22.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 234/1

1.1

“Ühistu on iseseisev ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühiste majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste ning püüdluste rahuldamine ühenduse vormis, mis on ühisomanduses ja mida juhitakse demokraatlikult”. (1) Ehkki ühistu õiguslikus seisundis võib sõltuvalt liikmesriigist esineda erinevaid juriidilisi nüansse, tunnustavad juristid-praktikud nende ühenduste olemust intuitu personae.

1.2

Ühistu olemust tugevdavad demokraatia, võrdsuse, erapooletuse, solidaarsuse, läbipaistvuse ja sotsiaalse vastutuse väärtused, samuti vabatahtliku liitumise, liikmete teostatava demokraatliku valitsemise, liikmete majandusliku osaluse ja isikliku panuse põhimõte (2).

1.3

Lisaks erineb ühistu kapitaliühingutest kapitali koosseisu muutlikkuse poolest, ühistu osakud on nimelised ja üldjuhul võõrandamatud kolmandatele isikutele, kes ei ole ühistu liikmed.

1.4

Euroopa Liidus on peaaegu 140 miljonit inimest ühistute liikmed. Umbes 300 000 ühistut annavad tööd 2,3 miljonile inimesele.

1.5

Enamikus tegevusvaldkondades olemasolev kooperatiivne ettevõtlus, mida iseloomustab ostu-, müügi- või tööjõu ühendamisel põhinev ülesehitus eesmärgiga rahuldada oma liikmete majanduslikke nõudmisi, on kohandunud ka sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste eesmärkide elluviimisega.

1.6

Ühistutel on väga oluline roll ka Lissaboni strateegia eesmärkide elluviimisel, kuna nad püüavad tasakaalustada majandusnäitajaid, osalust ja isiksuste arengut.

1.7

Ehkki ühistuste suurus ja areng võivad märkimisväärselt erineda, on neil üldiselt tugevad kohalikud juured ning nad annavad seega panuse piirkondliku sotsiaalmajandusliku struktuuri loomisse ja tugevdamisse ning lisaks sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamisse aladel, kus on raskusi stabiilse arenemise või ülesehitusega (3). Niisugune kohalik taust ei takista neil aga sugugi arendamast oma tegevust ka väljapoole Euroopa Liidu piire. Seetõttu on ühistutel arvestatav mõju globaalsele kaubavahetusele ja maailmamajanduse dünaamikale (4).

1.8

Eelnevat silmas pidades on ühistute roll ja mõjuvõim tuntavad nii riiklikul kui ka globaalsel tasandil. Nii näiteks võttis Rahvusvaheline tööorganisatsioon (ILO) 2002. aasta juunis vastu soovituse ühistute edendamiseks (5), milles rõhutatakse, et “ühistud oma erinevates vormides aitavad kaasa kogu rahva ulatuslikumale osalemisele majanduslikus ja sotsiaalses arengus”. Kõnealuse soovituse on vastu võtnud Euroopa Liidu kõik 25 liikmesriiki ning hetkel on see ratifitseerimisel.

1.9

Euroopa Liidu tasandil tunnustab ühistuid Euroopa ühenduse asutamislepingu artikkel 48 (6). Oma talituse kaudu, mis tegeles käsitööliste, väikeettevõtjate, ühistute ja hoiu-laenuühingutega, pööras komisjon erilist tähelepanu just seda tüüpi ühendustele. Hiljuti võttis nõukogu vastu Euroopa ühistute põhikirja ning seda täiendava direktiivi töötajate kaasamise kohta (7). Käesoleva teatise vastuvõtmine märgib komisjoni jätkuvat huvi kõnealuse ettevõtlusvormi vastu.

1.10

Huvi vastab ka ühistute ootusele, kuna viimased on sunnitud vastu võtma suuremaid väljakutseid, et mitte lasta oma arengut pidurdada ega seada oma olemasolu kahtluse alla. Näiteks on mitmes uues liikmesriigis ühistute kasutamine endise korra poolt andnud sellele ettevõtlusvormile halva maine. Samuti peavad arvukad ühistud üha tihedama konkurentsiga turgudel tegema märkimisväärseid pingutusi, et säilitada oma konkurentsivõime ning samas oma iseloom ja identiteet.

