30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/29

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava tuleb koostada majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt (jätkusuutlikult) tasakaalustatud ja õiglasel viisil. Sama kehtib põhiülesannete praktilise rakendamise kohta.

1.2

Komitee on seisukohal, et eesmärkide arvu tuleks suurendada neljalt viiele, lisades “metsa edendamise töökohana”, mis hõlmab “metsas töötavate inimeste kutseoskuste tagamist ja arendamist” ning “maapiirkondade tugevdamist ja säilitamist”.

1.3

Komitee teeb ettepaneku, et metsas töötavate inimeste kutseoskuste tagamist ja arendamist tuleks arvestada metsa käsitlemisel töökohana. Tegu on mõistliku ettepanekuga, sest lõppkokkuvõttes on liikmesriikide metsandusettevõtete, ministeeriumide ja -ametiasutuste töötajad need, kes peavad kõnealust tegevuskava koostöös metsaomanikega maapiirkondades rakendama.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee näeb maapiirkondade tugevdamist ja säilitamist olulise tegurina Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava edukal rakendamisel liikmesriikides. Tegevuskava maapiirkondi käsitlevas peatükis kantakse aktiivselt hoolt selle eest, et kõnealustel piirkondadel oleks Euroopas tulevikku ning et nad ei kaoks ega jääks seisma ökoloogiliste ja sotsiaalsete kõnnumaadena.

1.5

Komitee peab oluliseks tõsiasja, et Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava on täiesti usaldusväärne projekt ning mitte lihtsalt tahteavaldus. Usaldusväärsus on Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava heakskiidu ja usutavuse võti.

2.1

ELi metsanduse tegevuskava koostades formuleerisid komisjon ja liikmesriigid ühtse nägemuse metsandusest ning metsade ja metsamajanduse panusest nüüdisaja ühiskonda.

2.2

Metsad ühiskonna jaoks: pikaajaline multifunktsionaalne metsandus, mis vastab ühiskonna praegustele ja tulevastele vajadustele ja tagab metsaga seonduvad elatise teenimise viisid.

2.3

Multifunktsionaalne metsandus loob majanduslikke, ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi eeliseid. See on taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikas ning sel on oluline roll Euroopa ja eriti maapiirkondade majandusarengus, tööhõives ja heaolus. Metsad parandavad elukvaliteeti, pakkudes meeldivat elukeskkonda, vaba-aja veetmise ja puhkamise võimalusi ning säilitades samas keskkonna kvaliteeti ja kujutades endast ökoloogilist väärtust. Oluline on säilitada seda vaimset ja kultuurilist pärandit, mis on metsade näol meie käsutusse antud.

2.4

Kooskõlas eelmainituga on tegevuskaval neli eesmärki:

2.5

Viieaastases tegevuskavas (2007-2011) on kirjeldatud mitmeid peamisi meetmeid, mida komisjon sooviks koos liikmesriikidega ellu viia. Tegevuskava sisaldab ka lisameetmeid, mida liikmesriigid võivad võtta olemasolevate ühenduse vahendite toel oma tingimuste ja prioriteetide kohaselt; meetmete rakendamisel võib vaja minna ka riiklikke vahendeid.

2.6

Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava praktilise elluviimise osas on vaja läbipaistvat raamistikku metsandusega seotud meetmetele ja otsustele ühenduse ja liikmesriikide tasandil.

2.7

Tegevuskava eesmärk on täiendavate sihipäraste metsanduspoliitiliste tegevuste arendamine ning nendest teavitamine. See puudutab nii ühenduse meetmeid ja kui liikmesriikide metsanduspoliitikat.

2.8

ELi metsanduse tegevuskava eesmärk on majandusliku, ökoloogilise ja sotsiaalse (jätkusuutliku) metsamajanduse ning metsade multifunktsionaalse rolli säilitamine, toetamine ja edendamine.

2.9

Põhimõtteliselt tuleks koostada riiklikult võrreldavad metsandusprogrammid siduva raamistikuna rahvusvaheliste metsandusega seotud kohustuste ja eeskirjade rakendamiseks. Globaalsete ja sektoriüleste teemade (nt puidu kasutamine energiaallikana) olulisuse kasv metsanduspoliitikas vajab suuremat järjekindlust ning paremat teavitamist ja koordineerimist.

2.10

Võttes arvesse väga erinevaid ökoloogilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi tingimusi ning metsaomanduse erinevaid vorme Euroopa Liidus, on EMSK seisukohal, et tegevuskava peab arvestama piirkondlike erialgatuste ja -meetmete vajadust erisuguse metsamajanduse ning omandisuhete küsimustega tegelemisel. Komitee toob välja metsaomanike, metsamajanduse töötajate ning maapiirkondade olulise rolli ELi metsade säästlikus majandamises.

2.11

Komitee soovitab komisjonil ELi metsanduse tegevuskavas arvestada järgmist viit eesmärki:

3.1.1

Komitee on seisukohal, et antud kontekstis tuleks kõnealuse eesmärgi raames peale puidu kui metsasaaduse arvesse võtta ka metsa teisi võimalikke kasutegureid, nagu näiteks need, mis tekivad seoses kvaliteetse joogivee tagamise, CO2 sidumise ja saastekvootidega kauplemisega.

3.1.2.1

Lisaks soodustamisele peaks uurimistulemuste ja tehnoloogilise arengu alane üldine kogemustevahetamine/teadmiste edastamine Euroopa uurimiskeskuste vahel aitama tugevdada metsandussektori konkurentsivõimet.

3.1.2.2

Metsanduse konkurentsivõime parandamiseks tuleks tegevuskavas teaduslikult koostöös liikmesriikidega selgitada, kui palju vastava kvalifikatsiooniga töötajaid vajatakse liikmesriikides selleks, et viia ellu säästlikku metsamajandust riiklike õigusaktide ja määruste alusel majanduslikult tulusal viisil.

3.1.3.1

EMSK on seisukohal, et metsaomanikele ei tuleks maksta toetustena hüvitist hetkel mitteturustatavate metsasaaduste ja -teenuste eest. Individuaalsed kasutajad ja tulusaajad peaksid teenuste eest tasuma otse metsaomanikule.

3.1.3.2

Komitee soovitab komisjonil teha alalisele metsakomiteele ettepanek ajutise töörühma loomiseks, et uurida ja määratleda liikmesriikide tegevusi ja kogemusi seoses metsasaaduste ja -teenuste täiendavate turustusvõimalustega. Sellisest dokumentide vahetusest saavad kasu kõik metsaomanikud ja liikmesriigid.

3.1.4.1

Puidujääkide töötlemisel energiatootmiseks tuleb tagada, et kõnealune kasutusviis ei too kaasa maa kurnamist ning liikide mitmekesisuse pidevat vähenemist.

3.1.4.2

Kui energiaallikana kasutatakse keemiliselt töödeldud puidu jääke, tuleb tagada, et põletamisprotsessi käigus ei eralduks õhku ega pinnasesse ohtlikke jääkaineid.

3.1.4.3

EMSK on seisukohal, et Euroopa Liidu otsused peaksid põhinema teaduslikel uurimistulemustel selle kohta, kes (liikmesriikidest) kasutab puitu energiaallikana ning kuidas ja kus seda säästlikult kasutatakse. Ainuüksi arengumaades kasutatakse 50 % tarbitud puidust asendamatu kütusena (energiaallikana ilma vastava lisaväärtuseta). Seda ei tohiks lasta juhtuda Euroopa Liidu liikmesriikides; see tuleb välistada. Pikaajalises perspektiivis tuleks ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt hinnata soodsaimat strateegilist võimalust Euroopa puidupõhiseks energiatootmiseks ning seda praktikas rakendada.

3.1.4.4

Enne seda, kui metsanduses hakata kasutama mis tahes geneetiliselt muundatud seemneid või taimi, tuleb tagada, et see oleks ökoloogiliselt vastuvõetav.

3.1.5.1

Koostööd tuleb edendada mitte ainult metsaomanike, vaid ka metsanduses töötavate inimeste vahel. Siin on metsnikel ja maapiirkonna keskastme juhtidel eriline roll ühenduslülina metsaomanike ja töötuse vahel; seda rolli tuleb säilitada ja edendada vastavate struktuuride abil. Puiduressursside ja metsamajanduse mobiliseerimine sõltub kvalifitseeritud haldusaparaadi olemasolust kohapeal.

3.1.5.2

Antud kontekstis väidab EMSK, et liikmesriigid peavad edendama metsaomanike, majandajate, tööliste ja metsandusettevõtete kutse- ja täiendõpet. Liikmesriigid peaksid nõustamisteenuste loomisega toetama mitte ainult metsaomanike liite, vaid ka töötajate kutseorganisatsioone. Kõnealune tugi on osa jätkusuutlikust (sotsiaalsest) arengust, mis on eriti vajalik maapiirkondades.

