52006IP0381

P6_TA(2006)0381

Türgi edusammud ühinemise suunas

Euroopa Parlamendi resolutsioon Türgi edusammude kohta ühinemise suunas (2006/2118(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni 2005. aasta eduaruannet Türgi kohta (KOM(2005)0561);

- võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta [1];

- võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta [2];

- võttes arvesse oma 15. detsembri 2004. aasta resolutsiooni 2004. aasta korralise aruande ja komisjoni soovituse kohta seoses Türgi edusammudega ühinemisettevalmistuses [3];

- võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta Türgi sotsiaal-, majandus- ja poliitilises elus [4];

- võttes arvesse 3. oktoobri 2005. aasta Türgiga läbirääkimiste raamistikku;

- võttes arvesse nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta otsust 2006/35/EÜ Türgi ühinemispartnerluse põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta [5], mis sätestab lühikese ja keskmise tähtajaga prioriteedid;

- võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 389/2006, millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks [6];

- võttes arvesse Türgi 29. juuli 2005. aasta deklaratsiooni Küprose suhtes, nõukogu 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni ja Türgi 24. jaanuari 2006. aasta tegevuskava;

- võttes arvesse Euroopa Liidu seisukohavõttu 12. juunil 2006 peetud EÜ ja Türgi assotsiatsiooninõukogu 45. kohtumisel;

- võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.- 16. juuni 2006. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0269/2006),

A. arvestades, et nõukogu kiitis 3. oktoobril 2005. aastal heaks raamistiku ELi ühinemisläbirääkimiste pidamiseks Türgiga, võimaldades seega alustada läbirääkimisi vahetult pärast seda kohtumist, ning arvestades, et komisjonis on käimas ühenduse õigustiku läbivaatamise ametlik protsess, mis laieneb teatavatesse poliitikavaldkondadesse, ja arvestades et 12. juunil 2006 peetud ühinemiskonverentsil avati ja suleti ajutiselt üks peatükk, "Teadus ja teadusuuringud";

B. arvestades, et läbirääkimiste edenemine peab sõltuma ühinemispartnerluses sätestatud prioriteetide ja läbirääkimiste raamistiku nõuete täitmisest ning assotsiatsioonilepingust (Ankara leping) ja selle lisaprotokollist tulenevate sätete täielikust rakendamisest, sealhulgas piirivaidluste terviklikust lahendamisest ja Küprose küsimuse terviklikust lahendamisest saare mõlema poole toetusel;

C. arvestades, et ELiga ühinemise alus on alati olnud kõigi Kopenhaageni kriteeriumide täitmine ning nii peaks see jääma ka tulevaste ühinemiste puhul;

D. arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas oma eespool nimetatud 15. detsembri 2004. aasta ja 28. septembri 2005. aasta resolutsioonides, et ühinemisläbirääkimiste alustamist soovitatakse seni, kuni valitseb nõusolek, et läbirääkimiste esimeses etapis seatakse prioriteediks poliitiliste kriteeriumide täielik rakendamine ning et igale ministrite tasandi läbirääkimiste istungile eelneb poliitiliste kriteeriumide hindamine nii teoorias kui ka praktikas, avaldades sellega Türgi ametivõimudele tulemuslikku ja pidevat survet hoida vajalike reformide tempot, ning et poliitiliste kriteeriumide täitmiseks tuleks kehtestada selgete eesmärkide, ajakavade ja tähtaegadega täielik programm;

E. arvestades ning tunnistades, et kuigi reformide edukaks läbiviimiseks peavad neile kindla tõuke andma Türgi valitsus ja ühiskond, peaks EL jätkuvalt jälgima reformide ulatust ja nende rakendamist, et tagada reformiprotsessi jätkusuutlikkus ja pöördumatus;

F. arvestades, et komisjon on oma eduaruandes järeldanud, et muutuste tempo aeglustus eelmisel aastal, et rakendamine jääb ebaühtlaseks ning et on vaja teha olulisi täiendavaid jõupingutusi põhivabaduste ja inimõiguste, eelkõige sõnavabaduse, naiste õiguste, usuliste vabaduste, ametiühinguõiguste, poliitiliste vabaduste, vähemuste õiguste ning keeleliste ja kultuuriliste õiguste osas ning selleks, et täiendavalt tugevdada piinamise ja väärkohtlemise vastast võitlust ja kohtumääruste kiiret ja nõuetekohast jõustamist riigiasutustes;

G. arvestades, et sõnavabaduse vallas tehtud edusammud ei ole veel kaugeltki rahuldavad, kujutades segast pilti teatavatest positiivsetest arengutest, näiteks Türgi kriminaalseadustiku artiklite 216 ja 301 alusel kohtu alla antud professorite İbrahim Kaboğlu ja Baskin Orani, ajakirjanik Murat Belge, romaanikirjanik Elif Shafaki, kirjanik Perihan Mağdeni ning autor Orhan Pamuki hiljutised õigeksmõistmised, samal ajal kui endiselt antakse kohtu alla palju inimõiguslasi ning ajakirjanikud ja kirjastajad seisavad jätkuvalt silmitsi kohtuprotsessidega; ning ajakirjanik Hrant Dink, kelle kohtuasi esitati hoolimata õigeksmõistvast kohtumäärusest kassatsioonikohtule ja kes võib ühe teise kohtuasjaga seoses saada kuni kolmeaastase vanglakaristuse ja teised, näiteks inimõiguste aktivist Eren Keskin, on süüdi mõistetud;

H. arvestades, et 12. juulil 2006. aastal otsustas kassatsioonikohus kinnitada Hrant Dinkile Türgi kriminaalseadustiku artikli 301 alusel "türkluse" solvamise eest mõistetud kuuekuulise tingimisi vanglakaristuse;

I. arvestades, et Türgi ei ole hoolimata Euroopa Parlamendi ja mitme liikmesriigi arvukatest üleskutsetest siiani tunnustanud armeenlaste suhtes toime pandud genotsiidi;

J. arvestades, et uute terrorismivastaste õigusaktide koostamisel tuleb hoolikalt arvesse võtta rahvusvahelisi terrorismi kõrvaldamise konventsioone;

K. arvestades, et terroristlike kuritegude määratlus tuleks viia kooskõlla rahvusvaheliste normide ja standarditega, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 15 nõutava õiguspärasuse põhimõttega, mis ei võimalda isegi hädaolukorras erandeid teha;

L. arvestades, et hiljuti vastu võetud Türgi terrorismivastane seadus on märkimisväärselt vastuolus ÜRO Inimõiguste Nõukogu terrorismi küsimuse eriraportööri nõuannetega ja kahjustab eelnevaid põhivabaduste ja inimõiguste valdkonna reforme, kehtestades uuesti elemendid, mis olid eelmiste reformide käigus eemaldatud, ning arvestades, et see võib täiendavalt kitsendada nende õiguste ja vabaduste kasutamist, juhul kui mõistete "terroriakt" ja "terroriakti toimepanija" puhul viiakse sisse laiad määratlused ning laiendatakse selle seaduse kohaldamisalasse jäävate kuritegude ulatust; arvestades, et sarnaselt ELile peaks ka Türgi püüdma hoida ära seda, et julgeolekuküsimused piiravad kodanikuvabadusi; tegu on kogu ELi ühise murega, mis on alates Euroopa Ülemkogu 15.- 16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumisest järjest ilmsemaks muutunud ning mis hiljuti väljendus Haagi programmi vastuvõtmises;