2.1

Üks 23. veebruaril 2004 vastu võetud teatise teksti põhirõhuasetus ilmneb komisjoni märkusest, et “ühistutel on järjest olulisem ja positiivsem roll ühenduse eesmärkide saavutamisel”.

2.2

Muuhulgas tõdeb komisjon, et ühistute potentsiaali pole piisaval määral ära kasutatud. Olukorra parandamiseks paneb komisjon ette määrata kolm peaeesmärki, mille põhjal võetakse vastu kaheteistkümnest punktist koosnev tegevuskava:

3.1

Komitee on alati pööranud tähelepanu täisühingute probleemidele ja sotsiaalmajandusele üldiselt (8). Nagu regioonide komitee, peab majandus- ja sotsiaalkomiteegi vajalikuks kõikide ettevõtlusvormide võrdset edendamist ja toetamist (9). Saamaks kooperatiivsetelt organisatsioonidelt ja ühistutelt tagasisidet teatise kohta, korraldas komitee 11. oktoobril ankeedil põhineva avaliku arutelu. See andis võimaluse kõrvutada komisjoni eelnõud ühistegevusvaldkonna ootuste ja prioriteetidega.

3.2

Komitee suhtub soosivalt komisjoni teatisse ühistute edendamise kohta Euroopas. Teatise elluviimine peaks võimaldama seda tüüpi ettevõtluse esiletõusu, eriti kui väärtustada ja levitada selle panust Lissaboni strateegia eesmärkide teostumisel.

3.3

Seevastu tõdeb komitee, et suur hulk teatises väljapakutud meetmeid ühistute edendamiseks on sõnastatud vägagi ettevaatlikult. Sageli on kasutatud väljendeid “vaadelda või uurida võimalusi” või “pöörata erilist tähelepanu”. Seega tuleks konkreetsemalt sõnastada eesmärgid ning siduda need sobivate tähtaegadega.

3.4

Komiteel on hea meel tähelepanu üle, mida komisjon osutab uutele liikmesriikidele ja kandidaatriikidele. Mõnes neist riikidest viis ühistute kasutamine endise korra ajal selleni, et ühistutes nähti riigivõimu instrumenti.

3.4.1

Seetõttu peab komitee iseäranis vajalikuks teadvustada nende riikide ettevõtjatele ühistute potentsiaali, mis aitaks tegevust arendada muuhulgas ettevõtte ressursside, vastutuse ja ettevõtlusriskide jaotamise läbi ning niimoodi panna alust projektide suuremale elujõulisusele ja kestvusele. (10)

3.4.2

Komitee on arvamusel, et uutes liikmesriikides tuleks edendada uut dünaamikat, mis tekib korporatiivse mudeli võitluses sotsiaalse tõrjutuse vastu ja keskkonnapoliitikas. Samuti tuleks tagada, et teatud ühistute loodud ühinguline struktuur ei laguneks kõnealust ettevõtlusvormi mõjutavate muutuste tulemusel.

3.5

Mõistes komisjoni püüdu rõhutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli kooperatiivse ettevõtluse puhul, tuletab komitee meelde, et hulk ühistuid ja ühisturühmi ei vasta ühenduse poolt antud VKE määratlusele. Seetõttu soovitab komitee mitte piirduda teatise ettepanekuis ainult kõnealuse mõõtmega. See puudutab just viiteid mõningatele ühenduse tegevustele nagu näiteks teenuste osutamine ettevõtetele või ligipääs rahastamisele.

4.1.1

Teatises omistab komisjon erilist tähtsust ühistuid puudutavatele õigusaktidele ja eriti neid käsitlevatele riiklikele statuutidele. Komitee toetab niisugust lähenemist, kuna see on hädavajalik, et ühistud võiksid nii siseriiklikul kui ka Euroopa tasandil omada parimat võimalikku juriidilist raamistikku, milles oma tegevust arendada.

