(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2017/763 (2) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) dumpinguvastase tollimaksu teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks. Meetmed kehtestati fikseeritud tollimaksumääradena netosummas 104,46 eurot tonni kohta nii ainsa koostööd tegeva eksportiva kontserni kui ka kõigi teiste äriühingute puhul.

(2)

Kohtuasjades T-383/17 (3) ja C-260/20 P (4) tehtud otsustega tühistati ainsa koostööd tegeva eksportiva kontserni suhtes kehtestatud meetmed. Rakendusmäärusega (EL) 2023/593 (5) kehtestas Euroopa Komisjon uuesti dumpinguvastased tollimaksud teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes läbivaadatud tasemel 103,16 eurot tonni kohta (neto) nii ainsale koostööd tegevale eksportivale kontsernile kui ka kõigile teistele äriühingutele.

(3)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (6) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(4)

Läbivaatamistaotluse esitas 1. veebruaril 2022 Euroopa termopaberi assotsiatsioon (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu teatava kerge termopaberi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega otsustas komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning 3. mail 2022 algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise teatava Korea Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit kerge termopaberi impordi suhtes liitu. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (7).

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(7)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajale, Korea Vabariigi teadaolevale tootjale ja ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning kutsus neid osalema.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(9)

Komisjon sai algatamise kohta märkused ettevõtjalt Hansol Paper Co. Ltd. (edaspidi „Hansol Paper“). Hansol Paper väitis, et taotluses esitatud andmed ei näita, et liidu tootmisharu kannataks olulist kahju.

(10)

Komisjon tuletas meelde, et Hansol Paper oli taotlust alusmääruse artikli 11 lõike 2 ja artikli 11 muude asjakohaste lõigete kohaselt uurinud, jõudes järeldusele, et uurimise algatamise tingimused on täidetud, st et taotluse esitajate esitatud tõendid on küllaldaselt piisavad ja täpsed, et näidata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust.

(11)

Sellega seoses tuletas komisjon samuti meelde, et taotluse etapis ei ole vaja, et komisjonil oleksid samad tõendid dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta sellisel hulgal ja sellise kvaliteediga, mis oleks vajalik meetmete pikendamiseks. Dumpinguvastane uurimine on protsess, mille käigus saavutatakse uurimise edenedes järk-järgult kindlus meetme võtmiseks või pikendamiseks või menetluse lõpetamiseks vajalike elementide olemasolu suhtes. Lisaks ei ole välistatud, et taotluses võib esineda teatavaid vigu või ebatäpsusi. Nende esinemine ei pruugi siiski mõjutada üldist järeldust, et taotlus sisaldab piisavalt tõendeid kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta ning et toimik väärib uurimist.

(12)

Lisaks nähtub taotluse jaoks nõutavate tõendite (piisavad tõendid) õiguslikust standardist, et taotluses esitatud teabe hulk ja kvaliteet ei ole sama, mis uurimise lõpus. Ei ole välistatud, et taotluse esitamise etapi ja uurimise lõpetamise vahelisel ajal toimuvad muutused. Sellised muutused ei mõjuta siiski tingimata üldist järeldust, et toimik väärib uurimist, kuna on piisavalt tõendeid kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta.

(13)

Seoses väitega, et taotluses esitatud andmed ei näita, et liidu tootmisharu kannaks olulist kahju, väitis Hansol Paper, et taotluses esitatud majandusnäitajad näitavad, et Koreast pärit import on mittekahjustav, Korea turuosa on tühine ning liidu tootmisharu müügimaht, turuosa, investeeringud ja tegevuse tõhusus on heal tasemel. Hansol Paperi sõnul tunnistati taotluses, et liidu tootjate müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil, kuid väideti, et see on tingitud muudest kogu turgu hõlmavatest teguritest, millel ei ole mingit seost Koreast pärit impordiga.

