22.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 234/8

1.1

14. juulil 2004 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku direktiiviks (1), mis sõnastaks ümber teise kapitali adekvaatsust käsitleva direktiivi (93/6/EMÜ) ja konsolideeritud panganduse direktiivi (2000/12/EÜ). Kõnealune direktiiv rakendab Euroopa Liidus uue Baseli raamistiku, mis käsitleb kapitali adekvaatsuse arvutamise ja kapitalinõuete ühtlustamist rahvusvahelisel tasandil (International Convergence of Capital Measures and Capital Standards). Käesolevas dokumendis viidatakse kõnealusele direktiivile kui kapitalinõuete direktiivile.

1.2

Kapitalinõuete direktiivi kohaldatakse kõigile Euroopa Liidus tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Kapitalinõuete direktiivi eesmärk on luua Euroopas suure riskitundlikkusega pangandusraamistik. See soodustab pangandussektori järkjärgulist ühtlustumist suure riskitundlikkusega mõõtmismeetodite suunas tänu tehnoloogiaarendusele ja investeerimisele personalikoolitusse. See edendab tarbijakaitset, tugevdab finantsstabiilsust ja tõstab Euroopa Liidu tööstuse globaalset konkurentsivõimet, tagades tugeva aluse ettevõtete laienemiseks ja innovatsiooniks kapitali ümberpaigutamise teel.

1.3

Kapitalinõuete direktiiv on õigusakt, millega rakendatakse ELis Baseli Pangajärelevalve Komitee poolt välja töötatud uus Baseli raamistik. Baseli komitee loodi 1974. aastal G10 riikide keskpankade presidentide poolt. Baseli komitee avaldatud kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad, vaid nende eesmärgiks on luua ühine järelevalveraamistik, et soodustada lähenemisviiside ühtlustamist ning võimaldada rahvusvaheliselt tegutsevatele pankadele võrdsed tingimused.

1.4

Kapitali adekvaatsust käsitlev Baseli kokkulepe (Basel I) avaldati 1988. aastal ning 1999. aastal algas töö kokkuleppe uuendamiseks vastavalt riskijuhtimisstrateegiate kiirele arengule 1990ndatel aastatel. Kõnealuse töö tulemuseks oli kapitali adekvaatsuse arvutamise ja kapitalinõuete rahvusvahelist ühtlustamist käsitlev dokument (International Convergence of Capital Measures and Capital Standards) (2), mis avaldati juunis 2004 (nn uus Baseli raamistik).

1.5

Uus Baseli raamistik jaguneb kolmeks osaks, millele tavaliselt viidatakse kui kolmele sambale. 1. sammas sätestab krediidi-, turu- ja operatsiooniriski minimaalsed regulatiivsed kapitalinõuded. Finantsasutuste käsutuses on valik erineva keerukusastmega võimalusi. 2. sammas kujutab endast järelevalvelist hindamist, mida teostatakse aktiivse dialoogi vormis finantsasutuse ja järelevalvaja vahel kindlustamaks, et antud grupi riskiprofiiliga seotud kapitalinõuete hindamiseks oleks olemas usaldusväärne asutusesisene kord. 3. sammas nõuab, et institutsioonid avalikustaksid turule oma kapitalikulud. 3. sambast räägitakse tihti kui turudistsipliini sambast, sest avalikustamine loob stiimuli parimate tavade kasutamiseks ja suurendab investorite usaldust.

1.6

Pankade ja investeerimisühingute käsutuses on valik meetmeid krediidi- ja operatsiooniriski mõõtmiseks ning krediidiriski maandamiseks. Erinevate meetmete olemasolu eesmärgiks on tagada, et raamistik oleks proportsionaalne ning et väiksemad institutsioonid oleksid motiveeritud liikuma arenenumate meetodite suunas. Täiustatud meetodite rakendamine on kulukam, kuna need põhinevad finantsasutuste loodud sisemudelitel. Samas on need riskitundlikumad ja nendega kaasnevad seetõttu madalamad kapitalikulud.

2.1

Kapitalinõuete direktiiv on õigusakt Baseli uue raamistiku rakendamiseks ELis. Komisjon on kavandanud direktiivi, mis on üldjoontes kooskõlas Baseli eeskirjadega ja arvestab ELi erijoontega. On äärmiselt tähtis, et Baseli raamistik ja ELi eeskirjad oleksid suurel määral paralleelsed, et tagada Euroopa pankadele võrdsed tingimused oma konkurentidega, kes kasutavad samuti Baseli raamistikku, kuid alluvad teisele jurisdiktsioonile.

