This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52009AE1694
Opinion of the European Economic and Social Committee on the ‘Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: Delivering the benefits of the single market through enhanced administrative cooperation’ COM(2008) 703 final
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu eeliste ärakasutamine tõhusa halduskoostöö kaudu” ” KOM(2008) 703 lõplik
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu eeliste ärakasutamine tõhusa halduskoostöö kaudu” ” KOM(2008) 703 lõplik
ELT C 128, 18.5.2010, p. 103–106
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
18.5.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 128/103 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu eeliste ärakasutamine tõhusa halduskoostöö kaudu””
KOM(2008) 703 lõplik
(2010/C 128/19)
Raportöör: Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER
6. novembril 2008 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu eeliste ärakasutamine tõhusa halduskoostöö kaudu””
KOM(2008) 703 lõplik.
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 9. septembril 2009.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 457. istungjärgul 4.–5. novembril 2009 (5. novembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 128, erapooletuks jäi 2 liiget.
1. Järeldused
1.1. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab siseturu infosüsteemiga (IMI) loodavat detsentraliseeritumat ja võrgustikukesksemat lähenemisviisi piiriülesele koostööle ühtsel turul. Komitee leiab, et kõnealune süsteem aitab tagada ühtse turu eeskirjade tõhusa järgimise ning võtta sobivaid meetmeid kodanike ja ettevõtjate probleemide lahendamiseks.
1.2. Kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad oma koduriigis aktiivselt ja väljapaistvalt osaleda IMI toimimises. Samuti saavad nad aidata levitada teavet IMI olemasolu ja toimimise kohta.
1.3. Arvestades seda, et IMI-süsteemiga määratakse kindlaks teenuste direktiivi ja kutsekvalifikatsioonide direktiivi nõuetekohase rakendamise raskused riikides ning võimalik, et laiendatakse süsteemi kasutusvaldkonda ka teistele sektoritele, peaks komisjon määratlema võimaliku hoiatusmehhanismi ja/või sanktsioonid nimetatud raskuste kõrvaldamiseks.
1.4. Sõltuvalt sellest, et IMI-süsteemist andmete edastamine allub ühenduse õiguses sätestatud isikuandmete kaitse korrale, soovitab komitee kehtestada kohustuse teavitada andmete omanikke, et võimaldada kõnealuses korras sätestatud juurdepääsuõiguse kasutamist kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga.
2. Sissejuhatus
2.1. EÜ asutamislepingu artiklis 10 kehtestatakse liikmesriikide ja ühenduse vahel lojaalsuse üldpõhimõte, mida on märkimisväärselt edasi arendatud Euroopa Kohtu kohtupraktikaga (1). Selle järgi peavad liikmesriigid:
— |
võtma kõik vajalikud riiklikud õigusmeetmed, et tagada ühenduse eeskirjade ja õigusaktide järgimine; |
— |
tegema omavahel ja ühendusega koostööd, et saavutada asutamislepingu ja teiseste õigusaktide eesmärgid. |
2.2. Liikmesriikide ja ELi vahelist halduskoostööd on seni arendatud konkreetsetes valdkondades, näiteks maksustamine (2) (luues igas liikmesriigis keskasutuse ja kehtestades liikmesriikide vahelise abi osutamise kohustuse), tollivaldkond, konkurents (liikmesriikide asutuste võrgustik) või isegi varjupaiga-, sisserände ja välispoliitika (ARGO-2002 programm).
2.3. Komitee on käsitlenud riikide ja ELi asutuste halduskoostööd omaalgatuslikus arvamuses, (3) kus jõuti järeldusele, et ELi hea valitsemistava moodustavad ühelt poolt selgelt määratletud ja tõhusad poliitilised ja haldusmenetlused ning teiselt poolt õigusaktide, nende elluviimise ja järgimise parandamine.
2.4. 21. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/387/EÜ (4) loodi üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise programm Euroopa riiklikele haldusasutustele, ELi institutsioonidele ja teistele asutustele ning samuti Euroopa ettevõtetele ja kodanikele (programm IDABC). Selles otsuses sätestatakse nn ühist huvi pakkuvad projektid ja horisontaalmeetmed, mille teostamisel kannab ühendus kulusid võrdeliselt kasuga, mida ta nendest saab (artikkel 10).