3.1.5.3

Metsanduse konkurentsivõime ja majandusliku elujõulisuse suurendamiseks võivad liikmesriigid oma prioriteetide raames samuti:

3.2.1

Komitee on seisukohal, et metsanduse ökoloogilise jätkusuutlikkuse säilitamine, kaitse ja laiendamine ning looduskaitse on olulised kõnealuse komisjoni pakutud eesmärgi saavutamiseks.

3.2.2

EMSK peab metsandusettevõtete vabatahtlikku sertifitseerimist tunnustatud sertifitseerimissüsteemide alusel väga vajalikuks jätkusuutlikkuse tagamisel, edendamisel ja laiendamisel.

3.2.3.1

EMSK tervitab Euroopa metsaseiresüsteemi kontseptsiooni. Tuleks koostada nimekiri asjaomastest kaasatavatest rahvusvahelistest organisatsioonidest, et vältida oluliste osalejate ja ekspertteadmiste kõrvalejäämist.

3.2.3.2

Euroopa metsaandmete keskus peab kogutud ja teaduslikult hinnatud andmeid esitlema laiemale avalikkusele andmekaitse direktiivide alusel ning vajadusel tegema need avalikkusele kättesaadavaks.

3.2.4.1

Metsade olukorda puudutava aktuaalse teabe olulise aluse moodustavad liikmesriikide iga-aastaselt koostatavad ja avaldatavad metsandusaruanded. Seega on komitee seisukohal, et individuaalsete aruannete koostamist tuleb toetada EAFRDi ja LIFE+ rahastamisvahenditest.

3.2.4.2

Intensiivsemalt tuleks rakendada ja toetada üleminekut ühelt kergestisüttivalt kultuurilt segapuistule ettevaatusabinõuna metsatulekahjude vastu.

3.3

Komisjoni pakutud tegevuskava kolmanda eesmärgi osas (Elukvaliteedi parandamine) teeb komitee ettepaneku kasutada uut sõnastust: Elukvaliteedi parandamine säästliku metsamajanduse abil

3.3.1

Teatises märgib komisjon, et liikmesriigid võivad soodustada investeeringuid, et suurendada metsade väärtust avalike hüvede allikana. Komitee on seisukohal, et EAFRD peaks samuti toetama maapiirkondade säilitamist ja tugevdamist, kuivõrd metsadel on seal väga oluline roll.

3.3.2.1

Koolitus- ja teavitusmeetmete toetamine ei tohiks piirduda keskkonna valdkonnaga; toetada tuleks ka sotsiaalvaldkonda. Nimetatud kaks valdkonda kattuvad osaliselt, näiteks eeldavad õpetajate sotsiaalne vastutus või kultuuriline mõõde maksimaalset koolitust ja teavet sotsiaalvaldkonnas.

3.3.3.1

Kõigi liikmesriikide linnapiirkondades ja linnastutes väheneb selgelt metsamaa ja puuvaru. Metsamaad ohustab nii suurem heitmete kahju kui eelkõige raietegevus. Väga harva on saadaval hüvitusmaa samal looduslikul alal. Selle põhjus peitub keskmisest kõrgemas nõudluses eramu- ja tööstusmaa järele ning infrastruktuuri pidevas laiendamises. Tänavate, raudteede ja lennujaamade laiendamisel on selles oluline roll.

3.4.1.1

EMSK on seisukohal, et tegevuskava rakendamise ajal tuleks korraldada ühiseid koosolekuid, kus kohtuvad säästlikku metsamajandust ja selle vastavaid valdkondi esindavad liidud ja osalejad kogu Euroopast. Sama kehtib ajutiste töörühmade loomise kohta. Kõnealused meetmed tagaksid, et tegevuskava aktsepteerivad ja toetavad paljud metsamajanduses osalejad.

3.4.2.1

Metsade ülemaailmse hävitamise vähendamise üks meede oleks koostada Euroopa ürgmetsade kaitse seadus, mis sätestaks muu hulgas selle, millistel õiguslikel tingimustel toimub puidu import Euroopa Liitu troopilistest ja ürgmetsadest ning puidu töötlemine ja kasutamine seal. Komisjon peaks uurima vastavat õiguslikku algatust ning jõudma Euroopa ürgmetsade kaitse seaduse vastuvõtmiseni aastaks 2012. EMSK soovib rõhutada, et Euroopa Liidu käimasolev FLEGTi protsess võib olla üks vahend võitlemaks metsade ülemaailmse hävitamise ja ürgmetsade olukorra halvenemise vastu. FLEGTi õigusaktid peaksid toimima süsteemina, mis aitab ennetada illegaalselt langetatud metsa jõudmist ELi turgudele ja töötlevasse tööstusse.