2.2

Peamiseks erinevuseks kapitalinõuete direktiivi ja Baseli raamistiku vahel on see, et eeskirju rakendatakse kõigile ELi krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Baseli raamistik on ette nähtud rahvusvaheliselt tegutsevatele pankadele. Komisjoni laiendatud rakendusala on ELis niihästi hoiustajate kui laenuvõtjate huvides. Hästi korraldatud ja hea kapitaliseeritusega pangandussüsteem võimaldab pankadel jätkata laenamist kogu majandustsükli vältel. See muudab pangandussektori stabiilsemaks.

2.3

Kasu Euroopa pangandussektorile, ettevõtlusele ja tarbijatele on jätkusuutlik vaid siis, kui direktiiv on piisavalt paindlik, et pidada sammu pangandustava, turgude ning järelevalvevajaduse arenguga. See on vajalik, et kaitsta hoiustajate ja laenajate huvisid ning säilitada ELi maine parimaid tavasid rakendava turuna.

2.4

Komisjon on kapitalinõuete direktiivi artiklites defineerinud püsivad põhimõtted ja eesmärgid ning lisades määratlenud tehnilised meetmed, mida on võimalik muuta komiteemenetlust kasutades. Selline lähenemisviis toimib tõhusalt vajaliku paindlikkuse saavutamiseks.

3.1.1

Tarbijate ja ettevõtete kasu silmas pidades on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates komisjoni direktiivi ettepaneku rakendusala õige. Samuti usub komitee, et krediidiasutused saavad oma suurusest sõltumata kasu muudetud kapitalinõuete regulatsioonist. Komisjon saavutab direktiivi ettepanekus mõistliku tasakaalu stiimulite vahel, mis suunavad väiksemaid krediidiasutusi ajapikku arenenumate lähenemiste poole, ning proportsionaalse raamistiku vahel, mis arvestab väiksemate krediidiasutuste piiratud ressurssidega.

3.1.2

Komisjoni direktiivi ettepanekus sisalduvad ka Baseli komitee astutud sammud regulatiivse koormuse vähendamiseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laenamisel. Kõnealuste muutustega (mida käsitletakse allpool punktis “Mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele”) on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee rahul, sest vastasel korral oleks komitee tundnud muret, et uus raamistik toob kaasa suurema konsolideerumise Euroopa panganduses ja väiksema valikuvõimaluse tarbijatele. Selles suhtes on komiteel hea meel märkida, et PriceWaterhouseCoopersi 2004. aasta aprillis läbiviidud mõju-uuringus (3) järeldatakse, et kui direktiivi järjekindlalt kogu ELis rakendatakse, ei ole tõenäoline, et see avaldaks pangandussektori konkurentsivõimele olulist mõju.

3.3.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee avaldab heameelt raamistikku sisseviidud muutuste üle, mis arvestavad raamistiku mõjuga laenamisel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Komitee tervitab ka seda, et komisjon on kõnealused muudatused lülitanud Euroopa Liidu raamistikku. Eriti tõstab komitee esile järgmist:

3.3.2

Samuti on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteel hea meel kolmanda kvantitatiivse mõju-uuringu (QIS3) tulemuste üle. QIS3 uuringu tulemused osutasid, et pankade kapitalikulud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavate laenude puhul, mis kuuluvad ettevõtete laenuportfelli alla, jäävad valdavalt stabiilseks nende pankade jaoks, mis kasutavad standardlähenemist krediidiriskile (STA), ja vähenevad keskmiselt 3–11 % nende pankade jaoks, mis kasutavad sisereitingutel põhinevaid lähenemisi (IRB). Jaepanganduse laenuportfelli kuuluvate väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavate laenude kapitalikulu väheneb keskmiselt 12–13 % standardlähenemise (STA) korral ning kuni 31 % sisereitingutel põhineva täiustatud lähenemise (AIRBA) korral.

3.4.1.1

Direktiivi artikkel 68 sätestab, et kontsernisiseselt peab krediidiasutus järgima omavahendite nõudeid individuaalselt. Artikli 69 lõige 1 annab liikmesriikidele jätkuvalt vabaduse kõnealuse kohustuse täitmisest loobuda ja kohaldada nõudeid krediidiasutusele ja selle samas liikmesriigis asuvatele tütarettevõtetele konsolideeritult, kui kontsern vastab teatud rangetele tingimustele. Kõnealune säte võib luua liikmesriikide vahel ebavõrdsed tingimused rahvusvaheliselt tegutsevatele pangakontsernidele. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates ei ole see kooskõlas ühisturu eesmärkidega.

