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal on teostatud ulatuslik mõjuhinnang. Täiendavad üksikasjad leiab mõjuhinnangust ja seletuskirjast, mis on lisatud õigusaktide ettepanekutele.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolevas finantsselgituses käsitletud õigusakti ettepanekuid tuleks vaadelda ühtse raammääruse ettepaneku laiemas kontekstis koos ühiseeskirjadega, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistiku fonde (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Kõnealuse raammääruse abil vähendatakse oluliselt halduskoormust, kulutatakse ELi rahalisi vahendeid tulemuslikult ning lihtsustatakse kohaldamist. Samuti toetatakse sellega kõigi kõnealuste fondide ühise strateegilise raamistiku uusi mõisteid ning tulevasi partnerluslepinguid, mis samuti hõlmavad neid fonde.

Kehtestatakse ühine strateegiline raamistik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja prioriteetide ühendamiseks EAFRD ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteetidega, millega tagatakse fondide integreeritud kasutamine ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse ka kooskõlastusmehhanismid koos muude asjaomaste liidu poliitikate ja vahenditega.

Lisaks saavutatakse ÜPP puhul märkimisväärsed sünergiad ja lihtsustumine selliselt, et ÜPP esimese samba (EAGF) ja teise samba (EAFRD) haldus- ja kontrollieeskirjad ühtlustatakse ja viiakse vastavusse. Tuleks jätta alles tugev side EAGFi ja EAFRD vahel ning olemasolevad struktuurid liikmesriikides.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus (otsetoetuskavasid, maaelu arengut ja üleminekusätteid käsitlevate määruste eelnõude puhul)

– x   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– x   Finantsmõju järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks. Maaelu arengu puhul on toetuste mõju aastani 2023.

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus (ühist turukorraldust ja horisontaalset määrust käsitlevate määruste eelnõude puhul

– Rakendamine aastast 2014.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[54]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[55]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

x Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Märkused

Võrreldes praeguse olukorraga olulisi muudatusi ei tehta, st ÜPP reformi õigusaktide ettepanekutega seotud kulusid rahastatakse valdavalt koostöös liikmesriikidega. Kuid väga väikest osa haldab komisjon jätkuvalt tsentraliseeritult.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Seoses ÜPP järelevalve ja hindamisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel aruande; esimene aruanne esitatakse hiljemalt 2017. aasta lõpus.

Seda täiendatakse konkreetsete sätetega kõigis ÜPP valdkondades koos põhjalike aruandlus- ja teavitamisnõuetega, mis täpsustatakse rakenduseeskirjades.

Maaelu arengu puhul nähakse ette järelevalve-eeskirjad programmide tasandil, mis viiakse vastavusse muude fondidega, ning mis seotakse eel-, vahe- ja järelhindamisega.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

ÜPP-l on üle seitsme miljoni toetusesaaja, kes saavad toetust mitmesuguste eri toetuskavade alusel, millel igaühel on üksikasjalikud ja mõnikord keerukad toetuskõlblikkuskriteeriumid.

Ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas on veamäära vähendamine saanud juba trendiks. Seega kõige viimasem, ligikaudu 2 %-line veamäär annab kinnitust üldisest positiivsest hinnangust eelnevate aastate kohta. Kavatsetakse jätkata jõupingutusi, et saavutada alla 2 %-line veamäär.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud määrusega (EÜ) nr 1290/2005 kehtestatud praeguse süsteemi säilitamine ja tugevdamine. Sellega nähakse liikmesriikides ette kohustuslik haldusstruktuur, mis koondatakse akrediteeritud makseasutuste ümber, mis vastutavad lõplike toetusesaajate kontrollimise eest kooskõlas punktis 2.3 sätestatud põhimõtetega. Igal aastal peavad makseasutuse juhid esitama kinnitava avalduse, mis hõlmab majandusaasta aruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab kõigi nende kolme elemendi kohta otsuse.

Komisjon jätkab põllumajanduskulude auditeerimist, kasutades riskipõhist lähenemisviisi, et tagada auditite sihtrühmaks suurima riskitasemega valdkonnad. Kui auditid näitavad, et kulusid on tehtud ELi eeskirju rikkudes, jäetakse asjaomased summad vastavuse kontrolli süsteemi alusel liidu rahastamisest välja.

