18.5.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/107

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa põllumajandusliku teadustegevuse ühtse strateegia suunas””

KOM(2008) 862 lõplik

(2010/C 128/20)

Raportöör: Franco CHIRIACO

Komisjon otsustas 15. detsembril 2008. aastal vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa põllumajandusliku teadustegevuse ühtse strateegia suunas”

KOM(2008) 862 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 13. oktoobril 2009.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 457. istungjärgul 4.–5. novembril 2009 (4. novembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 155 ja erapooletuks jäi 3.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi komitee) tervitab komisjoni algatust käivitada protsess põllumajandusliku teadustegevuse tulevase programmi koostamiseks, mille eesmärk on luua Euroopa põllumajanduses teadusruum. Selleks et põllumajandustoodete pakkumine suudaks sammu pidada ülemaailmse nõudluse suundumustega, tuleb kõnealuses valdkonnas rohkem teadustegevuse ja innovatsiooniga tegeleda (1).

1.2.   Komitee jagab komisjoni lähenemisviisi, mis tugineb ühise kavandamise mõiste katsetamisel, mille eesmärk on liikmesriikide programmide nõudeid ja eripärasid arvestades tagada, et algatusi kooskõlastatakse ühenduse tasandil ning vahendeid jagatakse tõhusalt ja konkreetselt. (2). Eelkõige kutsub komitee komisjoni üles koostööd tugevdama ja seda mitte ainult riiklike põllumajanduslike teadusuuringute programmide, vaid ka teiste algatuste vahel, mida eri peadirektoraadid (nt keskkonna, põllumajanduse ja ettevõtluse peadirektoraadid) edendavad. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles pakkuma rohkem teavet tulevases teatises pakutavate algatuste vahendite ja kasutusviisi, sh finantsvahendite kohta, kaasates samas kõik huvitatud pooled konsulteerimisprotsessi ja võttes arvesse ühise kavandamise katseprojekti tulemusi.

1.3.   Ühise kavandamise eesmärk põllumajandusliku teadustegevuse valdkonnas on uurida ühiskonna võimet seista vastu väljakutsetele, mis kaasnevad bioloogilisel alusel põhinevate toodete arenguga Euroopa tasandil. Väljakutseid esitavad näiteks kliimamuutused, inimeste tervisekaitse ja toiduohutuse küsimused. Neid probleeme on arutanud ja analüüsinud põhjalikumalt – ka Euroopa Komisjoni korraldatud põllumajandusuuringute ühist kavandamist käsitleva seminari tulemuste valguses – alaline põllumajandusuuringute komitee (SCAR) (3), kes tegi asjakohase kokkuvõtte 2009. aasta juunis avaldatud arvamuses ühise kavandamise kohta. Ühine kavandamine eeldab selles osalevate riikide ulatuslikku kaasatust ja suuri jõupingutusi, mille tulemusel on võimalik saavutada kodanikele mõju avaldamisel ja Euroopa konkurentsivõime suurendamisel lisaväärtust ja eeliseid. Komitee teeb seetõttu juba praeguses etapis ettepaneku näha ette asjakohaseid mehhanisme kõikide sidusrühmade, sh erasektori, kuid eelkõige ettevõtete kaasamiseks peamiselt uuringute eesmärkide kindlaksmääramisse, hinnata vajaminevaid vahendeid ning teha hoolikalt kindlaks süsteemi toimimiseks vajalikud finantsvahendid, tagades tegeliku juurdepääsu rahastamisele. Täpsemalt soovitab komitee komisjonil ja nõukogul koostada määruse ettepanek, mis oleks uue alalise põllumajandusuuringute komitee töö korraldamise ja toimimise õiguslikuks aluseks kooskõlas 2004. aastal algatatud poliitilise protsessiga ja mis asendaks määrust (EMÜ) nr 1728/74.

