Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011PC0315

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ

/* KOM/2011/0315 lõplik - COD 2011/0150 */

52011PC0315

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ /* KOM/2011/0315 lõplik */


SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa standardimistegevus põhineb tööstuse, avaliku sektori asutuste ja muude huvitatud poolte vabatahtlikul koostööl avatusele, läbipaistvusele ja konsensusele rajatud süsteemi raames. Euroopa tööstuse jaoks võtavad standardid kokku konkreetse valdkonna parimad tavad, sest neis sisalduvad osalejate kollektiivsed teadmised.

Tulevikus hakkab Euroopa standardimistegevus mängima olulist rolli paljudes väga erinevates valdkondades tunduvalt ulatuslikumalt kui praegu. Näiteks on see olulisel kohal Euroopa konkurentsivõime, tarbijakaitse, puuetega ja eakate inimeste juurdepääsu parandamise ja kliimamuutustega toimetuleku puhul. Et kõigi valdkondade arenevatele vajadustele kiiresti reageerida, on vaja põhjalikku, kaasavat, tõhusat ja tehniliselt ajakohast Euroopa standardimissüsteemi. Selline süsteem toetub senise süsteemi tugevatele külgedele, kuid peab olema ka piisavalt paindlik ja reageerimisvõimeline, et tulla toime tulevikus esilekerkivate ülesannetega.

Oma dokumendis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010) 2020) rõhutas komisjon, et Euroopas tuleb täiustada standardite väljatöötamist ja kasutamist, et Euroopa ja rahvusvaheliste standardite potentsiaal ergutaks Euroopa tööstuse pikaajalist konkurentsivõimet ning oluliste poliitiliste eesmärkide saavutamist sellistes valdkondades nagu e-valitsus, e-tervis ja e-juurdepääsetavus.

21. oktoobril 2010 võttis Euroopa Parlament vastu raporti Euroopa standardimise tuleviku kohta (A7-0276/2010), milles märgiti, et Euroopa standardimise läbivaatamise korral tuleks säilitada selle paljud edukad elemendid, kaotada puudused ja leida sobiv tasakaal Euroopa, siseriikliku ning rahvusvahelise mõõtme vahel. Lisaks tunnistati raportis, et koostalitlusvõimel on otsustav tähtsus innovatsiooni ja konkurentsivõime jaoks, eelkõige IKT sektoris.

13. aprilli 2011. aasta teatises „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks” nimetas komisjon 12 põhimeedet, mille ELi institutsioonid peaksid enne 2012. aasta lõppu vastu võtma, ning üks neist meetmetest on Euroopa standardimissüsteemi laiendamine teenustele.

· Üldine taust

Standardid ja standardimine on ELi jaoks äärmiselt tõhusad poliitika elluviimise vahendid. Kuigi standarditest ja standardimisest on Euroopa majanduse jaoks muudki kasu, kasutatakse neid poliitiliste vahenditena, et tagada muu hulgas toodete ühisturu toimimine, võrkude ja süsteemide koostalitlusvõime eelkõige IKT vallas, tarbija- ja keskkonnakaitse kõrge tase ning innovatsiooni ja sotsiaalse kaasatuse kasv.

Digitaalühiskonnas on standardid võrkude ja süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks möödapääsmatud, seda eriti IKT valdkonnas. Digitaalvaldkonnale toetuvas ühiskonnas kasutatakse IKT lahendusi lisaks kõigile majandussektoritele ka inimeste igapäevaelus. IKT lahendused, rakendused ja teenused peavad suutma üksteisega „suhelda”, lühidalt – nad peaksid olema koostalitlusvõimelised. Koostalitlusvõime eeldab standardeid.

Euroopa standardid mängivad tööstustoodete siseturu toimimises väga olulist rolli. Need asendavad eri riikide sageli omavahel vastuolus olevaid standardeid, mis võivad põhjustada tehnilisi takistusi riikide turgude toimimisele.

Käesoleva määruse seisukohast on olemas kaht liiki standardeid: Euroopa standardid, mis on välja töötatud komisjoni taotlusel ehk nn mandaadi põhjal, millega palutakse Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standard, ning muud Euroopa standardid, mis on välja töötatud teiste (nt ettevõtjate, riikide standardiorganisatsioonide, sidusrühmade jt) algatusel.

Käesoleva ettepanekuga püütakse lahendada kolm põhiprobleemi:

1. Kiirelt muutuvas maailmas ja ühiskonnas, eelkõige sektorites, mille tooteid iseloomustab lühike eluiga, peavad standardid tehnoloogia kiire arenguga sammu pidama. Mõned sidusrühmad väidavad, et komisjoni taotlusel Euroopa standardite väljatöötamise protsess on liialt aeglane. Standardite koostamise protsessi aegluse peamine negatiivne tagajärg on see, et eri riikide omavahel vastuolus olevad standardid kehtivad edasi ning see võib luua tehnilisi takistusi tarneahelas või kaubandustõkkeid, kui riigis kehtivat standardit kasutatakse protektsionistlikel eesmärkidel. Teiseks ei saa ettevõtjad harmoneeritud standardite puudumise tõttu kasutada asjaomast standardit nõuetele vastavuse kinnitamiseks ning peavad tõendama vastavust olulistele nõuetele kehtivates ELi õigusnormides sätestatud vastavushindamismooduli kohaselt. Mõlemal juhul peavad ettevõtjad kandma kulud, mis tekivad siseturu killustumise või vastavushindamismenetluste tõttu. Eri riikide omavahel vastuolus olevad standardid ja harmoneeritud standardite puudumine toovad kaasa kõrgemad tehingukulud ja ühiku suurema maksumuse, sest tuleb toota erinevaid partiisid. Sellise olukorra lahendamiseks loob tööstus mitteametlikud standardimiskanalid, et töötada kiiresti välja tehnilised spetsifikatsioonid ja tagada rahvusvahelise ulatusega koostalitlusvõime.

2. VKEdele põhjustavad standardid ja standardimine mitmeid probleeme. Mitme sidusrühma sõnul on üks olulisemaid probleeme see, et VKEd on standardimistegevuses eelkõige Euroopa tasandil reeglina alaesindatud. Pealegi puudutavad standardid sageli kodanike turvalisust ja heaolu, võrkude tõhusust, keskkonda ja muid üldisi poliitikavaldkondi. Kuigi standarditel on ühiskonnas oluline roll, ei võeta asjaomaste ühiskondlike sidusrühmade arvamust ELi standardimisprotsessis piisavalt arvesse. VKEde ja ühiskondlike sidusrühmade ebapiisavat esindatust standardimistegevuses on püütud leevendada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide rahalise toetamisega. Sellise toetuse saamise kriteeriumid, nende kasutamise tingimused ja saadaoleva rahalise toetuse liigid varieeruvad märkimisväärselt. Mõned organisatsioonid saavad toetust konkreetse meetme jaoks, kuid teised saavad ka üldisemat tegevustoetust. VKEde ja ühiskondlike sidusrühmade ebapiisava osalemise kõige negatiivsem tagajärg on nende suutmatus seda protsessi mõjutada.

3. IKT vallas ei ole paljusid koostalitlusvõime tagamise standardeid töötanud välja mitte Euroopa standardiorganisatsioonid, vaid muud standardeid väljatöötavad organisatsioonid (edaspidi „üleilmsed foorumid ja konsortsiumid”). Konkreetseks näiteks võib tuua interneti- ja WWW-standardid. Valdavalt kõrgtaseme spetsialistide puudumise tõttu ei tegutse tavapärased standardiorganisatsioonid IKT valdkonnas ja sestap tehakse suur osa ülemaailmsest IKT standardimisest väljaspool ametlikku Euroopa või rahvusvahelist standardimissüsteemi. Praegu saab direktiivi 2004/18/EÜ kohaselt toimuvates riigihangetes üleilmsete foorumite ja konsortsiumide standarditele viidata ainult erandjuhtudel. Sellised standardid ei kuulu iseenesest ühtegi sellisesse standardikategooriasse, millele riigiasutused võivad oma hangete puhul viidata, ning seetõttu hoiduvad riigiasutused ettevaatlikkuse tõttu neile viitamisest. Selle tagajärjel ei pruugi nende hangitavad IKT-vahendid olla koostalitlusvõimelised teiste asutuste ostetud IKT-vahenditega. Sageli ei lase see kitsaskoht riigiasutustel määratleda oma IKT-strateegiat ega -arhitektuuri, kaasa arvatud organisatsioonidevahelist piiriülest koostalitlusvõimet.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Käesoleva ettepanekuga asendatakse osa direktiivist 98/34/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1673/2006/EÜ ja 87/95/EMÜ.

· Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Käesoleva algatusega rakendatakse programmi „Euroopa 2020. aastal” juhtalgatusi „Innovatiivne liit” (KOM(2010) 546), „Tööstuspoliitika” (KOM(2010) 614), "Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010) 245) ja „Ressursitõhus Euroopa” (KOM(2011) 21). Samuti rakendatakse sellega ühtse turu akti (KOM(2011) 206) ja puuetega inimeste strateegiat 2010–2020 (2010(KOM) 636). Tegemist on komisjoni 2011. aasta töökava strateegilise algatuse osaga.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

2009. ja 2010. aastal peeti kaks üldist avalikku konsultatsiooni ning 2010. aastal korraldati ka spetsiifilisem konsulteerimine riikide asutuste, Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide, sidusrühmade organisatsioonide ning foorumite ja konsortsiumidega. 2009. aastal võeti vastu valge raamat „IKT standardimise ajakohastamine ELis – edasised sammud”.

Käesolev määrus toetub sõltumatu ekspertrühma tööle; Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühm (EXPRESS) koosnes 30 eksperdist, kes esindasid Euroopa, eri riikide ja rahvusvahelisi standardiorganisatsioone, tööstust, VKEsid, valitsusväliseid organisatsioone, ametiühinguid, teadusasutusi, foorume ja konsortsiume ning ELi liikmesriikide riigiasutusi. EXPRESS esitas 2010. aasta veebruaris Euroopa Komisjonile oma aruande „Standardimine konkurentsivõimelise ja innovaatilise Euroopa heaks – visioon aastaks 2020”.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Lõpuks väljavalitud poliitikavalikute aluseks on konsultatsioonide käigus esitatud vastused, valge raamat „IKT standardimise ajakohastamine ELis – edasised sammud”, EXPRESSi aruanne „Standardimine konkurentsivõimelise ja innovaatilise Euroopa heaks: visioon aastaks 2020” ja Euroopa Parlamendi raport.