4.1.2

Lisaks kehtib ühistutele hulk sätteid, mis puudutavad äriühinguõigust (raamatupidamisseadused, sotsiaalõigus, konkurentsiseadused, maksuseadused jne). Kui kõnealused seadused ei arvesta ühistute teatud iseärasusi, võib oletada, et isegi optimaalsete ühistuid puudutavate õigusaktide olemasolul valitseb ühistute arengu pidurdumise oht.

4.1.2.1

Näiteks nägi raamatupidamisstandardi IAS 32 esialgne kavand ette ühistute osakute käsitlemist võlgadena, mitte kapitalina, kuna osakute puhul võib nõuda tagasimaksmist. Arvestades tagajärgi, mida kõnealune säte ühistute jaoks kätkeks, tõlgendati seda põhimõtet viisil, mis võimaldab kahe lisatingimuse täitmisel teha reeglist erandi (11). Tõsiasi, et reeglit ennast ei muudetud, vaid lisati sellele eraldi tõlgendus ühistute jaoks, toetab põhimõtet, mille kohaselt käsitletakse kõnealust ettevõtlusvormi üldjuhul kui erandit kapitaliühingute suhtes. Nagu mainitud (vt punkt 3.1), on komitee seisukohal, et ühistuid ei tohiks käsitleda erandina; vajaduse korral tuleks kohandada regulatiivset raamistikku, võtmaks arvesse ühistute eripära.

4.1.2.2

Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles võtma arvesse ja ära kasutama ühistuõiguse ja muude õigusaktide vahelist positiivset koosmõju.

4.1.2.3

Samas kontekstis soovitab komitee, et ekspertgrupid, kellele komisjon on teinud ülesandeks esitada arvamusi tulevaste õigustekstide kohta antud valdkonnas, võtaksid süsteemselt arvesse ühistute peamisi iseärasusi, arvestades ka ühistute esindusorganisatsioonide kogemusi (12).

4.2.1

Konkurentsiõigust puudutavates küsimustes nõustub komitee täielikult sellega, et nii nagu teistele ettevõtlusvormidele, kehtivad ka ühistutele EÜ asutamislepingu artiklid 81, 82 ja 86-88. Siiski leiab komitee, et teatise lõigu sõnastus, mis viitab kokkulepete kohta käivale asutamislepingu artiklile 81, ei ole piisavalt selge. Komisjon rõhutab siin, et “kui ühistu asutamine ei ole otseses vastuolus asutamislepingu artikliga 81, võib tema hilisemat tegevust või sisemisi norme käsitleda konkurentsi takistavatena” (13). Sellega tagab komisjon konkurentsinormide parema leviku erinevates ühistegevusvaldkondades.

4.2.1.1

Kohtumise põhjal ühistegevusliikumise esindajatega, mis toimus 11. oktoobril 2004, leiab komitee, et probleem ei seisne mitte niivõrd konkurentsinormide mittetundmises, kuivõrd selles, et viimased ei sisalda alati ühistutele iseloomulikke sätteid. Komitee kutsub seega komisjoni üles suunama oma tegevus konkurentsipoliitikaga tegelevatele ametiasutustele, et need oleksid ühistute erinevatest struktuuridest paremini teavitatud.

4.2.1.2

Rõhutades, et ettevõtlusvormide paljusus turul on eluterve konkurentsi üks peamisi tegureid, leiab komitee, et niisugune samm aitaks vältida igasugust ülesehitusest tulenevat ühistute diskrimineerimist.

4.2.2

Lisaks juhib komitee tähelepanu faktile, et mõningates riikides on keelatud asutada ühistuid teatud tegevusvaldkondades (14). See on selge asutamisvabaduse piirang. Olukord on seda kahetsusväärsem, et Euroopa ühistute põhikirja käsitlev regulatsioon kinnitab seda piirangut (15). Komitee kutsub seega komisjoni üles viima läbi uuringut kõnealuse piirangute ulatuse ja mõju kohta.