1.4.   Komisjoni kavandatud uue valitsemismudeli järgi oleks alalisel põllumajandusuuringute komiteel ühisalgatuste edendamisel Euroopa tasandil ja toetatavate teadusalgatuste pädevuste kaardistamisel kooskõlastav roll. Komitee usub, et alaline põllumajandusuuringute komitee peaks põhinema paindlikkuse põhimõttel, et toetada juba ellu viidud (4) või tulevikus ellu viidavaid reforme ühise põllumajanduspoliitika pidevalt arenevas õiguslikus raamistikus.

1.5.   Ühise kavandamise raames on eelarvestamise ja uurimise protsess tihedalt seotud kaardistamise protsessiga, mis annab olulisi andmeid ja statistikat põllumajandusliku teadustegevuse korraldamise puudujääkide, suundumuste ja nõuete kohta riiklikul tasandil ning aitab saada ülevaadet ELi põllumajandusliku teadustegevuse arengutest. Siiamaani on taolist teavet pakutud EU-AGRI-MAPPING projektiga (Euroopa teadusuuringute 6. raamprogrammi algatus). Projekti käigus ette tulnud raskusi arvesse võttes leiab komitee, et kaardistamine ei tohiks tugineda ajutistel algatustel, vaid peaks olema pidev ja regulaarselt ajakohastatud protsess.

2.   Teatise kokkuvõte

2.1.   Euroopa põllumajandusteaduse uus taust

2.1.1.   Euroopa põllumajandus peab seisma vastu sellistele uutele väljakutsetele nagu põllumajandusdemograafia ja -struktuuri muutumine, ajakohaste põllumajandustavade mõju tööhõivele, ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) areng ja üldised tegurid, mis kõnealust sektorit mõjutavad.

2.1.2.   On üldteada, et nende probleemide lahendamiseks tuleb Euroopa põllumajanduses luua tugev teadusruum. Põllumajandusteadus peaks looma teadmisi, mis võimaldavad mõista süvitsi maaelu arengut ning jätkusuutlikkust soodustavaid ja takistavaid tegureid, toetama põllumajandussektori arengut uue tehnoloogia ja innovatsiooniga ning võimaldama omandada teadmisi turudünaamika paremaks mõistmiseks. Põllumajandusteadus on tihti killustatud ja vähe kooskõlastatud, puuduvad piisavad investeeringud ja vajalik kriitiline mass. Euroopa Liidus on loodud mitu mehhanismi koostöö edendamiseks liikmesriikide teadlaste vahel, eelkõige ELi raamprogrammide kaudu. Euroopa teadusruumi võrgustike (ERA-NET) süsteemi kaudu rahastatakse koostöövõrgustike loomist liikmesriikide programmide, ministeeriumide ja teadustööd rahastavate asutuste vahel kõigis teadussektorites. Euroopa Liidu Nõukogu leppis (2004. aasta novembris) kokku, et selles valdkonnas tuleks kasutada struktureeritumat lähenemisviisi. Selles suhtes läheb hiljuti välja töötatud teadusprogrammide ühise kavandamise mõiste ERA-NET kavast veelgi kaugemale, edendades otsest koostööd liikmesriikide riiklike programmide vahel ühiste tulevikuperspektiivide ja strateegiliste teadusprogrammide kindlaksmääramiseks ning ressursside koondamiseks, et teatavates valdkondades jõud ühendada. Alalist põllumajandusuuringute komiteed (SCAR) tõsteti esile kui hea võrgustiku eeskuju teadusprogrammide edasiseks ühiseks kavandamiseks.

2.2.   Alalise põllumajandusuuringute komitee juhtiv roll

2.2.1.   2005. aastal andis nõukogu mitu aastat varjusurmas olnud alalisele põllumajandusuuringute komiteele uued volitused põllumajandusliku teadustegevuse kooskõlastamiseks Euroopas. Uus SCAR koosneb 27 ELi liikmesriigist ning kandidaat- ja assotsieerunud riikide esindajatest vaatlejatena. SCARi edendavate algatuste seas Euroopa põllumajandusliku teadusruumi toetamiseks on lisaks ühisele kavandamisele veel visiooniuuringud Euroopa põllumajanduse võimalike pikaajaliste stsenaariumide välja töötamiseks ning kaardistamise protsess ELi põllumajandusliku teadustegevuse vajaduste ja arengusuundade kindlaks tegemiseks.