Ajavahemikus 23.3.2010–21.05.2010 toimus internetis avalik arutelu. Komisjon sai 483 vastust. Tulemustega saab tutvuda aadressil http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/public-consultation/index_et.htm.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

· Mõju hindamine

Mõju hindamine ja selle kommenteeritud kokkuvõte kirjeldavad erinevaid variante.

Tulemuslikkuse, tõhususe ja kooskõla kriteeriumitele vastavad ainult poliitikavalikute 1.A (tähtaegade seadmine Euroopa standardite koostamisele) ja 1.C (harmoneeritud standardite ja muude komisjoni taotletud Euroopa standardite puhul rakendatav kord muudetakse selgemaks ja lihtsamaks) kombinatsioon ning poliitikavalikud 2.C (VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide positsiooni tugevdamine Euroopa standardiorganisatsioonides, pakkudes neile tegevustoetust) ja 3.B (riigihangetes foorumite ja konsortsiumide standarditele viitamine). Seepärast on käesoleva ettepaneku aluseks võetud need neli varianti.

Komisjon korraldas tööprogrammis nimetatud mõju hindamise, mille aruande leiab veebilehelt http://ec.europa.eu/enterprise/policies/european-standards/index_et.htm.

3. Ettepaneku õiguslik külg

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

1. Koostöö riikide standardiorganisatsioonide vahel muutub läbipaistvamaks.

2. Kui konkreetses valdkonnas ei ole Euroopa standardeid, kui need ei ole turgudel levinud või kui need standardid on iganenud, muutub teiste organisatsioonide koostatud standardite kasutamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riigihangetes võimalikuks tingimusel, et need standardid vastavad rahvusvahelist standardimisprotsessi käsitlevate WTO põhimõtete põhjal kehtestatud kriteeriumitele.

3. Parandatakse planeerimist: komisjon koostab aastase töökava, milles määratletakse Euroopa standardimisprioriteedid ja vajalikud mandaadid.

4. VKEd ja ühiskondlikud sidusrühmad peaksid Euroopa standardimises olema paremini esindatud ning ühtlasi tagatakse rahaline toetus VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavatele organisatsioonidele.

5. Komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide halduskoormust vähendatakse, näiteks lihtsustades otsustavalt ühekordseid makseid, mida tuleb selgelt lahus hoida tegelike rakenduskulude kontrollimisest. Käesoleva ettepanekuga liigutakse tulemuspõhise süsteemi suunas, mis rajaneb kokkulepitud näitajatel ja eesmärkidel (väljundid ja tulemused). Standardite koostamise protsessi kiirus ja tõhusus võiksid olla üks selline eesmärk.

6. Kuigi transpordi, logistika, postiteenuste ning elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul kasutatakse Euroopa standardeid juba laialdaselt, ei ole vabatahtlike Euroopa standardite roll teenuste ühisturu väljakujundamisel olnud sugugi nii kaalukas. Seepärast hõlmab käesoleva ettepaneku reguleerimisala ka teenusestandardeid, et anda komisjonile võimalus väljastada mandaate, millega taotletakse Euroopa teenusestandardite väljatöötamist, ja rahastada osa sellise väljatöötamise kuludest.

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el.

Euroopa standardid toetavad ühtse turu loomist käsitlevaid Euroopa õigusakte ja aitavad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Tootestandardite harmoneerimine Euroopa tasandil aitab üle saada tehnilistest kaubandustõketest, mida eri riikide omavahel vastuolus olevad standardid võivad põhjustada. Seega tuleb Euroopa tasandil standardimisega seotud probleemid ka lahendada Euroopa tasandil.

ELi meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmis(t)el põhjus(t)el.

Liikmesriigid ei suuda vähendada erinevate riiklike tootestandardite tekitatud ELi-siseseid kaubandustõkkeid ega seega saavutada siseturu toimimise eesmärki piisavas ulatuses. Seepärast leiti, et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning kõnealuse probleemi ulatust ja mõju arvestades on asjakohane püüda seda eesmärki saavutada ELi tasandil.

Euroopa standardid mängivad tööstustoodete siseturu toimimises väga olulist rolli. Need asendavad eri riikide sageli omavahel vastuolus olevaid standardeid, mis võivad oma vastuolulisusega põhjustada tehnilisi takistusi riigi turule sisenemisel. Harmoneeritud standardid tagavad, et tooted vastavad ELi õigusnormides sätestatud olulistele nõuetele. Vastavus Euroopa harmoneeritud standardile tagab tooteohutuse nõuetekohase taseme. Harmoneeritud standardite järgimine on siiski endiselt vabatahtlik ning tootja võib kasutada ka muid tehnilisi lahendusi, mis näitavad, et tema toode vastab olulistele nõuetele.

Mõju hindamise käigus heideti subsidiaarsusega seotud põhjustel kõrvale mitu mitteseadusandlikku võimalust; üksikasjalikumad selgitused on esitatud mõjuhinnangus.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Ettepanekus käsitletakse ainult standardimist Euroopa tasandil ja riikide standardiorganisatsioonide vahelist koostööd, et selle toel vältida eri riikide omavahel vastuolus olevate standardite olemasolu.

Käesolev ettepanek ei põhjusta ettevõtjatele, riikide valitsustele, piirkondlikele ja kohalikele ametivõimudele ega kodanikele mingit täiendavat halduskoormust.

· Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el:

Väljapakutud valikud ega lihtsustamine ei eelda liikmesriikide õigusnormide muutmist. Kõnealune vahend puudutab ainult Euroopa standardiorganisatsioone, koostööd riikide standardiorganisatsioonide vahel, VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide kaasamist Euroopa standardimisse ning komisjoni. Seetõttu ei oleks direktiiv sellisel juhul asjakohane vahend.

Õiguslik vahend peaks seega olema üldiselt kohaldatav, seda eelkõige foorumite ja konsortsiumide standardite riigihangetes kasutamise puhul – see osa peaks olema vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Lisaks sisaldab õiguslik vahend hulka kohustusi, mis peaksid olema Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide, VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi Euroopa standardimises esindavate organisatsioonide ja komisjoni suhtes vahetult kohaldatavad. Seepärast on määrus kõige asjakohasem õiguslik vahend. Teised võimalused ei oleks kavandatud eesmärkide saavutamiseks piisavad.

4. Mõju eelarvele

Mõju eelarvele on esitatud finantsselgituses.

5. Lisateave

· Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide lihtsustamine.

Standardimist laiendatakse teenustele. Finantsjuhtimist lihtsustatakse. Täpsem teave on esitatud allpool.

Ettepanek on ELi acquis communautaire'i ajakohastamist ja lihtsustamist käsitleva komisjoni programmi ning komisjoni töö- ja õigusloomeprogrammi osa (viitenumber 2010/ENTR/0021).

· Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmisega kaasneb seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine.

· Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit.

· Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.

· Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Käesoleva ettepaneku eesmärk on vaadata läbi ja koondada järgmised dokumendid:

1. Nõukogu otsus 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas; kehtetuks tunnistatakse peaaegu kõik selle (vananenud) sätted ning kehtestatakse uus süsteem, mis võimaldab riigihangetes kasutada IKT standardeid, mille on välja töötanud muud asutused kui Euroopa standardiorganisatsioonid.

2. Direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kõik artiklid, mis käsitlevad tehniliste eeskirjade eelnõudest teatamist, jäävad käesoleva ettepaneku reguleerimisalast välja ja neid ei muudeta): Euroopa standardimiskoostöö laiendatakse teenustele, riikide standardiorganisatsioonide koostöö muutub läbipaistvamaks, paraneb VKEde ja ühiskondlike sidusrühmade esindatus Euroopa standardimises ning tagatakse rahaline toetus VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavatele organisatsioonidele.

3. Otsus nr 1673/2006/EÜ Euroopa standardimise rahastamise kohta. Selle otsuse peamisi põhimõtteid ei muudeta, kuid lisatakse mõned uued aspektid, mis on kooskõlas kavandatava uue finantsmäärusega. Komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide halduskoormust vähendatakse, näiteks lihtsustades otsustavalt ühekordseid makseid, mida tuleb selgelt lahus hoida tegelike rakenduskulude kontrollimisest. Käesoleva ettepanekuga liigutakse tulemuspõhise süsteemi suunas, mis rajaneb kokkulepitud näitajatel ja eesmärkidel (väljundid ja tulemused). Standardite koostamise protsessi kiirus ja tõhusus on üks selline eesmärk.

2011/0150 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Standardimise esmane eesmärk on määratleda vabatahtlikud tehnilised kirjeldused või kvaliteedinõuded, millele võiksid vastata praegused või tulevased tooted, tootmisprotsessid või teenused. Standardimine võib hõlmata mitmesuguseid valdkondi, näiteks konkreetse toote eri kvaliteediklasside või suuruste standardimine või tehniliste kirjelduste standardimine toote- või teenuseturgudel, kus on olulised kokkusobivus ja koostalitlusvõime teiste toodete või süsteemidega.

(2) Euroopa standardimine aitab parandada ettevõtete konkurentsivõimet, hõlbustades eelkõige kaupade ja teenuste vaba liikumist, võrkude koostalitlusvõimet, kommunikatsiooni, tehnika arengut ja innovatsiooni. Standardid avaldavad majandusele tavaliselt märkimisväärselt soodsat mõju, soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist, uute ja parandatud toodete/turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. Standardite kasutamine suurendab seega tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues kasu majandusele tervikuna. Standarditega saab hoida ja parandada kvaliteeditaset, anda teavet ning tagada koostalitlusvõime ja kokkusobivuse, suurendades seeläbi väärtust tarbijate jaoks.

(3) Euroopa standardeid peaksid ka edaspidi vastu võtma Euroopa standardiorganisatsioonid: Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI).

(4) Euroopa standardid mängivad siseturul väga olulist rolli, kuna eeldatakse, et turustatavad tooted vastavad ELi ühtlustamise õigusaktidega nende suhtes kehtestatud olulistele nõuetele.

