7.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 377/19

—

võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia kohta (1);

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes (2);

—

võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa VKEde rolli suurendamise kohta rahvusvahelises kaubanduses (3);

—

võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele (4);

—

võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni teenuskaubanduse kohta (5);

—

võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni tooraine ja toormaterjaliga kauplemise kohta (6);

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele (7);

—

võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid (8);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (KOM(2010)0612);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

—

võttes arvesse komisjoni 10. märtsil 2011. aastal avaldatud kaubandus- ja investeerimistõkete aruannet;

—

võttes arvesse 18. juuli 1991. aasta Haagi ühisdeklaratsiooni Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Jaapani suhete kohta;

—

võttes arvesse ELi ja Jaapani vahel 2001. aastal sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingut (9);

—

võttes arvesse ELi ja Jaapani vahel 2003. aastal sõlmitud lepingut koostöö kohta konkurentsivastases tegevuses (10);

—

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel 2008. aastal sõlmitud tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingut (11);

—

võttes arvesse 8. detsembril 2001. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Jaapani kümnendal tippkohtumisel vastu võetud kümneaastast tegevuskava;

—

võttes arvesse 28. aprillil 2010. aastal Tokyos toimunud ELi ja Jaapani 19. tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

—

võttes arvesse 4. mail 2009. aastal Prahas toimunud ELi ja Jaapani 18. tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

—

võttes arvesse Copenhagen Economicsi 30. novembril 2009. aastal avaldatud aruannet „Assessment of barriers to trade and investment between the EU and Japan”(ELi ja Jaapani vaheliste kaubandus ja investeerimistõkete hinnang);

—

võttes arvesse komisjoni ELi ja Jaapani vaheliste kaubandussuhete teemalise üldsusega konsulteerimise tulemusi, mis avaldati 21. veebruaril 2011;

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2011. aasta järeldusi;

—

võttes arvesse kavandatavat ELi ja Jaapani tippkohtumist, mis peaks toimuma Brüsselis 25. mail 2011;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et eeskirjapõhine mitmepoolne kaubandussüsteem, mis on loodud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, on kõige kohasem raamistik avatud ja õiglase kaubanduse reguleerimiseks ja edendamiseks;

B.

arvestades, et on väga oluline mõista, et mitmepoolsed, mõnepoolsed ja kahepoolsed lepingud on osa rahvusvahelistes suhetes kasutatavatest ühisvahenditest ning seega tasakaalustatud ja vastastikku täiendavate poliitiliste ja kaubandussuhete tavapärane osa;

C.

arvestades, et EL peaks eelistatavalt ka edaspidi püüdlema selle poole, et Doha arengukava läbirääkimised annaksid tasakaalustatud tulemusi, mis toetaksid arengumaade integreerumist rahvusvahelisse kaubandussüsteemi, samal ajal kui muude tööstusriikidega arendatakse paralleelselt edasi kahepoolseid ja mitmepoolseid kaubanduskokkuleppeid, mis tõenäoliselt võimaldavad vastastikust kasu ja majanduskasvu saavutada lühema ajaga;

D.

arvestades, et EL ja Jaapan annavad kokku rohkem kui veerandi maailma SKPst ja üle 20 % maailma kaubanduse mahust;

E.

arvestades, et Jaapan ja EL on olulised investorid teineteise majandusse ning et 2009. aastal ulatusid nende vastastikused otsesed välisinvesteeringud kokku 200 miljardi euroni;

F.

arvestades, et 2010. aastal oli ELi ja Jaapani (mis SKP poolest on maailma suuruselt kolmanda majandusega riik) kahepoolse kaubavahetuse maht 120 miljardit eurot; arvestades, et Jaapan on ELi suuruselt kuues kaubanduspartner ja EL on Jaapani suuruselt kolmas kaubanduspartner;

G.

arvestades, et nii nõukogu kui ka komisjon on märkinud, et Jaapani suutlikkus kõrvaldada regulatiivsed kaubandustõkked on eeltingimus ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamisele, et soodustada tihedamat majanduslikku integratsiooni nende kahe strateegilise kaubanduspartneri vahel;