Õigusaktide ettepanekutele lisatud mõjuhinnangu 8. lisas on esitatud kontrollikulude üksikasjalik analüüs.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud säilitada ja tugevdada praegust üksikasjalikku kontrolli- ja karistussüsteemi, mida makseasutused kohaldavad ning millel on ühised põhiomadused ja iga toetuskava eripäradele vastavad erieeskirjad. Süsteemidega on üldiselt ette nähtud täielikud halduskontrollid kõigi toetusetaotluste suhtes, ristkontrollid muude andmebaasidega, kui see on vajalik, ning ettemaksete kohapealsed kontrollid minimaalse arvu tehingute puhul, sõltuvalt vastava kavaga seonduvast riskist. Juhul kui kõnealuste kohapealsete kontrollidega tuvastatakse palju rikkumisi, tuleb teha täiendavaid kontrolle. Sellega seoses on kõige olulisem süsteem ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, mis 2010. eelarveaastal hõlmas ligikaudu 80 % EAGFi ja EAFRD raames tehtud kogukuludest. Komisjonile antakse õigus vähendada kohapealsete kontrollide arvu liikmesriikide puhul, kelle kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja kelle veamäärad on madalad.

Lisaks on paketis kavandatud, et liikmesriigid ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi, kehtestavad tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või liikmesriigi õigusele ning nõuavad sisse alusetult tehtud maksed koos intressidega. See hõlmab automaatset eeskirjade eiramise vastast kontrollimehhanismi, mille kohaselt kannab sissenõudmata maksega seonduvad kulud asjaomane liikmesriik, kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub kohtumenetluse teel. Selline mehhanism innustab liikmesriike alusetult tehtud makseid võimalikult kiiresti sisse nõudma.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Käesolevas finantsselgituses esitatud summad on väljendatud jooksevhindades ja kulukohustustena.

Lisaks õigusakti ettepanekutest tulenevatele muudatustele, nagu on loetletud allpool lisatud tabelites, on õigusakti ettepanekutes tehtud veel muudatusi, millel puudub finantsmõju.

Mitte ühegi aasta puhul ajavahemikus 2014–2020 ei saa ettepaneku praeguses etapis välistada finantsdistsipliini kohaldamist. Kuid see ei sõltu reformiettepanekutest, vaid muudest teguritest, nt otsetoetuste andmisest või põllumajandusturgude tulevastest arengutest.

Otsetoetuste puhul on 2014. aastaks (2013. kalendriaasta) laiendatud netoülemmäärad, mis on lisatud ettepanekusse seoses üleminekuga, suuremad kui lisatud tabelites esitatud otsetoetustele eraldatud summad. Sellise laiendamise eesmärk on tagada kehtivate õigusaktide jätkuv kohaldamine stsenaariumi korral, kus kõik muud elemendid jäävad muutmata, ilma et see piiraks võimalikku vajadust kohaldada finantsdistsipliini mehhanismi.

Reformiettepanekud sisaldavad sätteid, millega antakse liikmesriikidele teatav paindlikkus seoses otsetoetuste jaotamisega maaelu arengu meetmetele. Kui liikmesriik otsustab sellist paindlikkust kasutada, on sellel finantstagajärjed teatavate summade raames, mida ettepaneku praeguses etapis ei saa veel kindlaks määrata.

Käesolevas finantsselgituses ei võeta arvesse kriisireservi võimalikku kasutust. Tuleks rõhutada, et turuga seotud kulude puhul ei ole arvesse võetud summasid seoses riikliku sekkumise kokkuostu ega muude meetmetega, mis on seotud kriisiolukorraga mis tahes sektoris.