(5) Euroopa standardimist reguleerib konkreetne õigusraamistik, mis koosneb kolmest õigusaktist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord,[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1673/2006/EÜ Euroopa standardimise rahastamise kohta[3] ja nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsus 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas[4]. Praegune õigusraamistik ei ole viimastel aastakümnetel Euroopa standardimises toimunud arenguga kaasas käinud. Seepärast tuleks kõnealust õiguslikku raamistikku lihtsustada ja kohandada, et võtta arvesse standardimise uusi aspekte ning selle kaudu ka Euroopa standardimise viimaseid arengusuundi ja edasisi ülesandeid. Eelkõige puudutab see teenusestandardite koostamist ja lisaks ametlikele standarditele ka muude standardimistoodete arengut.

(6) Standardite ja standardimise kui ELi poliitika elluviimise vahendite tõhususe tagamine eeldab tulemuslikku ja tõhusat standardimissüsteemi, mis moodustaks paindliku ja läbipaistva raamistiku kõigi osaliste vahelise konsensuse saavutamiseks ja mis oleks ka rahaliselt jätkusuutlik.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul[5] on kehtestatud üldsätted, mis lihtsustavad teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist, säilitades samas teenuste kõrge kvaliteedi. Direktiiv kohustab liikmesriike koostöös komisjoniga soodustama vabatahtlike Euroopa standardite väljatöötamist, et hõlbustada eri liikmesriikides teenuseosutajate pakutavate teenuste vastavust ning edendada teenuse kasutajatele teabe andmist ja teenuste osutamise kvaliteeti. Direktiiv 98/34/EÜ kehtib siiski ainult toodete suhtes ega hõlma otsesõnu teenusestandardeid. Samas ei ole teenuste ja kaupade vahele selge piiri tõmbamine siseturul enam nii oluline. Tegelikult ei ole alati võimalik tootestandardeid teenusestandarditest selgelt eristada. Paljud tootestandardid sisaldavad teenusekomponenti ning teenusestandardid hõlmavad tihti osaliselt ka tooteid. Seega tuleb õiguslikku raamistikku uute oludega kohandada ja laiendada selle reguleerimisala ka teenusestandarditele.

(8) Vabatahtlike teenusestandardite koostamine peaks lähtuma turust, seadma esikohale nende ettevõtjate ja sidusrühmade vajadused, keda standard otseselt või kaudselt mõjutab, arvestama üldsuse huvidega ja põhinema konsensusel. Keskenduda tuleks peamiselt toodete ja protsessidega seotud teenustele.

(9) Euroopa standardiorganisatsioonide suhtes kohaldatakse konkurentsiõigust, kuivõrd neid võib lugeda ettevõtjaks või ettevõtjate ühenduseks aluslepingu artiklite 101 ja 102 tähenduses.

(10) Euroopa Liidus võtavad riiklikke standardeid vastu riikide standardiorganisatsioonid, mille tagajärjeks võib olla omavahel vastuolus olevate standardite kehtimine ja tehnilised takistused siseturul. Seetõttu on siseturu ja ELis toimuva standardimise tõhususe huvides vaja säilitada riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel senine korrapärane teabevahetus praeguse ja edaspidise standardimistegevuse üle. Kõnealune teabevahetus peaks toimuma kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisaga, mis kiideti heaks nõukogu 10. detsembri 1979. aasta otsusega nr 80/271/EMÜ aastatel 1973–1979 toimunud kaubandusläbirääkimistest tulenenud mitmepoolsete lepingute sõlmimise kohta[6].

(11) Riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vaheline korrapärane teabevahetus ei tohiks takistada standardiorganisatsioone täitmast muid kohustusi ja ülesandeid ega järgimast tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisa sätteid.

(12) Standardid aitavad Euroopa poliitikal tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, elanikkonna vananemine ja üldine innovatsioon. Edendades neil laienevatel turgudel toodete ja tehnoloogiate Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võib Euroopa luua oma ettevõtete jaoks konkurentsieelise ja soodustada kaubavahetust.

(13) Standardid on ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oluline töövahend, kuid nood ei ole standardimissüsteemi piisavalt kaasatud ja seega on oht, et standardid ei arvesta VKEde vajaduste ja huvidega. Seetõttu on oluline suurendada nende esindatust ja osalemist standardimisprotsessis, eriti tehnilistes komiteedes.

(14) Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd standardimistegevuses üldiselt alaesindatud, seda eelkõige Euroopa tasandil. Seega peaks käesolev määrus tagama, et VKEd oleksid Euroopa standardimisprotsessis asjakohaselt esindatud vajaliku kvalifikatsiooniga üksuse näol.

(15) Standardid võivad avaldada laialdast mõju ühiskonnale, eelkõige kodanike turvalisusele ja heaolule, võrkude tõhususele, keskkonnale, juurdepääsule ja muudele üldistele poliitikavaldkondadele. Seepärast on oluline tagada, et ühiskondlike sidusrühmade rolli ja panust standardite väljatöötamisel tugevdatakse, toetades organisatsioone, kes esindavad tarbijate, ühiskondlike sidusrühmade ja keskkonnahuve.

(16) Kui võimalik, tuleks standardites arvestada sellega, milline on toote või teenuse keskkonnamõju kogu tema olelusringi jooksul. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on välja töötanud olulised ja üldsusele kättesaadavad vahendid sellise mõju hindamiseks kogu olelustsükli ajal.

(17) Komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahelise koostöö elujõulisus eeldab tulevaste standardite koostamise taotluste hoolikat kavandamist. Sellist kavandamist saaks parandada eelkõige huvitatud poolte panuse kaudu. Direktiiviga 98/34/EÜ on juba ette nähtud võimalus taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardite väljatöötamist ja seega on otstarbekas parandada kõnealust kavandamist ja muuta see selgemaks aastase töökavaga, mis peaks sisaldama ülevaadet kõigist standardite koostamise taotlustest, mille komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidele esitada.

(18) Mitmes direktiivis toodete turuleviimise tingimuste harmoneerimise kohta on täpsustatud, et komisjon võib taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid võtaksid vastu harmoneeritud Euroopa standardid, millele toetudes võib eeldada, et toode vastab kehtivatele olulistele nõuetele. Mitu sellist õigusakti sisaldab siiski ka hulka sätteid neid standardeid puudutavate vastuväidete kohta juhul, kui standardid ei hõlma või ei hõlma täielikult kõiki kohaldatavaid nõudeid. Ettevõtjate ja Euroopa standardiorganisatsioonid jaoks ebakindlust tekitavaid vastuolulisi sätteid sisaldavad eelkõige järgmised õigusaktid: nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[7] nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta,[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta,[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta,[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiiv 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta,[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta[15] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/23/EÜ mitteautomaatkaalude kohta[16]. Seepärast peaks käesolev määrus sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ[17]) sätestatud ühtset korda ning kustutada tuleks nende direktiivide asjaomased sätted.

(19) Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid standardeid võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks standardid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused,[18] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta[19] on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised kirjeldused, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele või samaväärsetele materjalidele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardeid koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete tehnilised kirjeldused võiksid viidata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standarditele, et käia kaasas selle valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni.

(20) Mõningate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljatöötamisel ei lähtuta tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas sätestatud kriteeriumitest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljavalimise kord, mida võib riigihangetes kasutada, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha tunnuste loetelu kujul ette nõuded sellistele standarditele ja nendega seotud standardimisprotsessidele. Nimetatud tunnused peaksid põhinema Maailma Kaubandusorganisatsioonis rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide jaoks väljatöötatud kriteeriumitel ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu.

(21) Innovatsiooni ja standardlahenduste vahelise konkurentsi toetamise huvides ei tohiks ühe konkreetse tehnilise kirjelduse tunnustamine tähendada seda, et konkureerivat tehnilist kirjeldust ei saa käesoleva määruse sätete kohaselt tunnustada. Tunnustamisel tuleks lähtuda sellest, kas tingimused on täidetud ja tehniline kirjeldus on saavutanud turul vastuvõetavuse miinimumtaseme. „Turul vastuvõetavust” ei tohiks võrdsustada laialdase kasutuselevõtuga turul.

(22) Valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja ELi institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm,[20] mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused.

(23) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas võib tekkida olukord, kus on otstarbekas toetada ELi tasandil kindlate standardite kasutamist või nõuda nende täitmist, et tagada ühtsel turul koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust. Samuti võib juhtuda, et konkreetsed Euroopa standardid ei vasta enam tarbijate vajadustele või takistavad tehnoloogia arengut. Seepärast on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta[21] sätestatud, et komisjon võib vajadusel paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standardeid, panna kokku nimekiri Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standarditest ja/või spetsifikatsioonidest, et soodustada nende kasutamist või muuta nende rakendamine kohustuslikuks, või kõrvaldada standardeid ja/või spetsifikatsioone sellisest nimekirjast.

(24) Käesolev määrus ei tohiks takistada Euroopa standardiorganisatsioone ka edaspidi koostamast info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardeid ning tihendamast koostööd teiste standardite väljatöötamisega tegelevate organitega eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas, et tagada standardite ja spetsifikatsioonide kohaldamisel järjepidevus ning vältida killustatust ja dubleerimist.

(25) Otsusega 1673/2006/EÜ on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad Euroopa Liidu osalemist Euroopa standardimise rahastamises, et seeläbi tagada Euroopa standardite ja muude Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamine ja läbivaatamine ELi eesmärke, õigusakte ja poliitikat toetaval moel. Haldusliku ja eelarvelise lihtsustamise seisukohast on otstarbekas lisada nimetatud otsuse sätted käesolevasse määrusesse kooskõlas kavandatava uue finantsmäärusega.

(26) Kuna Euroopa standardimine puudutab ELi poliitikavaldkondi ja õigusakte väga laiaulatuslikult ja standardimistegevused on väga erinevad, tuleks ette näha erinevad rahastamise menetlused. Peamiselt on tegu pakkumiskutseteta toetustega, mis eraldatakse Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidele vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[22] artikli 110 lõike 1 teisele lõigule ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[23] artikli 168 lõike 1 punktile d. Lisaks peaks samu sätteid kohaldama ka organisatsioonide suhtes, keda ei loeta käesolevas määruses Euroopa standardiorganisatsioonideks, kuid kellele on põhiõigusaktiga antud mandaat ja kellele on usaldatud Euroopa standardimist toetav eeltöö koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega.