2.2.2.   SCAR võttis edasise süvendatud koostöö jaoks teadusuuringute teemade prioriseerimisel kasutusele struktureeritud lähenemisviisi, luues mitu koostöörühma, milles osalevad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid. Sarnaselt ERA-NET võrgustikega järgivad koostöörühmad oma töös sammsammulist lähenemist, keskendudes tegevuse algstaadiumis teabevahetusele, tehes kindlaks teadustöös esinevaid lünki ja määrates prioriteetseid koostöövaldkondi ning võimaluse korral algatades ühistegevust ja/või osaledes ühiselt projektikonkurssidel.

2.3.   Euroopa põllumajanduslike teadusuuringute ühtse programmi väljaarendamise eeldused

2.3.1.   Äärmiselt tähtis on paremini mõista kliimamuutustega seotud protsesse mõjutavaid tegureid, et leevendada kliimamuutuse mõju ja kaitsta vett, pinnast ja bioloogilist mitmekesisust, et toetada ja edendada nii Euroopa kui ka maailma tasandil jätkusuutlikumat põllumajandust. Selles kontekstis on prioriteetsed teadusvaldkonnad kliimamuutused ja energiavarud.

2.3.2.   Teadustegevuse tähtsust saaks suurendada, kui eri osalejad oleksid innovatsioonivõrkude ja muude sarnaste meetmetega teadusuuringute protsessi tihedamalt kaasatud. Seepärast kavatseb komisjon parandada põllumajanduslike teadmiste loomist ja jagamist alalise põllumajandusuuringute komitee ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku abil (5). Nimelt saaks Euroopa põllumajanduse ja toidutootmise süsteemi haldamise parandamiseks teadusuuringute ühise kavandamise abil SCARi strateegilist rolli veelgi tugevdada, nii et sellest saaks strateegiline järelevalveorgan, mis jälgib kõigi Euroopa avalik-õiguslike teadusasutuste põllumajanduslikku teadustööd.

2.3.3.   Ühisel visioonil ja jagatud eesmärkidel põhinevate pikaajaliste teadusprogrammide väljatöötamiseks on vaja välja töötada järelevalvesüsteem, mis hõlmab selliste analüüsivahendite kombinatsiooni nagu visiooniuuringud ja teaduspotentsiaali kaardistamine.

2.3.4.   Euroopa vastutusest globaliseerunud maailmas ei saa mööda vaadata: põllumajanduse jätkusuutlikkus on küsimus, mis mõjutab nii ELi kui ka maailma kõiki teisi piirkondi nii otse (nt toiduhindade kaudu) kui ka kaudselt (nt rände kaudu). Seetõttu tuleb suurendada sünergiat ELi ja liikmesriikide põllumajandusliku teaduspoliitika ning välispoliitika (nt arenguabi ja naabruspoliitika) vahel.

3.   Üldised märkused

3.1.   Euroopa põllumajandusteaduse uus taust

3.1.1.   Viimasel viiekümnel aastal on Euroopa põllumajanduse roll ja ülesanded Euroopa ühiskonna ja majanduse arenguid peegeldades radikaalselt muutnud, kaasates üksikisikuid ja tarbijaid ning muutudes maapõllumajandusest postindustriaalseks põllumajanduseks. Selle tulemusel on jõutud kindlale seisukohale, et põllumajandussektorit tuleks Euroopa põllumajandusmudeli järgi käsitleda multifunktsionaalsuse ja põllumajanduse territoriaalsuse, mitte enam ainult tootmise seisukohast. Sama kriteerium peaks seega kehtima põllumajandusliku teadustegevuse määratlemisel. See kinnitab igal juhul põllumajandustootmise peamist rolli, mille on toonud esile ka rahvusvaheline toidukriis. Konkurentsivõime ja toiduga varustatuse küsimused on nimelt lähituleviku väljakutsed.