(14)

Komisjon selgitas, et taotluse esitaja väidab taotluses, et tõenäoline on asjaomasest riigist pärit kahju jätkumine või kordumine. Komisjon leidis, et taotluse esitaja esitas taotluses piisavalt tõendeid selle kohta, et pärast esialgset taastumisperioodi sai liidu tootmisharu kahju, kui asjaomasest riigist pärit import ajavahemikul 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021 suurenes. Sellega seoses tuletas ta meelde, et olulise kahju tuvastamiseks tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, nagu on kirjeldatud alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis d. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5. Seda kohaldatakse mutatis mutandis aegumise läbivaatamise käigus tehtava tõenäosuse analüüsi suhtes. Samuti ei pea olulise kahju (ja seega selle jätkumise või kordumise tõenäosuse) kindlakstegemiseks kõik tegurid halvenema. Lisaks ei tähenda muude tegurite olemasolu, mis võivad mõjutada liidu tootmisharu olukorda, tingimata seda, et dumpinguhinnaga impordi mõju kõnealusele tootmisharule ei ole oluline (sama kehtib ka tõenäosuse analüüsi kohta). See kehtib seda enam aegumise läbivaatamise puhul, kus keskendutakse sellele, mis juhtuks meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Lisaks võib dumpinguvastastel meetmetel aegumise läbivaatamise korral olla teatav positiivne mõju isegi siis, kui kahju üldiselt jätkub. Igal juhul märkis komisjon, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid kahju kordumise tõenäosuse kohta. Eelkõige näitas see, et Korea turgu iseloomustab märkimisväärne liigne tootmisvõimsus. Korea siseturg ei suuda seda ülemäärast toodangut vastu võtta. Seetõttu on liidu turg, mis on maailma suurim termopaberi turg, Korea eksportijatele oma suurusega atraktiivne. Lisaks on teistele eksporditurgudele mitmel põhjusel raske ligi pääseda (8). Sellest lähtudes oli komisjonil õigus algatada uurimine.

(15)

Seoses Hansol Paperi väidetega mõningate kahjunäitajate – nt turuosa ja müügimaht – taotlusest ilmnevate positiivsete suundumuste kohta märkis komisjon, et dumpinguvastastel meetmetel on sageli liidu tootmisharu seisundile positiivne mõju – seda asjaolu võeti loomulikult enne uurimise algatamist komisjoni analüüsis arvesse.

(16)

Seoses märkusega liidu huvide kohta ei ole komisjonil õiguslikku kohustust uurida menetluse algatamise etapis liidu huve.

(17)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(18)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi kolmest liidu tootjast. Valimi moodustamisel kasutatavateks kriteeriumideks olid samasuguse toote suurim tüüpiline müügimaht ja toodang ELis ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 86 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja kogumüügist. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Üks märkus saadi liidu assotsiatsioonilt, kes toetas esialgset valimit. Valim kinnitati 12. mail 2022. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(19)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Ükski sõltumatu importija nõutud teavet ei esitanud. Seega otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(20)

Komisjon kutsus kolme valimisse kaasatud liidu tootjat ja peamist teadaolevat Korea eksportivat tootjat üles täitma uurimise algatamise päeval internetis (9) kättesaadavaks tehtud asjakohased küsimustikud.

(21)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, peamiselt teadaolevalt eksportivalt tootjalt Hansol Paperilt ja temaga seotud importijatelt Hansol Europe B.V. ja Hansol America Inc. Lisaks esitas taotluse esitaja küsimustiku vastuse koos makroandmetega.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootjad

Korea Vabariigi eksportiv tootja

Seotud importijad

(23)

27. aprillil 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. 10. mail 2023 saatis komisjon hindade allalöömise arvutuse ajakohastatud versiooni ainult Hansol Paperile. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi. Märkused saadi taotlejatelt ja Hansol Paperilt.

(24)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Ükski isik ei taotlenud ärakuulamist.