(27) Kuivõrd Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad jätkuvalt ELi tegevust, peaksid neil olema tõhusalt ja tulemuslikult toimivad peasekretariaadid. Sellest tulenevalt peaks komisjonil olema lubatud anda kõnealustele Euroopa üldistes huvides tegutsevatele organisatsioonidele toetusi, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikes 2 osutatud iga-aastase vähendamise põhimõtet.

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 1639/2006/EÜ millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013),[24] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1926/2006/EÜ millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007—2013,[25] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta[26] on juba ette nähtud võimalus pakkuda rahalist toetust Euroopa organisatsioonidele, kes esindavad standardimises VKEsid, tarbijaid ja keskkonnahuve, ning eritoetust organisatsioonidele, kes esindavad standardimises ühiskondlikke huve. Otsuse nr 1639/2006/EÜ, otsuse nr 1926/2006/EÜ ja määruse (EÜ) nr 614/2007 kohane rahastamine lõpeb 31. detsembril 2013. Euroopa standardimise arengu jaoks on äärmiselt tähtis, et VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavate Euroopa organisatsioonide aktiivset osalust ka edaspidi toetataks ja julgustataks. Sellised organisatsioonid tegutsevad Euroopa üldistes huvides ning moodustavad tänu konkreetsele mandaadile, mille riikide mittetulundusorganisatsioonid on neile andnud, Euroopa võrgustiku, mis esindab liikmesriikides tegutsevaid mittetulundusühinguid ning toetab aluslepingute eesmärkidele vastavaid põhimõtteid ja poliitikat. Euroopa standardimises VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavatel Euroopa organisatsioonidel on tulenevalt oma tegutsemiskeskkonnast ja põhikirjalistest eesmärkidest ELi tegevuses ja poliitikas alaline ja oluline roll. Seetõttu peaks komisjonil olema võimalik anda kõnealustele organisatsioonidele ka edaspidi toetust, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikes 2 osutatud iga-aastase vähendamise põhimõtet.

(29) Standardimistegevuse rahastamine peaks katma ka standardite või muude standardimistoodetega seotud ettevalmistus- ja lisatöö raames tehtud kulutusi. See on vajalik peamiselt uurimistegevuse, õigusakte ettevalmistavate dokumentide, laboritevaheliste katsete ning standardite valideerimise ja hindamise puhul. Lisaks peab standardimise edendamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelises plaanis jätkuma läbi koostöö- ja tehnilise abi programmide kolmandate riikidega. Selleks, et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja tõsta ELi ettevõtete konkurentsivõimet, peaks olema võimalik anda toetusi muudele asutustele, mis valitakse välja pakkumiskutsega või vajadusel lepingute sõlmimise teel.

(30) ELi rahastamise eesmärgiks peaks olema standardite või muude standardimistoodete väljatöötamine, nende kasutamise hõlbustamine ettevõtetele nende tõlkimise kaudu ELi ametlikesse keeltesse, Euroopa standardimissüsteemi ühtsuse suurendamine ning kõigile ELi turul tegutsevatele isikutele õiglase ja läbipaistva juurdepääsu tagamine Euroopa standarditele. See on eriti tähtis juhtudel, mil standardite kasutamine võimaldab järgida ELi õigusakte.

(31) Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks peab olema võimalik kasutada sobivat ekspertabi, eelkõige auditite ja finantsjuhtimise osas, aga ka haldustuge kohaldamise hõlbustamiseks, ning hinnata regulaarselt ELi toetust saanud tegevuse asjakohasust, et olla kindel sellise tegevuse kasulikkuses ja mõjus.

(32) Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida pettust ja eeskirjade eiramist ning nõuda tagasi alusetult makstud summad vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[27] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[28] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[29].

(33) Selleks, et ajakohastada Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirju, kohandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite tunnustamist tehnika arenguga ning kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavaid organisatsioone käsitlevaid kriteeriume seoses nende mittetulunduslikkuse ja representatiivsusega, tuleks käesoleva määruse lisade muutmiseks delegeerida komisjonile volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas aluslepingu artikliga 290. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil.

(34) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(35) Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[30].

(36) Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul ei ole viidet harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, mis tähendab, et asjaomase standardi põhjal ei saanud veel eeldada vastavust kohaldatavates ELi ühtlustamise õigusaktides sätestatud olulistele nõuetele.

(37) Rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul on viide harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud, tuleks kasutada uurimismenetlust, sest selline otsus võib mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.

(38) Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada standardimist Euroopa tasandil ning standardimise ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39) Seepärast tuleks direktiive 98/34/EÜ, 89/686/EMÜ, 93/15/EMÜ, 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ vastavalt muuta.

(40) Otsus nr 1673/2006/EÜ ja otsus 87/95/EMÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Üldsätted

Artikkel 1  Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide ja komisjoni koostööks, ELi õigusakte ja poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamiseks ja Euroopa standardimise rahastamiseks.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „standard” – tehniline spetsifikatsioon korduvaks või pidevaks kasutuseks, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:

a)      „rahvusvaheline standard” – standard, mille on vastu võtnud rahvusvaheline standardiorganisatsioon;

b)      „Euroopa standard” – standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon;

c)      „harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal ELi ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks;

d)      „riiklik standard” – standard, mille on vastu võtnud riigi standardiorganisatsioon;

e)      „IKT standard” – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standard.

2. „Euroopa standardimisdokument” – mis tahes muu tehniline spetsifikatsioon peale Euroopa standardi, mille Euroopa standardiorganisatsioon on vastu võtnud korduvaks või pidevaks kasutuseks ja mille järgimine ei ole kohustuslik;

3. „standardieelnõu” – teatavat teemat käsitlevate tehniliste spetsifikatsioonide teksti sisaldav dokument, mis kavatsetakse vastavalt asjakohasele standardimismenetlusele vastu võtta niisugusena, nagu see on pärast ettevalmistamist ja märkusteks või kontrollimiseks üldsusele saatmist;

4. „tehniline spetsifikatsioon” – spetsifikatsioon dokumendis, millega kehtestatakse kas:

a)      omadused, mis peavad tootel olema, sealhulgas kvaliteet, toimimine, koostalitlusvõime, ohutus või mõõtmed, kaasa arvatud selle toote suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all toodet müüakse, terminite, sümbolite, katsetamise ja katsetusviiside, pakendamise, tähistamise või märgistamisega ja vastavushindamise korraga;

b)      tootmismeetodid ja -protsessid, mida kasutatakse aluslepingu artikli 38 lõikes 1 osutatud põllumajandustoodete, inimtarbeks ja loomadele mõeldud toodete ning ravimite puhul, samuti teiste toodete tootmismeetodid ja -protsessid, kui need mõjutavad toodete omadusi;

c)      omadused, mis peavad teenusel olema, sealhulgas kvaliteet, toimimine, koostalitlusvõime, ohutus, kaasa arvatud teenusepakkuja suhtes kohaldatavad nõuded seoses teabega, mida tuleb teenuse kasutajale anda vastavalt direktiivi 2006/123/EÜ artikli 22 lõigetele 1–3;

d)      meetodid ja kriteeriumid, mille toel hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 305/2011 (millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ)[31] artikli 2 lõikes 1 määratletud ehitustoodete toimivust võrreldes nende oluliste omadustega;

5. „toode” – iga tööstuslikult valmistatud toode ja põllumajandustoode, ka kalatoode;

6. „teenus” – aluslepingu artiklis 57 nimetatud mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest;

7. „Euroopa standardiorganisatsioon” – I lisas nimetatud organisatsioon;

8. „rahvusvaheline standardiorganisatsioon” – Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC) ja Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU).

II peatükk Läbipaistvus ja sidusrühmade osalemine

Artikkel 3  Standardiorganisatsioonide töökavade läbipaistvus

1. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid koostavad vähemalt kord aastas oma töökavad. Töökava sisaldab teavet standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kohta, mille ettevalmistamise või muutmisega organisatsioon kavatseb tegelema hakata või tegeleb ja mis ta on eelmisel perioodil vastu võtnud, kui tegemist ei ole rahvusvaheliste või Euroopa standardite identse või samaväärse ülevõtmisega.

2. Töökavas märgitakse iga standardi ja Euroopa standardimisdokumendi kohta:

a)      teema;

b)      etapp, millesse standardite ja Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamisel on jõutud;

c)      viited aluseks võetud rahvusvahelistele standarditele.

3. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid avaldavad oma töökavad oma veebisaidil või muul avalikul veebisaidil ning teatavad oma töökava olemasolust standardimistegevust käsitlevas riigi või vajadusel Euroopa trükises.

4. Hiljemalt oma töökava avaldamise ajal teatavad Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid selle olemasolust ka teistele Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidele ning komisjonile.

5. Riikide standardiorganisatsioonid ei saa olla vastu standardimiseks Euroopa standardiorganisatsiooni töökavasse võetud teemale.

Artikkel 4  Standardite läbipaistvus

1. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid saadavad kõik riiklikud standardieelnõud, Euroopa standardieelnõud ja Euroopa standardimisdokumentide eelnõud teistele Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidele ja komisjonile, kui need selleks soovi avaldavad.

2. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid vastavad kiiresti teistelt Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidelt ja komisjonilt selliste eelnõude kohta saadud märkustele ja võtavad neid asjakohaselt arvesse.

3. Riikide standardiorganisatsioonid tagavad, et:

a)      standardieelnõude avaldamine toimub selliselt, et teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare;

b)      muud riigi standardiorganisatsioonid saavad kavandatud tegevuses passiivselt või aktiivselt osaleda, saates selleks kohale vaatleja.

Artikkel 5  Sidusrühmade osalemine Euroopa standardimises

1. Euroopa standardiorganisatsioonid tagavad, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi „VKEd”), tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on eelkõige III lisas osutatud organisatsioonide kaudu asjakohaselt esindatud poliitika väljatöötamises ja vähemalt järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:

a)      ettepanekute tegemine uute tööteemade kohta ja nende heakskiitmine;

b)      tehniline arutelu ettepanekute üle;

c)      kommentaaride esitamine eelnõude kohta;

d)      olemasolevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide läbivaatamine;

e)      vastuvõetud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide levitamine ja neist informeerimine.