3.1.2.   Sellega seoses tervitab komitee lähenemisviisi töötada välja põllumajandusliku teadustegevuse laiem määratlus, milles võetakse arvesse väljakutseid, mille esitavad Euroopa põllumajandusele eelkõige kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine, põllumajandusest saadava taastuvenergia arendamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, veevarude säästev majandamine, kuid ka info- ja sidetehnoloogiate ning tootmiskvaliteedi edendamine.

3.2.   Ühised teadusuuringute programmid

3.2.1.   Komisjoni teatises lähtutakse ühise kavandamise hiljuti välja töötatud mõistest, (2) mille kohaselt seisneb põllumajandusliku teadustegevuse uus lähenemine piiratud rahaliste vahendite optimaalses kasutuses koostöö suurendamise kaudu. Ühist kavandamist katsetatakse praegu alzheimeri tõve käsitleva uurimistöö katseprojektis. Lisaks on kavas, et nõukogu teeb 2010. aastaks täiendavaid algatusi teistes olulistes uurimisvaldkondades ning nendel juhtudel, kui saavutatakse positiivseid tulemusi, võib ühisel kavandamisel olla määrav mõju teadustöö kooskõlastamise tulevastele mehhanismidele Euroopa tasandil.

3.2.2.   Ühisesse kavandamisse kaasatakse liikmesriigid vabatahtlikkuse ja muutuva koosseisu alusel, arendades ja kohaldades strateegilist teadustegevuse ajakava, mis põhineb ühisel seisukohal sellest, kuidas peaks peamistele sotsiaalsetele väljakutsele lähenema. Kõnealune mõiste võib hõlmata liikmesriikide olemasolevate programmide vahelist strateegilist koostööd või täiesti uute programmide ühist kavandamist ja loomist. Mõlemal juhul on eesmärk ressursse ühendada, valida või töötada välja kõige asjakohasemad vahendid, neid kohaldada ning koos edusamme kontrollida ja jälgida.

3.2.3.   Arvestades asjaolu, et põllumajanduslik teadustegevus on tihtipeale killustatud ja vähe kooskõlastatud, investeeringuid napib, tulemusi ei levitata ega jagata sihipäraselt ning puudub kriitiline mass, siis kiidab komitee heaks ühise kavandamise lähenemisviisi, pidades seda ambitsioonikaks eesmärgiks, mis koos pragmaatilise ja paindliku hoiakuga võib algatada põllumajandusliku teadustegevuse strateegilise ja struktureeritud protsessi.

3.3.   Alalise põllumajandusuuringute komitee (SCAR) juhtiv roll

3.3.1.   Komisjoni teatises ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatakse üksikasjalik kirjeldus SCARi komitee analüüsi-, järelevalve-, hindamis- ja konsultatsioonifunktsioonist ning korralduslikest ja töömeetoditest kooskõlas 19. juuli 2004. aasta põllumajanduse ja kalanduse nõukogu suunistega. Täpsemalt öeldes oleks SCARi komitee ülesanne jälgida liikmesriikide põllumajandus- ja toiduainetööstuse teadusalgatusi, kooskõlastada neid ühenduse tasandil ning koostada kõnealuse sektori uurimistöö prioriteetide pikaajalise arengu kohta ratsionaalseid prognoose.