4.2.3

Ühistute maksustamiskorra küsimuses toetab komitee põhimõtet, mille kohaselt üht tüüpi ettevõtlusele antavad soodustused peavad olema proportsionaalsed vastavate juriidiliste piirangute ja ühiskonnale antava lisaväärtusega (16). Sellega seoses julgustab komitee komisjoni kutsuma liikmesriike üles uurima võimalust võimaldada ühistutele maksusoodustusi nende sotsiaalse kasuteguri alusel või vastavalt nende panusele piirkondlikku arengusse, omades sealjuures ranget kontrolli kooperatiivsete väärtuste ja põhimõtete järgimise üle. (17)

4.3.1.1

Majanduse globaliseerumine kõrgendab nõudmisi ettevõtete tegevuse tasuvuse suhtes, vahel muude sotsiaalsete tõekspidamiste hinnaga. Ühistegevuse sotsiaalne vastutus ehk sotsiaalsete ja keskkonnaalaste valupunktide vabatahtlik kaasamine ettevõtete äritegevusse ja suhetesse nende osanike ja aktsionäridega (18), ei ole ühistute jaoks sugugi uus mõiste. Kuna ühistute tegevuses on ühendatud niihästi majanduslikud kui sotsiaalsed eesmärgid ning nende eksisteerimise alused on rajatud üksikisikutele ja sisedemokraatia põhimõtetele, jagavad nad loomuomaselt ettevõtluse sotsiaalset vastutust ning investeerivad sellesse valdkonda (19).

4.3.1.2

Komitee avaldab kahetsust, et nimetatud mõõde ei ole leidnud teatises kajastamist ning soovitab ellu viia sellekohane tegevuskava, edendamaks ühistute tööd kõnealuses valdkonnas (20).

4.3.2.1

Komitee on juba mitu aastat tundnud sügavat huvi äriühingu juhtimist puudutavate küsimuste vastu (21). Arutelud selles valdkonnas ei puuduta aga kuigi sageli ühistuid. See on mõneti paradoksaalne, kuna hulk ühistute struktuuriga seotud sätteid on ärgitanud ühistuid tarvitusele võtma spetsiifilisi juhtimismudeleid (22).Ühistute tegevuse edukusele võivad kaasa aidata ka auditeeriumisühistute liitude teenused; kõnealused liidud tegutsevad mitmes liikmesriigis; mõnedes liikmesriikides on ühistute pidev traditsioon kestnud üle 100 aasta. Seetõttu on oluline, et Euroopa Ühenduse direktiiv põhikirjajärgse auditeerimise kohta tunnustaks ja hõlmaks kõnealust ühistuõiguse institutsiooni.

4.3.2.2

Seega peab komitee kasulikuks lülitada kõnealused kogemused head ühingujuhtimise tava puudutavasse arutellu, algatamaks uusi ettepanekuid ja soovitusi, mida võiks kasutada erinevat ettevõtlusvormide puhul.

4.4.1

Komitee juhib komisjoni tähelepanu ka kooperatiivsete ühistute rühmituste olemasolule. Nende puhul on tegemist ettevõtlusmudelitega, mis selgelt eelistavad partnerlusstrateegiaid ja ühistutevahelist koostööd ühinemistele või ülevõtmistele. See võimaldab neil astuda vastu globaliseerumise ja sellest tuleneva kasvava konkurentsi väljakutsetele, säilitades ja tuues esile ühistute olemuse.

4.4.2

Arvestades konkurentsinorme, peab komitee vajalikuks toetada niisuguste rühmituste edendamist ja arendamist, et need võimaldaksid ühistutel töötada välja ühine kaubamärk või toodete ja teenuste valik, mis tugevdaks veelgi ühistute esindatust nii riikidevahelisel kui ka ülemaailmsel tasandil. Samuti soovitab komitee teatises kõnealuse mõõtmega rohkem arvestada.

5.1.1

Komitee julgustab komisjoni teostama igasugust edendustegevust eesmärgiga parandada ühistute omaduste mõistmist ja arvessevõtmist. Kõnealune omaduste mittetundmine on peamine põhjus, miks nende potentsiaali pole piisavalt ära kasutatud. Selles suhtes leiab komitee, et kõnealuse ettevõtlusvormiga seonduvate heade tavade kindlakstegemist, standardimist ja levitamist tuleks senisest enam toetada ja julgustada.