2.5. 17. märtsil 2006 kiitsid liikmesriikide esindajad siseturu nõuandekomitees heaks siseturu infosüsteemi (IMI) üldise rakenduskava ja selle arendamise, et saavutada liikmesriikidevahelise teabevahetuse paranemine. Komisjoni otsuses 2008/49/EÜ (5) siseturu infosüsteemi (IMI) rakendamise kohta seoses isikuandmete kaitsega määratletakse see süsteem ühist huvi pakkuva projektina IDABC-programmi mõistes.
2.6. IMI loodi kui vahend, mis lihtsustab nende siseturgu puudutavate õigusaktide rakendamist, mis nõuavad teabevahetust liikmesriikide haldusasutuste vahel.
3. Komisjoni teatis
Asjaolu tõttu, et teiste liikmesriikide õigusraamistikku ja järelevalvet ei usaldata, on tekkinud eeskirjade paljusus ja piiriülese tegevuse mitmekordne kontrollimine. See on praegu üks peamine probleem, millega tuleb tegeleda ühtse turu sujuva toimimise tagamiseks. Seepärast peavad liikmesriikide pädevad asutused tegema tihedat koostööd ja usaldama üksteise süsteeme.
3.1.1. IMI võimaldab liikmesriikidel täita nende juriidilist kohustust vahetada teavet. Ühtlasi annab süsteem võimaluse uute halduskoostöövormide tekkimiseks, mis oleksid ilma elektroonilise infosüsteemi toetuseta mõeldamatud.
Liikmesriikide pädevad asutused saavad IMI näol lihtsa abivahendi teistes liikmesriikides pädevate asutuste leidmiseks ning neile korrastatud küsimustiku abil ELi õiguse konkreetsete valdkondadega seotud päringute esitamiseks.
3.2.1. Süsteemi eesmärk on vähendada tõhusalt ja tulemuslikult siseturu õigusaktide nõuetekohaseks rakendamiseks vajaliku liikmesriikidevahelise teabevahetuse ühiku hinda. Siiski on peetud sobivaks käivitada süsteemi rakendus kahes piiratud valdkonnas: kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud süsteem, mis on juba käivitatud, ning teenuste direktiiviga seotud süsteem. Neis kahes valdkonnas saadud kogemused aitavad hiljem kõnealust süsteemi laiendada ka teistele siseturu toimimise seisukohalt olulistele valdkondadele.
3.2.2. IMI aitab luua usaldusliku keskkonna, mida on vaja, et ühtne turg toimiks sujuvalt ja tooks kasu.
3.3. IMI on mitmekeelne vahend, mis on loodud ELi jaoks, kus on 27 liikmesriiki ja 23 ametlikku keelt, kuid seda kohaldatakse kõigile Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) ühinenud 30 riigile. Mitmekeelsus on rikkuse allikas. Kasutades uusi tehnoloogiaid, mida toetavad inimtöö ja masintõlketeenused, on IMI heaks näiteks konkreetsest ELi meetmest, millega vähendatakse takistusi ning parandatakse haldusasutuste vahelist suhtlust Euroopas.
3.4. Seoses ühtse turu juhtimise ajakohastamisega toetab IMI tõhusamat, detsentraliseeritumat ja võrgustikukesksemat lähenemisviisi piiriülesele koostööle.
3.5. IMI annab liikmesriikidele võimaluse teha tõhusamat igapäevast koostööd siseturu õigusaktide rakendamisel, aidates pädevatel asutustel ületada selliseid olulisi praktilisi probleeme suhtlemisel nagu eri keeled ja kindlate partnerite puudumine teises liikmesriigis. IMI eesmärk on suurendada liikmesriikidevahelise igapäevase koostöö tulemuslikkust ja tõhusust.