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Tabel 1: ÜPP raames ettenähtud summad, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute ja ÜPP reformiettepanekutega ettenähtud täiendavad summad

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || ||

Mitmeaastane finantsraamistik || || || || || || || || || ||

Rubriik 2 || || || || || || || || || ||

Otsetoetused ja turuga seotud kulud (2) (3) (4) || 44 939 || 45 304 || 44 830 || 45 054 || 45 299 || 45 519 || 45 508 || 45 497 || 45 485 || 317 193

Kavandatud sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 4 704

P1 Otsetoetused ja turuga seotud kulud (koos sihtotstarbelise tuluga) || 45 611 || 45 976 || 45 502 || 45 726 || 45 971 || 46 191 || 46 180 || 46 169 || 46 157 || 321 897

P2 Maaelu areng (4) || 14 817 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 101 157

Kokku || 60 428 || 60 428 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054

   Rubriik 1 || || || || || || || || || ||

Ühine strateegiline raamistik – põllumajandusalane teadustegevus ja innovatsioon || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 682 || 696 || 710 || 724 || 738 || 753 || 768 || 5 072

Enim puudust kannatavad isikud: || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

Kokku || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 1 061 || 1 082 || 1 104 || 1 126 || 1 149 || 1 172 || 1 195 || 7 889

   Rubriik 3 || || || || || || || || || ||

Toiduohutus || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 2 450

|| || || || || || || || || ||

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku || || || || || || || || || ||

   Kriisireserv põllumajandussektoris || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 531 || 541 || 552 || 563 || 574 || 586 || 598 || 3 945

   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) || || || || || || || || || ||

millest põllumajandusele maksimaalselt: (5) || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

|| || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || || || ||

KOKKU komisjoni ettepanekud (mitmeaastane finantsraamistik + väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 62 274 || 62 537 || 62  823 || 63 084 || 63 114 || 63 146 || 63 177 || 440 156

KOKKU mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud (st v.a reserv ja EGF) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 61 364 || 61 609 || 61 877 || 62 119 || 62 130 || 62 141 || 62 153 || 433 393

Märkused:

1)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

2)            Summad on seotud esimese samba kavandatud iga-aastase ülemmääraga. Kuid tuleks märkida, et on tehtud ettepanek liikuda raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmise (praegu eelarvepunkt 05 07 01 06) raames negatiivsetelt kuludelt sihtotstarbelisele tulule (eelarvepunkt 67 03). Üksikasjad vt kavandatud tulude tabel allpool.

3)             2013. aasta näitajad hõlmavad veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetele ning kalandussektori turumeetmetele ettenähtud summasid.

4)             Eespool toodud tabelis esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Allpool esitatud tabelites on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

5)             Kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik) eraldatakse kuni 2,5 miljardi euro suurune kogusumma (2011. aasta hindades) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et anda lisatoetust põllumajandustootjatele globaliseerumise mõju leevendamiseks. Eespool toodud tabelis on aastate lõikes jooksevhindedes esitatud numbrid vaid soovituslikud. Institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (KOM(2011) 403 (lõplik), 29. juuni 2011) on sätestatud, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 429 miljonit eurot (2011. aasta hindades). .

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Tabel 2: Kavandatud tulud ja kulud rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkonna puhul

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 123 || 123 || || || || || || 246

|| || || || || || || || || ||

67 03 - Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 187

  millest: xx 05 07 01 06 - raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 864 || 864 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 433

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || 2 622 || 2 641 || 2 670 || 2 699 || 2 722 || 2 710 || 2 699 || 18 764

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 43 081 || 43 297 || 43 488 || 43 454 || 43 454 || 43 454 || 303 105

05 03 – Otsetoetused (pärast toetuse piiramist) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 42 917 || 43 125 || 43 303 || 43 269 || 43 269 || 43 269 || 302 027

|| || || || || || || || || ||

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 101 185

05 04 – Maaelu areng (pärast toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 619 || 14 627 || 14 640 || 14 641 || 14 641 || 14 641 || 102 263

|| || || || || || || || || ||

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Kokku || 60 229 || 60 229 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || 59 212 || 59 436 || 59 682 || 59 901 || 59 890 || 59 879 || 59 867 || 417 867

Märkused

1)            2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär , kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