5.1.2

Komitee teeb ettepaneku, et komisjon väljendaks enam ametlikku heakskiitu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitusele 193, mis 25 Euroopa Liidu liikmesriigi poolt vastu võetuna kujutab endast esimest üleeuroopalist konsensust ühistute standardite ja ühistute edendamise suhtes. Komitee toetab ka konkreetsete meetmete väljatöötamist ja tarvituselevõttu, nagu näiteks teabekampaania ühistute omadustest ja ettevõtlusega ühisest mõõtmest, mis toetuks erinevatele õppevideotele, ettevõtluse peadirektoraadi koduleheküljele jne. Kampaania oleks suunatud majandus- ja sotsiaalpoliitika eestkõnelejatele ning liikmesriikide ametiasustustele.

5.1.3

Komitee soovitab veel, et nimetatud edendamiskava tuleks läbi viia ka komisjoni peadirektoraatides. Siinjuures tuleks erilist tähelepanu pöörata peadirektooratidele, mille algatused puudutavad otseselt ühistuid nende ettevõtlusega seonduvas ja sotsiaalses aspektis (siseturu peadirektoraat, tööhõive ja sotsiaalpoliitika peadirektoraat, konkurentsi peadirektoraat, tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat jne).

5.2.1

Komitee toetab komisjoni soovi täiustada ühistuid puudutavat statistilist andmestikku. Enamikus Euroopa Liidu riikides, kus andmed käepärast on, uuendatakse neid harva regulaarselt. Lisaks on andmete kogumiseks kasutatavad meetodid harva samalaadsed. See on üks peamisi takistusi ühistuid puudutavate teadmiste süvendamisel ja parandamisel.

5.2.2

Olukorra parandamiseks näeb komisjon ette satelliitkonto kasutamise. Kõnealuse meetodi kohaldamise raamistikku pole ühistute jaoks veel kindlaks määratud, ent seni on seda testitud organisatsioonidel, mis ei taotle otseselt kasumit või mis on mittetulundusühingud (23). Samas rõhutab komitee, et kasutatavad vahendid ja meetodid ei tohiks varjata ühistute majanduslikku ja kaubanduslikku mõõdet. Väärib märkimist, et küsimustikuga kaasnenud avalikul arutelul ilmnes, et seda muret jagavad ka kooperatiivsed ühendused ise.

5.2.3

Rahuldamaks võimalikult kiiresti vajadust ühistuid puudutavate andmete järele, toetab komitee võimaluse korral kohese koostöö algatamist Eurostati ja ettevõtete kohta statistikat koguvate siseriiklike institutsioonide vahel, võimaldamaks ettevõtluse kohta käivate andmete klassifitseerimist vastavalt nende erinevale õiguslikule seisundile.

5.3.1

Komitee peab oluliseks, et hariduse, koolituse, ettevõtlikkuse stimuleerimise ja elukestva õppe programmid (24) võtaksid arvesse kooperatiivset aspekti. Komitee meenutab, et teemat on käsitletud ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovituses 193 ning nendib heameelega, et ka regioonide komitee mainib seda oma arvamuses (25). Komitee toetab seega komisjoni tahet olemasolevaid kogemusi omavahel siduda ja levitada.

5.3.2

Komitee soovitab lisaks uurida ühistutealase õppe olukorda koolides ja kõrgkoolides. Sealjuures vastava pedagoogilise materjali väljatöötamist ja levitamist toetades täidaks komisjon korraga kaht eesmärki — ühest küljest olemasoleva kogemuse süstematiseerimine ja teisest küljest ühistuse mõõtme kaasamine õppeprogrammidesse.

5.4.1

Komitee jagab komisjoni soovi kutsuda ettevõtetele tugiteenuste pakkujaid üles kaasama ka ühistutele iseloomulikke aspekte, võttes küll arvesse, et kõnealuseid spetsialiseerunud teenusepakkujaid juba leidub. Viimased peaksid suutma oma teenuseid komisjoni tegevuse kaudu veelgi enam täiustada ja levitada.