3.6. IMI väljatöötamine tugineb kolmele põhimõttele:
— |
asjaomastes siseturu õigusaktides juba sisalduvatele kohustustele lisaks ei seata IMI raames liikmesriikidele täiendavaid halduskoostöö kohustusi; |
— |
süsteemiga tagatakse paindlikkus, võttes arvesse Euroopa erinevaid haldusstruktuure ja -kultuuri; |
— |
ühtne süsteem põhineb korduvat kasutust võimaldavatel komponentidel. IMI on loodud nii, et ta toetaks paljusid siseturu õigusaktide elemente. Seega välditakse süsteemi kasutuselevõtuga erinevate infosüsteemide teket. |
Komisjoni teatises tõstetakse õigustatult esile seost IMI ja isikuandmete kaitse vahel, allutades süsteemi täielikult asjaomastele sätetele, eelkõige direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.
3.7.1. IMI-süsteemis töödeldavatele andmetele on juurdepääs ainult riiklikel asutustel ja üksustel, mis on määratletud pädevate asutustena direktiivides, millele praegu kõnealust süsteemi kohaldatakse.
3.8. Komisjon leiab, et soovitud tulemuse saavutamiseks tuleb koolitusse ja teadlikkuse tõstmisse praegu tehtavaid investeeringuid suurendada. Komisjon analüüsib erinevaid võimalusi ning hindab vajadusel koolitus- ja vahetusprogrammi.
3.9. Komisjon avaldas 29. juunil 2009 soovituse ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta (6). Selles märgib komisjon, et on vaja võtta kasutusele kooskõlastatud ja koostööl põhinev lähenemisviis, mis ühendaks komisjoni ja liikmesriigid ning mille ühine eesmärk oleks parandada ühtse turu eeskirjade ülevõtmist, rakendamist ja järgimist. See tähendab, et liikmesriigid võtavad endale ühtse turu juhtimisel jagatud vastutuse ja seega ettenägevama rolli.
4. Üldised märkused
IMI käivitamisega kaasnev detsentraliseeritum ja võrgustikukesksem lähenemisviis piiriülesele koostööle suurendab õigust heale haldusele, mis toob kasu kodanikele, asutustele ja ettevõtetele. Tuleb järgida peamisi põhimõtteid, milleks on paindlikkus, taaskasutus ja liikmesriikidele täiendavate kohustuste mittepanemine.
4.1.1. Õigust heale haldusele määratletakse siinkohal kui kodanikele täpse ja konkreetse teabe andmist kiiresti ja tingimustel, mis kehtestatakse neis liikmesriikides, kus need tuleb kehtestada, ning teenuste osutamist või töö tegemist ning samuti pädevaid asutusi, kuhu kodanikud oma taotlustega pöörduvad. Lisaks annab süsteem kaudselt teavet riikide põhjendamatute takistuste kohta, mis vähendavad ühenduse õigusaktidega tagatud õiguste tõhusust. See võimaldab komisjonil vastavalt reageerida.
4.2. Siseturu sujuva toimimise tagamiseks peavad liikmesriigid tegema tihedat koostööd ja sisendama vastastikku usaldust IMI-süsteemi vastu, aidates nii suurendada läbipaistvust ja head valitsemistava. Liikmesriikide pädevate asutuste tiheda piiriülese koostöö tagamiseks ühtse turu küsimustes peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et tagada piiriüleste võrgustike töö või komisjoni loodud elektrooniliste teabesüsteemide (nagu IMI) toimimine.
4.3. Komisjoni otsuses 2004/387/EÜ (IDABC) sätestati plaani koostamine, milles määratletakse üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ja infrastruktuuriteenuste käitus- ja hoolduskulude õiglane jaotus ühenduse ja liikmesriikide vahel (artikli 7 lõige 3). Seega peavad liikmesriikide asutused hakkama tegema vajalikke investeeringuid IMI-süsteemi asjakohaseks toimimiseks. Komitee leiab, et kuna tegemist on jagatud pädevusega ja järelikult jagatud vastutusega, peaksid ka liikmesriigid tegema täiendavaid jõupingutusi.
Kõnealuse süsteemi edukas elluviimine tähendaks halduskoostöö tugevdamist liikmesriikide ja komisjoni asutuste vahel. Tulevikus tuleb laiendada IMI kohaldamisala, mis praegu piirdub siseturu valdkonnas kutsekvalifikatsioonide direktiivi ja teenuste direktiiviga.
4.4.1. Kõnealust halduskoostöö eesmärki silmas pidades kehtestati otsusega 2004/387/EÜ selline teabe vahetamise ja töötlemise süsteem, mis teabe tundlikkuse tõttu jagatakse osalevate eri haldusüksuste vahel nii, et igale neist määratakse teabe ühe osa haldamine. Nii nõuab IMI-süsteem lisaks komisjonile veel järgmiste riiklike osalejate sekkumist: ühelt poolt koordinaator ja teiselt poolt süsteemi kasutajad. Viimaseid tuvastatakse kas riikliku asutuse või koordinaatori kontrollimisel eri rollide alusel, mida teabenõude käsitleja, ülesannete jaotaja, vastutav teabenõude käsitleja ja kohalik andmehaldur on neile määranud.
4.4.2. Seda süsteemi on kindlasti vaja kooskõlastada neis direktiivides sätestatud halduskoostöö mehhanismidega, millele süsteemi hakatakse kohaldama, st teabevahetuse mehhanismidega, asjaomaste riigiasutustega ning teenuste direktiiviga ja kutsekvalifikatsioonide direktiiviga. Sellega seoses on vaja arvesse võtta võimalikke otseseid või kaudseid suhteid IMI kasutajate ja nimetatud direktiividega määratud riiklike asutuste vahel, eelkõige suhteid, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada siseturgu.
4.4.3. IMI-süsteemiga kooskõlastamiseks oleks vaja käsitleda teenuste direktiivi järgmisi aspekte:
a) |
„pädeva asutuse” lai määratlus (artikkel 4); |
b) |
ühtsete kontaktpunktide (artikkel 6) ja koostööpunktide loomine (artikkel 28); |
c) |
ülimalt ühtlustatud autoriseerimis- ja teabevahetusmenetluste loomine taotlejatega suhtlemiseks (artikkel 13); |
d) |
hoiatusmehhanismide loomine (artikkel 32), mis võib viia liikmesriikide ametiasutuste üleeuroopalise võrgustiku moodustamiseni. |
4.4.4. Seoses kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga tuleks käsitleda järgmisi koostöömehhanisme:
a) |
„pädeva asutuse” lai määratlus ning kutseorganisatsioonide väljastatud kutsetunnistuste võrdsustamine (artikkel 3); |
b) |
liikmesriikide halduskoostöö, et tagada teenuste vaba osutamine (artikkel 8); |
c) |
kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise korra ühtlustamine (artikkel 51) teises liikmesriigis elamise õiguse kasutamiseks; |
d) |
halduskoostöö süsteem, mis määratleb distsiplinaarmeetmete ja kriminaalkaristuste kohta toimuva teabevahetuse tingimused; pädevate asutuste ja nende koordinaatorite nimekiri (artikkel 56); ning selliste riiklike kontaktpunktide loomine, mille ülesanne on konkreetse teabe edastamine direktiivi rakendamise eesmärgil (artikkel 57). |
4.4.5. Komitee leiab, et IMI-süsteemi peatsel ja viivitamata kohaldamisel tuleb arvestada ka sotsiaalseid aspekte (makseperioodid, pensioniõigused jne), mis on seotud kõnealuses esimeses etapis ettenähtud valdkondadega. See lähenemisviis ei ole tulene mitte ainult komitee tavapärasest poliitilisest seisukohast, vaid selle tingib ka otsene ja vajalik seos kutse- ja tööalase tegevuse majandusliku ja sotsiaalse mõõtme vahel.
4.4.6. Komitee on korduvalt sellele seosele tähelepanu juhtinud, hiljuti näiteks 14. jaanuari 2009. aasta arvamuses „Siseturu sotsiaalne ja keskkonnamõõde”, (7) kus komitee märkis, et ELi institutsioonid peavad võtma arvesse ettevõtete seaduslikke huve ja asjaolu, et majanduslikud vabadused peavad olema allutatud regulatsioonile nii, et nende kasutamine ei õõnestaks Euroopa Liidu õiguses tunnustatud sotsiaalseid põhiõigusi; samuti tuleb arvesse võtta rahvusvahelisi töönorme ja liikmesriikide õigust, sh õigust läbirääkimistele ning õigust sõlmida ja täita kollektiivlepinguid.
4.4.7. Eelkõige on komitee toetanud selles valdkonnas ühtlustamismeetmeid, st nii sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist kui ka pensioniõiguste nn kaasaskantavuse algatusi (8).