2)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

Tabel 3: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine eelarve peatükkide kaupa seoses tulude ja ÜPP kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || || KOKKU 2014–2020

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ||

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| || || || || || || || || ||

67 03 – Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

  millest: ex 05 07 01 06 – raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || -689 || -670 || -641 || -612 || -589 || -601 || -612 || -4 413

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || -460 || -492 || -534 || -577 || -617 || -617 || -617 || -3 913

05 03 – Otsetoetused – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle maaelu arengu meetmetele || || || 0 || -164 || -172 || -185 || -186 || -186 || -186 || -1 078

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 28

05 04 – Maaelu areng – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle otsetoetustelt || || || 0 || 164 || 172 || 185 || 186 || 186 || 186 || 1 078

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 60 229 || 60 229 || -1 076 || -1 089 || -1 102 || -1 115 || -1 133 || -1 144 || -1 156 || -7 815

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || -1 145 || -1 158 || -1 171 || -1 184 || -1 202 || -1 213 || -1 225 || -8 298

Märkused:

1)            2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär, kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

2)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

Tabel 4: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses ÜPP turupõhiste kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Erandlikud meetmed: õigusliku aluse tõhustamine ja laiendamine || || Artiklid 154, 155 ja 156 || Pm || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Sekkumiskokkuostu kaotamine kõva nisu ja sorgo puhul || || Endine artikkel 10 || Pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Toiduabiprogrammid enim puudust kannatavate isikutele || (2) || Määruse 1234/2007 endine artikkel 27 || 500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -3 500.0

Eraladustamine (linakiud) || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || Pm

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (3) || Määruse 637/2008 endine artikkel 5 || 10.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -28.0

Starditoetus puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele || || Endine artikkel 117 || 30.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || -15.0 || -15.0 || -30.0 || -30.0 || -90.0

Koolidele puuvilja jagamise kava || || Artikkel 21 || 90.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 420.0

Humala tootjaorganisatsioonidele antava toetuse kaotamine || || Endine artikkel 111 || 2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -15.9

Lõssipulbri vabatahtlik eraladustamine || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Toetuse andmise lõpetamine lõssi/lõssipulbri loomasöödana kasutamisel ja lõssi töötlemisel kaseiiniks || || Endised artiklid 101 ja 102 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Või vabatahtlik eraladustamine || (4) || Artikkel 16 || 14.0 || [-1.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-85.0]

Müügiedendusmaksu kaotamine piimasektoris || || Endine artikkel 309 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

KOKKU 05 02 || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju (5) || || || || -446.3 || -446.3 || -446.3 || -461.3 || -461.3 || -476.3 || -476.3 || -3 213.9

Märkused

1)            2013. aasta vajadused on hinnangulised ja põhinevad komisjoni 2012. aasta eelarveprojektil, välja arvatud a) puu- ja köögiviljasektoris, kus vajadused põhinevad vastavate reformide finantsselgitusel, ning b) juba kokkulepitud muudatused õigusaktides.

2)             2013. aasta summad vastavad komisjoni ettepanekule KOM(2010) 486. Alates 2014. aastast rahastatakse meetmeid rubriigist 1.

3)            Puuvilla ümberkorraldamiskavaga ettenähtud vahendid Kreekale (4 miljonit eurot/aastas) kantakse üle maaelu arengu meetmete alla alates 2014. aastast. Hispaaniale ettenähtud vahendid (6,1 miljonit eurot/aastas) paigutatakse ühtsesse otsemaksete kavasse alates 2018. aastast (juba otsustatud).

4)             Hinnanguline mõju meetme mittekohaldamisel.

5)            Lisaks peatükkide 05 02 ja 05 03 kuludele, eeldatakse et peatükkide 05 01, 05 07 ja 05 08 otseseid kulusid rahastatakse EAGFi sihtotstarbelisest tulust.