5.4.2

Siinkohal meenutab komitee, et uus ettevõtete ja ettevõtluse programm aastateks 2006-2010 (26) ei sisalda ühtki ühistuid puudutavat juhtmõtet ega konkreetset kava. Samuti meenutab komitee, et ettevõtlusalane tegevuskava (27) ei maini ühistuid kordagi, kui jätta arvestamata sotsiaalmajanduslik lähenemine, mille sõnastus antud dokumendis on pealegi segadusttekitav.

5.5.1

Komitee kutsub komisjoni üles viivitamatult kontrollima, kas oleks otstarbekas lisada Euroopa Investeerimisfondi rahastamisvahenditesse eraldi viide ühistutele. Komitee on seejuures teadlik, et nimetatud viitest keelduti hiljuti õiguslike vormide võrdse kohtlemise põhimõttele apelleerides. Komitee kutsub seega komisjoni üles täpsustama uusi konkreetseid meetmeid, mida komisjon võiks võtta projekti rahastamiseks, samaaegselt hoolitsedes selle eest, et ühistud vastaksid jätkuvalt muude ühenduse programmide nõuetele, ega mõjutataks praegust olukorda muul viisil. Muuhulgas soovib komitee, et Euroopa Investeerimisfond eraldaks olulisema osa oma abist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning ühistutele, kellel puuduvad märkimisväärsed finantstagatised.

5.5.2

Samuti juhib komitee komisjoni tähelepanu tõsiasjale, et uus omavahendite alane lepe Baasel II kohustab pankasid võtma oma ettevõtluse rahastamise poliitikas enam arvesse ettevõtte riskiprofiili, eriti maksevõime ja juhtimisviisi osas. See võib muuta krediidi saamise mõningatele ühistutele keerulisemaks (28).

5.5.3

Tulenevalt ühistute kapitali erilisest iseloomust (börsil registreerimata osakud, osakute tagasimaksmine nominaalväärtusega jne) esineb ühistutel mõnikord raskusi oma arendustegevuseks rahaliste vahendite leidmisega. Komitee toetab siinkohal komisjoni tema üleskutses liikmesriikidele, kellel on ühistute jaoks eraldi õigusaktid, võimaldada viimastel väljastada võõrandatavaid ja intressikandvaid osakuid ühistu teenuseid mittekasutavatele investoritele, tingimusel et viimaste osalus ei sea kahtluse alla ei ühistu iseloomu ega ühenduse liikmete poolset kontrolli (29).

5.6.1

Komitee jagab komisjoni arvamust, et ühistu oma juhtimisviisidega on iseäranis sobiv mudel ettevõtte ülevõtmiseks töötajate poolt. Komitee soovitab seda mudelit komisjoni kavandatavais programmides ja meetmetes senisest enam esile tõsta.

5.6.2

Komisjon soovitab viia läbi uurimus ühistutest, mille põhitähelepanu on suunatud ühiskonna vajadustega arvestamisele. Kõnealune uurimus võimaldab välja tuua nende panuse antud eesmärkide saavutamisel. Komitee soovitab siiski, et mainitud uurimus tooks välja sotsiaalsete ühistute eriomadused võrreldes “sotsiaalsete ettevõtetega” (30).

5.7.1

Meenutades, et õiguslik keskkond, milles ühistuid arenevad, on sama tähtis kui meetodid, mida nad oma eesmärkideni jõudmiseks kasutavad, toetab komitee ühistute õigusliku seisundi küsimuse esiletõstmist komisjoni poolt nii siseriiklikul kui ka Euroopa tasandil.

5.7.2

Komitee kiidab heaks kohtumiste korraldamise riiklike valitsusasutustega Euroopa ühistute põhikirja ja sellega seonduva direktiivi rakendamise osas. Komitee toetab ka nende ettevalmistustööde regulaarset kontrolli. Võrdlusena võib lisada, et hiljuti jõustunud Euroopa ettevõte põhikiri on integreeritud vaid kuue riigi õigusaktidesse.