2. Euroopa standardiorganisatsioonid tagavad, et ettevõtted, teaduskeskused ja ülikoolid ning muud juriidilised isikud on tehnilisel tasemel piisavalt esindatud tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida EL on rahastanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.

III peatükk ELi õigusakte ja poliitikat toetavad Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid

Artikkel 6 Euroopa standardimist käsitlev komisjoni töökava

1. Komisjon võtab vastu iga-aastase Euroopa standardimist käsitleva töökava, milles märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist ta kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda vastavalt artiklile 7.

2. Lõikes 1 osutatud Euroopa standardimist käsitlevas töökavas määratletakse nende Euroopa standardite ja muude Euroopa standardimisdokumentide konkreetsed eesmärgid ja põhimõtted, mille kohta komisjon kavatseb esitada taotluse Euroopa standardiorganisatsioonidele. Kiireloomuliste asjaolude korral võib komisjon esitada taotluse ka ilma, et oleks sellest enne märku andnud.

Artikkel 7  Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavad standardimistaotlused

1. Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonidele taotluse koostada määratud tähtaja jooksul Euroopa standard või Euroopa standardimisdokument. Need peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ja toetuma konsensusele.

2. Asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon peab ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist vastama, kas ta võtab selle vastu.

3. Komisjon teatab asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.

4. Euroopa standardiorganisatsioonid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud dokumentide koostamiseks ettevõetud toimingutest.

Artikkel 8  Vastuväited harmoneeritud standarditele

1.           Kui liikmesriik leiab, et harmoneeritud standard ei vasta täielikult nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt katma ja mis on esitatud asjaomastes ELi õigusaktides, teatab ta sellest komisjonile.

2.           Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud vastuväide on põhjendatud, otsustab ta:

a)      jätta viited asjaomasele harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas avaldamata või avaldada need seal piirangutega;

b)      säilitada Euroopa Liidu Teatajas piirangutega viited asjaomasele harmoneeritud standardile või kõrvaldada need viited sealt.

3.           Komisjon teatab lõikes 2 osutatud otsusest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb vajadusel asjaomase harmoneeritud standardi läbivaatamist.

4.           Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

5.           Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 3 osutatud uurimismenetluse kohaselt.

IV peatükk IKT valdkonna standardid

Artikkel 9 Tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamine IKT valdkonnas

Direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riigiasutuse taotlusel või omal algatusel võib komisjon otsustada, et ta tunnustab IKT standarditena II lisas sätestatud nõuetele vastavaid tehnilisi spetsifikatsioone, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid.

Artikkel 10 IKT standardite kasutamine riigihangetes

Artiklis 9 osutatud IKT standardid loetakse direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ja määruses (EÜ) nr 2342/2002 osutatud ühisteks tehnilisteks spetsifikatsioonideks.

V peatükk Euroopa standardimise rahastamine

Artikkel 11 Standardiorganisatsioonide rahastamine ELi poolt

1.           EL võib rahastada Euroopa standardiorganisatsioonide järgmisi standardimisega seotud tegevusi:

a)      ELi poliitika ja õigusaktide toetamiseks vajalike Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamine ja läbivaatamine;

b)      Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kvaliteedi ning ELi poliitikale ja õigusaktidele vastavuse kontrollimine;

c)      Euroopa standardimisega seotud ettevalmistus- ja lisatööd, sh uuringud, koostöömeetmed, seminarid, hindamine, võrdlev analüüs, teadustöö, laboritöö, laboritevahelised katsed, vastavushindamised ning meetmed, millega tagatakse Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamisele ja läbivaatamisele kuluva aja lühendamine;

d)      Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide töö, sealhulgas poliitika väljatöötamine, standardimistegevuse koordineerimine, tehnilise töö teostamine ja teabe edastamine huvitatud isikutele;

e)      vajadusel ELi poliitikat ja õigusakte toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine ELi ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole ELi ametlikud keeled;

f)       Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate materjalide koostamine, sh kasutusjuhendite ja parimate tavadega seotud dokumentide koostamine ja teavitustegevus;

g)      tegevus, mille eesmärk on tehnilise abi programmid, koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa standardisüsteemi, Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide edendamine ja väärtustamine huvitatud osapoolte hulgas nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

2.           ELi toetust võib anda:

a)      riikide standardiorganisatsioonidele lõikes 1 osutatud standardimistoimingute jaoks, mida nad teostavad ühiselt koos Euroopa standardiorganisatsioonidega;

b)      muudele organisatsioonidele, kellele on usaldatud lõike 1 punktides a, c ja g osutatud toimingute elluviimine koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega.

Artikkel 12 Muude Euroopa organisatsioonide rahastamine ELi poolt

EL võib rahastada III lisas osutatud organisatsioonide järgmisi tegevusi:

a)      nende organisatsioonide toimimine ja tegevus, mis on seotud Euroopa ja rahvusvahelise standardimisega, sh tehnilise tööga ning teabe andmisega oma liikmetele ja teistele huvitatud isikutele;

b)      õiguslik ja tehniline ekspertteave, sh uuringud, et hinnata seda, kas eksisteerib vajadus Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide järele ning kuidas selliseid dokumente koostatakse;

c)      osalemine tehnilises töös, mis on seotud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise ja läbivaatamisega, kuivõrd see on vajalik ELi poliitika ja õigusaktide toetamiseks;

d)      Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kvaliteedi ning ELi poliitikale ja õigusaktidele vastavuse kontrollimine;

e)      Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide, standardeid käsitleva teabe ja nende kasutamise tutvustamine huvitatud isikutele ja VKEdele.

Artikkel 13 Rahastamiskord

1. EL pakub rahastamist järgmisel kujul:

a)      toetused ilma pakkumiskutseta või riigihanke tulemusena sõlmitud lepingud:

i)        Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidele artikli 11 lõikes 1 osutatud toimingute jaoks;

ii)       põhiõigusaktis määratletud asutustele määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 49 tähenduses, et nad saaksid teha koos Euroopa standardiorganisatsioonidega käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud tööd;

b)      pärast pakkumiskutset antavad toetused või riigihanke tulemusena sõlmitud lepingud teistele, artikli 11 lõike 2 punktis b osutatud asutustele, kes teevad koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega järgmist:

i)        artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamine ja läbivaatamine;

ii)       artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud ettevalmistus- ja lisatööd;

iii)      artikli 11 lõike 1 punktis g osutatud toimingud;

c)      toetused, mis antakse pärast pakkumiskutset III lisas osutatud organisatsioonidele, et nad saaksid teha artiklis 12 osutatud toiminguid.

2. Lõikes 1 osutatud organisatsioonide tegevust võib rahastada järgmiselt:

a)      toetus konkreetse toimingu jaoks;

b)      tegevustoetus Euroopa standardiorganisatsioonidele ja III lisas osutatud organisatsioonidele kooskõlas määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud eeskirjadega. Uuendamise korral ei vähendata tegevustoetust automaatselt.

3. Komisjon otsustab lõigetes 1 ja 2 osutatud rahastamiskorra, toetuste summad ning vajadusel rahastamise maksimaalsed protsendimäärad tegevuste kaupa.

4. Artikli 11 lõike 1 punktides a ja b osutatud standardimistegevuse eest ühekordse väljamaksena antav toetus makstakse välja siis, kui täidetud on järgmised tingimused (välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel):

a)      Euroopa standardid või Euroopa standardimisdokumendid, mida komisjon on taotlenud kooskõlas artikliga 7, võetakse vastu või vaadatakse läbi aja jooksul, mis ei ole pikem kui artiklis 7 osutatud taotluses märgitud ajavahemik;

b)      VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistöös asjakohaselt esindatud.

5. Koostöö ühised eesmärgid ning Euroopa standardiorganisatsioonidele ja III lisas osutatud organisatsioonidele antavate toetuste eraldamise haldus- ja finantstingimused määratakse kindlaks ühelt poolt komisjoni ja teiselt poolt nimetatud asutuste ja organisatsioonide vahel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kohaselt sõlmitavates partnerluse raamlepingutes. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste lepingute sõlmimisest.

Artikkel 14  Haldamine     

Eelarvepädeva institutsiooni poolt standardimistegevuseks määratud assigneeringud võivad katta ka ettevalmistuse, järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja hindamisega kaasnevaid halduskulusid, mis on otseselt vajalikud artiklite 11, 12 ja 13 rakendamiseks, sh kulud uuringutele, koosolekutele, teavitamis- ja kirjastustegevusele, teabevahetuseks tarvilikele infovõrkudele, samuti mis tahes muule haldus- või tehnilisele abile, mida komisjon standardimiseks võib kasutada.

Artikkel 15  ELi finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate toimingute elluviimisel kaitstakse ELi finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa kontrollimise ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning et juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva määruse alusel rahastatavate ELi toimingute puhul mõistetakse rikkumise all määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ELi õiguse mis tahes sätte rikkumist või lepingulise kohustuse mittetäitmist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3. Käesolevast määrusest tulenevates kokkulepetes ja lepingutes nähakse ette komisjoni või tema volitatud esindaja järelevalve ja finantskontroll ning Euroopa Kontrollikoja auditid (vajaduse korral kohapeal).

VI peatükk Delegeeritud õigusaktid, komitee ja aruandlus

Artikkel 16  Delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 17 vastu lisade muutmisega seotud delegeeritud õigusakte, et:

a)      ajakohastada I lisas esitatud Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirja;

b)      kohandada IKT valdkonna standardite tunnustamise II lisas esitatud kriteeriume vastavalt tehnika arengule;

c)      kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide suhtes kehtivaid III lisas esitatud kriteeriume vastavalt edasisele arengule seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega.

Artikkel 17 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 16 osutatud volitused antakse komisjonile kindlaksmääramata ajaks alates 1. jaanuarist 2013.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 16, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast neile kõnealusest õigusaktist teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 18  Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4. Kui komitee arvamust küsitakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse see menetlus ilma tulemusele jõudmata, kui komitee eesistuja arvamuse esitamisele seatud tähtaja jooksul sedasi otsustab või kui komitee liikmete enamik seda taotleb.