3.4.1.2

Kui liikmesriik otsustaks rakendada nõudeid krediidiasutusele individuaalselt, õõnestaks see ka järelevalvaja võimet hinnata pangakontserni riskiprofiili. Samasugune probleem tekib, kui konsolideeritud järelevalve hõlmab ainult filiaale, mis asuvad emaettevõttega samas liikmesriigis. Seega tuleks ELis reeglina kohaldada järelevalvet konsolideeritud tasandil, kui krediidiasutused vastavad tingimustele, mis tagavad omavahendite nõuetekohase jaotuse emaettevõtte ja tütarettevõtete vahel.

3.4.2.1

Liikmesriikidel on vabadus määrata kontsernisiseste nõuete riskikaal. Kõnealune võimalus lubab liikmesriikidel rakendada 0 % riskikaalu, kui tegemist on nõudega krediidiasutuse ja emaettevõtte vahel ning krediidiasutuse ja selle tütarettevõtte või siis emaettevõtte tütarettevõtte vahel. Et omada õigust 0 % riskikaalule, peab tehingu vastaspool asuma krediidiasutusega samas liikmesriigis. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates peegeldab 0 % riskikaal õigesti kontsernisiseste nõuetega seotud riski. Vaba valiku võimalus võib kaasa tuua olukorra, kus mõnes liikmesriigis nõutakse krediidiasutustelt kapitali olemasolu kontsernisiseste nõuete puhul, ilma et selleks oleks mõistlik põhjendus.

3.4.2.2

0 % riskikaalu piiramine samas liikmesriigis olevatele vastaspooltele ei oleks kooskõlas ühisturu põhimõtetega. Kontsernisiseste nõuete puhul, kui vastaspool asub teises liikmesriigis, on tegemist sama riskiprofiiliga nagu samas liikmesriigis olevate vastaspoolte riski korral. Seega tuleks 0 % riskikaalu reeglina rakendada kontsernisiseste nõuete korral ELis asuvatele vastaspooltele.

3.4.3.1

Baseli Pangandusjärelevalve Komitee määratleb operatsiooniriski otsese või kaudse kahjumi riskina, mis tuleneb ebaadekvaatsetest või ebaõnnestunud sisemistest protsessidest, inimestest, süsteemidest või välistest sündmustest. Uues Baseli raamistikus võetakse esmakordselt kasutusele operatsiooniriski kulud ning seetõttu tuleb finantsasutustel välja töötada täiesti uus süsteem operatsiooniriski mõõtmiseks. Nagu eelpool kirjeldatud, on operatsiooniriski mõõtmiseks mitmeid võimalusi. Arenenud mõõtmismeetoditel põhinev lähenemine (AMA) nõuab pankadelt sisemiste mõõtmismudelite väljatöötamist, mille peavad kinnitama pädevad ametivõimud. Euroopa finantsasutused on teinud kõnealuste süsteemide väljatöötamisse suuri kontsernipõhiseid investeeringuid, lähtudes operatsiooniriski mõõtmisel oma tegevusvaldkondadest.

3.4.3.2

Artikli 105 lõige 4 annab liikmesriikidele otsustusvabaduse, kas lubada krediidiasutustel täita kvalifikatsioonikriteeriume, mille täitmine on vajalik operatsiooniriski arenenud mõõtmismudelitel põhineva lähenemise kasutamiseks, ELis asuva kontserni puhul konsolideeritult. Arenenud mõõtmismeetoditel põhineva lähenemise rakendamine konsolideeritult kontserni tasandil ELis on vastavuses Euroopa pangandussektoris valitseva tegevusvaldkonnapõhise lähenemisviisiga operatsiooniriski juhtimisele. Kui pangad ei suuda ELi kontserni tasandil nõudmisi täita, muutub võimatuks peegeldada õigesti kontserni operatsiooniriski profiili. Kui kontsern suudab näidata, et tegemist on nõuetekohase operatsiooniriski kapitali jaotumisega kogu kontsernis, siis peaksid emaettevõte ja selle tütarettevõtted nõuetele vastama ühiselt.