3.4.3.1

Võimendava mõju saavutamiseks tuleks kõik metsamajanduse sidusrühmad kaasata üritustesse, millel on tõenäoliselt suur mõju liikmesriikide üldsusele, ning nimetatud sidusrühmi rahaliselt toetada.

3.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et metsa säästliku majandamise tagamiseks Euroopa Liidus tuleb tagada metsas töötavate inimeste kutseoskused. Maapiirkondade tugevdamisel ja säilitamisel on samuti otsustav roll antud kontekstis. Seega kutsub EMSK komisjoni üles kaaluma järgmist uut eesmärki: metsa edendamine töökohana.

3.5.1

Komitee rõhutab, et mets saab täita kõiki oma funktsioone ja sotsiaalseid ülesandeid vaid juhul, kui metsa majandamises ja hoolduses on hõivatud piisavalt inimesi (metsatöölised, masinaoperaatorid, metsandusametnikud ja metsamajandajad). Nimetatud töötajatel peaks olema erialane põhikvalifikatsioon ning nad peaksid jätkuvalt saama täiendkoolitust. See kehtib loomulikult ka töötavate metsaomanike kohta. Kvalifikatsiooni tuleb kohandada vastavalt töö majanduslikele, ökoloogilistele ja sotsiaalsetele nõudmistele. See kehtib eelkõige metsade kaitse tagamise kohta.

3.5.2

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks teeb EMSK ettepaneku järgmiste põhimeetmete võtmiseks:

3.5.3.1

Komisjon ja liikmesriigid peaksid rohkem toetama koolitust/täiendõpet, uurimis- ja arengustegevust ning tehnosiiret metsanduse, puidu ja looduskaitse valdkonnas.

3.5.3.2

Komitee toonitab, et komisjon peab toetama metsamajanduse tunnustatud sertifitseerimissüsteeme, mis aitavad tagada ja suurendada tööhõivet, luues jätkusuutliku personaliplaneerimise ja -arengu näitajaid metsandusettevõtetes.

3.5.4.1

Komisjon peaks toetama teaduslikku tegevust säästliku metsamajanduse ning metsaomanike ja metsamajanduses töötavate inimeste kutseõppe/kvalifikatsiooni vahelise seose uurimisel (nõudmiste selgitamine).

3.5.4.2

EMSK soovitab komisjonil koostada uurimuse selle kohta, milliseid ametiprofiile on vaja, et tagada metsandussektori konkurentsivõime pikaajalises perspektiivis.

3.5.5.1

Liikmesriikides asub metsamaa peamiselt struktuuriliselt nõrgemates maapiirkondades. Nimetatud piirkondades tagab metsandussektor infrastruktuuri säilimise ja tööhõive ning metsaomanike ja kohaliku elanikkonna sissetuleku. Ilma majanduslikult hästitoimiva metsanduseta oleks kõnealused ökoloogiliselt väärtuslikud turismipiirkonnad riigi üldisest arengust välja lülitatud. Selle tõenäolised tagajärjed oleksid elanike lahkumine maapiirkonnast, vananev elanikkond, hüljatud metsamaa või infrastruktuuri halvenemine. Maastruktuuride hävitamine toob vältimatult kaasa probleemid puidu kui toormaterjali kasutamisel suureneva ülemaailmse nõudluse tingimustes.

3.5.5.2

Komisjon peaks edendama ja toetama uurimistegevust metsanduse olulisuse küsimuses maapiirkondade jaoks.

3.5.5.3

EMSK on seisukohal, et liikmesriike tuleks üles kutsuda kindlustama ja parandama tööturu olukorda maapiirkondades. Vältida tuleb pidevatest struktuurilistest muutustest tulenevaid sotsiaalseid probleeme. Vajadusel tuleb selliste arengute vastu võidelda koordineeritud programmidega. Suurendada tuleb maapiirkondade atraktiivsust elanikkonna, eriti noorte inimeste jaoks.

3.5.5.4

Komitee kutsub komisjoni üles toetama maapiirkondi rahaliselt EAFRD vahendusel. Taotluse esitamisel tuleks rahalist toetust anda otse metsaomanikele/ettevõtetele või metsandusettevõtete ühendustele.

4.1

Komisjon peab tagama, et kõik Euroopa metsanduse sidusrühmad oleks metsanduse ja korgitootmise nõuanderühmas esindatud.