Artikkel 19 Aruanded

1. Euroopa standardiorganisatsioonid saadavad komisjonile iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, mis puudutab:

(a) artiklite 4, 5, 6, 11 ja 13 kohaldamist;

(b) VKEde, tarbijaorganisatsioonide ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade esindatust riikide standardiorganisatsioonides.

2. III lisas osutatud organisatsioonid, kelle tegevust on rahastatud käesoleva määruse kohaselt, saadavad komisjonile oma tegevuse kohta iga-aastase aruande. Aruanne sisaldab eelkõige üksikasjalikku teavet nende organisatsioonide liikmelisuse ja artiklis 12 osutatud toimingute kohta.

3. Hiljemalt 31. juuniks 2015 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes hinnatakse ELi rahastatava standardimistegevuse asjakohasust ELi poliitika ja õigusaktidega seotud nõuetest lähtuvalt.

VII peatükk Lõppsätted

Artikkel 20 Muudatused

1. Järgmised sätted jäetakse välja:

a)      direktiivi 89/686/EMÜ artikli 6 lõige 1;

b)      direktiivi 93/15/EMÜ artikkel 5;

c)      direktiivi 94/9/EÜ artikli 6 lõige 1;

d)      direktiivi 94/25/EÜ artikli 6 lõige 1;

e)      direktiivi 95/16/EÜ artikli 6 lõige 1;

f)       direktiivi 97/23/EÜ artikkel 6;

g)      direktiivi 2004/22/EÜ artikkel 14;

h)      direktiivi 2007/23/EÜ artikli 8 lõige 4;

i)       direktiivi 2009/105/EÜ artikkel 6;

j)       Direktiivi 2009/23/EÜ artikkel 7.

2. Direktiivi 98/34/EÜ muudetakse järgmiselt.

a)      välja jäetakse artikli 1 lõiked 6–10 ning artiklid 2, 3 ja 4;

b)      artikli 6 lõikest 1 jäetakse välja fraas „koos I ja II lisas nimetatud standardiorganite ja -asutuste esindajatega”;

c)      artikli 6 lõikest 3 jäetakse välja esimene taane;

d)      artikli 6 lõikest 4 jäetakse välja punktid a, b ja e;

e)      artiklis 11 asendatakse teine lause järgmisega: „Komisjon avaldab saadud teatiste iga-aastase statistika Euroopa Liidu Teatajas.”

f)       I ja II lisa jäetakse välja.

Artikkel 21 Riikide standardiorganisatsioonid

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma standardiorganisatsioonidest.

Komisjon avaldab riikide standardiorganisatsioonide nimekirja ja selle nimekirja uuendused Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22 Üleminekusätted

ELi õigusaktides, millega nähakse ette olulistele nõuetele vastavuse eeldus direktiivi 98/34/EÜ kohaselt vastuvõetud harmoneeritud standardite rakendamise kaudu, käsitatakse viiteid direktiivile 98/34/EÜ viidetena käesolevale määrusele, välja arvatud viited direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 loodud komiteele.

Kui mõne muu ELi õigusaktiga nähakse ette harmoneeritud standarditega seotud vastuväidete esitamise kord, ei kohaldata selle õigusakti suhtes käesoleva määruse artiklit 8.

Artikkel 23 Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1673/2006/EÜ ja otsus 87/95/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 24 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja                                                                       

I LISA

EUROOPA STANDARDIORGANISATSIOONID

1.         CEN – Euroopa Standardikomitee

2.         CENELEC – Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee

3.         ETSI – Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

II LISA

tehniliste SPETSIFIKATSIOONIDE tunnustamise nõuded IKT valdkonnas

1.           Tehnilised spetsifikatsioonid on turule vastuvõetavad ja nende rakendamine ei piira nende koostalitlusvõimet kehtivate Euroopa või rahvusvaheliste standarditega. Turule vastuvõetavust saab tõendada, esitades konkreetseid näiteid tehnilise spetsifikatsiooni nõuetekohase rakendamise kohta erinevate tarnijate poolt.

2.           Tehnilise spetsifikatsiooni koostab mittetulunduslik kutseühing, tööstus- või kaubandusliit või muu organisatsioon, kelle pädevusse kuulub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljatöötamine, kuid kes ei ole Euroopa, riiklik ega ka rahvusvaheline standardiorganisatsioon, kohaldades järgmistele kriteeriumidele vastavat menetlust:

a)       avatus:

tehniline kirjeldus koostatakse avatud otsustamisprotsessi raames, mis on juurdepääsetav kõikidele turul või turgudel tegutsevatele huvitatud ettevõtjatele, keda standard mõjutab;

b)      konsensus:

standardimisprotsess põhineb koostööl ja konsensusel ega soosi ühtegi sidusrühma. Konsensus eeldab üldist nõusolekut, mida iseloomustab olulise osa asjaomaste huvirühmade jätkuva vastuseisu puudumine olulistes küsimustes ning püüd võtta menetluse käigus arvesse kõikide huvirühmade seisukohti ja lahendada erimeelsused. Konsensus ei tähenda ühehäälset heakskiitu;

c)       läbipaistvus:

i)        kogu teave tehnilisi aspekte käsitlevate arutelude ja otsuste kohta arhiveeritakse ja identifitseeritakse;

ii)       üldsust teavitatakse sobivate ja kõigile kättesaadavate vahendite abil (uute) standardite koostamisest;

iii)      võrdsete õiguste tagamiseks on soovitav kaasata kõik sidusrühmad;

iv)      huvitatud isikute kommentaare võetakse arvesse ja neile vastatakse.

3.           Tehniline kirjeldus peab vastama järgmistele nõuetele:

a)       ajakohasus: avaldatud tehnilisele spetsifikatsioonile tagatakse pikaajaline tugi ja ajakohastamine;

b)      kättesaadavus: tehniline spetsifikatsioon tehakse mõistlikel tingimustel avalikkusele kättesaadavaks (sealhulgas mõistliku tasu eest või tasuta), et kõik saaksid seda rakendada ja kasutada;

c)       tehnilise spetsifikatsiooni rakendamiseks olulised intellektuaalomandi õigused on taotlejate jaoks litsentseeritud mõistlikel (õiglastel) ja mittediskrimineerivatel tingimustel ((F)RAND), mis hõlmab intellektuaalomandi õiguste omaja äranägemisel ka tasuta litsentside väljastamist nn olulise intellektuaalomandi puhul;

d)      asjakohasus:

i)        tehniline spetsifikatsioon on tõhus ja asjakohane;

ii)       tehniline spetsifikatsioon peab vastama turu vajadustele ja õigusaktides esitatud nõuetele;

e)       neutraalsus ja stabiilsus:

i)        tehniline spetsifikatsioon keskendub võimaluse korral tööpõhimõtte, mitte disaini või tunnuste kirjeldamisele;

ii)       tehniline spetsifikatsioon ei põhjusta turuhäireid ega piira rakendajate võimalusi edendada tehnilisest kirjeldusest lähtudes konkurentsi ja innovatsiooni;

iii)      spetsifikatsioonid lähtuvad uuenduslikest teaduse ja tehnoloogia saavutustest;

f)       kvaliteet:

i)        kvaliteet ja üksikasjade kirjeldus on tasemel, mis võimaldab välja töötada mitmesuguste koostalitlusvõimeliste toodete ja teenuste konkurentsivõimelisi rakendusi;

ii)       standarditud liidesed ei ole varjatud ning neid ei kontrolli keegi peale organisatsiooni, kes tehnilise spetsifikatsiooni vastu võttis.

III LISA

Euroopa sidusrühmade organisatsioonid

(a) Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses VKEsid:

i)        on valitsusvälised ja mittetulunduslikud;

ii)       nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad VKEde huvide esindamist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

iii)      vähemalt 2/3 liikmesriikide VKEsid esindavad mittetulunduslikud organisatsioonid on neid volitanud esindama VKEde huve Euroopa tasandil.

(b) Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses tarbijaid:

i)        on valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, mis ei sõltu tööstuse, kaubanduse, ettevõtluse või muudest vastandlikest huvidest;

ii)       nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad tarbijate huvide esindamist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

iii)      vähemalt 2/3 liikmesriikide mittetulunduslikud tarbijaorganisatsioonid on neid volitanud esindama tarbijate huve Euroopa tasandistandardimistegevuses.

(c) Euroopa organisatsioonid, kes kaitsevad Euroopa standardimistegevuses keskkonnahuve:

i)        on valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, mis ei sõltu tööstuse, kaubanduse, ettevõtluse või muudest vastandlikest huvidest;

ii)       nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad keskkonnahuvide kaitsmist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

iii)      vähemalt 2/3 liikmesriikide mittetulunduslikud keskkonnaorganisatsioonid on neid volitanud kaitsma keskkonnahuve Euroopa tasandi standardimistegevuses.

(d) Euroopa organisatsioonid, kes kaitsevad Euroopa standardimistegevuses ühiskondlikke huve:

i)        on valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, mis ei sõltu tööstuse, kaubanduse, ettevõtluse või muudest vastandlikest huvidest;

ii)       nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad ühiskondlike huvide kaitsmist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

iii)      vähemalt 2/3 liikmesriikide mittetulunduslikud sotsiaalorganisatsioonid on neid volitanud kaitsma ühiskondlikke huve Euroopa tasandi standardimistegevuses.

FINANTSSELGITUS

1.           Ettepaneku/algatuse raamistik

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku nimetus

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[32]) struktuurile

Jaotis 02 – Ettevõtlus – Peatükk 02 03: Kaupade siseturg ja valdkonnapoliitika põhimõtted

1.3. Ettepaneku liik

Ettepanek käsitleb olemasoleva meetme pikendamist.

Tuleb märkida, et käesolevas finantsselgituses sätestatud summad ei piira komisjoni ettepanekut 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Komisjon teeb ettepaneku selle meetme eelarveassigneeringute kohta iga-aastase eelarvemenetluse raames. Seega hõlmab käesolev finantsselgitus vaid ühte aastat (2013).