(25)

Võttes arvesse andmeid esitanud isikute piiratud arvu, tuli konfidentsiaalsuse huvides osa näitajaid allpool esitada vahemikena. Ainsa koostööd teinud eksportiva tootja andmed on samuti esitatud vahemikena, sest ta on ainus koostööd teinud äriühing.

(26)

Uurimisalune toode on sama mis esialgses uurimises, nimelt teatav kerge termopaber kaaluga kuni 65 g/m2; vähemalt 20 cm laiustes rullides, rulli kaaluga (koos paberiga) vähemalt 50 kg ja rulli läbimõõduga (koos paberiga) vähemalt 40 cm („suured rullid“); aluskihiga ühel või mõlemal pool või ilma aluskihita; kaetud ühelt või mõlemalt poolt soojustundliku ainega; on kattekihiga või ilma selleta (edaspidi „uurimisalune toode“), mis praegu kuulub CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 90 00, ex 4816 90 00 ja ex 4823 90 85 alla (TARICi koodid: 4809900010, 4811900010, 4816900010, 4823908520).

(27)

Kerge termopaber on eripaber. Sellel on termoaktiivne kate, mis tekitab printeri termotrükipea kuumusele reageerides kujutise. Kerget termopaberit kasutatakse müügikoharakenduste jaoks, näiteks jaemüügikohas väljastatud kviitungite, aga ka e-kaubanduse pakendite isekleepuvate märgiste, piletite ja lipikute puhul.

(28)

Kerget termopaberit saab toota mitut liiki keemiliste ilmutitega. Käesolev uurimine hõlmab kõiki liike.

(29)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Korea Vabariigist pärit uurimisalune toode.

(30)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(31)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

1. juuli 2022. aasta esildises palus eksportiv tootja selgitust selle kohta, kas liidu tootmisharu toodetud uued tooteliigid lisatakse aegumise läbivaatamise kohaldamisalasse või jäetakse sellest välja. Need uued tooteliigid ei kasuta keemilist ilmutit ja kujutis vabaneb füüsikalise, mitte keemilise protsessi mõjul. Toimikule lisatud 19. septembri 2022. aasta teates selgitati uurimise ulatust selles mõttes, et menetlus hõlmab ainult keemilise ilmuti põhist kerget termopaberit.

(33)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus kerge termopaberi import Korea Vabariigist, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015). Vastavalt allpool olevale tabelile 2 moodustas Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2,7 % liidu turust võrreldes 13,6 % turuosaga esialgse uurimise ajal.

(34)

Hansol Paper tegi uurimise käigus koostööd. Tema arvele langes (peaaegu) kogu uurimisaluse toote import Korea Vabariigist. Rohkem eksportivaid tootjaid endast teada ei andnud. Järeldused dumpingu jätkumise kohta põhinevad Hansol Paperi kontrollitud andmetel.

(35)

Kõigepealt uuris komisjon, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht siseturul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema uurimisaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellest lähtuvalt oli eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul tüüpiline.

(36)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(37)

Järgmisena uuris komisjon, kas eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et teatavate läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliikide puhul omamaist müüki ei toimunud ja seega ei olnud need tüüpilised.

(38)

Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(39)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(40)

Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(41)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(42)

Omamaise müügi analüüs näitas, et olenevalt tooteliigist oli 32–100 % omamaisest müügist kasumlik ning et iga tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Seega arvutati normaalväärtus sõltuvalt tooteliigist kogu omamaise müügi kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(43)

Kui tooteliiki omamaisel turul ei müüdud ja kui ükski teine eksportiv tootja sellist tooteliiki omamaisel turul ei müünud, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(44)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmised summad:

(45)

Hansol Paper eksportis uurimisalust toodet liitu kas otse sõltumatutele klientidele või endaga seotud äriühingu Hansol Europe kaudu.

(46)

Eksportiva tootja müügi puhul otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele oli ekspordihinnaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(47)

Eksportiva tootja müügi puhul liitu importijana tegutseva Hansol Europe kaudu määrati ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskuludega, ning kasumiga.

