22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/29

1)

Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamisele suunatud uuendatud ja moodne Euroopa tööstuspoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise kava seisukohast kõige olulisem prioriteet. Problemaatika, millele eeltoodu põhineb, mängib rolli kõikides Euroopa Liidu piirkondades ning selle aluseks olevate protsesside dünaamika on märkimisväärne ja kaalukas. Regioonide Komitee tunneb seetõttu heameelt komisjoni kavatsuste üle ning ka komisjoni valmisoleku üle hädavajalikke reforme jõuliselt toetada.

2)

Maailmamajanduses aset leidvate kiirete muutuste taustal on tegemist väga kiireloomulise küsimusega ja Euroopa tööstuse konkurentsipositsioon on tugeva surve all. See asetab Euroopa tööstuspoliitika uuendamise tempo ja valmiduse veel täiendava surve alla. Regioonide Komitee hindab kõrgelt pühendumist, mida komisjon palus ja ka sai paljude tööstusharude organisatsioonidelt, ent kahtleb, kas see pakub siiski piisavalt pidepunkte. Ülemaailmse majandusliku konkurentsi raames arendab Euroopa oma tulevast jõudu eelkõige konkurentsivõimelistes piirkondades, mida käesolevas arvamuses iseloomustatakse mõistega valley, mis on ammutanud inspiratsiooni tuntud Silicon Valley kontseptsioonist ja Maailmamajandusfoorumi filosoofiast. Need vanadele tööstustele ja tööstusharudele ehitatud Euroopa valley'd on majandusliku ja sotsiaalse uuenemise tulevased mootorid.

3)

Näidetena võib siin välja tuua järgmised piirkonnad — Stockholm, Cambridge, Baierimaa, Rhône-Alpes ja Kagu-Holland ning ka tõusvad piirkonnad nagu Värmland, Riia ja Sachsen-Anhalt. Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles, muutma sellise lähenemisviisi Euroopa uue tööstuspoliitika “uue kava” põhisisuks ning tegema seega suurema panuse piirkondlik-majanduslikule koondumisele Euroopas. See tähendab, et praegust ettekujutust, mis ei ulatu kaugemale “raamtingimuste” loomisest ja mis ei ole selles mõttes piisavalt uuenduslik, tuleb oluliselt parandada. Euroopa uue tööstuspoliitika põhisisuks peab saama eelkõige uutele tehnoloogia-toote-turu-kombinatsioonidele suunatud valdkonnaüleste arengute stimuleerimine.

4)

Regioonide Komitee esitab käesolevas arvamuses rea ettepanekuid Euroopa Liidu vahendite kogumi oluliseks parandamiseks ja täiendavaks integreerimiseks. Juba Saksamaa tulevase eesistumise ajal tuleb panna sellele tugev alus ning komitee kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles tulema välja uuendusliku ja jõulise poliitikaga.

1.1

Komisjoni tegevuskavas tehakse seitse ettepanekut valdkonnaülesteks algatusteks, mille eesmärk on tegeleda tööstusharude koosluste ühiste väljakutsetega ning parandada erinevate poliitikavaldkondade vahelist sünergiat:

1.2

Tegemist on eranditult meetmetega, millel on suur tähtsus Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmise seisukohast. Seepärast toetab Regioonide Komitee üldjoontes kõnealuseid ettepanekuid. Oma positsioonilt lähtudes nõuame me erilist tähelepanu struktuurimuutuste juhtimisele töötlevas tööstuses. Sama palju tähelepanu tuleks pöörata ka õigusaktide lihtsustamise uuele kavale. Eelnimetatu on selles kontekstis asja tuum — kõnealuses valdkonnas tuleb astuda samm uue, piirkondadest lähtuva tööstuspoliitika juhendamise ja soodustamise suunas. Globaliseerumisega seotud väljakutsete ja võimaluste üle peetavas arutelus peab olema kesksel kohal Euroopa Liidu konkurentsivõime, et tagada meie laste heaolu. Me oleme vastu minevikku suunatud protektsionistlikule lähenemisele, mille eesmärk on vanade saavutuste säilitamine. Selliseid algatusi, nagu näiteks komisjoni poolt väljapakutud globaliseerumisfond, ei peaks kasutama kaitse-eesmärkidel, vaid arengule suunatult, näiteks koolitades inimesi uute, palju võimalusi pakkuvate valdkondade tarvis.

1.3

Regioonide Komitee rõhutab vajadust otsida aktiivsemalt kokkupuutepunkte Euroopa Komisjoni piirkondliku uuendustegevuse poliitikaga, mis on samuti tugevalt suunatud klastrite (ettevõtluskoosluste) tekkimisele ja uute koostöövormide edendamisele. Euroopast võib juba tuua rea positiivseid näiteid komisjoni ja piirkondade vahelise koostöö osas, näiteks Põhja-Brabanti uuendustegevuse tegevuskava aastateks 2005–2010, Connecting, creating and enabling winners.

1.4

Eelkõige annab valdkonnaüleste ettepanekute arendamine võimaluse moodsa ja paremini integreeritud Euroopa tööstuspoliitika loomiseks. Selles valguses soovime alljärgnevalt lühidalt käsitleda mõningaid kavandatud meetmeid, mille puhul palume pöörata tähelepanu eelkõige nende võimaluste kasutamisele, mida pakub integreeritum lähenemine.

1.5

Energeetika ja keskkond on järgmistel aastatel kogu maailmas prioriteetsed teemad.

Euroopa Komisjoni toetusel tuleb luua kliima, milles ohud muudetakse võimalusteks. Just neis valdkondades asuvad Euroopa tööstus- ja teadustegevuse valdkonna poliitika jaoks uued huvitavad turud ja kokkupuutepunktid.

See aitaks kaasa arengule, mille tulemusel energeetikat ja säästvat arengut (keskkonnasõbralikumad tooted ja toomisprotsessid) ei käsitletaks eraldiseisvatena, vaid need moodustaksid tööstus- ja uuendustegevuse poliitika ühe osa. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata alternatiivsete energiaallikate arendamisele. Meie tööstuse omahinna ühe olulise osa moodustavad energiale tehtavad kulud. Regioonide Komitee kutsub liikmesriike üles suurendama võrgustiku mahtu nii, et energiaturu liberaliseerimine saaks viia selleni, et meie ettevõtted saaksid gaasi ja elektrit osta kogu Euroopast. Kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on aktiivsed osanikud energeetikaettevõtetes, siis on seeläbi võimalik luua aktiivne osalus Euroopa tasandil.

1.6

Regioonide Komitee rõhutab asjaolu, et uut tööstuspoliitikat tuleb vaadelda Lissaboni strateegia kontekstis ja üleilmastumise taustal. Piirkondades ja riikides toimuvad ümberkorraldused on nimetatud arengu tulemus. Nii nagu märgiti Regioonide Komitee ümberkorraldusi ja tööhõivet käsitlevas arvamuses (CDR 148/2005 fin), tuleb hoolitseda ümberkorralduste korraliku juhtimise eest, vt antud kontekstis ka komitee eelnevaid märkusi globaliseerumisfondi rakendamise osas arengule suunatult ja mitte kaitsesuunitlusega. Brüsselis tehtava panuse seisukohast on ülimalt oluline edendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust — ka see peab olema aluseks paremini toimivale ja paindlikule Euroopa tööturule.

1.7

Soovitatav on asetada kesksemale kohale siinkohal silmas peetud prioriteetne “sotsiaalse uuendustegevuse” küsimus. Peamine küsimus on see, kuidas meil on võimalik panna kõik Euroopa töötajad olukorda, et neil on võimalik tulla kaasa mõnikord väga ulatuslike ümberkorraldustega, ilma et nad jääksid töötuks. Tootlikkuse, töös osalemise ja mobiilsuse suurendamine on Euroopa Liidu konkurentsivõime seisukohast otsustava tähtsusega. Eeltoodule peab enam tähelepanu pöörama nii liikmesriikide poliitikas kui Euroopa Liidu erinevates programmides ja struktuurifondides. Lisaks tuleb suurendada võimalusi lubada (ajutiselt) Euroopa tööturule kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid väljastpoolt Euroopa Liitu, kuna ka selline liberaliseerimine aitab kaasa Euroopa konkurentsivõime tõstmisele.

1.8

Komitee märgib, et teatud hulk olulisi Euroopa tööstusvaldkondi on endiselt oma konkurentidest märkimisväärselt ees, ent üleilmastumine võib ka siin negatiivset mõju avaldada. Intellektuaal- ja tööstusomandi piisav kaitse on Euroopa Liidu konkurentsipositsiooni seisukohast elulise tähtsusega. Intellektuaalomandi õigused on uuenduslike tegevuste ja uute ärimudelite arendamise stiimuliks. Seadusandlik raamistik tuleb muuta vastavaks kiirelt muutuvatele tehnoloogilistele ja ühiskondlikele arengutele. Antud valdkonna õigusaktid peavad olema selged ja pakkuma õiguskindlust. Õigusaktid tuleb koostada ning neist kinni pidada nii Euroopa tasandil (ühenduse õigusaktid) kui ka ülemaailmsel tasandil (WTO, TRIPS). Paljud ettevõtjad uuendustegevuse mootoriteks olevates VKEdes ei tea siiani, mida nad peaksid täpselt tegema nende intellektuaalomandi õiguste rikkumise puhul. Paljudele VKE-dele on suureks probleemiks intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülikõrged kulud Euroopas, mis on palju kõrgemad kui Ameerika Ühendriikides. Patendi taotlemise kulude osas on lisaks veel ülimalt oluline, et pärast 30 aastat kestnud rääkimist loodaks lõpuks ühenduse patent. Viis aastat pärast Euroopa Komisjoni poolt konkreetse ettepaneku esitamist ei liigu toimik ikka veel nõukogus edasi seoses keelerežiimiga seonduva aruteluga. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama ühtlustamisdirektiivi, mis põhineks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 95. Seeläbi on võimalik säilitada riiklike patendirežiimide kehtimine, ent nad oleks allutatud vastastikkuse tunnustamise põhimõttele. Piirates keelte arvu vastava riigi keelele ja inglise keelele, on võimalik ühenduse patendi kulusid märkimisväärselt vähendada, mis on kasulik eelkõige VKEdele. Sel viisil loodaks rahvusvaheline, konkureeriv patent. Samuti tuleb võimalikult väikseks muuta patendi jõushoidmise lõiv, mida tõstetakse paljudes ELi liikmesriikides ja mis ei soodusta uuendustegevuse arengut.

1.9

Oluline soodustav ja suunav roll on Euroopa teadus- ja arendustegevuse seitsmendal raamprogrammil ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmil, seda kombinatsioonis struktuurifondidega. Seitsmenda raamprogrammi vahendid on otsustava tähtsusega Euroopa Liidu konkurentsipositsiooni ja kõrgtehnoloogiliste piirkondade jaoks. Programmi eelarvet ei tohi finantsperspektiivide vastuvõtmisel vähendada.

1.10

Käesolevas arvamuses nõutakse rõhutatult tähelepanu piirkondlik-majandusliku koondumise edendamisele Euroopas (Euroopa valley'd). Selleks on vaja, et piirkondades kasutataks struktuurifonde ja raamprogramme (nagu teadus- ja arendustegevuse seitsmes raamprogramm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm) enam koondatult. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama kõnealuses küsimuses konkreetsed ettepanekud.

Muuhulgas on oluline vahendite koondamine tipptasemel uurimistegevusse — märksõnades väljendatult: avatud uuendustegevuse kultuuri edendamine ja klastrite moodustamine piirkondades.

1.11

Jätkusuutliku mudeli arendamist kõrgtehnoloogilistele piirkondadele on vaja rohkem kui suuri investeeringuid teadustegevusse. Seda näitavad meile muuhulgas Eindhoveni Brainport piirkonna kogemused. Teatud teadmiste rakendamise stimuleerimine väga erinevates valdkondades ja mitmetes uuendustegevuse ahelates hoolitseb uute töökohtade loomise eest kõigil tasanditel ning teadmiste kinnistumise eest piirkonnas. Keskmise suurusega ja väikestel ettevõtetel on seega õigus samasugusele edendamisele nagu teadmiste arendajatel. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles rakendama Euroopa programme ja struktuurifonde enam suunatult ja multiplikaatorina iga piirkonna mõne uuendusahela edendamisel. Sel viisil on võimalik luua palju uusi töökohti, mis pakuksid võimalusi nii ülikoolide, rakenduslike kõrgkoolide kui ka kutseõppeasutuste lõpetanutele.

1.12

Viimasest punktist lähtuvalt palub Regioonide Komitee pöörata erilist tähelepanu Euroopa raamprogrammide ja fondide kättesaadavusele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Meie kogemustest lähtuvalt kujutab eeltoodu endast suurt probleemi ja ilma kättesaadavust lihtsustamata ei ole suurt lootust, et VKEde edendamise ambitsioon osutuks edukaks. Oluline on “avatuma uuendustegevuse kultuuri” loomine, mis muudaks vahendid ja projektid VKEdele kättesaadavamaks ja võimaldaks neid koondatumalt kasutada.

1.13

Piirkondliku uuendustegevuse poliitika kogemustest nähtub, et VKE-dele on kõige kasulikum koostöö suurettevõtetega. Seepärast viitame siinkohal sellele, et Euroopa tööstuspoliitika peaks pöörama enam otsest tähelepanu suurte (1) ja keskmiste või siis väikeste ettevõtete vastastikusele mõjule. Sama oluline on VKEde ja teadusasutuste vaheline vastastikune mõju.

1.14

Lõpetuseks esitame veel mõned märkused võimaluste kohta, kuidas saavutada tugevamalt integreeritud Euroopa tööstuspoliitika. Eelkõige nõuab tähelepanu jätkusuutlikule arengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele suunatud poliitika, sest just siin on tegu Euroopa jaoks olulise väljakutsega. Kõnealuse kavaga saab Euroopa Komisjon aidata kaasa sellele, et arengul jätkusuutliku teadmistepõhise ühiskonna suunas pöörataks Euroopas kiirendatult tähelepanu uutele koostöövormidele ja toote-turu suhetele (!) tervishoiu (meditsiinitehniline uuendustegevus), keskkonna ja energeetika valdkonnas. Euroopa tööstuse jaoks peituvad siin väga huvitavad uued turud.

1.15

Lisaks oleme juba viidanud majanduslike tipptasemel tegevuste koondumise ja spetsialiseerumise suundumusele. Seda saab tugevdada teistes poliitikavaldkondades, näiteks ruumilise planeerimise poliitikas ja moodsa infrastruktuuri valdkonnas. Euroopa poliitika peab sisaldama enam sihipärast tähelepanu suurepäraste tingimuste loomisele (piiriülestele) rahvusvahelistele tipp-paikadele, mis on seotud moodsa Euroopa infrastruktuuriga ja tänu sellele maailmale avatud. Lisaks väärib toetust komisjoni presidendi Barroso idee rajada Euroopa Liidu ülikool. Euroopa Liidus asuva tehnoloogilise tippülikooliga on võimalik ära hoida täiendavat nn talentide sisserännet maailma teistest piirkondadest. On viimane aeg, et Euroopa Liit rajaks asutuse, mis oleks näiteks võrreldav Bostonis asuva MIT-ga.

1.16

Komisjon teeb ettepaneku järgmisteks uuteks algatusteks:

1.17

Komisjoni tegevuskava aluseks olevatest valdkonnauuringutest nähtub, et paljudel Euroopa tööstustel on potentsiaal olla maailma tasandil konkurentsivõimelised. Maailmatasemel tulemuse jaoks on määrav see, mil määral oskab tööstus uute toodete ja tootmisprotsesside puhul arvestada teadmiste ja uuendustegevuse nõuetega.

1.18

Oluline on, et nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid jääksid jõuliselt toetama kõnealust muutuste ja reformide protsessi. Mis puudutab Euroopa Liidu poolset toetust, siis täheldame, et käimasolevad Euroopa Liidu raamprogrammid pakuvad koos (uute) Euroopa Liidu struktuurifondidega tõhusa vahendite kogumi.

1.19

Selliste valdkondade jaoks, nagu seda on masinaehitus- ja aparaaditööstus, on otsustavad suunitlus ja mass, kui tegu on Euroopa strateegilise kavaga. Strateegilised kavad ENIAC (nanoelektroonika tehnoloogiaplatvormi teadusuuringute kava) ja Artemis on antud kontekstis olulise tähtsusega Euroopa ja liikmesriikide investeeringute tagamiseks kõnealusesse valdkonda.

1.20

Lisaks tööstusharude konkurentsipositsioonile suunatud pidevale tähelepanule on siiski ka oluline märkida, et Euroopa heaolu hakkab tulevikus üha enam sõltuma valdkonnaülestest tegevustest. Sellele tuleb pöörata Euroopa Komisjoni tööprogrammis erilist tähelepanu. Tööstuspoliitika võib kaasa aidata kõnealuses valdkonnas toimuvate arengute kiirendamisele, edendades selleks “valdkondade põrkumist”. See viib põhimõtteliselt järskude ja tähelepanuväärsete toote- ja turu-uuendusteni. Teatud hulgas valdkondades hakkab see juba nähtavaks muutuma, siinkohal võib viidata toiduaine- ja farmaatsiavaldkonnale (bioteadused), biomeditsiinialasele tehnoloogiale, autotööstusele ja kõrgtehnoloogilistele süsteemidele.

1.21

Selles suhtes ei ole Euroopa Komisjoni poolt mainitud neli ulatuslikku kategooriat piisavalt katvad. Bioteaduste valdkonnas puudub näiteks oluline molekulaarmeditsiini haru. Lisaks tuleb sõnaselgelt nimetada ka nanoelektroonikat ja sisseehitatud süsteeme. Arvestades valdkonnas praegu toimuvaid arenguid, tuleb ka moe- ja disaintööstus määratleda laiemalt kui “loominguline tööstus”.

1.22

Tööstusalaste tegevuste kokkukuuluvate klastrite edendamine ja uute, kasvavate tööstusalaste tegevuste lihtsustamine tundub niisiis olevat üha olulisem. Komisjon peaks kõnealuse punkti rõhutatumalt ja selgesõnalisemalt oma tegevuskavasse kaasama.

1.23

Nn klastermudel — valitsuse, ettevõtete ja teadusasutuste intensiivsem ja struktuurilisem koostöö — on seejuures kõikide Euroopa piirkondade jaoks otsustav tegur edu saavutamisel. Näidetena võib siin välja tuua järgmised piirkonnad — Stockholm, Baierimaa, Île-de-France, Rhône-Alpes ja Kagu-Holland. Euroopa uuendatud ja tugevamalt integreeritud tööstuspoliitika kontekstis vajab selline klastripõhine lähenemine jõulist toetust.

2.1

Euroopa Komisjoni tegevuskavas tegeletakse edasi Lissaboni strateegia ja Göteborgi eesmärkidega ning on selles suhtes järjepidevalt väljatöötatud dokument. Nagu juba eelnevalt mainitud, sisaldab see dokument meie arvates palju häid ja väärtuslikke plaane. Pole palju inimesi, kes sellega ei nõustuks. Mis aga puudub, on selge tulevikunägemus sellest, mis eristab Euroopat muu maailma konkurentidest.

2.2

Regioonide Komitee soovitab töötada välja innustava ja entusiasmi sisendava nägemuse. Kus on Euroopa aastal 2027? Kuidas on Euroopa tööstused arvestanud 2006. aastal sõnastatud ülesannetega? Kuidas on “arukate piirkondade” kasutamine hoolitsenud majandusliku ja sotsiaalse uuenemise eest kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides? Kuidas on meil õnnestunud pakkuda jätkusuutlikus teadmistepõhises ühiskonnas uusi võimalusi ja turge energeetika, keskkonna ja tervishoiu valdkonnale? Jne, jne.

2.3

Soovitatakse teha suurem panus paljulubavatele arengutele erinevates piirkondades ja seega minna kaasa majandusliku koondumise ja spetsialiseerumisega, mis hakkab Euroopas tulevikus üha enam arenema. Lähtepunkt seejuures on, et tipp-piirkondade edendamine aitab suuresti kaasa laiapõhjalistele majanduslikele ja sotsiaalsetele uuendustele, seda kõigis liikmesriikides.

2.4

Euroopa Liidu uuendatud tööstuspoliitika raames soovitatakse sätestada kriteeriumid paljulubavate juhtivate piirkondade kindlaksmääramiseks Euroopas ja iga liikmesriigis, mis võimaldaks lisaks riiklikele ja piirkondlikele investeeringutele suunata neile ka investeerimisprogrammide vahendid ning toetada nende materiaalsete ja mittemateriaalsete toodete turustamist.

Paljulubavatele arengutele ja uutele piirkondlik-majanduslikele kompleksidele suunatud Euroopa uuendatud tööstuspoliitika peab “uue solidaarsuse” kontekstis pühendama otsest tähelepanu mahajäänud piirkondade edendamisele. Regioonide Komitee teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku rakendada spetsiaalset süsteemi, tehes näiteks piirkondadevaheliste majanduspartnerluste sõlmimise eeltingimuseks vahendite eraldamisele Euroopa Liidu raamprogrammidest ja struktuurifondidest.

2.5

Euroopa tippvaldkondade viimine maailmaklassi tasemele on ja jääb Euroopa tööstuspoliitika oluliseks eesmärgiks. Tuleviku heaolu saab siiski olema üha enam sõltuvuses valdkonnaülestest tegevustest. Euroopa Komisjoni tegevuskavas (“laiad kategooriad”) soovitatakse muuta paremini nähtavaks juba toimuvad, autonoomsed arengud.

2.6

Seepärast soovitab komitee pöörata komisjoni uuendatud tööstuspoliitikas enam tähelepanu valdkonnaülese lähenemise strateegilisele tähtsusele, tunnustades seejuures “valdkondade põrkumisest” lähtuvat jõudu. Selle hädavajalik eeldus on struktuuriline koostöö valitsuse, ettevõtluse ja teadusasutuste vahel, mida nimetatakse ka väljendiga “triple Helix”. Klastermudel on üks Euroopa uue tööstuspoliitika visiitkaarte.

2.7

“Valdkondade põrkumise” edendamine on suunatud uuendustegevusele ja täiesti uutele toote-turu-suhetele tööstuses. See läheb siiski kaugemale tööstusvaldkondadest, uue dünaamika eest hoolitsevad ka põrkumised teiste, sotsiaalsete ja ühiskondlike valdkondadega. Regioonide Komitee viitab kõnealuses kontekstis põrkumisele kunsti ja kultuuriga (loominguline tööstus), kultuuridevahelisele põrkumisele (uus kultuuridevaheline ettevõtlus) või põrkumisele kutseharidusega (uuenenud spetsialistid). Ka nendes valdkondades saab ja peab Euroopa Liit mängima olulist edendavat rolli. Regioonide Komitee kustub Euroopa Komisjoni üles pöörama sellele tähelepanu programmides ja uutes struktuurifondides.

2.8

Just valdkonnaülesed ettepanekud pakuvad võimalusi Euroopa Liidu poliitikas integratsioonile tugeva tõuke andmiseks. Järgmiste punktide osas soovitame täiendavaid rõhuasetusi:

2.9

Euroopa Komisjoni tegevuskava väärtustab õigustatult väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuenduslikku jõudu. Kui suurel määral aga jõutakse tegelikult nende ettevõteteni, sõltub suures osas siiski eelkõige Euroopa õigusaktide lihtsustamisest. See, kuidas VKEdele suunatud ettepanekud praegu on koostatud, vähendab märkimisväärselt võimalusi teadus- ja arendustegevuse toetamiseks VKEdes ning see on täielikus vastuolus ülemaailmse konkurentsipositsiooni tugevdamisega. Juba praegu kulutab keskmine VKE Ameerika Ühendriikides seitse korda enam raha teadus- ja arendustegevusele kui VKE Euroopa Liidus.

2.10

Mitte ükski ettevõte ei taha ega saa varsti täita Euroopa Liidu poolt esitatud administratiivseid nõudmisi 15-protsendilise toetuse saamiseks. Regioonide Komitee toetab bürokraatia ulatuslikku vähendamist, mille eesmärk on Euroopa raamprogrammide ja fondide kättesaadavamaks muutmine VKEdele. Selles osas toetatakse jõuliselt kõiki Euroopa Komisjoni ettepanekuid.

Selles suhtes aitab piirkondlike omavalitsuste — kui VKEdele kõige lähemal seisvate ametiasutuste — protsessi kaasamine teha VKEde jaoks ühenduse abi kättesaadavaks.

2.11

Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise olulisteks eeltingimusteks on deregulatsioon ja Euroopa seadusloomest tuleneva administratiivse bürokraatia vähendamine ning nende õigusaktide täpne tulude-kulude analüüs. Seejuures mängib olulist rolli Euroopa õigusaktide mõju analüüs ettevõtlusele (business impact assessment). Mõju analüüsi kvaliteedi tagamise üks eeldus on, et see teostataks objektiivselt ja kolmanda, sõltumatu osapoole poolt. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekud nii kiiresti kui võimalik. Siinkohal võiks lähtepunktiks olla Hollandis olemasolev sõltumatu audiitororgan (Adviescollege Toetsing Administratieve Lasten, ACTAL).