H.

arvestades, et ELi ja Jaapani ees seisavad ühised väljakutsed, nagu Hiina poliitiline ja majanduslik tõus, majanduslangus pärast ülemaailmset finantskriisi, rahvastiku vähenemine ja pakiline vajadus omada juurdepääsu toorainetele ja energiaallikatele ning tagada samas nende hinna stabiilsus, et arendada oma vastavaid tööstusharusid;

I.

arvestades, et avatud ja õiglane kaubandus on võimas vahend majanduskasvu ja ühiskonna heaolu suurendamiseks ning et see põhineb iga konkreetse majanduse suhtelistel eelistel ning suuremast majanduslikust integratsioonist ja teadmistepõhises majanduse uutest sisenditest tuleneval potentsiaalsel sünergial;

J.

arvestades, et nii ELi kui ka Jaapani kaupade tollimaks on üldiselt madal ning üle kahe kolmandiku liidu ekspordist Jaapanisse ja üle ühe kolmandiku Jaapani ekspordist ELi on tollimaksuvaba;

K.

arvestades, et madalatest tollimaksumääradest hoolimata jääb ELi ja Jaapani kaubavahetuse maht maha ELi kaubavahetuse mahust tema muude peamiste kaubanduspartneritega ning et selle peamiseks põhjuseks on Jaapani mittetariifsed tõkked, mis pärsivad Euroopa ettevõtete pääsu Jaapani turule;

L.

arvestades, et Copenhagen Economicsi 2009. aasta novembri uuringu kohaselt on mittetariifsete tõketega seotud kaubanduskulud praegustest tollimaksumääradest kõrgemad ning kõige suuremat potentsiaalset majanduskasu võib saavutada nende mittetariifsete tõkete eemaldamisega; arvestades, et uuringu järgi võiks ELi eksport Jaapanisse suureneda 43 miljardi euro võrra ja Jaapani eksport ELi 53 miljardi euro võrra, kui tollimakse ja mittetariifseid meetmeid vähendataks maksimaalsel võimalikul määral;

M.

arvestades, et komisjon tõi oma 2011. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete aruandes seoses Jaapani kolme peamise mittetariifsete tõkete valdkonnaga, mis ELile muret tekitavad, esile tõkked riigihangetele juurdepääsul, meditsiiniseadmetega seotud rahvusvaheliste standardite ebapiisava tunnustamise ja riigi juhtivate finantsteenuste ettevõtete (nt postiteenused) eeliskohtlemise;

N.

arvestades, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise taset Jaapanis peetakse kõrgeks; arvestades, et Jaapanil ja ELil on intellektuaalomandi õiguste, välja arvatud geograafiliste tähiste osas ühised eesmärgid ja käsitused ning mõlemad on võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu osalistena pühendunud mitmepoolsele võitlusele võltsimise ja piraatluse vastu;

O.

arvestades, et IKT tööstus on suure lisandväärtusega sektor ja majanduskasvu allikas nii ELile kui ka Jaapanile, eelkõige seoses arukate toodete ja teenuste edasise arendamisega;

P.

arvestades, et kõigis kaubandusläbirääkimistes Jaapaniga tuleb tõstatada investeeringute ja teenuskaubanduse teema, et tagada, et turu avanemine ei sea ohtu ei ELi ega Jaapani eeskirju avalike teenuste ja kultuurilise mitmekesisuse kaitse kohta;

Q.

arvestades, et Euroopa Parlament kinnitab oma solidaarsust Jaapani rahvaga pärast hiljutisi looduskatastroofe,

1.

on seisukohal, et WTO raames toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem on kindlasti kõige tõhusam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse saavutamiseks ülemaailmsel tasandil; on veendunud, et Euroopa Liit ja Jaapan peaksid kaasa aitama Doha arengukava läbirääkimiste edukale lõpuleviimisele;

2.

rõhutab oma poolehoidu vabakaubanduslepingule ELi ja Jaapani vahel, kuid ei ole rahul kõrgetasemelise töörühma väheste saavutustega viimaste aastate jooksul; on seisukohal, et Jaapan peab võtma olulisi kohustusi mittetariifsete tõkete ja takistuste kõrvaldamiseks, et avada juurdepääs Jaapani riigihangetele enne läbirääkimiste alustamist;