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku kaudu täidetakse

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1:

uuendada järjepidevalt olemasolevaid siseturualaseid õigusakte ning teha vajadusel ettepanekuid uute seadusandlike või mitteseadusandlike meetmete võtmiseks.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Ettepanekuga sätestatakse Euroopa standardimise üldraamistik. Ettepanek hõlmab mitut meedet, mis ei mõjuta eelarvet (nt Euroopa ja riiklike standardiorganisatsioonide ning komisjoni koostöö), aga ka õiguslikku alust, et rahastada osaliselt Euroopa standardiorganite (CEN, CENELEC ja ETSI) standardimisalast tegevust, ning õiguslikku alust VKEde, tarbijate, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavate Euroopa organisatsioonide rahaliseks toetamiseks.

Euroopa standardimissüsteemi osaline rahastamine Euroopa standardiorganite kaudu on siseturu jaoks eluliselt vajalik ning seda tuleb jätkata. Siiski tuleks süsteemi tõhustada. Ühelt poolt on võetud meetmeid, et kiirendada Euroopa standardite kehtestamist, mille koostamist komisjon on taotlenud. Kavas on kasutada finantsvahendeid, et ergutada Euroopa standardiorganeid otsima vaidlusaluste teemade puhul aktiivsemalt konsensust ja vaatama läbi teatavad sisemenetlused. Teiselt poolt taotleb käesolev ettepanek üleminekut oluliselt lihtsamale, kiiremale ja stabiilsemale korrale, et tõhustada ELi antava finantstoetuse kasutamist. Märkimisväärselt lihtsam ja vähem bürokraatlik kord vähendaks komisjoni ja toetuse saajate halduskoormust. Halduskoormus ei võimalda talitustel kasutada oma vahendeid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja meetmete õigeaegseks elluviimiseks, samal ajal kui Euroopa standardiorganitele toob see kaasa ülemäärase bürokraatia. Käesoleva ettepanekuga muudetakse Euroopa standardiorganite rahastamist. Ettepanek sisaldab võimalust viia rahastamine järkjärgult üle tulemuspõhisele süsteemile, mis rajaneb kokkulepitud näitajatel ja eesmärkidel (väljundid ja tulemused) ning lihtsustab kindlasummaliste maksete korda, mis tuleb hoida selgelt lahus tegelike rakenduskulude kontrollimisest.

Jätkata tuleks VKEde, tarbijate, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavate Euroopa organisatsioonide rahalist toetamist. Senini rahastati neid mitmesuguste programmide kaudu, millest enamik lõpeb 31. detsembril 2013. Seega oleks asjakohane seda süsteemi täiustada ja koondada toetused ühe õigusliku aluse alla. Kõnealuste toetuste abikõlblikkuse kriteeriumid ja kasutamistingimused ning rahalise toetuse liik viiakse vastavusse ja kohandatakse asjaomase sidusrühma erivajadustele, mis võimaldab näiteks anda ühes majandus- või ühiskondliku huvi valdkonnas tegevustoetust vaid ühele Euroopa organisatsioonile.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusele 1673/2006/EÜ (Euroopa standardimise rahastamise kohta) ei kohaldata Euroopa standardiorganite suhtes tegevtoetuste (mis finantsmääruse artikli 113 kohaselt ei ole kindlasummalised toetused) järk-järgulise vähendamise põhimõtet. Seda erandit tuleks kohaldada ka edaspidi.

Tegevustoetuse eesmärk on tagada organisatsioonile ajutine toetus, et võimaldada tal saavutada pikemas perspektiivis rahaline sõltumatus. Kirjeldatud vähendamise põhimõte oleks vastuolus ELi poliitikaga, mille kohaselt VKEde ja ühiskondlike sidusrühmade positsiooni tuleb tugevdada, et tagada nende kaasatus Euroopa standardimissüsteemi. Eeldades, et tulevikus koostatakse üha rohkem Euroopa standardeid, suureneb Euroopa standardimissüsteemis VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide töökoormus. Kõnealustel organisatsioonidel on tulenevalt oma tegutsemiskeskkonnast ja põhikirjalistest eesmärkidest ELi tegevuses ja poliitikas alaline ja oluline roll. Euroopa standardimise arengu jaoks on äärmiselt tähtis, et ka edaspidi toetataks ja julgustataks VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavate Euroopa organisatsioonide aktiivset osalust. Sellised organisatsioonid tegutsevad Euroopa üldistes huvides ning neist on kujunenud – tänu konkreetsele mandaadile, mille riikide mittetulundusorganisatsioonid on neile andnud, või ainuõigusele esindada VKEde ja ühiskondlike sidusrühmade huve – Euroopa võrgustik, mis esindab liikmesriikides tegutsevaid mittetulundusühinguid ning toetab aluslepingute eesmärkidele vastavaid põhimõtteid ja poliitikat. Euroopa standardimises VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavatel Euroopa organisatsioonidel on tulenevalt oma tegutsemiskeskkonnast ja põhikirjalistest eesmärkidest ELi tegevuses ja poliitikas alaline ja oluline roll. Lisaks kulub standardite koostamiseks 1 kuni 3 aastat, mis eeldab pikaajalist osalust tehnilises protsessis. Pidev ja aktiivne osalemine tehnilise komitee või töörühma tegevuses on ajamahukas ja hõlmab pikka perioodi. Seepärast on vaja laiendada erandit toetuse vähendamise põhimõttest ka teatavatele VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavatele Euroopa organisatsioonidele.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

1)      Komisjoni taotlustest lähtuvalt Euroopa standardiorganisatsioonide poolt vastuvõetud standardite arv;

2)      ajavahemik, mis kulub Euroopa standardiorganisatsioonidel Euroopa standardi koostamistaotluse vastuvõtmisest kuni standardi tegeliku kehtestamiseni;

3)      VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavate Euroopa organisatsioonide tegeliku osaluse määr Euroopa standardimisprotsessis;

4)      tegelikud muutused standardimise struktuuris ja haldamises ning nende mõju vastuvõetud standardite arvule, standardite koostamise kiirusele ning VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavate Euroopa organisatsioonide osalemisele Euroopa standardimisprotsessis.

1.5. Ettepaneku põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ettepanekus esitatud nõuded võib kokku võtta järgmiselt:

1)      Euroopa standardimistegevus on Euroopa poliitika ja õigusloome tähtis ja tõhus vahend. See on märkimisväärselt toetanud ning toetab ka edaspidi ühtse kaupade ja teenuste turu toimimist ning aitab vältida kaubandustõkete teket ELis. Seepärast peaksid Euroopa standardiorganisatsioonid jätkama oma tegevust Euroopa standardite koostamisel ning EL peaks nende tegevust kaasrahastama. Lisaks peaks õiguslik alus hõlmama mitte ainult toodete, vaid ka teenuste standardeid.

2)      ELi standardimistegevus toetab olulisel määral Euroopa majandust. Standardite kasutamine on ettevõtete jaoks võimas strateegiline vahend konkurentsivõime suurendamiseks. Seepärast on tähtis, et standardite koostamine peaks sammu üha kiireneva tootearendusega ning Euroopa standardeid tuleks koostada kiiremini.

3)      Standardid mõjutavad Euroopa ühiskonnas üha rohkemaid sidusrühmi, sh mitmesuguseid ärivaldkondi ja paljusid kodanikke isiklikul tasandil. Standard valmib selle loojate konsensuse tulemusena. Selleks et nii ettevõtted kui ka tarbijad standardit tunnustaksid, peab selle väljatöötamises osalema piisaval hulgal asjaosalisi. Ettepanek peaks tagama, et Euroopa standardimissüsteem oleks võimalikult kaasav, et kõik süsteemis osalevad partnerid väärtustaksid avatust, läbipaistvust ja teaduslikku kaalukust ning et standardimise struktuuri ja haldamist pidevalt täiustataks.

4)      Et tagada IKT lahenduste igakülgne kasutamine Euroopas ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste teenuste ja rakenduste koostoime, peavad vastavad standardid olema kättesaadavad. Valdkondades, mida Euroopa standardiorganisatsioonide tegevus ei hõlma, kus Euroopa standardiorganisatsioonide standardid ei ole saavutanud turul tunnustatust või on aegunud, peaksid etendama senisest suuremat rolli asjakohaste foorumite ja konsortsiumide koostatud asjakohased IKT standardid. Seega peaks neid standardeid ametlikult tunnustama, et ametiasutused saaksid neist riigihangete väljakuulutamisel lähtuda.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Euroopa standarditel on väga oluline roll tööstustoodete siseturu toimimises. Need asendavad eri riikide sageli omavahel vastuolus olevaid standardeid, mis võivad põhjustada tehnilisi takistusi riikide turgude toimimisele. Euroopa standardid võib omakorda jagada kahte kategooriasse:

a) Euroopa standardid, mis on välja töötatud komisjoni taotlusel ehk nn mandaadi põhjal, millega palutakse Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada normatiivsed tehnilised spetsifikatsioonid, mis vastaksid mandaadis osutatud nõuetele. Sellised standardid võib omakorda jagada kaheks:

– harmoneeritud Euroopa standardid, millega tagatakse, et tooted vastavad ELi õigusnormides sätestatud olulistele nõuetele. Vastavus harmoneeritud Euroopa standardile tagab tooteohutuse nõuetekohase taseme. Harmoneeritud standardite järgimine on siiski endiselt vabatahtlik ning tootja võib kasutada ka muid tehnilisi lahendusi näitamaks, et tema toode vastab olulistele nõuetele. Harmoneeritud standardite osakaal Euroopa standardite seas on viimasel kahel aastakümnel tõusnud 3,55 protsendilt 20 protsendile (2009);

– muud Euroopa poliitikat toetavad Euroopa standardid;

b) muud Euroopa standardid võetakse vastu väljaspool ELi õigusloomeprotsessi kas ettevõtjate, riikide standardiorganisatsioonide või muude sidusrühmade algatusel või komisjoni taotlusel.