4.5. Komitee soovib, et kogu ELi õigus toimiks tõhusalt, siseturg kasutaks ära kogu oma potentsiaali ja et võetaks sobivaid meetmeid pädevate asutuste teadlikkuse tõstmiseks ja nende koolitamiseks.
4.6. Halduskoostöö tugevdamiseks on ühelt poolt vaja kindlustada IMI-süsteemi ja selles osalevate organisatsioonide toimimist ning teiselt poolt peavad komitee ja kodanikuühiskonna organisatsioonid etendama olulist rolli, eelkõige IMI olemasolust teavitavates kampaaniates ja teadlikkuse tõstmisel selle süsteemi olulisusest siseturu toimimise jaoks.
4.7. Komitee leiab, et IMI-süsteemi toimimisel ja ühenduse õiguse arendamisel saadud kogemusi arvestades võiks koostada üldpõhimõtted, et tulevikus oleks võimalik ühenduse tasandil koostada täielikum ja üksikasjalikum õigusakt halduskoostöö kohta, võttes vastu määruse, mis hõlmab üldisemaid aspekte.
4.8. Seega moodustab IMI selle protsessi esimese etapi. Siinkohal reguleeritavas vormis ratsionaliseerib see liikmesriikide endi vahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise halduskoostöö süsteemid kõnealustes valdkondades, mis tuginevad vastastikusele tunnustamisele ja mittediskrimineerimise põhimõttele, mis on siseturu toimimiseks hädavajalikud. Samal ajal säilitatakse üks ELi kodanike jaoks oluline valdkond, st isikuandmete kaitse, arvestades ülesannete üksikasjalikku jaotust IMI-süsteemi juhtimises osalejate vahel, mis on välja kujunenud komisjoni sellekohase tegevuse alusel.
4.9. Seoses IMI-süsteemi mõjuga isikuandmete kaitse korrale on sobiv tuua esile kohtujurist Dámaso Ruiz-Jarabo Colomeri (9) hiljuti avaldatud ettepanekud, milles ta tõlgendab kõnealuse korra loova õigusakti teatud ettekirjutusi, mis on siinkohal täielikult asjakohased. Kõnealust tõlgendust kinnitati Euroopa Kohtu 7. mai 2009. aasta otsuses, mis käsitleb kohustust tagada juurdepääs teabele andmete saajate või saajate kategooriate kohta ja saadetud andmete sisu kohta mitte ainult seoses oleviku, vaid ka minevikuga, ning mis käsitleb samuti kõnealuste andmete säilitamise tähtaja kehtestamist, säilitades õiglase tasakaalu asjaomase isiku soovi vahel kaitsta oma eraelu ning koorma vahel, mille kõnealuste andmete säilitamise kohustus paneb andmete töötlejale.
4.10. Kõnealune tõlgendus puudutab eelkõige kahte direktiiviga 95/46/EÜ tunnistatud eri õigust, mis on reguleeritud nii, et neist ühe õiguse kasutamine (õigus andmete kustutamisele ühe aasta jooksul) raskendab teise õiguse kasutamist (huvitatud isiku õigus tutvuda teda käsitlevate töödeldavate andmetega): andmete kustutamine direktiivi alusel ei võimalda kasutada õigust andmetega tutvuda, sest ei saa paluda näha teavet, mida enam ei eksisteeri. Ühenduse õiguses tunnustatud nimetatud kahe õiguse kooseksisteerimise ja kasutamise võimaldamiseks näib olevat mõistlik võtta kasutusele Euroopa Kohtu kohtujuristi tõlgendus, mille kohaselt tuleb huvitatud isikut andmete edastamisest teavitada, lisades saaja andmed ja teabe andmetega tutvumiseks määratud üheaastasest tähtajast. Selle möödumisel andmed kustutatakse ja seega ei ole nendega enam võimalik tutvuda.
Brüssel, 5. november 2009
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Mario SEPI
(1) 15. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-392/02 ja kohtujurist L. A. Geelhoedi ettepanekud.
(6) ELT L 176, 7.7.2009, lk 17.
(7) ELT C 182, 4.8.2009, lk 1.
(9) 22. detsembri 2008. aasta ettepanekud kohtuasjas C-553/07.