M. arvestades, et usuliste vähemuste probleemide osas ei ole pärast Euroopa Parlamendi viimast raportit edusamme tehtud, ning arvestades, et oodatud sihtasutuste seadus, mis on Türgi parlamendis otsustamisel, ei näi kõrvaldavat kõiki eelmises eelnõus täheldatud puudusi, näiteks seoses usuliste sihtasutuste vara arestimise, iseseisva õigusvõime ning õigusega õpetada välja vaimulikkonda ja siseadministratsiooni, ega vasta seega ELi normidele ja usukogukondade ning üldisemalt mitmekesise ja sõltumatu kodanikuühiskonna seisukohalt vajalike valitsusväliste organisatsioonide ootustele;

N. arvestades, et kindralstaabi ja siseministeeriumi poolt 1997. aastal allkirjastatud Emasya protokoll lubab läbi viia sõjalisi operatsioone teatud tingimustel, kui on kaalul sisejulgeolek;

O. arvestades, et vägivalla taaselustamine riigi kaguosas ning Kurdistani Töölispartei terroristliku tegevuse taaselavnemine, millele järgnes sõjaliste operatsioonide oluline kasv, ohustavad tõsiselt Türgi rahu, stabiilsust ja demokraatiat; arvestades, et tuleb rõhutada, et terrorismivastane tegevus peab olema ohuga võrdeline ning austama alati rahvusvahelisi inimõigusi;

P. arvestades, et peaminister Erdoğani eelmise aasta julgele ja paljutõotavale sõnavõtule, milles ta käsitles Kurdi küsimust, ei ole veel järgnenud sisulisi meetmeid;

Q. arvestades, et Türgi valitsusel puudub terviklik kagupiirkonna strateegia, mille eesmärk oleks selle piirkonna poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne areng, ning arvestades, et Kagu-Anatoolia projekti mõju Diyarbakiris ja teistes provintsides on praeguseni olnud väga piiratud;

R. arvestades, et Türgi teiste etniliste rühmade jaoks on positiivne märk, et kurdikeelseid saateid on lubatud edastada kolmel ringhäälinguorganisatsioonil, kuigi saadete edastamise tingimuseks on ajalised ja saateid puudutavad piirangud;

S. arvestades, et Türgi peab endiselt rakendama Euroopa Inimõiguste Kohtu seni täitmata otsuseid, sealhulgas neid, mis on seotud Küprosega, ning arvestades, et 2005. aastal langetas Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse Türgit puudutavas 290 kohtuasjas, millest 270 puhul leiti vähemalt üks rikkumine;

T. arvestades, et Türgi valitsus on Euroopa Inimõiguste Kohtu loonud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osaline, ning arvestades, et Türgi valitsuse kriitika Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste osas konkreetsete kohtuasjade puhul võib kahjustada õigusriigi põhimõtete tunnustamist Türgi üldsuse seas;

U. arvestades, et ELi liikmesriigid rahuldasid 2005. aastal üle 2000 Türgi kodaniku esitatud varjupaigataotluse;

V. arvestades, et komisjon järeldas oma eduaruandes, et Türgis on jätkuvalt tõsiseks probleemiks korruptsioon, ning arvestades, et Transparency Internationali 2005. aasta korruptsiooni tajumise indeksi põhjal oli Türgi keskmine tulemus 3,5 (skaalal, kus 0 on "väga korrumpeerunud" ja 10 "väga puhas");

W. arvestades, et Türgi majandus, mida tunnustatakse vabalt toimiva turumajandusena, kasvas 2005. aastal jõudsalt (umbes 7,6 %) ning suurenes otseste välisinvesteeringute maht; arvestades ka seda, et endiselt valmistavad muret jätkuvalt kasvav jooksevkonto puudujääk ning kõrge tööpuuduse määr (2006. aasta märtsis ligikaudu 10,9 %);

X. arvestades, et Türgi geostrateegiline asend piirkonnas koos paljude riikidevaheliste küsimustega (nt energia, veeressursid, transport, piirivalve, terrorismivastane võitlus) ning tema majanduse ja inimressursside dünaamilisus võimaldavad tal mängida tähtsat rolli piirkonna mitmete väljakutsetega tegelemisel ning ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika edasisel arendamisel;

Y. arvestades, et Türgi kultuuriline ja ajalooline taust võimaldab tal toimida sillaehitajana Euroopa ja islamimaailma vahel;

Z. arvestades, et Türgi geostrateegiline asend, NATO liikmelisus ja suhted islamimaailmaga võivad Euroopale julgeolekupoliitiliselt kasuks tulla;

AA. arvestades, et Türgi on allkirjastanud, kuid ei ole ratifitseerinud ega rakendanud Ankara lepingu uutele liikmesriikidele laiendamise lisaprotokolli, ning arvestades, et selle tulemuseks on muu hulgas jätkuv embargo Küprose lipu all sõitvate laevade suhtes ning Küprose Vabariigi sadamatest tulevate laevade suhtes, millel keelatakse siseneda Türgi sadamatesse, samuti embargo Küprose lennukite suhtes, millele keeldutakse andmast õigust lennata üle Türgi ja maanduda Türgi lennuväljadel;

AB. arvestades, et eespool nimetatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni ning Euroopa Ülemkogu 15.- 16. juuni 2006. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järelduste kohaselt jälgib ning hindab EL hoolikalt 2006. aastal Ankara lepingu ja selle lisaprotokolli täielikku, mittediskrimineerivat rakendamist Türgi poolt, ning arvestades, et Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid on deklareerinud, et kui Türgi ei täida täielikult oma lepingulisi kohustusi, siis avaldab see mõju läbirääkimiste üldisele edukusele;

AC. arvestades, et Türgi jätkab õigustamatut blokaadi Armeenia vastu; arvestades, et see blokaad ohustab piirkondlikku stabiilsust, takistab heanaaberlikku piirkondlikku arengut ning rikub läbivaadatud ühinemispartnerluse prioriteete ja läbirääkimiste raamistiku nõudeid,

Demokraatia ja õigusriik

1. rõhutab, et Türgi ja Euroopa Liidu sidemete tugevdamine on ELi, Türgi ning kogu piirkonna jaoks ülimalt tähtis

2. tervitab Türgi ja Euroopa Liidu vaheliste ühinemisläbirääkimiste aktiivse faasi alustamist, mille käigus avati ja suleti ajutiselt "Teaduse ja teadusuuringute" peatükk; avaldab siiski kahetsust reformiprotsessi aeglustumise pärast viimase aasta jooksul, mida kajastavad püsivad puudused või ebapiisav edu eelkõige sõnavabaduse, usuliste ja vähemuste õiguste, tsiviilühiskonna ja sõjaväe vaheliste suhete, kohapealse õiguskaitse, naiste õiguste, ametiühinguõiguste ja kultuuriliste õiguste valdkonnas ning kohtumääruste kiire ja nõuetekohase jõustamise puhul riigiasutustes; nõuab tungivalt, et Türgi hoogustaks reformiprotsessi;

