17.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/75

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta”

KOM(2008) 780 (lõplik) – 2008/0223 (COD)

(2009/C 277/15)

Raportöör: Algirdas ŠIUPŠINSKAS

27. jaanuaril 2009 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta” (uuestisõnastamine)

KOM(2008) 780 lõplik – 2008/0223 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 15. aprillil 2009. Raportöör oli Algirdas Šiupšinskas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 453. istungjärgul 13.-14. mail 2009 (14. mai istungil istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 147, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 2.

1.   Soovitused

1.1.   Komitee toetab komisjoni ideed parandada ehitiste energiatõhususe direktiivi, kuid teeb seda teatud reservatsioonidega: direktiivi tuleb lisada nõue, et renoveerimistööd tõstma hoonete energiatõhusust ja seda mitte üksnes energiatarbimise vähendamise, vaid ka energiakulude alandamise teel.

1.2.   Kooskõlas ELi poliitiliste eesmärkidega peavad liikmesriigid tagama, et majade renoveerimisel nende energiatõhususe tõstmiseks ei lange mitte ainult energiatarbimine, vaid vähenevad ka energiakulud.

1.3.   Vastavalt kõnealusele direktiivile koostatud riiklikes õigusaktides tuleb arvesse võtta arhitektuurilisi ja ehituslikke eripärasid, nt energiakulu küttele, jahutusele, ventilatsioonile, valgustusele, mehhaanilistele seadmetele (nt liftid), soojale ja külmale veele ning äravooludele.

1.4.   Komitee toetab soovitust uurida enne ehitustööde algust järgmiste tehniliste võimaluste teostatavust:

—	soojuse ja energia tootmine taastuvatest energiaallikatest,

—	soojuse ja energia koostootmine ja võimalusel kolmiktootmine (jääksoojuse kasutamine jahutusõhu tootmiseks)

—	kaugküte ja kaugjahutus

—	soojuspumbad,

—	maasoojussondid ja maasoojuskollektorid

1.5.   Komitee peab oluliseks, et liikmesriigid teeksid aktiivseid jõupingutusi ehitussektori kutseõppe parandamiseks, pidades silmas jätkusuutliku ehitamise ja taastuvate energiaallikate kasutamise aspekti.

1.6.   Komitee peab eriti positiivseks seda, et direktiivi ettepanekus tuuakse välja avaliku sektori juhtiv roll kogu ehitusvaldkonna edusammudes.

1.7.   Liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi kutsutakse üles kasutama aktiivsemalt ja tõhusamalt Euroopa Investeerimispanga vahendeid „kolmanda osapoole vahenditest rahastamise” (1) edendamiseks energiateenustega tegelevate ettevõtjate abil.

1.8.   Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid tuleks pidevalt korrapäraste ajavahemike järel kontrollida kooskõlas riiklike sätetega ja arvestades sellega seotud kulutusi. Kontrolliaruanded peaksid sisaldama peale parandussoovituste ja tööohutuse nõudeid.

1.9.   Direktiivi uues versioonis kutsutakse liikmesriike veel üles kehtestama sanktsioone ja karistusi ning neid rakendama. Komitee arvates peaksid sanktsioonid ja karistused avalikule ja erasektorile olema erinevad ning sanktsiooni ulatus või karistuse suurus tuleks määrata vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele. Kui ühenduse õigusakti rikkumist loetakse seaduserikkumiseks, siis tuleks seda ka ühenduse tasandil käsitleda kui seaduserikkumist ja fikseerida see direktiivis.

1.10.   Komitee arvates peaksid liikmesriigid pakkuma elanikele eluruumide saneerimisel tehnilist toetust.

1.11.   ELi kõigis uutes liikmesriikides tüüpilistes ühesuguste paneelmajadega elamurajoonides oleks korteriühistutel keeruline anda välja energiamärgiseid kõigi standardsete paneelmajade kohta. Kui anda energiasertifikaate anda välja mõne teise võrreldava korrusmaja hindamise (2) alusel, saaks kokku hoida renoveerimiskulusid ja vähendada bürokraatiat.

1.12.   Peale selle oleks korrusmajade elanikele võimalik linnavalitsuses koondmenetluse teel pakkuda lahendusi renoveerimise finantseerimise, ehitustööde lepingute, hoolduse, energiaauditite koostamise jms kohta.

1.13.   Komitee on arvamusel, et uuesti sõnastatud direktiiv aitab suhteliselt lühikese aja jooksul kaasa süsinikdioksiidi heidete vähendamisele ja avaldab ka positiivset sotsiaalset mõju, muuhulgas tänu

—	energiavajaduse vähendamisele,

—	halvemas olukorras olevate perekondade elatustaseme parandamisele,

—	pikaajaliste töötute tööhõivele.

1.14.   Komitee soovitab aknaraamide ja ehitustoodete märgistus ning hoonete energiatõhususe direktiiv täielikult teineteisega kooskõlastada.

1.15.   Komitee on arvamusel, et korrusmajade lammutamise korral, mida ei ole enam võimalik energeetiliselt saneerida, peaksid ametkonnad asjaomaste isikutega ühendust võtma ja elanikele tuleks pakkuda uusi majutusvõimalusi. Direktiivi rakendamise iga meetme kohustuslikuks osaks peaks olema arutelu kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Riikides, kus on olemas riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogude, tuleks ka nendega regulaarselt konsulteerida (3).

2.   Sissejuhatus

2.1.   Komitee on koostanud juba mitmeid olulisi arvamusi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ning energia säästmise kohta seoses ühtse ELi poliitikaga, samuti ehitiste ja ruumide energiakvaliteedi kohta. Uusehitistes saavutatakse ELi õigusaktide nõuete alusel käegakatsutavaid tulemusi, mida tajub eelkõige tarbija ja mis tulevad samas kasuks kogu riigile. Muuhulgas tuleks viidata arvamustele TEN/227, 263, 283, 274, 286, 309, 269, 299, 311, 332 ja 341 (4).

2.2.   12 uut liikmesriiki hakkasid aga pärast ELiga ühinemist oluliselt hiljem õigussätteid praktikasse rakendama, seega ei ole nad hoonete energiatõhususe küsimuses vanadele liikmesriikidele veel järele jõudnud ning nende elamud ja büroohooned ei vasta kaugeltki direktiivi miinimumnõuetele.

2.3.   Direktiivi enda kohta avaldas komitee oma seisukoha juba oma 17. oktoobri 2001. aasta arvamuses (5). Seega käsitletakse käesolevas arvamuses vaid direktiivi 2002/91/EÜ uuestisõnastamist (KOM(2008) 780 lõplik) ja uute liikmesriikide eripärasid seoses nimetatud direktiivis käsitletud aspektidega.

2.4.   On rõõmustav, et ELi poliitika eesmärkide hulka kuulub ka elanike mugavus ja energiakulude vähendamine.

2.5.   Kehtivas direktiivis käsitletakse juba järgmisi teemasid:

—	uute ehitiste ja olemasolevate renoveeritavate ehitiste energiatõhususe arvestamise meetod

—	energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine,

—	energiaauditite teostamine,

—	küttesüsteemide ja kütteseadmete ülevaatamine,

—	kliimaseadmete ülevaatamine.

2.6.   Uues sõnastuses näidatakse nüüd pärast asjaomaste osalejatega konsulteerimist, mil viisil on sihipärase tegevusega võimalik milliseid tulemusi saavutada.

3.   Üldised märkused

3.1.   Ehitussektor (st elamud ja ärihooned) on ligikaudu 40 %ga ELi kogu energia lõpptarbimisest ja CO2 heidetest ELi suurim energiatarbija ja CO2 heidete tekitaja. See sektor annab ca 9 % SKP-st (umbes 1 300 miljardit eurot) ja 7-8 % (mõjuhinnangu kokkuvõte) töökohtadest Euroopa Liidus (Eurostati andmete järgi umbes 15-18 miljonile 225,3 miljonist töötajast). 40 % hoonetest kuulub avalikule sektorile ja 74 % hoonetest on väiksema pindalaga kui 1 000 m2.

3.2.   Tänases ühiskonnas pööratakse eelkõige tähelepanu:

—	keskkonnakaitsele,

—	tarbijate tervisele (nt õhu kvaliteedile ruumides, eakate inimeste ligipääsule)

—	mugavatele elutingimustele,

—	elektri- ja kütteseadmete tõhususele. Kõnealust sektorit reguleerivad arvukad õigusaktid, mis on sageli üksteisega vastuolus (6).

3.3.   Kodanikuühiskond peaks direktiivi majanduslikku mõju, ettepanekute teostatavust ja tulevasi mõjusid hindama konkreetse piirkonna erinevate asjast puudutatud isikute ja ühiskonnagruppide seisukohast ja pikast perspektiivist lähtudes.

3.4.   Energiaauditite teostamine hoonetele ei ole ainult vahend hoone teatud energiatõhususe klassi paigutamiseks, vaid ka impulss uute planeerimislahenduste leidmiseks.

Tänu kliimakaitsemeetmetele, mida tuleb ehitussektoris võtta, peitub seal suur tööhõivepotentsiaal.

3.5.1.   Lähtudes direktiivist 2002/91/EÜ ja komisjoni poolt soovitatud uuest sõnastusest on 15 vanas liikmesriigis võimalik aastas luua keskmiselt 60 000 uut töökohta ja 12 uues liikmesriigis umbes 90 000 töökohta.

3.5.2.   Kõrge energiakvaliteedi (hooned, mille aastane energiakulu on kuni 50 kWh/m2) tagamise meetmete rakendamisega oleks ELis võimalik aastas luua 1 000 000 uut töökohta (7) (see vastaks 10 %-le selle valdkonna tööhõivest)

3.5.3.   Praegu on liiga vähesed ehitussektori töötajad kvalifitseeritud kasutama energiatõhususe kõrgendatud taseme saavutamiseks vajalikke tehnoloogiaid. Direktiivis tehakse ettepanek tagada kutseharidusmeetmete kaudu parem kvalifikatsioon spetsialistidele, keda saaks rakendada jätkusuutlike hoonete valdkonnas.

3.6.   Just tulevikule orienteeritus on meile tähtis ning arvamuse INT/415 (8) punktis 3.4 sõnastas komitee kõiki õigusakte puudutava põhimõtte, et õigusakt peab vastama järgmistele nõudmistele: see peab olema õiglane, arusaadav, kättesaadav, aktsepteeritav ja jõustatav. Seoses direktiivi tehniliste aspektidega võib lisada sellised omadused nagu õigeaegsus, teostatavus ja realiseeritavus.

3.7.   Arvamuse TEN/299 (9) punktis 2.1.3 märgitakse, et tavalise sisustusega korterites kulub ainuüksi kütte peale 180 kWh ruutmeetri kohta aastas. Raportööri ja eksperdi käsutuses olevate andmete kohaselt on aastane keskmine energiakulu küttele Baltimaade tüüpkorteris ning naaberriikide sama vanade elamute korterites ca 150 kWh/m2. Kogemused näitavad, et hoone renoveerimise ja soojustamisega saab energiavajadust samade kliimatingimuste juures vähendada umbes poole võrra.

3.8.   Arvamuse TEN/299 (9) punktis 3.1 viidatakse vastavatele ühenduse õigusaktidele, mis käsitlevad praegust olukorda ELis.

3.9.   Keskkonna ja ettevõtluse peadirektoraadid töötavad hetkel oluliste õigusaktide kallal, mis puudutavad ehitusdetailide märgistust, mis – isegi kui nad ise ei tooda energiat – aitavad kaasa energiatarbimise alandamisele (aknad, seinad, integreeritud kodutehnikasüsteemid).

3.10.   Kehtivate sätete uuesti sõnastamine või ümbertöötamine võib hoonete energiatarbimise vähendamisele oluliselt kaasa aidata.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Direktiivi uues sõnastuses on ette nähtud järgmised olulised muudatused:

—	direktiivi kohaldamisala laiendamine. Energiaauditid muutuvad kohustuslikuks kõigile hoonetele. Tuleb tõdeda, et 74 % kõigist ELi hoonetest on kogupindalaga alla 1 000 m2.

—	energiaauditite edendamine ja laiendamine avalikus sektoris;

—	energiaauditeid läbi viivate ekspertide rolli tugevdamine;

—	liikmesriigid peavad kehtestama uusi konkreetseid meetmeid, et luua soodsamaid finantseerimistingimusi investeeringutele energiatõhususe parandamisse;

—	rohkem tähelepanu kliimaseadmetega seonduvatele probleemidele;

—	Euroopa Standardikomitee energiatõhususe normide pidev läbivaatamine.

4.2.   Direktiivi kuuendas põhjenduses toodud hoonete osakaal energiatarbimises on külma kliimaga maades oluliselt kõrgem ja seetõttu tehakse ettepanek uuesti sõnastatud direktiivi kaheksandas. põhjenduses vastavalt arvesse võtta klimaatilisi ja kohalikke tingimusi, eelkõige investeeringute jaotamisel.

4.3.   Komitee tervitab artiklis 10 sisalduvat sätet, mille kohaselt samasse ehitisse kuuluvate korterite või eraldi kasutamiseks mõeldud üksuste energiaaudit võib põhineda terve ehitise ühisel auditil, kui korteritel või üksustel on ühine küttesüsteem, või teise samasse ehitisse kuuluva sama tüüpi korteri hindamisel, kuigi ELi riigid võiksid energiaauditi tegemist tüüpelamutele veelgi lihtsustada.

4.4.   Korterid muutuvad tulevastele omanikele ja üürnikele atraktiivsemaks, kui energiamärgisele – kas kohustuslikus või vabatahtlikkuse korras – kantud andmed on usaldusväärsed. Valikus B1 tehtud ettepanek viia pisteliselt läbi märgiste kontrolle nende usaldusväärsuse tagamiseks, on komitee arvates vastuvõetav ja soovitav, see aga ei tohi kaasa tuua sanktsioonide rakendamist artikli 22 kohaselt. On soovitav, et uuselamute energiamärgis oleks dokument, mis tagab pikaajalise energiakvaliteedi. Uue paigaldatud kütteseadme ülevaatuse peaks tegema sõltumatu ekspert (artikkel 16) koos paigaldajaga.

4.5.   Komitee tervitab direktiivis kehtestatud nimivõimsuse piirväärtusi – 20 kW kuumaveekateldele (artikkel 13) ja 12 kW kliimaseadmetele (artikkel 14). Vastavalt sellele, kas kasutatakse fossiilseid kütuseid või taastuvaid energiakandjaid, võiksid ELi liikmesriigid kehtestada oma piirkondades kütteseadmetele erinevad piirväärtused ja ülevaatuse intervallid. Ülevaatusaktide kvaliteeti tuleks aeg-ajalt pisteliselt kontrollida vastavalt artiklile 17, kuid jääb üle ära oodata, kas ekspertide soovitused süsteemi parandamise kohta peaksid olema siduva iseloomuga või võib neid ka ignoreerida, või saab artiklis 19 nimetatud „finantstagajärgi” lugeda sanktsioonideks. Riiklikes õigusaktides tuleks ette näha, et inspektoritele tuleb võimaldada kütteseadmete ülevaatuseks juurdepääs eravaldusele.

4.6.   Tootja poolt turule toodud veesoojendi energiatõhususe sertifitseerib spetsiaalne labor standardnõuete alusel ning sellekohane märge lisatakse veesoojendi etiketile. Nii takistatakse eksitavat reklaami ja tagatakse kvaliteet. Soovitused lasta paigaldatud veesoojendit hiljem korrapäraselt või vabatahtlikult kontrollida motiveeriksid omanikku tegutsema selle nimel, et veesoojendi töötaks tõhusalt vastavalt oma maksimaalsetele tehnilistele parameetritele.

4.7.   Kõigi direktiivi uues sõnastuses sisalduvate sätete võrdlus lubab järeldada, et need väärivad kõik arvestamist, on mõistlikud ja et soovitatud hoonete energiatõhususe tõstmise menetlused ei ole üksteisele vasturääkivad ning neid saab paralleelselt teostada.

4.8.   Üleeuroopalised võrdlusnäitajad energiatõhususe osas vastavalt direktiivi artiklile 5 ja valikule D1 (mõju hindamise kokkuvõte) on vajalikud, kuna praegu on eri riikides mõõdetavad aastased tarbimisnäitajad kWh/m2-des raskesti võrreldavad seoses klimaatiliste erinevustega. Piirkondlike võrdlusnäitajate alusel peaks kütte ja jahutuse energiatarbimine olema eraldi mõõdetav. Oleks otstarbekas, kui võrdlusnäitajad ei oleks kehtestatud mitte välistemperatuuri, vaid liikmesriigi jaoks iseloomuliku arvu kütte- ja jahutuspäevade (heating degree-days, cooling degree-days) alusel, mis peegeldavad kliima mõju energiatarbimisele paremini kui keskmine välistemperatuur.

4.9.   Iseenesestmõistetavalt peavad energiatõhususe arvestamise peamised parameetrid (ja mitte nende konkreetsed arvulised väärtused) olema kõigis ELi riikides ühtsed, peale selle tuleb kasutada ühtset arvestusmeetodit. Sellegipoolest ei ole selliste arvestuste põhjal võimalik teha järeldusi riigi tegeliku taseme kohta. Jääb selgusetuks, kas kulude mõistes optimaalne tase on saavutatud või mitte, kuna seda taset määravad paljud teised (kliimast sõltumatud) vaba turumajanduse parameetrid.

4.10.   Vananenud, ajutise või väga halva energiatõhususega (vastavalt artiklile 4 ja valikule D3) hoonete renoveerimisel on tulemused kõige selgemini nähtavad ja tuntavad. Kõige suuremate puudustega majad on aga siiski enamasti vanad ja kulunud. Selliste majade renoveerimise toetamine riigiabiga ei tasu ära, kui investeeritud vahendite tasuvusaeg on ilmselgelt pikem kui hoone eeldatav kasutusaeg. Selline toimimisviis renoveerimise puhul annaks negatiivseid tagajärgi. Väga suurte puudustega majade puhul tuleb väga hoolikalt valida, millised neist tulevad renoveerimiseks kõne alla.

4.11.   Kuna nullemissiooniga maju (artikkel 9) ei ole olemas, siis ei tohiks üle pingutada ja komitee arvates tuleks valida paindlikum lähenemine ning liikmesriikidele tuleks võimaldada improvisatsiooniruumi optimaalsete lahenduste valimisel. Nullemissioon peaks olema tulevikuideaal, mille suunas püüelda.

4.12.   Praegu tuleks antud kontekstis viidata nn passiivmajadele, mille aastane küttevajadus on maksimaalselt 15 kWh/m2, ning ka A kategooria majadele, mille aastane küttevajadus on maksimaalselt 30 kWh/m2

5.   Järeldused

5.1.   Mõjuhinnangu järelduste kohaselt pakub uuesti sõnastatud direktiiv häid võimalusi energia säästmiseks ja komitee usub, et direktiivi kohaldamisala laiendamine aitab kaasa ehitiste energiasäästu potentsiaali paremale kasutamisele.

5.2.   Komitee on arvamusel, et 8 miljardi euro suuruse investeeringuga aastas ei ole uuesti sõnastatud direktiivis toodud eesmärk ja finantsmõju reaalselt saavutatavad, kuna juba ainuüksi uute liikmesriikide näite varal võib öelda, et renoveerimistööde maht on kaugelt suurem. Renoveerimistööde kulusid ja mahtu mõjutavad teatavad tegurid, mis ei sõltu direktiivi sätetest.

5.3.   Renoveerimistööde vajadust ja mahtu Leedus iseloomustavad järgmised arvud: riigis on umbes 40 000 vana, energiatõhususe seisukohalt ebaökonoomset elamut. Umbes 600 ehitise puhul on tehtud erinevaid parandusi energiakulude vähendamiseks (enamasti akende väljavahetamise teel) ning ca 60 hoonet on põhjalikult saneeritud. Isegi kui eri allikate andmed on erinevad, siis näitavad nad kõik, et graafikust ollakse suuresti maas. Sellise tempo jätkumisel kestaksid renoveerimistööd enam kui 100 aastat, seda enam, et kehtiva direktiiviga vastavuses olevate renoveerimistöödega ei ole isegi veel alustatud.

5.4.   Rahalised põhjused. Tüüpnäide: Leedu pealinna Vilniust kaugküttega varustava ettevõtte „Vilniaus energija” andmetel kulub 60 m2 suuruse korteri kütmisele ja selle tarvis sooja vee tootmisele aastas 200 kWh/m2, sellest kütte kanda on ca 140 kWh/m2  (10). Soojustades hoone ja säästes seeläbi 50 % küttekuludest, hoiaksid elanikud hinna 0,072 €/kWh juures kokku 5,07 eurot ruutmeetri kohta ehk kokku 304,20 eurot. Vilniuse linnavalitsuse andmetel maksab korterelamu põhjalik saneerimine keskmiselt 165 eurot ruutmeetri kohta (11). Kui renoveerimiseks võetud laen tuleb tagasi maksta 20 aastaga, peaksid sellise maja elanikud maksma kuus vähemalt 41,30 eurot laenumakseteks. Küsitluste kohaselt oleks selleks valmis ainult 5 % elanikest.

Riik ei ole suuteline kaasfinantseerima hoonete soojustamist. Alates kortermajade moderniseerimise programmi vastuvõtmisest 2004. aastal on sellest ajast kuni novembrini 2008 eraldatud antud eesmärgil 37,3 miljonit eurot, mis vastab 0,5 %-le aastaeelarvest (12). Seepärast peaks direktiivi uuestisõnastatud versiooni vastuvõtmine Euroopa Parlamendis vastavalt Euroopa Parlamendi liikme Silvia-Adriana Ticau (RO) esitatud ettepanekule andma uut tuult tiibadesse struktuurifondide vahendite paremale jaotamisele renoveerimisprotsesside toetamiseks.

5.5.   Psühholoogilised ja õiguslikud põhjused. Energiakulusid saab märgatavalt vähendada vaid soojusisolatsiooniga, selle meetme tasuvusaeg on aga mitu aastakümmet. See on inimeste keskmist eluiga arvestades ülipikk aeg. Noored inimesed ei tea, kus nad 20 aasta pärast elavad, 60ndale eluaastale lähenevad inimesed kahtlevad, kas nad 20 aasta pärast üldse enam elavad – järelikult ei ole kumbki vanusegrupp (st kokku ca 20 % elanikkonnast (13)) renoveerimisest huvitatud. Lisaks on veel vaesed elanikud, kellele makstakse küttekulude toetust. Argument, et renoveerimine tõstab eluruumi väärtust, kaotab selles seoses oma mõjujõu. Kui hoone on vana ja lammutatakse, jääb korteri elanik peavarjuta ja tihti ka ilma õigusest kinnistule, millel hoone seisis, kui ta pole seda eelnevalt ostnud. Seda olukorda parandatakse uuestisõnastatud direktiivi artikliga 19, milles nähakse lausa ette meetmed omanike ja üürnike teavitamiseks ühenduse programmide raames korraldatud teavituskampaaniatega.

5.6.   Hoonete soojustamise seisukohast ei ole soodne tarbijate hulgas levinud arvamus, et renoveerimine paneb korteriomanikele aastatepikkuse laenukoormuse, mida majandusolude halvenemise korral ei olda võib-olla suutelised tagasi maksma. Samas ei saa energia tarnijad renoveeritud hoonest vähem tulu või hakkavad isegi rohkem tulu saama pärast tariifide reguleerimist, mida mõjutatakse illegaalse lobitöö ja korruptsiooni abil. Sellise arvamuse tekkimises on osaliselt süüdi tõik, et uutes liikmesriikides valdavalt kütmiseks kasutatava kaugkütte tarnijad püüdlevad ülemääraste kasumite poole ja küttekulu vähenedes tõstavad nad kütte hinda kõigi jaoks, sealhulgas ka renoveeritud hoonetele. Raskesti lahendatav probleem. Tarbijate kartusi oleks võimalik hajutada tehniliste ja haldusalaste meetmetega, kui pärast laiema ulatusega ja uuendatud direktiivi rakendamist parandatakse arveldamist tänu kohustuslikule ehitise energiamärgise määramisele ja rikkumisi karistataks vastavalt artiklile 22.

5.7.   Põhjalik renoveerimine võimaldaks hoonetes säästa soojusenergiat, kuid see ei pruugi kaasa tuua süsinikdioksiidi heitkoguste oodatavat vähenemist. Kui soojusenergia tuleb soojuse ja energia koostootmise süsteemist, siis kasutatakse ära elektri tootmisel eralduv soojus. Soojakulu vähenemine tingib selle, et osa kasutamata jääksoojusest võib kasutada uute hoonete kütmiseks, sel viisil pidurdatakse süsinikdioksiidi heitkoguseid. Selliseid kahtlusi saab hajutada heade tavade abil – kogu renoveerimisega kokkuhoitavat soojusenergiat kasutatakse uute hoonete kütmiseks, sel viisil vähemalt pidurdatakse süsinikdioksiidi heitkoguseid.

5.8.   Ilma riiklike tagatiste, toetuse ja perspektiivideta on tarbijad pessimistlikult meelestatud. Sellele lisandub asjaolu, et ei kehtiv ega ka uuestisõnastatud direktiiv ei taga seda, et järgitaks renoveerimisprotsessi koondmenetlust, mille kehtestamist lootsid kõik asjast huvitud ja tarbijad. Artikli 11 lõigetes 3 ja 4 sisalduv nõue tekitab tarbijates kahtlusi, et korterelamu korteri müügi või välja üürimise korral tuleb tõestada energiakulusid tasutud arvete esitamisega ja mõlemad lepingupooled peavad sellega nõustuma. See tekitab täiendavaid kulusid.

5.9.   On olemas arvukalt inimeste poolt loodud ehitustooteid (14), (15) millest saab välja valida kõige sobivama. Kui aga äkitselt tulevad turule renoveerimiseks mõeldud teatud investeeringute vood ehitussektori taaselustamiseks, siis on oht, et tehakse jõupingutusi nende vahendite kiireks kasutamiseks ning unustataks toodete sobivus. Teisalt takistavad sõltumatute ekspertide pädevusi ja sõltumatu kontrollisüsteemi rakendusala laiendavad direktiivi sätted (artiklid 16 ja 17) halva kvaliteediga toodete kasutamist.

---

(1)  Vt direktiiv 93/76/EMÜ, EÜT L 237, 22.9.1993, lk 28-30.

(2)  Artikli 10 lõike 5 punkti b sätte laiendamine (uues sõnastuses).

(3)  Sellega tagatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 1 (inimväärikus) ja artikli 34 lõikest 3 (õigus eluasemetoetusele) kinnipidamine.

(4)  TENi sektsiooni brošüür: „What Energy Policy for Europe? Key points of recent EESC opinions” („Milline energiapoliitika Euroopale? EMSK viimaste arvamuste põhipunktid”) (ja EMSK teised allikad).

(5)  „Hoonete energiaprofiil”, EÜT C 36, 8.2.2002, lk 20.

(6)  „Juhtivate turgude algatus Euroopas”, KOM(2007) 869 lõplik.

(7)  Keskkonna peadirektoraadi uurimus (Sotsiaalse arengu agentuur).

(8)  „Proaktiivne õigus”ELT C 175, 28.7.2009, lk 26.

(9)  „Ehitiste energiatõhusus − lõppkasutajate panus”ELT C 162, 25.6.2008, lk 62.

(10)  K. Nënius, Vilniuse linnavalitsuse programm „Renoveerime eluruume ja uuendame linna” (leedu keeles), http://www.krea.lt/uploads/Busto_progr_bendrijos_EAIP.ppt#22

(11)  E. Levandraitytë, „Kõva rusika poliitika on vältimatu”, Statyba ir architektûra (ajakiri „Ehitus ja arhitektuur”, leedu keeles), 2008/12, lk 26–29.

(12)  V. Martinaitis, „Leedu kortermajade energiatarbimine ja Leedu majanduse ees seisvad väljakutsed” (leedu keeles), 22.10.2008, seminari „Kõige kallim küttehooaeg” materjalid.

(13)  Statistikaamet, „Vilniuse ja selle ümbruse elanikkond” (leedu keeles), http://www.stat.gov.lt/uploads/docs/Vilniaus_saviv.pdf

(14)  „Ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused”ELT C 218, 11.9.2009, lk 15

(15)  Sellega tagataks kinnipidamine Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 1 ja artikli 34 lõikest 3, mis käsitlevad inimväärikust ja õigust eluasemetoetusele.

---