3.

rõhutab, et kaubanduse liberaliseerimine ELi ja Jaapani vahel peaks toimuma kõrvuti avalike teenuste ja kultuurilise mitmekesisuse kaitse eeskirjade järgimisega ega tohiks nende rakendamist takistada ning et see peaks soodustama regulatiivset lähenemist ja mitmepoolsete standardite järgimist valdkondades, kus need on juba olemas;

4.

rõhutab, et parlament on võtnud endale kohustuse edendada ELi ja Jaapani suhteid, keskendudes sellele, et kõrvaldada mittetariifsed kaubandus- ja investeerimistõkked, sealhulgas paljud piiravad eeskirjad ja regulatiivsed meetmed ELi ettevõtetele Jaapani turule juurdepääsul;

5.

on seisukohal, et komisjon peaks läbirääkimistes Jaapaniga keskenduma ühe prioriteedina nimetatud tõkete ja takistuste kõrvaldamisele, sest need on Euroopa VKEde jaoks turule juurdepääsul suurimaks takistuseks;

6.

on seisukohal, et IKT toodete, sealhulgas toodete osade ja komponentide tollimaksu vähendamine või kaotamine Jaapani poolt suurendaks ELi konkurentsivõimet ja aitaks luua uusi kvaliteetseid töökohti; kutsub ka üles intensiivsemale vastastikusele koostööle ELi ja Jaapani vahel uurimis- ja arendustegevuse, eelkõige intellektuaalomandi õiguste jõustamise vallas, et kiirendada teabe vahetust patentide kohta asjaomaste patendiametite vahel;

7.

on seisukohal, et komisjoni püüdlusi seoses ELi ja Jaapani vabakaubanduslepinguga ning eriti Euroopa ettevõtete turulepääsu parandamisega peaksid täiendama ühiselt kokkulepitud laiahaardelised jätkusuutliku arengu kohustused;

8.

rõhutab, et ELi ja Jaapani vabakaubandusleping tooks kasu mitte ainult kahepoolse kaubavahetuse ja teenuskaubanduse suurenemise kaudu, vaid soodustaks ka koostööd ELi horisontaalsete prioriteetide vallas, nt koostöö innovatsiooni alal, regulatiivne koostöö ja võitlus turu kuritarvitamise vastu ning koostöö ulatuslike keskkonnaprobleemidega tegelemisel;

9.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kõigis kaubandusaruteludes Jaapaniga toetama ja edendama algatusi, mille eesmärk on edendada inimõigusi ning sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid;

10.

on arvamusel, et põhjalik jätkusuutlikkuse ja mõju hinnang on ELi ja Jaapani kaubandussuhete üldisel hindamisel äärmiselt oluline; palub komisjonil esitada kõnealune hinnang õigeaegselt ning käsitleda eelkõige üksikasjalikult ELi ja Jaapani kaubandussuhete tugevdamise võimalikke positiivseid ja negatiivseid aspekte kõikide asjaomaste sektorite, kuid eriti kõikide tööstussektorite ja tundlikumate sektorite seisukohalt, nagu mootorsõiduki-, elektroonika-, lennundus- ja masinaehitussektor;

11.

soovitab lisada ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingu projekti tõhusad kahepoolsed kaitsemeetmed, et hoida ära äkilist impordi kasvu, mis kahjustaks tõsiselt või võiks kahjustada ELi ja Jaapani tööstust, eelkõige tundlikes sektorites, nagu auto-, elektroonika-, lennundus- ja masinatööstus;

12.

on veendunud, et ELi ja Jaapani vabakaubandusleping võiks tuua võrdselt kasu mõlemale poolele ja olla kasulik mõlemale majandusele;

13.

rõhutab, et parlamendilt tuleb paluda ELi ja Jaapani võimaliku tulevase vabakaubanduslepingu sõlmimiseks nõusolekut;

14.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jaapani valitsusele ja parlamendile.