5.7.3

Mudelseaduse väljatöötamise osas rõhutab komitee vastava lõigu sõnastuse ähmasust. Toetamata küll ühistuõiguse ühtlustamist, esitab komisjon Euroopa äriühinguõiguse kõrgetasemelise töörühma järeldused, mis on sihitud just ühistute põhikirjade ühtlustamisele.

5.7.4

Komitee on teadlik, et hulk Euroopa ühistute eeskirja artikleid viitavad siseriiklikele õigusaktidele. Võttes arvesse, et viis aastat pärast jõustumist on Euroopa ühistute põhikirja rakendamine aruande objektiks, on komitee arvamusel, et juhul, kui tekib vajadus mudelseaduste loomiseks, et ühistute kohta käivaid õigusakte üksteisele lähendada ja/või pakkuda välja ühiste normide vastuvõtmist Euroopa tasandil, on hädavajalik, et vastav arutelu ja töö toimuks algusest peale koostöös ühistuid esindavate kutsealaste organisatsioonidega.

5.7.5

Seejuures soovib komitee siiski rõhutada, et avalikust arutelust ilmnes, et suur hulk kooperatiivseid organisatsioone soovib rohkem olemasolevate siseriiklike ühistuid puudutavate õigusaktide kindlustamist ja tugevdamist kui ühtlustamisele suunatud läbivaatamist (31). Ühistute arvates aitaks selline lähenemine tekitada paremat vastukaja ühisomandist loobumise probleemile (32), mis kimbutab mõningaid ühistuid.

5.7.6

Selles valguses teeb EMSK komisjonile ettepaneku viia läbi võrdlev uurimus, mille eesmärgiks oleks kindlaks teha, millised tagajärjed ja ulatus on sellel, kui mõnedes liikmesriikides võetaks ühistute suhtes kohaldatavatesse siseriiklikesse õigusaktidesse üle sätted, mis on seni kehtinud vaid kapitaliühingutele (33).

5.8.1

Komitee toetab komisjoni kavatsust väärtustada ühistute panuseid Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisse ühenduse programmide kaudu. Ta kahtleb siiski võimaluste olemasolus selle saavutamiseks, kuna momendil puuduvad selleks ettenähtud eelarvelised vahendid.

5.8.2

Teatis rõhutab eriti põllumajanduspoliitikat Euroopa Liidu laienemise kontekstis, muutes selle tegevuse sihiks. Komitee toetab kõnealust seisukohta, kuid leiab, et ellu oleks vaja viia ka teiste nimetatud valdkondade kavad (maaelu areng, piirkondlik areng ja töökohtade loomine).

5.8.3

Üldiselt peab komitee määratlemise, toetamise ja edendamise seisukohast sobivamaks kooperatiivse arengukava säilitamist. Säärane areng võimaldab teatud tegevusalast lähtudes laiendada kooperatiivset tegevust muudesse valdkondadesse.

6.1

Komitee väljendab oma heameelt Euroopa ühistute edendamist puudutava teatise ilmumise üle. Järgnedes Euroopa ühistute põhikirja käsitleva määruse vastuvõtmisele, annab see tunnistust komisjoni huvist ühistute vastu, rõhutades seda tüüpi ettevõtluse majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet ning võimet viia ellu Lissaboni strateegiat.

6.2

Eriti toetab komitee prioriteedi omistamist kooperatiivse ettevõtlusvormi edendamisele. Kõnealuse ettevõtlusvormi mittetundmine on suureks takistuseks ühistute arengule Euroopas.

6.3

Kiites heaks käesoleva teatise põhipunktid, leiab komitee, et soovitav olnuks teatud meetmete konkreetsem määratlemine, toetudes eelnevalt kindlaksmääratud kavale. Seepärast soovitab komitee võimalikult ruttu kinnitada ettenähtud tegevuskava järelevalve graafik ja mitte oodata hinnangute andmisega aastani 2008, nagu soovitab komisjon. Säärane protsess peaks tihedalt siduma asjaomaseid ühistute liite ja esindusorganisatioone nii siseriiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil.