17.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/6

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Liikmesriikide õiguslike tõkete mõju ELi konkurentsivõimele”

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Tšehhi Vabariigi taotlusel)

(2009/C 277/02)

Raportöör: Joost van IERSEL

27. juuni 2008. aasta kirjas palus Euroopa asjade eest vastutav Tšehhi Vabariigi asepeaminister Alexandr Vondra eesistujariigi Tšehhi Vabariigi nimel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus teemal

„Liikmesriikide õiguslike tõkete mõju ELi konkurentsivõimele”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 24. aprillil 2009. Raportöör oli Joost van Iersel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 453. istungjärgul 13.–14. mail 2009 (14. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 198, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 10.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Siseturg üldise poliitilise eesmärgina, mis on suunatud majanduskasvu ja tööhõive edendamisele ning säästva arengu loomisele, on Euroopa integratsiooniprotsessi keskmes. Ühtne turg on olnud väga edukas arvukate õiguslike tõkete kõrvaldamisel kodanike ja tarbijate, ettevõtjate ning ühiskonna kasuks üldiselt (1). Selles kontekstis on õigusriik juhtpõhimõte.

1.2.   Aga vastupidiselt tavapärasele ütlusele, et siseturu loomine on lõpetatud, on majandusdünaamika tõttu vaja teha pidevaid jõupingutusi, et luua tõeliselt ühtne turg avaliku ja erasektori osalejatele terves ELis. Lisaks sellele ei ole ELi õigustik veel võimaldanud saavutada siseturu tõhusat toimimist sellistes olulistes valdkondades nagu finantsteenused ja energiapoliitika. Praegust olukorda arvestades on kiiresti vaja tõhusat õigusraamistikku finantssektorile.

1.3.   Lähiajaloo kõige tõsisemas majanduslanguses ja finantsturgude süsteemses kriisis on usalduse ja usaldusväärsuse taastamine Euroopas väga oluline. Kriisi lahendamiseks on vaja praegused poliitilised lähenemisviisid ümber töötada, eelkõige finantssektoris. Protektsionismi ja poliitika taasriigistamise ohtude vältimiseks ning avatud turgude säilitamiseks ELis ja väljaspool ELi on Euroopa Liidul vaja tungivalt kehtestada selge poliitiline suund. Komitee kutsub nõukogu ja liikmesriike üles võtma endale pidev ja kindel kohustus võidelda protektsionismi ja turu killustatusega.

1.4.   Sellised meetmed kriisi mõju leevendamiseks nagu riigi otsene sekkumine pangandusse või pankade riigistamine, samuti konkreetsed fiskaal- ja finantsstiimulid, ehkki need on käimasolevas kriisis vajalikud, ei tohi kahjustada ELis kokkulepitud keskpika perspektiivi eesmärke ega ohustada kehtivaid edukalt toimivaid raamtingimusi, sealhulgas ettevõtete päästmise ja ümberkorraldamise toetamise eeskirju. Vastasel juhul luuakse võimalus laiaulatuslikeks konkurentsimoonutusteks. Samal ajal on oluline õppida kriisist, millised õigusaktid ja finantsmeetmed on pikaajalise säästva arengu saavutamiseks vajalikud.

1.5.   Järsu majanduslanguse tõttu on Euroopa ettevõtlusele ja töötajatele vaja tugevat, elujõulist ja õiglast keskkonda, et edendada majanduskasvu, uuendusi, töökohtade loomist, sotsiaalset ja jätkusuutlikku arengut. Lissaboni ja Göteborgi tegevuskava (2) on jätkuvalt nii ELis kui ka maailmas majanduskasvu ja tööhõive ning elujõulisuse ja uuenduslikkuse edendamise nurgakivi.

1.6.   Selles suhtes on ülimalt tähtis parem õigusloome ja sellega seotud algatused ELi tasandil, õigusaktide korrektne ülevõtmine ja jõustamine liikmesriikides ja piirkondlikul tasandil. Peamised osalejad, st komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu ja liikmesriigid ise, peaksid olema neile eesmärkidele täielikult pühendunud.

1.7.   Hea valitsemise saavutamiseks peaksid lisaks riiklikele osalejatele ka ettevõtted ja ettevõtlusorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskond andma oma panuse ning tundma vastutust ja aruandluskohustust kogu protsessi jooksul.

1.8.   Euroopa integratsiooni eesmärki edendavad ka sellised uued teemad nagu nn uus lähenemisviis ja kaupade pakett 2008, põhjendamatu halduskoormuse vähendamine ning kutsekvalifikatsioonide tunnustamine.

1.9.   Hiljutised arengud kinnitavad veel kord komitee kauaaegset seisukohta, et komisjon kui aluslepingute järelevalvaja peaks saama rohkem vahendeid – selle asemel, et teda takistada, nagu sageli juhtub –, et tõhusalt tagada riiklike õigusaktide vastavus ELis kokkulepitud õigusnormidega.

1.10.   Praegune teenuste direktiivi rakendamine 2009. aastal avab kodanikele ja ettevõtjatele uusi võimalusi. Tõhusa järelevalve abil tuleb vältida aga sotsiaal-, kvaliteedi-, keskkonna- ja ohutusstandardite alandamist.

1.11.   Õiguslike tõkete kõrvaldamine ja viis, kuidas seda tehakse, nõuab eriti praegu paremat teabevahetusstrateegiat ELi tasandil ja liikmesriikides. Teabevahetus peab aitama kaasa ELi usaldusväärsuse kasvule ning edendama kodanike ja ettevõtjate usaldust euroskepsise taustal.

1.12.   Õiguslike tõkete kõrvaldamine, parem õigusloome ja kokkulepitud raamtingimused ELis toetavad samuti ELi positsiooni läbirääkimistes teiste kaubandusblokkidega Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja Doha läbirääkimiste voorus.

1.13.   EL võib oma ajaloost õppida, et rasked ajad võivad juhtida edutoovatele radadele. Eelmise sajandi 70ndate aastate ja 80ndate aastate alguse kriis kinnitas poliitilist tahet luua majandus- ja rahaliit ning viis 1985. aastal ühtse Euroopa aktini, millest sai „Euroopa 1992” alus – teerada siseturu lõpuleviimisele.

2.   Sissejuhatus

2.1.   Käesolevas ettevalmistavas arvamuses teemal „Õiguslike tõkete mõju konkurentsivõimele”, mille komitee koostab eesistujariigi Tšehhi Vabariigi taotlusel, keskendutakse sellele, kuidas jõuda siseturuni, kus ei ole (põhjendamatuid) haldustõkkeid ja mis põhineb paremal õiguslikul reguleerimisel. Ühtne turg pakub Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele kindla ja turvalise õiguskeskkonna isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vabaks liikumiseks kogu ELis.

2.2.   Oma programmis keskendub praegune eesistujariik Tšehhi Vabariik eelkõige teenuste direktiivi õigeaegsele ja korrektsele rakendamisele ning liikmesriikidevaheliste kaubandustõkete edasisele eemaldamisele kooskõlas siseturu läbivaatamise strateegiaga. Neid eesmärke nähakse õigustatult riiklike reformikavade ja Lissaboni strateegia ning selle läbivaatamise ja võimaliku muutmise (2010. aastal) laiemas perspektiivis.

2.3.   See raamistik hõlmab seoseid algatuse „Parem õigusloome”, (3) mõjuanalüüside parema kasutamise ning ettevõtete halduskoormuse vähendamise meetmete jätkuva rakendamise ja hindamise vahel, samuti toetust Euroopa väikeettevõtlusalgatusele Small Business Act ja jätkusuutlikku ELi tööstuspoliitikat, sealhulgas sobivat innovatsioonipoliitikat.

2.4.   Neid kavatsusi ja ettepanekuid tuleb rakendada väga järsu majanduslanguse kontekstis (4). Neist nähtub, et kooskõlas komisjoni seisukohtadega tahab eesistujariik oma programmis säilitada strateegilised suunised sellisel kujul, nagu need määratleti parema majandusolukorra ajal. Seega on eesistujariigi eesmärk ka uute impulsside andmine komisjoni uueks ametiajaks.

2.5.   Samuti soovitakse jätkata varem koostatud strateegilisi poliitikakavu, sõltumata sellest, milliseid lühiajalisi meetmeid tuleb võtta, et toime tulla ootamatute märkimisväärsete majanduslike šokkidega, mis avaldavad mõju majandusharudele, investeeringutele ja töökohtadele.

2.6.   Käesolevas arvamuses asetatakse põhirõhk takistuste kõrvaldamisele ettevõtluse edasiselt spontaanselt arengult Euroopas. Sellest tulenevalt tuleb konkurentsivõime tugevdamist määratleda kui võrdsete võimaluste tugevdamist ELis, muutes ühise õigusliku aluse võimalikult tõhusaks.

2.7.   Selle protsessi nurgakivi on kokkulepitud parema õigusloome tegevuskava, milles asetatakse rõhk õigusaktide kvaliteedile, mõjuhinnangutele, lihtsustamisele, vajaduse korral uute eeskirjade loomisele ja halduskoormuse 25-protsendilisele vähendamisele aastaks 2012 (5).

2.8.   Käesolevas arvamuses keskendutakse õiguslike tõkete kõrvaldamisele ja tõhusale reguleerimisele, et taastada usaldus turgude vastu, pidades silmas konkurentsivõime üha ülemaailmsemat mõõdet. Mida paremini toimib siseturgu reguleeriv raamistik, seda elujõulisem on ELi positsioon maailmaareenil.

2.9.   Komitee on juba väljendanud oma seisukohti mitmes valdkonnas. Kuna konkurentsitemaatika on väga lai, keskendutakse kõnealuses arvamuses teemadele, mis on praeguses olukorras eriti pakilised.

2.10.   Siseturu rajamise lõpuleviimisel on tehtud muljetavaldavaid edusamme. Samas on vaieldamatu, et konkreetsetes valdkondades – energia, finantsküsimused, potentsiaalne juhtalgatus ühenduse patent (!) ning sotsiaalvaldkonnas tegutsemise vajadus – on ühtlustamine jätkuvalt puudulik. Käimasolevad riigi valitsuste ettevõtmised – õigusloome ja haldustavad – nõuavad Euroopa seisukohast pidevat tähelepanu (6).

2.11.   Vajaliku ühtlustatuse puudumine või valitsuste tegevus häirib sageli oluliselt suurettevõtete toimimist ja seab kahjustavaid tõkkeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete üleeuroopalistele investeeringutele.

2.12.   Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) moodustavad olulise osa üleeuroopalisest konkurentsivõimest. Suured ettevõtted on Euroopa tugevuse säilitamiseks hädavajalikud. Ent allhangete, äriprotsesside killustatuse, tarne- ja lisandväärtuse ahela poolest on VKEd peamised töökohtade loojad. VKEd on üldjuhul piisavalt paindlikud, et kohaneda vajaliku säästva tootmisega, ja sageli on nad eelkõige partneritena väärtus- ja tarneahelas jätkusuutlikku ja ökoloogilist tootmist edendavate leiutiste ja uute süsteemide algatajad.

2.13.   Õiguslikud tõkked ei mõjuta mitte ainult äritegevust, vaid ka töötajate piiriülest liikumist (7). On oluline tagada, et tööturul kehtivaid põhiõigusi ja eeskirju kohaldatakse kõigile töötajatele (8).

3.   Taust ja üldised märkused

3.1.   Ühtne turg on dünaamiline kontseptsioon. Selle sisu ja võrdsete võimaluste loomine majandustegevuses osalejatele Euroopas on määratletud asjakohaste ELi poliitiliste eesmärkidega ja tagatud Euroopa Liidu õigusaktidega. Samuti kohandatakse eesmärke ja reegleid õigeaegselt vastavalt muutuvatele oludele. Kui on vajalik ja sobilik, tuleks töötajate kaitseks võtta sobivaid ja konkreetseid meetmeid võimalikult kiiresti, tõstmaks esile, et majanduslikud vabadused ega konkurentsieeskirjad ei ole ülimuslikud sotsiaalsete põhiõiguste ees.

3.2.   Praegune majanduslangus mõjutab meid kõiki majanduslikus ja sotsiaalses mõttes. Samuti mõjutab see Euroopat maailmaareenil osalejana. Ebatavalised ajad võivad vajada ebatavalisi lähenemisviise ja lahendusi, nt heaks kiidetud erakorraline riigiabi „mõne liikmesriigi majanduse tõsise häire kõrvaldamiseks”, (9) mis järgib komisjoni hädaabi suuniseid, (10) aga kokkulepitud raamtingimusi ei tohi ohustada ja iga sekkumist tuleb nõuetekohaselt motiveerida.

3.3.   Sageli on riiklikud õigusaktid kavandatud vastama igat liiki väljakutsetele riiklikus kontekstis. Antud kontekstis on vaja jätkata liikmesriikide vaheliste olemasolevate ja potentsiaalsete õiguslike tõkete kõrvaldamise programme ja neid julgustada.

3.4.   Lühinägelik motivatsioon võib eriti praegu kergesti kahjustada poliitilist tahet tegutseda olukorrale vastavalt. Avalik või varjatud protektsionism ei ole iial kaugel. Seda enam on vaja selget üleskutset jätkata alustatud tööd õiguslike tõkete kõrvaldamisega. Mida paremini me praegu tee ette valmistame, seda elujõulisem on Euroopa majandus edaspidi.

Praegune olukord nõuab kahtlemata suuremaid jõupingutusi, et määrata kindlaks uued läbipaistvad raamtingimused finants- ja energiavaldkonnas.

3.5.1.   Praeguses finantskriisis on riigid majandussüsteemi peamiste osalejatena mänguruumi juurde saanud, andes märkimisväärset hädaabi olulisematele finantsasutustele. Lisaks potentsiaalsele mõjule riigi rahandusele võib kõnealune lähenemisviis tekitada konkurentsimoonutusi, kui riigiabi eeskirjadest kinni ei peeta, (11) ja asetada eeskujulikumad pangad ebasoodsasse olukorda.

3.5.2.   Kuigi komitee ei kahtle, et praegustes erakorralistes tingimustes on kohene sekkumine vajalik, on oluline olukorra arengut tähelepanelikult jälgida, (12) et säilitada kodanike ja majanduse jaoks oluliste elementidena praegune ühtekuuluvus, õigusriik ja konkurentsitase Euroopa turul.

3.5.3.   On vaja uusi raamtingimusi ja õigusnorme. Nende puhul tuleb keskenduda pangandussektori Euroopa tasandi järelevalvele (või siis tuleb seda Euroopa tasandil rangelt koordineerida), hädavajalikule reguleerimisele ja praegu lahknevatele meetmetele pankade suhtes (13). Komitee rõhutab vajadust parema õigusloome ja kontrolli järele finantssektori üle, nagu on välja pakutud Tšehhi Vabariigi eesistumise ajal komisjoni nimel koostatud de Larosière'i aruandes (14). Euroopa järelevalve peaks lisaks pangandussektorile hõlmama ka kindlustussektorit.

3.5.4.   Eelseisvas arutelus õigusliku finantssüsteemi üle peaks strateegiliseks eesmärgiks olema seatud ka usaldusväärse raamistiku loomine Euroopa majanduse üldise tulevase elujõulisuse saavutamiseks. Selline laiem perspektiiv on senini käsitlemata.

3.5.5.   Energia kui peamine toormaterjal tervele ühiskonnale võib olla mitmeski mõttes – hinnad, riiklik sekkumine, liberaliseerimise ulatus, konkurents ja muu – (soovimatute) õiguslike tõkete allikas, mis kahjustab tõeliselt võrdseid võimalusi ja millel võib olla negatiivne mõju ka teistele tööstusharudele. Selliste struktuuriliste ja õiguslike tõkete kõrvaldamine sisekaubanduselt ja investeeringutelt peaks olema ühise energiaturu loomisel oluline motivatsioon.

3.6.   Avatud koordinatsiooni meetod (15) on äratanud kõrgeid lootusi võimaluste suhtes riiklikke meetmeid kooskõlastada. Selline leebe lähenemisviis jätab liikmesriikidele palju tegutsemisruumi, mis on õiguslike tõkete tekkimise täiendav allikas. Struktureeritum lähenemisviis oleks teretulnud.

3.7.   Sellega seoses on oluline arutada, kas ELi direktiivid või määrused on konkreetsetel juhtudel ühtlustamise jaoks kõige asjakohasem õiguslik alus. Samuti rõhutab komitee, et standardiseerimise edasine edendamine, millega saavutatakse muu hulgas läbipaistev keskkond ja parem koostalitlusvõime, on paljudel juhtudel kõige kasutoovam.

Tõkked Euroopa konkurentsikeskkonnas on mitmetahulised. Neid võib peamiselt jaotada järgmistesse eri kategooriatesse, millega tuleb eraldi tegeleda.

3.8.1.   Esimene kategooria hõlmab teises liikmesriigis tegutseda soovivate kodanike ja ettevõtete ees seisvaid olemasolevaid tõkkeid. Sellist liiki tõkked võivad tekkida riiklikest õigusaktidest, eeskirjadest või haldusmenetlustest, mis ei sõltu iseenesest ELi õigusaktidest ja nende ülevõtmisest, ning neid on seetõttu piiriüleselt tegutseda plaanival ettevõttel raske ette näha.

3.8.2.   Euroopa integratsioon ei too tingimata kaasa riiklike eeskirjade vähenemist, paljudel juhtudel just vastupidi. Väga sageli tekitavad sellised (täiendavad) riiklikud eeskirjad lisatõkkeid. Lisaks võib praeguses majanduslikus olukorras konkreetsetel õigusnormidel olla protektsionistlik mõju.

3.8.3.   Kolmandat tüüpi tõke võib tuleneda sellistest olemasolevatest algatustest nagu ettevõtete täisteeninduspunktid, mis aga päris kavakohaselt ei toimi. Selle põhjus võib olla asjakohaste vahendite puudumine või mõni muu probleem, näiteks teabe kättesaadavus ainult asjaomase riigi keeles.

3.8.4.   Neljas tõkke tüüp on võrdsete võimaluste loomiseks mõeldud soovitavad algatused, mida aga ei ole ellu viidud või mis on poolikult ellu viidud. See tõkketüüp tuleneb sellest, et liikmesriigid ei järgi täielikult Euroopa õigusakte või eeskirju (16).

3.8.5.   Konkreetsed tõkked, mida võiks siinkohal veel nimetada, on muu hulgas põhjustatud lõhest eurotsooni riikide ja ülejäänud liikmesriikide vahel, kohustuslikest töökeeltest liikmesriikides ning erinevatest maksusüsteemidest ja -baasidest.

3.9.   Mitmed mainitud tõkked on riiklike haldus- ja õigussüsteemide kõrvalsaadus. Sellest tulenevalt peaks asetama suurt rõhku piiriüleste probleemide käsitlemise ühtsusele.

3.10.   Sobivalt kooskõlastamata ja eriti ELi riigiabi eeskirju järgimata võivad konkreetsed finantsstiimulid uusi tõkkeid luua. Komitee rõhutab, et kõigil juhtudel tuleb järgida ühenduse õigustikku – nii õigusakte kui ka vahendeid.

3.11.   Põhjendamatute tõkete kõrvaldamise eesmärgil on väga teretulnud spetsiaalsed võrgustikud ELi ja riiklike ametiasutuste vahel, näiteks Enterprise Europe Network, SOLVIT, Euroopa konkurentsivõrgustik ja parimate tavade vahetamise on-line platvormid.

3.12.   Koostöö ja vastastikuse teabevahetuse puudumine riiklike haldusasutuste vahel ELi õiguse rakendamisel on suur probleem. Selles valdkonnas koostab komitee praegu arvamust siseturu infosüsteemi algatuse (IMI) (17) kohta.

3.13.   Lisaks peaks riiklike haldusasutuste vaheline suurenev teabevahetus olema lisakontrolli võimalus konkreetsetes valdkondades riiklikest eeskirjadest ja kohustustest tulenevate võimalike (varjatud) tõkete üle.

3.14.   Samamoodi peaks olema olulise tähtsusega ELi õigusega tegelevate riikliku tasandi riigiteenistujate koolitamine ja ettevalmistamine. Oskuste ajakohastatuse tagamiseks on vaja sobivaid vahendeid. See on eriti oluline seoses suurema rõhuasetusega kogemustel põhineva poliitikaloome vahendite kasutamisele, nagu mõju hindamine ja halduskoormuse mõõtmine.

3.15.   Komitee on mitmes arvamuses väitnud, et komisjonipoolne tõhus järelevalve ELi eeskirjade ja kokkulepete kohaldamise üle liikmesriikides on hädavajalik.

3.16.   Ühisturu hea valitsemise saavutamiseks peaksid lisaks riiklikele osalejatele ka ettevõtlus ning ettevõtlusorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskond andma oma panuse ning tundma vastutust ja aruandekohustust võrdsete võimaluste raamtingimuste edendamisel Euroopas. Vahendid selleks on järgmised: praktiline kogemus, heade tavade vastastikune tutvustamine, isereguleerimine, eri tasandite sotsiaaldialoog, suhtlemine ja teabevahetus ning muu.

4.   Konkreetsed küsimused

4.1.   Parem õigusloome

4.1.1.   Parem õigusloome on elujõulise ettevõtluskeskkonna jaoks oluline strateegia. Punktis 2.7 määratletud parema õigusloome tegevuskava on kõnealuse strateegia põhimootor.

4.1.2.   Parem õigusloome puudutab nii ELi tasandil ühtlustamist vajavate teemade valimist kui ka õigusloome meetodeid, st määrused, üksikasjalikud direktiivid või raamdirektiivid. Liikmesriikide vahelised õiguslikud tõkked säilivad, kui direktiivid on liiga hägusad või nendes sätestatakse vaid miinimumnormid.

4.1.3.   Komitee on mitmel korral kiitnud heaks komisjonipoolse ühenduse õigusaktide sihipärase uuendamise, mis aitaks kohaneda muutuvate tingimustega ja kõrvaldada olemasolevad õiguslikud tõkked.

4.1.4.   Tuleb tunnistada, et teatud teemasid ei saa liikmesriikide erinevate õigusraamistike tõttu ühtlustada. Neil juhtudel tuleb võimalikke õiguslikke tõkkeid eraldi analüüsida.

4.1.5.   Märkimist väärib see, et Euroopa Komisjon teostab edukalt mõjuhinnanguid, samas kui liikmesriikides esineb kõnealuses valdkonnas olulisi puudujääke. See pärsib võrdseid võimalusi äritegevuseks ja liikuvuseks üldiselt.

4.1.6.   Mõjuhinnangud on väga kasulik vahend võitluses ülereguleerimisega ja ka uute eeskirjade loomisel. Tänu mõju hindamisele suureneb teadlikkus komisjonis, Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Komitee arvates on oluline, et nõukogu ja Euroopa Parlament järgiksid kogu õigusloome protsessi jooksul mõjuhinnanguid ja nende ajakohastatud versioone.

4.1.7.   Mõjuhinnangute puhul on vaja üldist ja integreeritud lähenemist, võttes arvesse mitte ainult kaupade ja teenuste tehnilisi aspekte, vaid ka selliseid kõrvalmõjusid nagu keskkonnaalased aspektid ja tarbijate huvid. Teisest küljest tuleb keskkonna- ja tarbijakaitsealastes õigusaktides alati arvestada vajadust konkurentsivõimelise tööstuse järele. Õnnestunud mõjuhinnangutes on kõigil sidusrühmadel oma koht.

4.2.   Rakendamine ja jõustamine (18)

4.2.1.   Korrektne ja õigeaegne rakendamine ja jõustamine kohalikul tasandil on parema õigusloome lahutamatu osa. Kogemus näitab, et nii puudulik kui ka ülemäärane rakendamine (liigrange ja valikuline rakendamine) on õiguslike tõkete, piiriüleste probleemide ja protektsionismi peamine allikas. Seetõttu tuleb hoolikalt hinnata mehhanisme ja vahendeid, mis on vajalikud ELi õigusaktide järelevalveks ja tugevdamiseks liikmesriikide tasandil.

4.2.2.   Tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet. See ei tohiks aga olla ühesuunaline. EL ei tohi tõepoolest sekkuda riiklikesse menetlustesse ja haldussüsteemidesse. Aga asutamislepingus nähakse ka ette, et EL tagab liidu eesmärgid ja turu toimimise vastavalt kokkulepitud eeskirjadele. Vaid sel tingimusel on võimalik rahuldavalt lahendada probleeme, mis ettevõtetel, muudel organisatsioonidel ja kodanikel kohapeal tekivad.

4.2.3.   Ehk teisisõnu, seos ühenduse reeglite ja subsidiaarsuse vahel on peen. Komitee on arvamusel, et integratsiooni süvenedes tuleb määratleda õige tasakaal riiklike haldustavade ja -süsteemide ning ELi järelevalve vahel ja rakendada seda vastavalt kokkulepitud eesmärkidele.

4.2.4.   Seda ilmestavad eriti hästi kohalikud ja piirkondlikud üksused, kes paljudes liikmesriikides vastutavad ELi õiguse rakendamise eest. Neil üksustel tuleb ELi õigust asjakohaselt arvesse võtta.

4.2.5.   Teine lai ja oluline valdkond on riigihange. Hoolimata 2004. aasta direktiivide rakendamisest, on traditsioonilised tavad ja haldusmenetlused, sealhulgas piiriüleseid investeeringuid pidurdavad õiguslikud tõkked, endiselt jõus. Riigihanke valdkonda tuleb pidevalt jälgida, austades samas kollektiivläbirääkimisi sotsiaalpartnerite vahel.

Komitee arvab, et ELis õiguslike tõkete kõrvaldamise eesmärgil tuleb märkimisväärselt parandada valitsemistava.

4.2.6.1.   Praegune tagasiside õigusaktide tegeliku rakendamise kohta on endiselt mitterahuldav (19).

4.2.6.2.   Komisjonipoolset järelevalvet kui õigusriigi juurde lahutamatult kuuluvat osa tuleks süstemaatiliselt laiendada ELi õiguse rakendamisele ja jõustamisele. Kõnealune küsimus nõuab erilist tähelepanu ja poliitilist arutelu.

4.2.6.3.   Lisaks on soovitav luua hindamisvõrgustikud neis riiklikes ametiasutustes, (20) kus seda veel tehtud ei ole, ja edendada liikmesriikide halduspädevust.

4.2.6.4.   Samal põhjusel toetab komitee täielikult Regioonide Komitee hiljuti loodud subsidiaarsuse järelevalve võrgustikku, mille eesmärk on lihtsustada ELi ning kohalike ja piirkondlike üksuste vahelist teabevahetust.

4.2.6.5.   Komisjon peab tagama, et riiklikud reguleerivad asutused rakendavad ELi eeskirju ühtmoodi ja kooskõlastatult.

4.2.6.6.   Punktis 4.2.6 mainitud soovitud valitsemistava tuleb ühtmoodi ellu viia ka mitteõiguslike tõkete puhul, mis sageli tulenevad olemasolevatest haldustavadest.

4.3.   Teenuste ühtne turg

Euroopa teenuste siseturg on jõudnud pöördepunkti. 2009. aasta lõpuks kavandatud teenuste direktiivi ülevõtmist ja rakendamist tuleb tähelepanelikult jälgida, et tagada, et riiklikul tasandil ei lisandu uusi tõkkeid ega erinevusi. Seejuures tuleb aga vältida sotsiaal-, kvaliteedi-, keskkonna- ja ohutusstandardite alandamist. ELi teenuste direktiivi ülevõtmiseks peavad haldustöötajad olema piisavalt koolitatud (keeleoskus, kultuuridevaheline pädevus).

4.3.1.1.   Euroopa Komisjoni praegune lähenemisviis direktiivi ülevõtmise toetamisel riiklikul tasandil tundub olevat tõhus ja seda tuleks edasi julgustada.

Teenuste direktiivi konkreetsete aspektide seas on asutamisvabadus ja piiriülene tegevus võtmetähtsusega Euroopa ettevõtlusele soodsa keskkonna loomiseks (21).

4.3.2.1.   Tagasiside asjaomastelt sidusrühmadelt annab tunnistust sellest, et hoolimata olemasolevatest ad hoc meetmetest, mis lihtsustavad ettevõtluse alustamist mõnes muus liikmesriigis, saab olukorda veelgi parandada.

Veel üks käsitlemist vajav küsimus puudutab lähenemisviisi valdkondades, mida teenuste direktiiv praegu ei kata.

4.3.3.1.   Teatud sektoreid, nagu finantsteenused, elektrooniline side ja audiovisuaalteenused, reguleeritakse eraldi, samas kui teisi valdkondi ELi tasandil ei reguleerita.

4.3.3.2.   Viimaste puhul on liikmesriikide vahel märkimisväärsed erinevused, mis seetõttu tekitavad potentsiaalseid ootamatuid tõkkeid. Et vältida ELi ettevõtluskeskkonda otseselt mõjutavate konkreetsete küsimuste suhtes omavahel vastuoluliste lähenemisviiside kasutusele võtmist, on riikide valitsuste vahel vaja suuremat kooskõlastatust.

Lisaks tuleb rõhutada, et tänapäeval hägustub üha enam kaupade ja teenuste vaheline piirjoon. Sellest tulenevalt tooks asutamisvabaduse ja piiriülese tegevuse korrektne rakendamine teenuste puhul ka töötlevale tööstusele suurt kasu.

4.3.4.1.   Isegi kui teenuste direktiiv on täielikult ja korrektselt üle võetud, peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid sellel sektoril endiselt silma peal hoidma, et tegeleda lahendamata küsimustega ja takistada uute tõkete tekkimist. Arvestades, et kõige suuremad edusammud võrdsete võimaluste loomisel on tehtud kaupade turul, on selle valdkonna õppetunnid väärtuslik teave selle kohta, milline on parim viis, et tegeleda endiselt püsivate tõketega teenustesektoris.

4.4.   Uus lähenemisviis, kaupade pakett 2008 ja standardimine

4.4.1.   Tehnilise ühtlustamise ja standardimise uus lähenemisviis (22) ja selle käimasolev läbivaatamine on üks käegakatsutavamaid õnnestumisi tõkete kõrvaldamisel siseturu konkurentsivõimelt.

4.4.2.   Praeguses olukorras on väga oluline säilitada uue lähenemisviisi meetod ja vältida juba saavutatu tühistamist protektsionistlike meetmete läbi.

4.4.3.   Samuti on oluline hinnata vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist ja kasutamist. Eelkõige tuleb seejuures uurida, kui suures osas on võimalik tagada säästev areng majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas. Lisaks tuleb jälgida 2008. aasta kaupade paketi tõelist mõju. Paketi eesmärk on tagada vastastikuse tunnustamise tõhusus.

4.4.4.   Standardimine põhineb tavaliselt vabatahtlikel meetmetel, mitte õigusaktidel. Standardimise selge panus Euroopa majanduslikku integratsiooni juhib tähelepanu veel lahendamata küsimustele, mis endiselt takistavad siseturul tehtavaid jõupingutusi ja kahjustavad ELi konkurentsivõimet maailmaturul.

4.4.5.   Muudel juhtudel tekitab (õiguslikke) tõkkeid standardite puudumine teatud valdkonnas, näiteks riigihanke puhul, kus konsensuse puudumine tööstusettevõtjate hulgas avaldab negatiivset mõju ELi konkurentsivõimele. See ilmneb selgelt näiteks siis, kui ettevõtted alustavad nn standardite lahingut, et saavutada või kaitsta monopoolset turupositsiooni, kahjustades konkurentsivõimet ja tarbijate valikuvõimalusi. Sellisteks juhtudeks tuleks ette näha sekkumisvõimalus ELi tasandil, et lihtsustada kokkuleppe saavutamist asjaomaste poolte vahel.

4.4.6.   Seepärast rõhutab komitee vajadust suurendada standardimisega seotud jõupingutusi sellistes valdkondades nagu riigihange, infotehnoloogia ja sideteenused. Moonutuste vältimiseks on standardi kehtestamisel siiski oluline arvestada kõigi sidusrühmade arvamusega Sellega seoses tuleks julgustada selliseid käimasolevaid algatusi nagu organisatsiooni NORMAPME töö standardimise ja VKEde kohta.

4.5.   Põhjendamatu halduskoormuse vähendamine

Euroopa Komisjoni üks juhtalgatus on halduskoormuse mõõtmise tegevusprogramm 2007, eesmärgiga lihtsustada ettevõtete õiguskeskkonda.

4.5.1.1.   Kasutades algselt Madalmaades vastu võetud standardkulude mudelit, tegeleb EL praegu ELi õigusaktidest tuleneva koormuse mõõtmise viimistlemisega (23).

4.5.1.2.   15 eksperdist koosneva kõrgetasemelise nn Stoiberi rühma ametissenimetamine halduskoormuse vähendamiseks konkreetsete ettepanekute tegemise eesmärgil on täiendav samm kõnealuse algatuse konkretiseerimiseks.

Halduskoormuse vähendamise programm on riiklikul tasandil üha suuremat edu saavutamas ja enamik liikmesriike on juba keskendunud kohapealse halduskoormuse hindamisele ja vähendamisele.

4.5.2.1.   Et ülesanne õnnestuks, on siinkohal väga oluline kooskõlastada kogu ELis riiklikud hindamise ja vähendamise strateegiad ning samuti kooskõlastada ELi ja riikliku tasandi strateegiad.

4.6.   Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine

4.6.1.   Lisaks kaupade ja teenuste vabale liikumisele tuleb siseturu tõhusaks toimimiseks toetada ka kutsetöötajate vaba liikumist. Vastavalt Euroopa Teadusnõukogu otsusele teadustöötajate liikuvuse kohta on vaja kõnealust põhimõtet kohaldada laiemalt ka teistele kutsetöötajatele.

4.6.2.   Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ELis on keeruline küsimus, mis ei piirdu õiguslike tõkete küsimusega; see vajab käsitlemist, kuna see on mitmel moel otseselt seotud (varjatud) tõkete probleemiga siseturul.

4.6.3.   Euroopa kutsekvalifikatsioonide raamistiku loomisega tehti kõnealuses valdkonnas hiljuti olulisi edusamme: loodi nn viies vabadus ehk teadustöötajate vaba liikumine. Komitee tervitab seda olulist sammu.

4.7.   Muud algatused

Kuna tavapärased kohtumenetlused on pikad ja kulukad, annavad alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid piiriülesest tegevusest tulenevate konfliktide lahendamisse väärtusliku panuse.

4.7.1.1.   Siiski on praegu vähe teavet selle kohta, kuidas ettevõtjad ja kodanikud neid vahendeid kasutavad ja milline on neile juurdepääs. Kahjuks rakendatakse komisjoni mittesiduvaid soovitusi kõnealuses valdkonnas vaid mõnes liikmesriigis.

4.7.1.2.   Küsimust oleks vaja põhjalikumalt analüüsida, et saada teada, kuidas kõnealuseid vahendeid kui olemasolevate tõkete ja probleemide vähendamise lisameetmeid kohapeal toetada ja edendada.

4.7.2.   Tõhusa toimimise korral kiidetakse õigustatult SOLVITi võrgustikku kui vahendit, mille abil on võimalik probleeme kiiresti lahendada ja uute probleemide tekkimist vältida. Iga liikmesriik peaks tagama, et riiklikele keskustele eraldatud ressursid ja personal vastaks olemasolevatele vajadustele (24) ja et huvitatud osalejad oleksid teadlikud võrgustiku olemasolust ja ülesannetest.

Võrgustiku Enterprise Europe (asendab endist euroinfo keskuste võrgustikku) roll on samuti oluline, et toetada eelkõige VKEsid ja parandada keskkonda, milles nad tegutsevad. Tegelikkuses on tihtipeale just võrgustik Enterprise Europe see, mis esindab Euroopat kohaliku tasandi ettevõtjate seas.

4.7.3.1.   Eelnevatest uuringutest (25) selgub, et ehkki endise euroinfo keskuste võrgustiku pakutavad teenused on kvaliteetsed, ei toimi tagasisidemehhanismid keskuste ja Euroopa Komisjoni vahel alati hästi. Seda aspekti oleks vaja hinnata, et seal, kus probleem püsib, võtta asjakohased sekkumismeetmed.

4.7.4.   Kaebusi õiguslike tõkete kohta võib esitada ka otse Euroopa Komisjonile. Seda täiendavat teabekanalit tuleks sobivalt reklaamida.

4.7.5.   Ise- ja kaasreguleerimise algatuste praegune tase mõjutab samuti ettevõtluskeskkonda ja need algatused võivad aidata kaasa olemasolevate tõkete kõrvaldamisele. Parimate tavade levitamiseks (26) on soovitav süvendada teadmisi ise- ja kaasreguleerimisest.

---

(1)  Ülevaate saamiseks tõkete kasvutendentsist ühtsel turul vt EMSK ühtse turu seireüksuse koostatud uurimust aadressil http://www.eesc.europa.eu/smo/news/index_en.asp.

(2)  Göteborgis 2001. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel lisati Lissaboni tegevuskavasse keskkonnamõõde.

(3)  ELT C 24, 31.1.2006, lk 39.

(4)  Vt OECD hiljutist aruannet, milles toetatakse jätkuvat õigusloome ja konkurentsieelset reformi praeguses kriisikontekstis (Going for Growth 2009).

(5)  Vt eelkõige „Parema õigusloome kava kolmas strateegiline läbivaatamine Euroopa Liidus””, KOM(2009) 15 lõplik.

(6)  Vt Madalmaade tööandjate organisatsioonide (VNO – NCW, MKB) detsembris 2008 ilmunud selgitavat brošüüri „When will it really be 1992?”. Aasta 1992 oli välja kuulutatud kui siseturu lõpuleviimise aasta.

(7)  ELT C 228, 22.9.2009, lk 14.

(8)  Vt komitee arvamus teemal Töötajate liikuvuse peamiste tõkete määratlemine ühtsel tööturul ELT C 228, 22.9.2009, lk 14, punkt 1.5.

(9)  Vt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt b. Tegemist on õigusliku aluse sihipärase vahetusega (tavaliselt kohaldatakse artikli 87,3 lõike 3 punkti c). See võimaldab liikmesriikidele anda rohkem finantsabi ja võib viia konkurentsimoonutusteni. Seetõttu „peab komisjon neid plaanitud ja heaks kiidetud konkurentsimoonutusi pidevalt ja hoolikalt jälgima ning korrigeerima niipea, kui majanduslik olukord normaliseerub”, vt arvamus ELT C 228, 22.9.2009, lk 47.

(10)  ELT C 16, 22.1.2009, lk 1.

(11)  ELT C 270, 25.10.2008, lk 8, ELT C 10, 15.1.2009, lk 2, ELT C 72, 26.3.2009, lk 1.

(12)  Sõna „jälgimine” kasutatakse siinkohal ja ka punktides 4.2.1 ja 4.2.6.2 üldises tähenduses, komisjoni rolli ja volitusi täpselt määratlemata. Need sõltuvad konkreetsetel juhtudel kasutatavatest õiguslikest vahenditest.

(13)  ELT C 224, 30.8.2008, lk 11.

(14)  Vt de Larosière'i aruanne finantsjärelevalve kohta ELis, 25. veebruar 2009.

(15)  Kõnealune meetod loob ELi liikmesriikide koostööks raamistiku sellistes poliitikavaldkondades, mis on riikide pädevuses, nagu tööhõive, sotsiaalne kaitse, sotsiaalne kaasatus, haridus, noored ja koolitus. See on tüüpiline valitsustevaheline poliitikavahend. Täiendav teave: http//europa.eu/scadplus/glossarty/open_methodcoordination_en.htm.

(16)  ELT C 325, 30.12.2006, lk 3.

(17)  Vt KOM(2008) 703, samuti ELT C 325, 30.12.2006, lk 3.

(18)  ELT C 24, 31.1.2006, lk 52.

(19)  Euroopa Komisjon pakub välja mitmed teabeallikad, sealhulgas kontaktpunktid kaebuste esitamiseks, näiteks kõnekeskus Europe Direct, Eurojus, riiklikud SOLVITi keskused, Euroopa tarbijakeskused, võrgustik Enterprise Europe ja portaal Your Europe.

(20)  Komitee juhib tähelepanu siseturu infosüsteemile (IMI), mille komisjon töötas välja riiklike ametiasutuste vahel ELi õigusaktide kohta vastastikuse teabe liikumise lihtsustamiseks.

(21)  ELT C 221, 8.9.2005, lk 11.

(22)  Aastal 1985 alustatud tehnilise ühtlustamise ja standardimise uus lähenemisviis on pöördepunkt ELi siseturualases õiguses. See kiideti heaks vastusena keerulisele õiguskeskkonnale, mis tuleneb kaupade siseturu loomiseks ja lõpuleviimiseks kehtestatud üksikasjalike eeskirjade kogumist.

(23)  Kõnealuse lähenemisega, mida sageli nimetatakse võitluseks bürokraatia vastu, soovitakse määratleda ja mõõta ELi õigusaktidest tulenevat halduskoormust, et leida lahendus selle 25-protsendiliseks vähendamiseks.

(24)  ELT C 77, 31.3.2009, lk 15.

(25)  Renda, A., Schrefler, L. ja Von Dewall, F. (2006), „Ex post evaluation of the MAP 2001-2005 initiative and suggestions for the CIP 2007-2013”, CEPS Studies.

(26)  Komitee on koos Euroopa Komisjoni peasekretariaadiga loonud Euroopa ise- ja kaasreguleerimise algatuste andmebaasi: http://eesc.europa.eu/self-and-coregulation/index.asp.

---

---