22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/51

1.1

tervitab algatuse ettepanekut digiteerida Euroopa kultuuripärand ja luua digitaalsed raamatukogud ning rõhutab, et see on põhikomponendiks komisjoni algatuses “i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”, mille täielik rakendamine on tingimus Euroopa konkurentsivõime parandamiseks;

1.2

rõhutab, et kultuuripärandi digiteerimist, online-juurdepääsu ja digitaalset säilitamist tuleks edendada kõigis Euroopa riikides, piirkondades ning linnades ja keeltes viisil, mis toetab kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse säilimist. Lähtepunkt peaks olema kultuuri, sh vähemuste kultuuride väärtustamine ja kultuurisaavutuste säilitamine tulevastele põlvedele;

1.3

tuletab meelde, et mujal maailmas toimub kultuuripärandi digiteerimise kiire areng, ning rõhutab, et Euroopa kultuuripärandi ja kirjanduse digitaalselt kättesaadavaks tegemine laiale publikule on Euroopa teadmistepõhise ühiskonna edu tingimus ning teisalt toetab see Euroopa piirkondade ja linnade arengut;.

1.4

hindab seda, et komisjoni teatises tuuakse välja peamised väljakutsed ja mitmed lahendamata tehnilised, õiguslikud ja finantsilised küsimused seoses kultuuripärandi digiteerimisega, ning märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toetavad samme edasiliikumiseks selles küsimuses;

1.5

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kõigi infoühiskonna strateegiate tähtsaimad rakendusorganid ning sageli on nad raamatukogude haldajad. Seega tuleks digitaalraamatukogude algatuses piisavat tähelepanu pöörata kohalikule ja piirkondlikule mõõtmele;

1.6

arvab, et kultuuripärandi digiteerimise edendamine kõigis ELi liikmesriikides on äärmisel oluline, ning rõhutab, et digiteerimisest saab kasu ainult siis, kui laiaulatuslikult edendatakse (sh kohalikul ja piirkondlikul tasandil) online-juurdepääsu kultuuripärandile ja arendatakse intelligentset teabeotsingut;

1.7

märgib, et digiteerimine on pikaajaline protsess, mis nõuab suuri ressursse ja hõlmab materjali pidevat hooldust, ajakohastamist ja konverteerimist, ning nõustub komisjoniga kasu suhtes, mida digiteerimine annab kultuuripärandi säilitamise ja sellele juurdepääsu osas;

1.8

tuletab meelde, et digitaalne materjal koosneb nii digiteeritud analoogkujul materjalist kui uuest materjalist, mis on kohe algselt digitaalkujul loodud;

1.9

märgib, et digitaalraamatukoguteenused liikmesriikides hõlmavad komponente, mis loodi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja mis on omavahel elektrooniliselt seotud. Selle edukaks toimimiseks on vaja koostööd ja koordineerimist Euroopa tasandil;

1.10

arvab, et raamatukogudel on kaalukas roll kultuuripärandi ja kirjanduse online-keskkonnas kättesaadavaks tegemisel, sest just raamatukogude abiga on võimalik selle materjaliga kõige paremini avalikkuseni jõuda, aga märgib samas, et raamatukogude koostöö arhiivide, muuseumite, teiste kultuuriasutuste ja asjaomaste osapooltega antud valdkonnas on äärmisel oluline.

2.1

rõhutab, et digiteerimise peamine eesmärk ei ole asendada traditsioonilisi trükiseid ja teisi füüsilisel kujul kättesaadavaid kultuurimaterjale, vaid luua analoogkujul materjali kõrvale digitaalne materjal ja edendada teabe kättesaadavust;

2.2

rõhutab, et ainult väga väike osa Euroopa kultuuripärandist on digiteeritud ja selles osas ootab ees väga suur töö, samuti on vaja välja töötada uued rahastamisvormid, sh koostöö erasektoriga;

2.3

märgib, et väikestes riikides ja keelepiirkondades on digitaalmaterjali turg siiamaani olnud suhteliselt väike, kuigi digitaalmaterjali tootmisega seotud püsikulud on peaaegu samas mastaabis nagu suurte keelte piirkondades, ning rõhutab, et tänu tehnoloogilisele arengule on digitaalraamatukogude arendamisel juba võimalik ja ka vajalik arvestada erinevate keelepiirkondade kasutajate vajadustega;

2.4

märgib, et suuremale osale Euroopa vanemast kultuuripärandist autoriõigusepiirangud ei kehti ja see kultuuripärand on teabevõrkudes kättesaadav. Kuna aga hilisema kultuuripärandi puhul see nii ei ole, siis on komisjoni ettepanek teha hilisema kultuuripärandi osas muudatused autoriõigusealastesse õigusaktidesse äärmiselt asjakohane;

2.5

märgib, et mõnes riigis on juba märke, et mõned ühiskonnagrupid jäävad digitaaltehnoloogia arengus maha, ning arvab, et piisavad võimalused interneti kasutamiseks ja interneti kasutamise juhisteks peaksid olema kättesaadavad ka kõige ebasoodsamas olukorras olevatele sotsiaalgruppidele;

2.6

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on väga oluline roll kultuuripärandi autorite ja omanikena, samuti vastutajatena kõigile võimalikult võrdse juurdepääsu tagamise eest infoühiskonnateenustele;

2.7

rõhutab, et võimalus, mida pakuvad avalikud raamatukogud paljudes Euroopa riikides — juurdepääs traditsioonilistele trükistele –, on ka praegu väga tähtis, aga raamatukogud peaksid avalikkusele pakkuma ka interneti kasutamise ja online-teenuste võimalust. Et arvestada online-teenuste lõppkasutajate ja nende kohalike vajadustega, peab kõnealuste teenuste korraldamine toimuma kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seda tuleb arvestada ka raamatukogude tegevuse riiklikus rahastamises;

2.8

märgib, et kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalevad erinevates raamatukogude või muudes konsortsiumides, millel on võrguserveri keskkond ja mis pakuvad erinevaid teenuseid, siis tuleb tagada, et neile antakse selles kontekstis piisavalt võimalusi otsustusprotsessi mõjutamiseks;

2.9

tervitab seda, et komisjon toob välja väljakutsed digiteeritava materjali valikul, ning peab oluliseks, et esmalt pööratakse piisavalt tähelepanu valikukriteeriumitele, mis arvestavad kohalike ja piirkondlike vajadustega, samuti tuleks leida tasakaal ühelt poolt avalikkuse nõudlusel põhinevate ja teiselt poolt materjali säilitamise eesmärgil põhinevate valikukriteeriumite vahel;

2.10

kiidab heaks ettepaneku välja töötada strateegiad digiteeritud kultuuripärandi pikaajaliseks säilitamiseks, nii et kultuuripärandi digiteerimiseks kasutatud ressursse ei raisata, kui toimuvad muutused tehnilistes süsteemides ja tarkvaras;

2.11

arvab, et ettepanek luua liikmesriikides kompetentsikeskused on huvitav idee, ning rõhutab, et keskuste oluline ülesanne oleks ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil vajalike oskuste ja oskusteabe tagamine ning samuti hea tava levitamine.