3.3.2.   Komitee leiab, et ühenduse tasandil on ühistele väljakutsetele vastu seismiseks kindlasti vaja tegevust kooskõlastada ning EL peab rahvusvahelistel foorumitel ühel häälel rääkima, vältides kordusi, arendades programme edasi, parandades rahastamisvõimaluste leidmiseks konkurentsivõimet ning tehes tänu kõigele sellele paremaid uurimisettepanekuid. Samas peab siiski meeles pidama, et teadustegevuse olukord on liikmesriigiti väga erinev ning riigid peaksid kavandamisel arvestama konkreetsete vajaduste ja prioriteetidega, mistõttu koostöö Euroopa tasandil ei paku alati olulisel määral ja sisulisi eeliseid. Seepärast peavad SCARi komiteel olema vahendid, millega on võimalik tagada kontroll järjepideva ja ajakohastatud järelevalve üle.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Euroopa ühtse põllumajandusliku teadustegevuse nimel võetavate peamiste meetmete seas peetakse komisjoni teatises prioriteetseks kliimamuutuse negatiivse mõju vähendamist ning vee, pinnase ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist. Komitee usub, et arvestama peaks ka sotsiaalse mõjuga, nagu on rõhutatud ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2008. aasta aruandes „Gender and Equity Issues in Liquid Biofuels Production” („Soolise võrdõiguslikkuse ja õigluse küsimused vedelate biokütuste tootmises”), milles käsitletakse ettevõtete, tööhõive ja piirkonna vahelisi kõikvõimalikke seoseid.

4.2.   Nagu hiljuti (2008. aasta novembris) ühise põllumajanduspoliitika reformi „tervisekontrollis” välja toodi, peaks Euroopa põllumajandusliku teadustegevuse uute prioriteetsete valdkondade kindlaks määramisel lisaks kliimamuutustele ja teistele põllumajandusega seotud energiaprobleemidele arvestama ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks peetava võitlusega, vee säästva kasutusega, GMOde kasutamise ja turustamise keskkonnamõju ja inimeste tervisele avaldatava mõju hindamisega ning põllumajandus- ja toiduainetööstusega seotud küsimustega, pöörates erilist tähelepanu töötlemisetapile ja biotehnoloogiatele ning igasugusele innovatsioonile, mida saab kasutada uute väljakutsetega tekkivate probleemide lahendamiseks.

4.3.   Teadustegevuse tähtsust saaks suurendada, kui eri osalejad oleksid teadusuuringute protsessi tihedamalt kaasatud. Eriti oluline on kaasata ettevõtteid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid uuringute eesmärkide kindlaks määramisse, mille puhul võetakse arvesse ettevõtete tegelikke vajadusi, ning edendada rakendusuuringuid ja tehnoloogilist siiret, millega tagatakse tegelik juurdepääs rahastamisele. Seega tervitab komitee komisjoni ettepanekut tugevdada ettevõtete ja üksikisikute huvide ühildamiseks seoseid teadmiste ja innovatsiooni vahel ning kutsub komisjoni üles nägema selleks tarbeks ette asjakohaseid koolitusprogramme.

4.4.   Eelkõige seoses Euroopa maaelu arengu võrgustikuga (5) peaks erimeetmete kasutusele võtmise asemel tegema algatusi heade tavade tutvustamiseks, sest erimeetmed võivad tekitada kooskõlastamisprobleeme võrgustiku reguleerimisülesannetega. Euroopa maaelu arengu võrgustik – Euroopa tehnoloogiaplatvorm – koos teiste teadmiste jagamise vahenditega pakuvad strateegilisi lahendusi Euroopa tasandil heade ideede, usaldusväärse teabe ja praktilise kogemuse jagamiseks ja arendamiseks, struktureerides ja parandades sel moel tootmist ja teadmiste jagamist.

4.5.   Kui Euroopa teadustegevust soovitakse võrgustikus ühendada rahvusvahelise teadustegevusega (eriti arenguriikides), siis on vaja näha ette asjakohased mehhanismid, millega suudetakse tagada edendavate algatuste tõhusus, seda eelkõige tänu kohaliku juhtimisvõime parandamisele ja asjaomase inimressursi kvaliteedi tõstmisele.

---

(1)  Komitee arvamus teemal „Toiduainete hinnad Euroopas” (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 00).

(2)  ELT C 228, 22.9.2009, lk 56.

(3)  Määruse (EMÜ) nr 1728/74 artikkel 7.

(4)  Määrus nr 72/2009/EÜ, määrus nr 73/2009/EÜ, määrus nr 74/2009/EÜ ja nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta otsus nr 61.

(5)  Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 67.

---