3. tunneb heameelt Türgi valitsuse algatuse üle jätkata seadusandlike muudatuste protsessi, esitades Türgi parlamendile seadusandlike reformide üheksanda paketi, kuhu kuuluvad muu hulgas ombudsmani seadus, auditikohtu seadus, mis lubab auditeerida sõjalisi kulutusi, sihtasutuste seadus ning meetmed kohtunike tegevuse tugevdamiseks, nagu haldusmenetluse seadus, korruptsioonivastase võitluse meetmed, vähemuskoolide tegevusele kaasaaitamise meetmed ning erakondade rahastamise läbipaistvuse suurendamise meetmed;

4. rõhutab, et demokraatia tingimustes tuleks põhiõiguste ja -vabadustega seotud õigusaktide eelnõusid arutada avatult ja läbipaistvalt ning et kodanikuühiskond peaks olema täielikult kaasatud arutelu kõigisse etappidesse;

5. eeldab, et selleks, et seadusandlike reformide üheksanda paketiga oleks võimalik anda reformiprotsessile täiesti uus tõuge, muudab Türgi parlament seda paketti ja võtab selle seejärel vastu, pidades silmas eelkõige järgmist:

- kohtunike tegevust ja sõltumatust tugevdatakse sobivate meetmete abil, mis lisatakse vaidluste lahendamise seadusesse, haldusmenetluse seadusesse ja halduskohtumenetluse seadusesse;

- sihtasutuste seadus kõrvaldab kõik usulisi vähemusi puudutavad iseseisva õigusvõime, vaimulikkonna väljaõppe, töölubade, koolide ja siseadministratsiooni suhtes kehtivad kitsendused, käsitleb nõuetekohaselt konfiskeeritud vara küsimust ja riigi suhtes kohtumenetluste algatamist seoses kahjutasunõuetega suutmatuse eest kohtumäärusi täitmisele pöörata, ning võimaldab täielikku ühinemisvabadust, toetades seega pluralistliku, sõltumatu ja enesekindla kodanikuühiskonna põhimõtet;

- erakondade rahastamise seadus toob kaasa tegeliku läbipaistvuse suurenemise ja lõpetab korruptsiooni;

- kõik sõjaväekohtutele allesjäänud volitused mõista kohut tsiviilelanike üle kaotatakse tõhusalt;

- sellised rahvusvahelised lepingud nagu Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon, Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut ja ÜRO mereõiguse konventsioon allkirjastatakse ja ratifitseeritakse;

- seadusandliku protsessi eest üldiselt ja eelkõige üheksanda paketi rakendamise eest saab kõige paremini hoolitseda valitsusväliste organisatsioonide püsiva ja struktuurilise kaasamise kaudu;

6. võtab teadmiseks uue terrorismivastase seaduse vastuvõtmise 30. juunil 2006, mille tingis Kurdistani Töölispartei taaselavnev ja pidev hirmu-, vägivalla- ja terrorismikampaania; palub Türgi ametivõimudel tagada, et selle rakendamine ei piira täiendavalt põhiõiguste ja -vabaduste kasutamist ning et see loob õige tasakaalu julgeolekuvajaduste ja inimõiguste tagatiste vahel; rõhutab eelkõige seda, kui olulised on terroriakti täpne ja kitsas määratlus, sõna- ja ajakirjandusvabaduse täielik tagamine ning sealhulgas vabadus kaitsta kõiki huve demokraatlike vahenditega, proportsionaalsed karistused terroristlike kuritegude eest, täielik õigus Euroopa normidest lähtuvale kaitsele, täielik vastutus julgeolekujõudude või luureametnike sooritatud kuritegude puhul ning äärmine ettevaatlikkus, kui õiguskaitse esindajaid volitatakse tulirelvi kasutama;

7. märgib, et kui mõnesid terroristlike kuritegudega seotud organisatsioone on vaja jätkuvalt liigitada terroristlikeks ühendusteks ning see toob kaasa ebasoodsaid õiguslikke tagajärgi, peaks sellise liigitamise menetlus olema läbipaistev ja objektiivne ning asjaomastel organisatsioonidel peaks olema võimalik kaevata edasi sõltumatule kohtuorganile;

8. tunnistab nii terroriaktide ohvreid kui ka riigi terrorismivastaste operatsioonide ohvreid hõlmava terrorismiohvritehüvitiste seaduse olulisust; avaldab kahetsust, et õigusakt ei vasta täielikult ootustele, kuna õigusakti alusel loodud kahju hindamise komisjonid on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks halvasti varustatud;

9. kutsub Türgit üles tagama, et kõiki Türgi kodanikke koheldakse kogu kohtumenetluse, sealhulgas uurimise, kohtuprotsessi, süüdimõistmise ja kinnipidamise jooksul seaduse ees võrdselt, tegemata erandeid valitsusametnikele, sõjaväelastele või julgeolekujõudude liikmetele; rõhutab, et karistamatusega võitlemiseks ja üldsuse usalduse tõstmiseks õiguskaitse vastu on oluline, et kuritegudes süüdistatud ametnikud peetakse kinni ja arreteeritakse samadel tingimustel nagu seda tehakse teiste kuriteos kahtlustatavatega;

10. kutsub Türgit üles lühikese aja jooksul kaotama või muutma neid kriminaalseadustiku sätteid, näiteks artikleid 216, 277, 285, 288, 301, 305 ja 318, mis võimaldavad kohtunike ja prokuröride omavolilisi tõlgendusi, tuues kaasa otsuseid, mis on vastuolus sõna- ja trükivabadusega ning ohustavad seega inimõiguste ja -vabaduste austamist ja avaldavad negatiivset mõju demokraatia edusammudele;

11. taunib Hrant Dinki süüdimõistmist kassatsioonikohtus 12. juulil 2006. aastal Türgi kriminaalseadustiku artikli 301 alusel; märgib, et kohtud ei ole suutnud luua positiivset pretsedendiõigust kriminaalseadustiku sätete tõlgendamisel kooskõlas asjaomaste ELi normidega;

12. tunnustab õigusaktide paranemist, mis tuleneb Türgi valitsuse jõupingutustest alates 2002. aastast seoses nulltolerantsi poliitikaga piinamise suhtes ning millega täidetakse Euroopa Parlamendi soovitusi; tunnustab ka juhtumite harvenemist, kus õiguskaitseametnikud on inimesi vääralt kohelnud, nagu kirjeldati Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee 2006. aasta Türgit käsitlevas aruandes; rõhutab vajadust tõhusamate rakendusmeetmete järele, nagu näitavad jätkuvad teated õiguskaitseametnike poolt toimepandud piinamise ja väärkohtlemise juhtudest eelkõige riigikaguosas, kusjuures need ametnikud tegutsevad tihti karistamatult, nagu kirjeldatakse muuhulgas Amnesty Internationali 2006. aasta aruandes; ergutab Türgit ratifitseerima piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni vabatahtlikku protokolli; on mures kohapealse õiguskaitse kvaliteedi pärast, mis ei vasta ELi normidele;

13. rõhutab, et Türgi peaks ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, et võidelda karistamatuse jäänukitega ja tugevdada rahvusvahelist inimõiguste kaitset;

14. tunnustab õigusaktide paranemist, mis tuleneb Türgi valitsuse jõupingutustest alates 2002. aastast, et võidelda korruptsiooniga; kutsub Türgi ametivõime üles jätkama aktiivselt kohapealset korruptsioonivastast võitlust; tuletab meelde korruptsioonivastaste riikide rühma 2006. aasta märtsis antud soovitusi ning ergutab Türgit neid järgima ja rakendama;

15. avaldab kahetsust, et riigi kinnipidamiskohtades ei ole seniajani ühegi sõltumatu inimõiguste institutsiooni toimivat järelevalvesüsteemi;

16. märgib, et naiste õiguste osas on tehtud teatavaid edusamme uue kriminaalseadustiku jõustumise näol; rõhutab siiski, et naiste õiguste eiramine Türgis on jätkuvalt tõsine probleem ning rõhutab, et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et kaotada diskrimineerivad tavad ja naistevastane vägivald ning koostöös kodanikuühiskonna naiste ühendustega ja piisavate rahaliste vahendite abil tagada rohkem varjupaiku hädas olevatele naistele; kutsub Türgit üles suurendama oma jõupingutusi, et tagada naistele vabadus panna täielikult maksma oma õigus haridusele ja võimalusele töötada; märgib, et on tehtud teatavaid edusamme aukuritegude vastu võitlemisel, kuna karistust on karmistatud ja see on muudetud eluaegseks vabadusekaotuseks, kuid väljendab muret Kagu-Türgi naiste väidetavate enesetappude kiire kasvu pärast; sellega seoses tervitab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mida korraldavad valitsusvälised organisatsioonid ja Türgi ajakirjandus;

17. kutsub Türgi ametivõime üles astuma naiste õiguste teemal Türgis Euroopa Parlamendiga pidevasse dialoogi ning võtma sellega seoses teadmiseks parlamendi teise resolutsiooni naiste rolli kohta Türgi sotsiaal-, majandus- ja poliitilises elus, mida Euroopa Parlament peaks arutama 2006. aastal;

18. märgib, et Türgis on naisi kõigi ülikoolilõpetanute hulgas 50 % ning erinevate elukutsete esindajate, sealhulgas juristide ja arstide seas 40 %;

19. tervitab Türgi valitsuse hiljutist sotsiaalse kaasamise algatust, mis ergutab rahaliste soodustuste süsteemi abil töökohtade kasvu 49 majanduslikult vähearenenud paikkonnas;

20. väljendab sügavat muret Şemdinli juhtumi pärast, mis puudutab väidetavalt Türgi julgeolekujõudude paigaldatud pommi plahvatamist raamatupoes, ning sellele järgnenud prokurör Ferhat Sarikaya vallandamise pärast, mida on uurinud Türgi parlament; rõhutab oma tõsist muret sõjaväe jätkuva, et mitte öelda suureneva rolli pärast Türgi ühiskonnas; rõhutab, et objektiivne ja erapooletu uurimine on vajalik eeldus, et taastada üldsuse usaldus ja tagada kohtunike usaldusväärsus; nõuab seetõttu Türgi rahvusassamblee uurimisaruande avalikustamist;

21. rõhutab, et ühe tingimusena, mis tuleb täita, et võiks tõsiselt rääkida Türgi ühinemisest ELiga, on Türgis vaja põhiseadusega selgelt lahus hoida tsiviilühiskonna ja sõjaväe poliitilised ning institutsioonilised rollid;

22. kordab oma nõuet, et valimissüsteemi tuleb reformida, vähendades kümne protsendi künnist ning tagades sellega poliitiliste jõudude ja vähemuste laiema esindatuse rahvusassamblees; tervitab sellega seoses praegust arutelu valimissüsteemi reformimise kohta;

23. tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab uue põhiseaduse koostamist ELi liikmeks saamiseks nõutavate väga põhjalike muutuste täiendavaks ja arvatavasti vajalikuks osaks ning märgib, et nüüdisaegne põhiseadus võib panna aluse Türgi riigi moderniseerimisele;

24. mõistab sügavalt hukka Türgi kõrgeima kohtu kohtuniku tapmise; on mures sellistele kohtunikele politsei poolt pakutud julgeoleku madala taseme pärast, hoolimata selgetest ja avalikest ähvardustest; kutsub Türgi valitsust üles seda olukorda parandama;

25. mõistab hukka äsjased pommirünnakud Türgi mitmetes linnades; avaldab kaastunnet nendes ja varasemates rünnakutes kannatanutele;

26. kutsub Türgi valitsust üles kohaldama ELi keskkonnanorme projektidele, mis toovad eeldatavasti kaasa võimalikke keskkonnakahjusid, näiteks seoses ettepanekuga kullakaevanduse kohta Bergamas ja teiste sarnaste kaevandusprojektidega, samuti praegu ehitatatava Yortanli tammiga, Ilisu tammiga, mis võib hävitada ajalooliselt tähtsad maastikud, nagu Hasankeyf (mis ujutataks üle Ilisu tammi tõttu) ja Allionoi tammiga (mis ujutaks üle Allini tammi tõttu), ning Munzuri orgu ja Artvini provintsi Yuzufelisse kavandatavate tammidega;

Inimõigused ja vähemuste kaitse

27. taunib asjaolu, et põhiõiguste ja -vabadustega seoses on eelmisel aastal teada antud vaid piiratud edusammudest; mõistab hukka inimõiguste ja -vabaduste rikkumised ning nimetatud õiguste ja vabaduste kasutamise piirangud;

28. kinnitab vajadust, et Türgi peab täitma Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja viima sealhulgas täielikult ja tähtaegselt täide kõik Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused;

29. on mures 2005. aasta jooksul tööstusriikidest varjupaika taotlenud Türgist lahkunud inimeste arvu pärast; võtab seda kui näitajat Türgi puuduliku tegevuse kohta kas oma piiride valvamisel või õiguse, sallivuse ja inimõiguste kaitse tagamise valdkonnas; samal ajal tunnustab ajavahemikul 2001-2005 tehtud edusamme, mil Türgi päritolu varjupaigataotlejate arv on vähenenud 65 % võrra, nii et 2005. aastal oli see veidi üle 10000;

30. tuletab Türgile meelde oma soovitust, et praeguseid inimõiguste järelevalvetalitusi tuleks reformida, määrates nende ülesanded sõltumatutele järelevalvetalitustele, kellele tuleks anda piisavalt ressursse, et nad saaksid kõigis Türgi piirkondades tõhusalt tegutseda, ning volitada nad igal ajal politsei kinnipidamiskohti uurima, tehes samal ajal tihedalt koostööd Türgi sõltumatute valitsusväliste organisatsioonidega, mis tegutsevad inimõiguste vallas; rõhutab, et on tungivalt vaja kindlustada ja tugevdada inimõigusi edendavate ja täitmisele pööravate institutsioonide pädevust; tervitab Türgi koostööd ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriraportööriga piinamise küsimuses ning kutsub Türgit üles säilitama alalise kutse kõigile ÜRO Inimõiguste Nõukogu erivaldkondade esindajatele;

31. võtab arvesse tundlikke küsimusi, mida esineb riigis, kus valdav enamus elanikkonnast on sunniidi moslemid, kuid tuletab Türgile meelde mitmekultuurilisest, paljurahvuselisest ja mitmeusulisest Ottomani impeeriumist pärineva olulise kultuurilise ja ajaloolise pärandi kaitsmist; taunib edusammude puudumist usuvabaduse valdkonnas pärast Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni; rõhutab, et kodanike mistahes usu viljelemise vabadus või vabadus kuuluda mistahes usutunnistusse peab laienema, pakkudes neile võrdväärseid õiguslikke ja halduslikke võimalusi oma usu viljelemiseks, kogukondade organiseerimiseks, kogukondade vara omamiseks ja haldamiseks ning vaimulikkonna väljaõpetamiseks;

32. mõistab selgesõnaliselt hukka Itaalia preestri ja misjonäri isa Andrea Santoro mõrva;

33. kordab eelmistes resolutsioonides väljendatud üleskutset Türgi ametivõimudele täita usuvabadusega seotud kohustusi ja võtta konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada usuliste vähemuste teelt takistused eelkõige nende õigusliku seisundi, vaimulikkonna väljaõppe ja omandiõiguste osas (näiteks on oikumeeniliselt patriarhaadilt viimasel ajal 30 korral vara sundvõõrandatud); nõuab, et Türgi ametivõimud lõpetaksid viivitamatult kogu usukogukondadele kuuluva vara konfiskeerimise ja müügi; nõuab, et viivitamatult taasavatakse Kreeka õigeusu Halki seminar ja hakatakse avalikult kasutama oikumeenilise patriarhi vaimulikutiitlit; nõuab aleviitide kaitset ja tunnustamist, sealhulgas Cem-majade tunnustamist usukeskustena; nõuab yezidide kaitset ja tunnustamist ja nende palvekohtade rajamist, nõuab, et kogu usuõpetus oleks vabatahtlik ega hõlmaks üksnes sunniidi islami haru, ning nõuab alternatiivse õppeaine sisseviimist, kus arutatakse väärtuste, normide ja eetiliste teemade üle ning mis on mõeldud neile, kes ei soovi usuõpetusest osa võtta; nõuab kõigi Türgi kristlike vähemuste ja kogukondade (näiteks Istanbuli, Imvrose ja Tenedose kreeklaste) põhiõiguste kaitset;

34. loodab, et paavst Benedict XVI eelseisev visiit Türgisse aitab tugevdada uskude- ja kultuuridevahelist dialoogi kristliku ja moslemimaailma vahel;

35. kutsub Türgi ametivõime üles täielikult tunnustama ja rakendama Rahvusvahelise Kohtu kõiki otsuseid ning järgima nimetatud kohtu pretsedendiõigust;

36. nõuab kindlalt, et Türgi kohustuks täielikult tagama kõikide usukogukondade põhiõiguste kaitse; nõuab, et sihtasutuste seaduse muudetud eelnõu peab kajastama Euroopa Parlamendi ja komisjoni soovitusi ning vastama Euroopa normidele, täites samal ajal mitmeusulise Türgi ühiskonna ootusi;

37. märgib, et Türgi ühiskonnas on käimas oluline arutelu pearätikute teemal; juhib tähelepanu, et selles küsimuses ei ole Euroopa reegleid, kuid avaldab lootust, et Türgis jõutakse kompromissile pearätikute kandmise osas ülikoolides, tudengite seas;

38. kordab oma üleskutset Türgi ametivõimudele rakendada ametiühinguõiguste osas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni norme, hoiduda poliitilisest sekkumisest ametiühingute tegevusse, kaasata ametiühingud poliitika väljatöötamisse ja pöörata erilist tähelepanu naiste osalusele tööturul, ning, tervitades hiljutisi edusamme, nagu laste töö vastane projekt Adanas, kutsub üles võtma vastu täiendavaid õigusakte, millega keelustatakse laste töö; tervitab ILO viimast hinnangut, milles Türgit nimetatakse eduka näitena laste töö vastu võitlemisel, ning seetõttu tervitab Türgi valitsuse pikaajalist eesmärki kaotada aastaks 2012 kõige raskemad laste töö vormid;

39. tervitab kurdikeelse ringhäälingu alustamist, mida võib pidada tähtsaks sammuks tingimusel, et sellele järgneb kõigi piirangute ja kitsenduste täiendav tühistamine, sealhulgas Kurdi kogukondade koostatud ja neile mõeldud erisaadete puhul, mis võimaldaks kurdidel vabalt kasutada oma kultuurilisi ja haridusalaseid õigusi;

40. tuletab meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohus andis Türgile nõu valmistada ette uus õiguslik raamistik moraalsetel või usulistel põhjustel ajateenistusest keeldujatele ning meenutab Türgile, et ELi põhiõiguste hartas tunnistatakse õigust ajateenistusest keelduda; tervitab seetõttu justiitsministeeriumi algatust seadustada õigus ajateenistusest keelduda ning teha ettepanek alternatiivteenistuse sisseviimiseks Türgis; väljendab muret seoses sellega, et Türgi sõjakohtu hiljutise otsusega mõisteti ajateenistusest keelduja vangi ning et sõjakohus keeldus avalikult järgimast Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohast otsust; mõistab hukka selliste ajakirjanike ja kirjanike jätkuva tagakiusamise, kes on avaldanud oma toetust õigusele moraalsetel või usulistel põhjusel ajateenistusest keelduda;

41. toetab kindlalt Türgi demokraatliku kodanikuühiskonna, peaasjalikult Türgi Inimõiguste Ühenduse ja Türgi Inimõiguste Sihtasutuse tegevust; tunnistab, et sellised demokraatlikud organisatsioonid teevad hindamatut tööd, eelkõige inimõiguste olukorra jälgimisel;

42. kutsub komisjoni üles toetama eelkõige rahalisest küljest terviklikult ja otsustavalt ülalmainitud Türgi kodanikuühiskonda esindavate demokraatlike organisatsioonide tegevust;

43. mõistab euroopalike põhimõtete tõsise rikkumise eest sügavalt hukka ksenofoobilise ja rassistliku nn Talaat Pacha komitee, mida juhivad paremäärmuslikud organisatsioonid, ning nende organisatsioonide korraldatud eitavad meeleavaldused Lyonis ja Berliinis; kutsub Türgit üles kaotama selle komitee ja lõpetama tema tegevuse;

Türgi kaguosa

44. mõistab sügavalt hukka, et Kurdistani Töölispartei on taaselustanud terroristliku vägivalla; rõhutab, et mitte kunagi ei saa õigustada vägivalda, mida mõni konfliktiosaline on riigi eri osades Türgi kodanike vastu kasutanud; väljendab oma solidaarsust Türgiga riigi terrorismivastases võitluses ja kutsub Kurdistani Töölisparteid üles viivitamata relvarahu välja kuulutama ja sellest kinni pidama;

45. tervitab Demokraatliku Ühiskonna Partei hiljutist üleskutset vaherahule ja poliitilistele läbirääkimistele konflikti üle maa kaguosas ning kutsub Kurdistani Töölisparteid üles sellele positiivselt vastama;

46. märgib, et paljude kodanikuühiskonna esindajate üle käib ka praegu kohtuprotsess ning neid hirmutatakse iga päev, kusjuures üks ohver on Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna laureaadi Leyla Zana abikaasa Mehdi Zana; kutsub Türgi valitsust üles kaotama piiranguid, mis nende Türgi demokraatliku kodanikuühiskonna esindajate suhtes endiselt kehtivad;

47. on väga mures riigi kaguosas tekkivate pingete pärast, mis ohustavad tõsiselt piirkonna rahu ja stabiilsust; rõhutab täiendavate edusammude olulisust pingete maandamisel Ida- ja Kagu-Türgis, mis tuleb teoks teha, et tagada reformide jätkusuutlikkus ja usaldusväärsus; kutsub kõiki konflikti osapooli üles mitte kasutama vägivalda või reageerima vägivallale vägivallaga; peab oluliseks, et terrorismi õiguslikku mõistet ei laiendataks viisil, millega tuuakse Türgi terrorismivastase seaduse kohaldamisalasse kuritegusid, mis pole terroristlikud, mis määratleb terrorismi lähtuvalt oma eesmärgist või kavatsustest, selle asemel et viidata konkreetsetele kuriteosündmustele, ning mis on sõnastatud ebamääraselt ja väga üldiselt, kahjustades seeläbi põhivabadusi;

48. on veendunud, et Demokraatliku Ühiskonna Partei üleskutse õigusvastaseks kuulutatud Kurdistani Töölisparteile, et viimane ühepoolselt vaherahu kuulutaks, annab lootust vägivalla nõiaringi lõppemisele Kagu-Türgis ja ülejäänud riigis;

49. kutsub Türgi ametivõime üles kohaldama kahtlusaluste vahistamiseks ja kinnipidamiseks Euroopa norme; kutsub Türgi ametivõime üles võimaldama kinnipeetavate surma või väidetavalt julgeolekujõudude vägivallast tingitud surmajuhtumite puhul sõltumatutele patoloogidele täieliku juurdepääsu; on mures lastevastase vägivalla pärast, mis lõppes 2006. aasta märtsis Diyarbakiris toimunud mässude käigus inimohvritega; märgib, et 2005. aasta juulis vastu võetud uus lastekaitseseadus ei vasta alaealiste seaduserikkujatega seotud sätete osas täielikult rahvusvahelistele normidele;

50. kutsub Türgi valitsust üles otsima peaminister Erdoğani eelmise aasta julgustava avalduse põhjal kurdi küsimusele demokraatlikku lahendust; peab oluliseks leida tasakaal julgeolekuga seotud kontrollivajaduse, tsiviilühiskonna ja sõjaväe vaheliste pingete vältimise ning kagupiirkonna poliitilise dialoogi ja majandusliku ning sotsiaalse arengu tõhusa edendamise vahel, kasutades terviklikku strateegiat, mida toetavad küllaldased vahendid; kutsub Türgi valitsust üles investeerima riigi kaguosa sotsiaal-majanduslikku arengusse, vähendama suuri sotsiaal-majanduslikke erinevusi riigi keskmise ning ida- ja kaguosa vahel, sealhulgas tööpuuduse, hariduse kättesaadavuse ning elamumajanduse ja tervishoiu vallas, ning astuma rahumeelsete vahendajatega konstruktiivsesse dialoogi; kutsub Kurdi kogukonna valitud esindajaid üles vastama positiivselt igale sellisele dialoogile Türgi valitsusega, toetades kindlalt vägivallast hoidumise põhimõtet; tuletab sellega seoses meelde, et on väga oluline võimaldada kurdide valitud esindajatel jõulisemalt demokraatlikus protsessis osaleda, kasutades selleks asjakohaseid vahendeid, nagu valimiskünnise alandamine; rõhutab vajadust viia sisse tõhus detsentraliseeritud haldamine;

51. väljendab oma veendumust, et Kagu-Türgi sellisteks investeeringuteks ja arenguprogrammiks vajalikke rahalisi vahendeid ei leia Türgi üksi ning need tuleks seetõttu koguda laiemas rahvusvahelises raamistikus; kutsub Türgi valitsust ja komisjoni üles uurima, mil määral võib sellega seoses kasutada ELi ühinemiseelset abi;

52. tunneb heameelt riigi sees ümberasustatud inimeste seaduse vastuvõtmise üle, mis võib tõhusa kohaldamise korral olla oluline hüvitusvahend; märgib siiski, et külavalvurite jätkuv olemasolu ja taassagenev vägivald takistavad tagasipöördumisõigust; sellest tulenevalt nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud relvitustaksid külavalvurid ja kaotaksid külade valvamise süsteemi;

53. kutsub Türgi valitsust üles ilmutama otsustavust kurdi küsimusele poliitilise lahenduse otsimisel, kohtudes ja alustades läbirääkimisi seadusliku ja kurdimeelse Demokraatliku Ühiskonna Parteiga, mis on nõudnud vaherahu ja poliitilist dialoogi;

Piirkondlikud küsimused ja välissuhted

54. tervitab Istanbuli nimetamist 2010. aasta kultuuripealinnaks;

55. kinnitab veel kord oma veendumust, et nüüdisaegne, demokraatlik ja ilmalik Türgi, viies oma poliitikat järk-järgult vastavusse ELi liikmesriikide poliitikaga, võiks täita konstruktiivset ja tasakaalustavat rolli mõistmise suurendamisel erinevate tsivilisatsioonide ning Euroopa Liidu riikide ja Türgit ümbritseva piirkonna maade vahel, eriti Lähis-Idas; tervitab sellega seoses Türgi valitsuse ja parlamendi otsust osaleda ÜRO Liibanoni rahuvalvevägedes;

56. võtab teadmiseks Türgi ettepaneku moodustada asjatundjate komitee, mis peaks olema ÜRO egiidi all, et saada üle traagilisest minevikukogemusest, ning Armeenia seisukoha seoses selle ettepanekuga; nõuab tungivalt, et nii Türgi kui ka Armeenia valitsus jätkaksid lepitusprotsessi, mille tulemusel jõutaks mõlemat poolt rahuldava ettepanekuni; tervitab asjaolu, et Türgis hiljuti toimunud debattidega on pandud vähemalt alus valuliku ajaloo arutamisele Armeeniaga; rõhutab, et kuigi Armeenia genotsiidi tunnustamine ei kuulu ametlikult Kopenhaageni kriteeriumide hulka, on ELi liikmeks pürgiva riigi jaoks hädavajalik oma minevikuga leppida ja seda tunnistada; seoses sellega kutsub Türgi ametivõime üles lihtsustama Armeenia genotsiidi küsimusega tegelevate teadlaste, haritlaste ja õppejõudude tööd, tagades nende juurdepääsu ajalooarhiividele ning varustades neid kõigi asjakohaste dokumentidega; nõuab tungivalt, et Türgi võtaks igasuguste eeltingimusteta vajalikud meetmed Armeeniaga diplomaatiliste ja heanaaberlike suhete sõlmimiseks, lõpetaks majandusblokaadi ja avaks võimalikult peatselt maismaapiiri vastavalt Euroopa Parlamendis aastatel 1987-2005 vastuvõetud resolutsioonidele, täites seega ühinemispartnerluse prioriteete ning läbirääkimiste raamistiku nõudmisi piirivaidluste rahumeelse lahendamise kohta, mis mõlemad on ELiga ühinemiseks kohustuslikud; usub, et samasugune seisukoht tuleks võtta ka teiste vähemuste suhtes (nt Pontose kreeklased ja assüürlased);

57. kutsub Türgit üles võtma endale heanaaberlike suhete kohustust; tuletab sellega seoses Türgile meelde, et ta peaks hoiduma naaberriikide ähvardamisest (nt casus belli ähvardus Kreeka vastu seoses õigusega määratleda oma territoriaalvete ulatust), samuti pingealtist sõjalisest tegevusest (nt Ateena lennuinfopiirkonna eeskirjade ja Kreeka õhuruumi pidev rikkumine), mis ühtlasi ohustavad turvalist lennuliiklust, mõjutavad heanaaberlikke suhteid ja võivad ühinemisprotsessi kahjustada; kutsub Türgit üles tõsistele ja jätkuvatele pingutustele vaidluste lahendamiseks kõigi oma naabritega vastavalt ÜRO põhikirjale ja teistele asjakohastele rahvusvahelistele konventsioonidele; nagu on öeldud Euroopa Ülemkogu 10.- 11. detsembri 1999. aasta Helsingi kohtumise järeldustes ja ühinemispartnerluse lühiajalistes prioriteetides, tuleb lahendamata piiriküsimused (nt mandrilava piiritlemine Egeuse meres), kui neile ei suudeta lahendust leida, esitada Rahvusvahelisele Kohtule, et saada lõplik ja kohustuslik otsus;

58. väljendab pettumust selle üle, et hoolimata lepingulistest kohustustest säilitab Türgi piiranguid Küprose lipu all sõitvate laevade ja Küprose Vabariigi sadamatest väljuvate laevade suhtes, keelates neil siseneda Türgi sadamatesse, samuti Küprose lennukite suhtes, keeldudes andmast neile õigust lennata üle Türgi ja maanduda Türgi lennuväljadel; tuletab Türgile meelde, et sellise tavaga rikub ta Ankara lepingut, sellega seotud tolliliidu lepingut ja lisaprotokolli, kuna need piirangud on vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega; püüab Türgi ametivõimudega koostööd teha, et nad saaksid täielikult täita oma kohustused selles valdkonnas, soovimata teravdada siseriiklikke poliitilisi pingeid, mis oleks vastuolus huviga pikaajalises plaanis Küprosega leppida; avaldab kahetsust selle üle, et Türgi ei loobu oma vetost seoses Küprose Vabariigi osalemisega rahvusvahelistes organisatsioonides ja mitmepoolsetes lepingutes;

59. nõuab tungivalt, et Türgi võtaks konkreetseid meetmeid, et niipea kui võimalik normaliseerida kahepoolsed suhted kõigi ELi liikmesriikide, sealhulgas Küprose Vabariigiga, ning tuletab sellega seoses meelde eespool nimetatud nõukogu 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni;

60. võtab teadmiseks praegused raskused ELi ja NATO koostöös ning kutsub Türgit üles uuesti kaaluma oma seisukohta kõigi ELi liikmeriikide kaasamise suhtes;

61. tuletab Türgile meelde, et kõigi liikmesriikide, sealhulgas Küprose Vabariigi tunnustamine on ühinemisprotsessi vajalik koostisosa; kutsub Türgit üles võtma konkreetseid meetmeid, et normaliseerida kahepoolsed suhted Küprose Vabariigiga niipea kui võimalik; nõuab tungivalt, et Türgi rakendaks täielikult Ankara lepingust ja selle lisaprotokollist tulenevaid sätteid, samuti ühinemispartnerlusest tulenevaid prioriteete; palub Türgi ametivõimudel säilitada konstruktiivne hoiak, et Küprose küsimus ÜRO raamistikus terviklikult ning nii Küprose kreeklastele kui türklastele vastuvõetavalt ja ÜRO varasema töö alusel lahendada, et jõuda ELi aluspõhimõtetel ja õigustikul rajaneva õiglase lahenduseni, ning asjassepuutuvate ÜRO resolutsioonide ja konkreetse ajakava kohaselt oma väed peatselt Küproselt välja viia; tervitab hr Papadopoulose ja hr Talati 3. juuli 2006. aasta kohtumist, mis viis 8. juuli 2006. aasta lepingu sõlmimiseni; ergutab edasistele kohtumistele, et jätkata dialoogi, mis peaks viima üldise lahenduseni;

62. kutsub mõlemaid pooli üles võtma konstruktiivset hoiakut, et lahendada Küprose küsimus terviklikult ÜRO raamistikus ja ELi aluspõhimõtetest lähtuvalt;

63. juhib tähelepanu sellele, et Türgi sõdurite väljaviimine võib sisuliste läbirääkimiste taastamise võimalikuks muuta, ning palub lähtuvalt asjakohastest ÜRO resolutsioonidest Türgi väed konkreetse ajakava alusel peatselt välja viia;

64. tervitab Küprose Türgi kogukonna majandusliku arengu ergutamiseks mõeldud rahalise toetuse vahendi loomist pärast üldasjade nõukogu kohtumist 27. veebruaril 2006. aastal; toetab komisjoni jõupingutusi nende rahaliste vahendite rakendamiseks; kutsub nõukogu üles uutele jõupingutustele, et asjatult viivitamata saavutada kokkulepe määruse üle Küprose põhjaosa kaubanduse hõlbustamiseks, pöörates täiendavat tähelepanu Famagusta sadama võimalikule ühiskontrollile ELi ja ÜRO egiidi all, kooskõlas üldasjade nõukogu 27. veebruari 2006. aasta ühehäälse otsusega ja võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2004. aasta järeldusi, Luksemburgi eesistumise ajal toimunud konsultatsioone ning Küprose Vabariigi ja üheksa muu riigi ühinemisakti protokolli nr 10, ja kutsub Küprose ning Türgi valitsust üles uutele algatustele, et tugevdada kahe kogukonna sidemeid ja rajada seega vastastikust usaldust;

65. tervitab positiivset arengut Türgi majanduses, mida tunnustatakse täielikult toimiva vabaturumajandusena, märkides suurt majanduskasvu (2005. aastal umbes 7,6%) ning otseste välisinvesteeringute olulist ja kasvavat mahtu; tunneb siiski muret jätkuvalt kasvava jooksevkonto puudujäägi ning suure tööpuuduse pärast (2006. aasta märtsis umbes 10,9 %); kutsub Türgi valitsust üles jätkama jõupingutusi, et muuta positiivne dünaamika järjepidevaks kasvuks ning makromajanduslikuks tasakaaluks, püüdes samal ajal vähendada sotsiaal-majandusliku arengu käigus kujunenud olulisi piirkondlikke erinevusi sissetulekutes, tervishoius, juurdepääsus haridusele, tööturul ning muudes elutingimustes (Istanbuli piirkonnas on sissetulek ühe elaniku kohta riigi keskmisest 43 % võrra suurem ning umbes neli korda suurem kui vaeseima piirkonna sissetulek ühe elaniku kohta);

66. märgib, et hoolimata tolliliidu üldisest edust on Türgil mitmeid tunduvalt hilinenud täitmata kohustusi, mis on eelkõige seotud kaubanduse praeguste tehniliste tõketega, näiteks keeld loomaliha importida, riigiabi reguleerimatus ning olulised lüngad intellektuaalomandi õiguste jõustamises; nõuab tungivalt, et Türgi teeks selles vallas kohe edusamme, ja tuletab talle meelde vajadust täita oma tolliliidu lepingust tulenevaid kohustusi;

Läbirääkimised

67. tuletab Türgile meelde, et nõukogu otsuse kohaselt peab komisjon 2006. aastal teatama, kas Türgi rakendab täielikult lisaprotokolli, ja et edu puudumine selles vallas mõjutab tõsiselt läbirääkimiste protsessi ning võib isegi põhjustada selle seiskumise;

68. rõhutab täpsete, struktureeritud ja põhjalike teadusuuringute ning statistiliste andmete baasi vajalikkust Türgi poliitikas ning ELi poliitikas Türgi suhtes;

69. kahetseb, et Türgi avaldab jätkuvalt vastuseisu Küprose liikmelisusele rahvusvahelistes organisatsioonides ja mehhanismides, näiteks OECD, raketitehnoloogia kontrollirežiim, Musta mere piirkonna koostöö ja Wassenaari kokkulepe; kutsub Türgit üles muutma võimalikult kiiresti seda poliitikat Küprose Vabariigi suhtes;

70. rõhutab vajadust tugevdada ELi ja Türgi dialoogi energiavarustuse kindluse teemal, arvestades, et mõlema poole huvides on energiavarustusteid mitmekesisemaks muuta;

71. loodab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi varasemate resolutsioonide ning nõukogu ja komisjoni seisukohaga saavutatakse ühinemispartnerluses sätestatud lühiajalised prioriteedid enne 2007. aasta lõppu ning keskmise tähtajaga prioriteedid enne 2009. aasta lõppu; rõhutab, et eelistada tuleks poliitiliste kriteeriumide täielikku rakendamist läbirääkimiste esimeses järgus ning et nende selgete eesmärkide saavutamine on läbirääkimiste protsessi jätkumise tingimuseks;

72. tervitab ELi eesistujariigi ettepanekut, et poliitilisi kriteeriume käsitletaks kogu läbirääkimiste protsessi vältel, alustades peatükist, mis hõlmab haridust ja kultuuri; kahetseb sügavalt, et selle ettepaneku suhtes pole konsensust saavutatud ja et poliitilisi kriteeriume käsitletakse seetõttu üksnes teatavaid poliitikavaldkondi puudutavate läbirääkimiste käigus; rõhutab asjaolu, et seetõttu on veelgi olulisem järgida ühinemispartnerluse lühiajaliste ja keskmise tähtajaga prioriteetide saavutamiseks kokku lepitud tähtaegu (vastavalt enne 2007. ja 2009. aasta lõppu), et tagada vajalikud poliitilised reformid ja ühinemisprotsessi kui sellise usaldusväärsus;

73. rõhutab, et Türgi enda huvides ja usalduse säilitamiseks reformiprotsessi pöördumatuse suhtes on oluline, et tõuge reformideks lähtuks riigi seest, tsiviil- ja sõjaväelistelt ametivõimudelt endilt, samuti kodanikuühiskonnast, ja ei tuleneks vaid väljastpoolt Türgit tulevast survest;

74. peab niisama oluliseks, et Türgi valitsus püüaks tõhusamalt üldsusele selgitada, et ühinemine liiduga eeldab jätkuvat riigisisest reformiprotsessi, kus edukuse mõõduks ei ole teatavate üksikmeetmete täitmine, vaid demokraatia ja poliitilise liberaliseerimisega seotud Euroopa normideni jõudmine, et muuta mitte ainult teatavaid tavasid, vaid avalikke ja ametlikke hoiakuid;

75. võtab teadmiseks Türgi valitsuse kavatsuse jätkata tuumareaktorite ehitamist, et tsiviilotstarbeks tuumaenergiat toota; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus kohustuks täielikult järgima Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tingimusi ning teeks agentuuriga tihedat koostööd, et tagada reaktorite ohutus ja keskkonnakaitse; seoses sellega kutsub komisjoni üles rangelt jälgima ühenduse õigustiku rakendamist ühinemisläbirääkimiste ajal;

76. rõhutab, et läbirääkimiste käivitamine on pikaajalise protsessi algus, mis on olemuselt avatud ega vii a priori ja automaatselt ühinemiseni; toonitab siiski, et läbirääkimiste eesmärk on Türgi saamine ELi liikmeks, kuid selle täitmine sõltub mõlema poole jõupingutustest;

77. kordab, et demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste, õigusriigi ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete tõsise ja püsiva rikkumise puhul võiks komisjon soovitada nõukogul läbirääkimised peatada, mispuhul nõukogu teeks otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

78. on seisukohal, et sõltumata sellest, kas läbirääkimised lõpevad edukalt või mitte, peavad ELi ja Türgi suhted tagama, et Türgi jääb Euroopa struktuuridesse kinnistatuks;

79. tuletab meelde, et ELi suutelisus Türgi vastu võtta, säilitades samal ajal integratsiooni tempo, on olulise tähtsusega nii ELi kui ka Türgi üldistes huvides; kahetseb, et komisjon ei ole suutnud 2005. aasta mõju-uuringu põhjal meetmeid võtta; palub ülevaadet 2006. aasta mõju-uuringu järelmeetmetest; peab ülimalt oluliseks, et Euroopa Liit sätestaks õigeaegselt Türgi ühinemise institutsioonilised ja rahalised eeltingimused; sellega seoses tuletab meelde, et Nice'i leping ei ole vastuvõetav alus edasistele otsustele uute liikmesriikide vastuvõtmise kohta ning nõuab seetõttu, et vajalikud reformid kehtestataks põhiseadusliku protsessi raames; tuletab meelde, et Türgi ühinemise mõju eelarvele saab täielikult hinnata vaid 2014. aastale järgnevate finantsraamistiku raames; seoses sellega ootab aruannet, mille komisjon peab esitama liidu vastuvõtuvõime kohta enne 2006. aasta detsembris toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist;

80. rõhutab, et erinevalt varasematest läbirääkimistest on Türgi puhul vaja Euroopa üldsust jätkuvalt ja tõhusalt teavitada läbirääkimistest ning nendega seonduvatest Türgi edusammudest;

*

* *

81. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendile ning Türgi valitsusele ja parlamendile.

[1] ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 163.

[2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0096.

[3] ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 189.

[4] ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 385.

[5] ELT L 22, 26.1.2006, lk 34.

[6] ELT L 65, 7.3.2006, lk 5.

--------------------------------------------------