Tabel 5: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses otsetoetustega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || 2013 (1) || 2013 kohandatud (2) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || || || ||

Otsetoetused || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 341.0 || 381.1 || 589.6 || 768.0 || 733.2 || 733.2 || 733.2 || 4 279.3

– juba otsustatud muudatused: || || || || || || || || || || || ||

Järkjärguline kohaldamine EL 12 puhul || || || || || 875.0 || 1 133.9 || 1 392.8 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 10 008.1

Puuvillasektori ümberkorraldamine || || || || || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 6.1 || 6.1 || 6.1 || 18.4

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3 || -64.3 || -64.3 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -552.8

Eelmised reformid || || || || || -9.9 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -204.2

|| || || || || || || || || || || ||

- ÜPP reformiettepanekutest tulenevad muutused || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3

millest: toetuse piiramine || || || || || 0.0 || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7

|| || || || || || || || || || || ||

KOKKU 05 03 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3

KOGUKULUD || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 42 876.4 || 42 916.5 || 43 125.0 || 43 303.4 || 43 268.7 || 43 268.7 || 43 268.7 || 302 027.3

Märkused

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

Tabel 6: Otsetoetuste komponendid

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

II lisa || || || || || 42 407.2 || 42 623.4 || 42 814.2 || 42 780.3 || 42 780.3 || 42 780.3 || 256 185.7

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus (30 %) || || || || || 12 866.5 || 12 855.3 || 12 844.3 || 12 834.1 || 12 834.1 || 12 834.1 || 77 068.4

Maksimaalne toetus noortele põllumajandustootjatele (2 %) || || || || || 857.8 || 857.0 || 856.3 || 855.6 || 855.6 || 855.6 || 5 137.9

Põhitoetuskava, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus || || || || || 28 682.9 || 28 911.1 || 29 113.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 173 979.4

Eeltoodud ridadelt võetav maksimumsumma väikepõllumajandustootjate kava rahastamiseks (10 %) || || || || || 4 288.8 || 4 285.1 || 4 281.4 || 4 278.0 || 4 278.0 || 4 278.0 || 25 689.3

II lisaga hõlmatud veinisektori vahendite ülekanded[56] || || || || || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 959.1

Toetuse piiramine || || || || || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7

Puuvill || || || || || 256.0 || 256.3 || 256.5 || 256.6 || 256.6 || 256.6 || 1 538.6

POSEI/väiksemad Egeuse mere saared || || || || || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 2 504.4

Tabel 7: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses üleminekumeetmetega otsetoetuste andmiseks 2014. aastal

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal

|| || || 2013 (1) || 2013 kohandatud || 2014 (2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisa || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 541.9

Järkjärguline kohaldamine EL 10 puhul || || || || || 616.1

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3

Eelmised reformid || || || || || -9.9

KOKKU 05 03 || || || || ||

KOGUKULUD || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 41 072.4

Märkused

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Laiendatud netoülemmäärad hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

Tabel 8: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses maaelu arenguga

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Maaelu arengu assigneeringud || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Maaelu arengu programmid || || || 14 788.9 || 14 423.4 || || || || || || || ||

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (2) || || || || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 28.0

Otsetoetuste piiramisest tekkivad hinnangulised summad || || || || || || 164.1 || 172.1 || 184.7 || 185.6 || 185.6 || 185.6 || 1 077.7

Maaelu arengu assigneeringud, v.a tehniline abi || (3) || || || || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -59.4

Tehniline abi || (3) || || 27.6 || 27.6 || 8.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 29.4

Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind || (4) || || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 0.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 30.0

KOKKU 05 04 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || 4.0 || 168.1 || 176.1 || 188.7 || 189.6 || 189.6 || 189.6 || 1 105.7

KOGUKULUD (enne toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 101 185.5

KOGUKULUD (pärast toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 619.2 || 14 627.2 || 14 639.8 || 14 640.7 || 14 640.7 || 14 640.7 || 102 263.2

Märkused

1)             Kehtivate õigusaktide kohaseid kohandusi saab teha kuni 2013. eelarveaasta lõpuni.

2)             Tabelis 1 (punkt 3.1) esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik)) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Eespool tabelis 8 on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

3)             Tehniliseks abiks ettenähtud summa 2013. aastal määrati kindlaks maaelu arengule ettenähtud esialgsete rahaliste vahendite põhjal (ei hõlma vahendite ülekandmist 1. sambast).

Aastateks 2014–2020 on tehniliseks abiks määratud kindlaks 0,25 % maaelu arengu koguvahenditest.

4)             Kaetakse tehniliseks abiks ettenähtud summast.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkus:         Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega.

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986

Ÿ Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[57] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || ||

Maksed || || || || || || || ||

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 5: Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Puu- ja köögivili Turustamine tootjaorganisatsioonide vahendusel[58] || Tootjaorganisatsioonide vahendusel turustatud toodangu väärtuse osakaal kogutoodangu väärtuses || || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 5 810.0

- Vein: Riiklikud assigneeringud – ümberkorraldamine58 || Hektarite arv || || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || || 3 326.0

- Vein: Riiklikud assigneeringud – investeeringud58 || || || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || || 1 252.6

- Vein: Riiklikud assigneeringud – kõrvalsaaduste destilleerimine58 || Hektoliitrid || || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || || 686.4

- Vein: Riiklikud assigneeringud – alkohoolsed joogid58 || Hektarite arv || || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || || 14.2

- Vein: Riiklikud assigneeringud – kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine58 || Hektoliitrid || || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || || 261.8

- Vein: Riiklikud assigneeringud – edendamine58 || || || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 1 875.3

- Muud || || || || 720.2 || || 739.6 || || 768.7 || || 797.7 || || 820.3 || || 808.8 || || 797.1 || || 5 452.3

Erieesmärgi nr 5 väljundid kokku || || 2 621.8 || || 2 641.2 || || 2 670.3 || || 2 699.3 || || 2 721.9 || || 2 710.4 || || 2 698.7 || || 18 763.5

ERIEESMÄRK nr 6: Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Otsene sissetulekutoetus[59] || Hektarite arv, mille eest on toetust makstud (miljonites) || || 161.014 || 42 876.4 || 161.014 || 43 080.6 || 161.014 || 43 297.1 || 161.014 || 43 488.1 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 303 105.0

Erieesmärgi nr 6 väljundid kokku || || 42 876.4 || || 43 080.6 || || 43 297.1 || || 43 488.1 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 303 105.0

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

Märkus: Erieesmärkide nr 1–4 ning 7–10 puhul ei ole väljundid veel kindlaks määratud (vt punkt 1.4.2 eespool).

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud[60] || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986

Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Märkus: Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega. Aastate 2014–2020 näitajad põhinevad 2011. aasta andmetel.

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[61] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy || - peakorteris || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02(lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU[62] || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva, AASTATEKS 2014–2020 TEHTUD ETTEPANEKUTE mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline toetus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– X  Ettepanek/algatus seoses maaelu arenguga (EAFRD) hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU[63] || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– x   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– x   omavahenditele

– x   mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[64]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

|| || || || || || || ||

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Vt tabelid 2 ja 3 punktis 3.2.1.

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve (KOM(2010) 500 (lõplik), 29.6.2011).

[2]               Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine, KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010.

[3]               Vt eelkõige Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta resolutsioon, 2011/2015(INI) ja eesistujariigi 18. märtsi 2011. aasta järeldused.

[4]               Praeguse õigusraamistikuga on hõlmatud nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009 (otsetoetused), nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (turuinstrumendid), nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (maaelu areng) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 (rahastamine).

[5]               Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006, KOM(2011) 615, 6.10.2011.

[6]               Vt mõjuhinnangu 9. lisa, milles on esitatud ülevaade 517st saadetud arvamusest.

[7]               ELT C , , lk .

[8]               ELT C , , lk .

[9]               ELT C , , lk .

[10]             KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010.

[11]             ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

[12]             ELT L , , lk .

[13]             ELT L , , lk .

[14]             ELT L , , lk .

[15]             ELT L , , lk .

[16]             ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

[17]             ELT L , , lk .

[18]             ELT L , , lk .

[19]             EÜT L 50, 22.2.1978, lk 1.

[20]             EÜT L 100, 20.4.2000, lk 7.

[21]             KOM(2011) 500 (lõplik), lk 7.

[22]             EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[23]             ELT L , , lk .

[24]             ELT L 143, 3.6.2008, lk 1.

[25]             ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

[26]             ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[27]             ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

[28]             EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[29]             ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

[30]             EÜT L 20, 26.1.1980, lk 43.

[31]             EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

[32]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[33]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[34]             Otsus liidetud kohtuasjades C-92/09 ja C-93/09, Volker und Markus Schecke GbR ja Hartmut Eifert/Land Hessen, EKL 2010, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.

[35]             ELT L 76, 19.3.2008, lk 28.

[36]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[37]             ELT L 11, 16.1.2003, lk 1.

[38]             ELT […], […], lk […].

[39]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[40]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[41]             ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

[42]             EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

[43]             ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.

[44]             EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[45]             ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

[46]             ELT L 213, 8.8.2008, lk 31.

[47]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[48]             Hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi kohased puhverribad peavad nii direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud tundlikel aladel kui ka väljaspool neid vastama vähemalt nõuetele, mis seonduvad direktiivi 91/676/EMÜ II lisa punkti A alapunktis 4 osutatud väetiste kasutamise tingimustega vooluveekogude lähedal, mida kohaldatakse direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 4 alusel koostatud liikmesriikide tegevusprogrammide kohaselt.

[49]             Esmakünniks ei loeta sellise märgala ja süsinikurikka maa kündmist, mis hiljemalt 2011. aastal määratleti viljelusmaana vastavalt määruse (EÜ) nr 1120/2009 artikli 2 punktile a ja mis vastab määruse (EL) nr xxx/xxx [otsetoetused] artikli 4 punktis f sätestatud põllumaa määratlusele.

[50]             Mida on täpsemalt rakendatud järgmiste õigusaktidega:

– määrus (EMÜ) nr 2377/90: artiklid 2, 4 ja 5;

– määrus (EÜ) nr 852/2004: artikli 4 lõige 1 ning I lisa A osa (II jaotise punkti 4 alapunktid g, h ja j, punkti 5 alapunktid f ja h, punkt 6; III jaotise punkti 8 alapunktid a, b, d ja e, punkti 9 alapunktid a ja c);

– määrus (EÜ) nr 853/2004: artikli 3 lõige 1 ja III lisa IX jao 1. peatükk (I jaotise punkti 1 alapunktid b, c, d ja e, I jaotise punkti 2 alapunkti a alajaotused i, ii ja iii, alapunkti b alajaotused i ja ii ning alapunkt c, I jaotise punktid 3, 4 ja 5, II jaotise A osa punktid 1, 2, 3 ja 4, II jaotise B osa punkti 1 alapunktid a ja d, punkt 2 ja punkti 4 alapunktid a ja b), III lisa X jao 1. peatüki punkt 1;

– määrus (EÜ) nr 183/2005: artikli 5 lõige 1 ja I lisa A osa (I jaotise punkti 4 alapunktid e ja g, II jaotise punkti 2 alapunktid a, b ja e), artikli 5 lõige 5 ja III lisa punktid 1 ja 2 ning artikli 5 lõige 6 ning

– määrus (EÜ) nr 396/2005: artikkel 18.

[51]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[52]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[53]             KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

[54]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[55]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[56]             Otsetoetused aastateks 2014–2020 hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

[57]             Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[58]             Põhineb varasemal täitmisel ja 2012. aasta eelarveprojekti prognoosidel. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul on summad kooskõlas kõnealuse sektori reformiga, nagu on juba esitatud 2012. aasta eelarveprojekti tegevusaruannetes ning väljundid selguvad 2011. aasta lõpus.

[59]             Põhineb võimalikel toetuskõlblikel aladel 2009. aastal

[60]             Põhineb 127 000 euro suurusel keskmisel kulul ametnike ja ajutiste töötajate ametikohtade loetelu jaoks.

[61]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid

[62]             See ei hõlma eelarverea 05.010404 vaheülemmäära.

[63]             See sätestatakse liikmesriikide esitatavates maaelu arengu programmides.

[64]             Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud) korral peab olema märgitud netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.