Euroopa standardid ja eriti harmoneeritud standardid on kaupade siseturu toimimise alustala. Standardite koostamine on töö- ja ajamahukas ning sellega tegelevad riikide eksperdid. Seepärast on otsuses nr 1673/2006/EÜ sätestatud õiguslik alus Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide rahaliseks toetamiseks, et parandada harmoneeritud standardite kvaliteeti ning tutvustada Euroopa standardeid rahvusvahelisel tasandil. Euroopa Komisjon ja EFTA sõlmivad iga Euroopa standardiorganisatsiooniga partnerluse raamlepingu, millest lähtudes saab komisjonile esitada rahastamisettepanekuid. Partnerluse raamlepingus on sätestatud standardimistegevuse rahastamise haldus- ja finantseeskirjad ning rahalise toetuse eraldamise üldine taust ja tingimused. Käesolev ettepanek asendab otsuse nr 1673/2006/EÜ.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse hinnanguid, mis tehti seoses otsusega nr 1673/2006/EÜ ning millele on viidatud mõju hinnangus.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas muude asjakohaste vahenditega, sh kõigi mõjuhinnangu IV lisas loetletud õigusaktidega.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

Piiramatu kestusega ettepanek

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[33]

Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Koostöö ühised eesmärgid ning Euroopa standardiasutustele ja ettepanekus osutatud muudele organisatsioonidele antavate toetuste eraldamise haldus- ja finantstingimused määratakse kindlaks ühelt poolt komisjoni ja teiselt poolt nimetatud asutuste ja organisatsioonide vahel finantsmääruse ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kohaselt sõlmitavates partnerluse raamlepingutes. Raam- ja toetuslepingutes täpsustatakse järelevalve ja aruandluse eeskirjad.

Lisaks on Euroopa standardiasutused ja muud ettepanekus osutatud organisatsioonid käesoleva ettepaneku kohaselt kohustatud esitama komisjonile aastaaruande oma kohustuste täitmise kohta.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Euroopa standardiasutustel on tugev finantsbaas. Muudele ettepanekus osutatud organisatsioonidele suunatud pakkumiskutsed sisaldavad igasuguse finantsriski vältimiseks rahalisi valikukriteeriume. Seega ei tuvastatud mingit finantsriski.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ettenähtud kontrollimeetodid on sätestatud finantsmääruses ja määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002. Meetodid määratletakse üksikasjalikumalt Euroopa standardiasutuste ja muude ettepanekus osutatud organisatsioonide ning komisjoni vahel sõlmitavates partnerluse raamlepingutes ja toetuslepingutes. Käesoleva ettepanekuga on otseselt ette nähtud, et määrusest tulenevates kokkulepetes ja lepingutes nähakse ette järelevalve ja finantskontrolli tegemine komisjoni või viimase volitatud esindaja poolt ning auditite läbiviimine Euroopa Kontrollikoja poolt (vajaduse korral kohapeal).

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Käesoleva ettepaneku kohaselt tagab komisjon, et ELi finantshuve kaitstakse pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa kontrollimise ja ebaõigesti väljamakstud summade sissenõudmisega ning et juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EÜ) nr 1073/1999.

3. ETTEPANEKU HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata[34] || EFTA riigid[35] || Kandidaatriigid[36] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || Artikkel 02 03 04 — Standardimine ja õigusaktide ühtlustamine || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: artikkel 02 03 04 tuleks jagada kaheks eraldiseisvaks artikliks:

– artikkel 02 03 04 01 asendab endist artiklit 02 03 04 ning sisaldab seal ettenähtud vahendeid, mis hõlmavad rahalist toetust Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituudi (ETSI) standardimisalasele tegevusele;

– artikkel 02 03 04 02 hõlmaks järgmisi vahendeid, mis olid varem seotud ja mida maksti artiklite 02.02.01, 17.02.02.00 ja 07.03.07 all standardimisega seotud tegevuse toetamiseks: uuele eelarvereale 02 03 04 02 kantakse üle 2,1 miljonit eurot eelarverealt 02.02.01, 1,4 miljonit eurot eelarverealt 17.02.02.00 ja 0,2 miljonit eurot eelarverealt 07.03.07;

– artiklite 02 02 01, 17 02 02 00 ja 07 03 07 rahastamist vähendatakse eespool nimetatud standardimistegevuseks ettenähtud summade võrra. Hiljem vähendatakse nende artiklite rahastamist standardimistegevuseks ettenähtud summade võrra.

– Eraldised muudele organisatsioonidele, mis esindavad standardimistegevuses ühiskondlikke sidusrühmi, nähakse ette muude eelarveartiklitega (nt 04 03 03 02).

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || Artikkel 02 03 04 01 — Toetus CENi, CENELECi ja ETSI standardimisalasele tegevusele || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || Artikkel 02 03 04 02 — Toetus organisatsioonidele, kes esindavad standardimistegevuses VKEsid ja ühiskonna sidusrühmi || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele[37] 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number || 1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

|| || || Aasta N[38] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aastad N+4 kuni N+6 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Artikkel 02 03 04 01 — Toetus CENi, CENELECi ja ETSI standardimisalasele tegevusele || Kulukohustused || (1) || 23,5 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Maksed || (2) || 9 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Artikkel 02 03 04 02 — Toetus organisatsioonidele, kes esindavad standardimistegevuses VKEsid ja ühiskonna sidusrühmi || Kulukohustused || (1a) || 3,7 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Maksed || (2a) || 3,7 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad  haldusassigneeringud[39] || || || || -- || -- || -- || -- || --

Artikkel 02 01 04 02 || || (3) || 0,2 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

NB! Järgmiste eelarveridade eraldisi vähendatakse (kõnealused summad ei kajastu kogusummas): || || || || || || || || || ||

Artikkel 02 02 01 (rubriik 1a) || Kulukohustused || || -2,1 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Maksed || || -2,1 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Artikkel 17 02 02 00 (rubriik 3b) || Kulukohustused || || -1,4 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Maksed || || -1,4 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Artikkel 07 03 07 (rubriik 2) || Kulukohustused || || -0,2 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Maksed || || -0,2 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1.a assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 27,4 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Maksed || =2+2a +3 || 12,9 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aastad N+4 kuni N+6 || KOKKU

PEADIREKTORAADID: ENTR, SANCO, MARKT, MOVE, ENV ja INFSO ||

Ÿ Personalikulud || 3,5 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Ÿ Muud halduskulud || 0,3 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

KOKKU || Assigneeringud || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 3,8 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017–2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1– 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 3,8 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Maksed || 3,8 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

Ettepanek hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aastad N+4 kuni N+6 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[40] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1: uuendada järjepidevalt olemasolevaid siseturu alaseid õigusakte ning teha vajadusel ettepanekuid uute seadusandlike või mitteseadusandlike meetmete võtmiseks. || || || || || || || || || || || || || || || ||

Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaadid || a) || 3,35 || 3 || 10 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Standardite tõlkimine || (B) || 0,55 || 2 || 1,1 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Standardimistegevus (sh IKT) || (C) || 0,4 || 25 || 11 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Euroopa standardite edendamine || (D) || 0,1 || 1 || 0,1 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Auditid, hindamised ja eriprojektid || (E) || 0,8 || 1 || 0,8 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Uuringud ja tehniline abi || (D) (E) || 1,2 || 0 || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Eurokoodide edendamine ja arendamine || (D) (E) || 0,5 || 1 || 0,5 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Toetus VKEsid esindavatele organisatsioonidele || (A) - (E) || 2,0 || 1 || 2,0 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Toetus ühiskonna sidusrühmi esindavatele organisatsioonidele || (A) - (E) || 0,75 || 2 || 1,5 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Erieesmärk nr 1 kokku || || || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

KULUD KOKKU || 36 || 27 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

Ettepanek hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aastad N+4 kuni N+6 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud || || || || || || || ||

Personalikulud || 3,5 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Muud halduskulud || 0,3 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || 3,8 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 väljajäävad kulud[41] || || || || || || || ||

Personalikulud || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Muud halduskulud || 0,2 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 väljajäävad kulud kokku || 0,2 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

KOKKU || 4 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

Ettepanek hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aastad N+4 kuni N+6

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 2,9 || -- || -- || -- || -- || -- || --

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || --

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || --

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || --

 Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[42] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 0,6 || -- || -- || -- || -- || -- || --

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || --

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || --

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || --

Muud eelarveread (täpsustage) || 0 || -- || -- || -- || -- || -- || --

KOKKU || 7 || -- || -- || -- || -- || -- || --

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Määruse rakendamine (st standardimistegevuse (sh IKT) haldamine ja rahastamine ning VKEsid ja ühiskonna sidusrühmi esindavatele organisatsioonidele antavate toetuste haldamine)

Koosseisuvälised töötajad || Riikide eksperdid osalevad standardimistegevusega (sh IKTga) seotud järelmeetmetes. Lepingulised töötajad täidavad enamasti rakendusülesandeid.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. Vastavalt punktile 3.1 võidakse mõned eraldised ümber paigutada muudelt eelarvejaotistest jaotisesse 2 (ettevõtted).

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aastad N+4 kuni N+6 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || EFTA || EFTA || EFTA || EFTA || EFTA || EFTA || EFTA || EFTA

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0.7 || -- || -- || -- || -- || -- || -- || --

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

[1]               ELT C […], […], lk […].

[2]               EÜT L 24, 21.7.1998, lk 37.

[3]               EÜT L 315, 15.11.2006, lk 9.

[4]               EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31.

[5]               ELT L 376, 27.12.2006.

[6]               EÜT L 71, 17.3.1980, lk 1.

[7]               EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.

[8]               EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20.

[9]               EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.

[10]             EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15.

[11]             EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1.

[12]             EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1.

[13]             ELT L 135, 30.4.2004, lk 1.

[14]             ELT L 154, 14.6.2007, lk 1.

[15]             ELT L 264, 8.10.2009, lk 12.

[16]             ELT L 122, 16.5.2009, lk 6.

[17]             ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[18]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

[19]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

[20]             ELT L 260, 3.10.2009, lk 20.

[21]             EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

[22]             EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[23]             EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[24]             EÜT L 310, 9.11.2006, lk 15.

[25]             EÜT L 404, 30.12.2006, lk 39.

[26]             EÜT L 149, 9.6.2007, lk 1.

[27]             EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[28]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[29]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[30]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[31]             ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

[32]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[33]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[34]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[35]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[36]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[37]             Punktis 3.2 tabelites esitatud summade puhul tuleb võtta arvesse inflatsiooni ning summasid vajaduse korral vastavalt kohandada.

[38]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku rakendamist, seega 2013. aasta.

[39]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[40]             Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede km arv, jne). (A)= haldustoetus, (B)= tõlketeenused, (C)= tegelik standardimistöö, (D)= edendus- ja teavitustegevus (s.h konverentsid) ning (E)= muud intellektuaalteenused.

[41]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[42]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

Top