3.5.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et ELi piiriülese ettevõtluse üha suurenev maht ning riskijuhtimise koondumine piiriülestesse kontsernidesse suurendab vajadust parema koordineerimise ja koostöö järele riiklike järelevalveorganite vahel ELis. Direktiivi ettepanekus sätestatud järelevalvaja kindel roll konsolideeritud tasemel arvestab riiklike pädevate organite rolliga, pakkudes samal ajal krediidiasutustele ühtse rakendusaluse (nt krediidiriski puhul sisereitingutel põhineva meetodi ja operatsiooniriski puhul arenenud mõõtmismeetoditel põhineva lähenemise heakskiitmine).

3.5.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee usub, et konsolideeritud taseme järelevalvaja mudelit tuleks laiendada niihästi järelvalvelisele hindamisele 2. samba raames kui avalikustamisnõuetele 3. samba raames. Mõlemaid sambaid tuleb rakendada ELis igale kontsernile konsolideeritud tasemel. Kui 2. ja 3. sammast rakendatakse individuaalsel tasemel, ei peegelda need kontserni kui terviku riskiprofiili. Järelevalvelise hindamise puhul 2. samba raames tooks see kaasa olukorra, kus järelevalve kontserni tütarettevõtete üle ELis oleks ebajärjekindel ning õõnestaks kontserni riskiprofiili paremat määratlemist. See ei vastaks hoiustajate ja laenajate huvidele. Kui 3. sammast ei rakendata kontserni tasandil, ei saa investorid avalikustamisest kasu, kui pidada silmas kontserni kui terviku finantsolukorda.

3.11.1

IFRSi (International Financial Reporting Standards) — rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite järgi koostatud aruanded annavad kvaliteetseid andmeid, mis on üldiselt usaldusväärsed. Seetõttu tuleks kõnealuseid andmeid käsitleda lähtepunktina kapitalinõude määratlemisel. IFRSi standardite kasutamine kapitali adekvaatsuse arvutamise alusena aitab ühtlasi luua võrdseid tingimusi finantsasutuste vahel ja parandab võrreldavust. Lisaks aitab suur ühilduvus IFRSi standardite ja kapitali adekvaatsuse eeskirja vahel tõenäoliselt vältida segadust turuosalejate vahel ning muudab sisekorra lihtsamaks ja kuluefektiivsemaks.

3.11.2

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee usub, et nimetatud eeskirjade ühtlustumine peaks ideaaljuhul võimaldama pankadel säilitada ühtsed näitajad ja ühtse aluse kõigi finants- ja regulatiivse aruandluse vajaduste jaoks. Kuid seadusandjad võivad konkreetsetel asjaoludel asuda erinevale seisukohale, eriti juhul, kui raamatupidamisstandardid ei kajasta riskile avatud positsioone adekvaatselt. Seetõttu peavad seadusandjad tegema raamatupidamise aruandluses mõningaid korrektiive. Kui üks või mitu kapitali adekvaatsuse uue raamistiku eesmärki on ohus raamatupidamisstandardite kehtestajate tõttu, on vaja kapitalinõude hindamiseks mõistlikke filtreid. Funktsionaalsetel põhjustel tuleks selliseid korrektiive, nn regulatiivset head raamatupidamistava, kohaldada ainult olulistele küsimustele.

3.11.3

Kõnealuses kontekstis tervitab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee filtrit, mille komisjon lülitas direktiivi ettepaneku artikli 64 lõikesse 4 kooskõlas Baseli komitee seisukohaga. Komitee tervitab ka Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee jätkuvat tegevust kapitalinõude filtrite väljatöötamisel.

4.1

Direktiivi ettepanek on praegu esimesel lugemisel ministrite nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on seisukohal, et praegu tuleks kokku leppida paindliku direktiivi osas, mis oleks kooskõlas Baseli raamistikuga ja soodustaks raamistiku ühtlustatud kohaldamist ELis.

4.2

On tähtis, et direktiivi osas lepitaks kokku suhteliselt kiiresti, et tagada kasu pangandussektori 20 kuni maksimaalselt 30 miljardi euro suurusest investeeringust paremasse riskijuhtimisse. Rakendamise edasilükkumine seaks Euroopa pangandussektori globaalsel turul ebasoodsasse konkurentsiolukorda, mis ei oleks Euroopa hoiustajate ja laenajate huvides. Kuid õigusaktide kvaliteet on prioriteetne ja kaasseadusandjad peavad arvestama kõigi huvitatud osapoolte seisukohtadega.