(48)

Kooskõlas liidu väljakujunenud kohtupraktikaga (10) ei kasutanud komisjon kasumimarginaalina seotud äriühingu kasumimarginaali, sest seda peetakse ebausaldusväärseks. Muu teabe puudumisel kasutas komisjon 4,5 % kasumimarginaali, mida kasutati ka esialgses uurimises (11).

(49)

Komisjon võrdles tooteliikide kaupa normaalväärtust ja eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(50)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused seoses transpordikulude, käitlemis- ja laadimiskulude, pangatasude, ELi tollimaksude, aastalõpu mahahindluste, komisjonitasude ja tollimaksude tagastamisega arvati omamaistest ja/või eksportmüügi hindadest maha, kui neist teatati ja leiti, et need olid õigustatud. Komisjon leidis, et pakendamis- ja krediidikuludega seotud kohanduste taotlused ei ole põhjendatud.

(51)

Ekspordiks ja omamaiseks müügiks pakendamine oli põhimõtteliselt identne, mistõttu ei olnud põhjust kohandustaotlust rahuldada.

(52)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis g on sätestatud, et kui krediit on tegur, mida võetakse arvesse hinna määramisel, võib kohandus olla põhjendatud. Komisjon lükkas krediidikuludel põhineva kohandamise tagasi põhjenduse alusel, mis selle tundlikkuse tõttu avaldati ainult eksportivale tootjale. Komisjon järeldas, et krediidikulu ei olnud tegur, mida osapool hinna määramisel arvesse võttis.

(53)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(54)

Selle põhjal oli Hansol Paperi kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 29 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(55)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Hansol Paper, et suurem osa dumpingust tulenes etiketikvaliteediga termopaberist, ning juhtis tähelepanu tootevaliku erinevusele tema liitu suunatud müügi vahel esialgse uurimise ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus. Komisjon tuletab meelde, et normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tooteliikide kaupa, nagu on kirjeldatud eespool olevates punktides, ning et kokkuvõttes tuli kõigi kehtivate meetmetega hõlmatud toodete müügi suhtes kehtestada ainult üks dumpingumarginaal. Seetõttu võeti dumpingumarginaali kindlaksmääramisel arvesse esialgse uurimise ja läbivaatamise tootevaliku erinevust.

(56)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: Korea Vabariigi tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus võrreldes muude turgudega.

(57)

Turuteabe kohaselt oli Hansol Paper Korea Vabariigis ülekaalukalt suurim uurimisaluse toote tootja. Tema tootmisvõimsus varieerus sõltuvalt allikast. Hansol Paperi 2019. aasta jätkusuutlikkuse aruandes oli tootmisvõimsuseks märgitud kerget termopaberit tootva tootmisüksuse puhul 355 000 tonni aastas (12). Uurimise käigus Hansol Paper küll tunnistas, et see arv näitas termoaktiivsete katete kavandatud tootmismahtu, kuid esitas tootmisvõimsuse näitajad vahemikus 250 000–300 000 tonni aastas. Kohapealse kontrolli käigus väitis äriühing, et 2019. aasta aruandes esitatud arv oli ebatäpne. Äriühing leidis, et Laves Chemie Consultingu aruandes „Thermal Paper 2019-2024 World Market Study“ esitatud tootmisvõimsuse näitajad on täpsemad. Uuringus hinnati Hansol Paperi termopaberi tootmise võimsuseks 260 000 tonni aastas (13).

(58)

Laves Chemie Consultingu eespool nimetatud uuringu kohaselt oli Korea Vabariigis kuni viimase ajani veel kolm termopaberi tootjat, kelle kogutootmisvõimsus oli 45 000 tonni (14). Siiski jääb ebaselgeks, millises ulatuses võidakse seda võimsust kasutada kerge termopaberi tootmiseks, kui turuolukord selleks põhjust annaks. Liidu tootjate sõnul on ainus täiendav Korea tootja, kes toodab ikka veel termopaberit, Donghwa Ind co. Ltd, mille tootmisvõimsus on 15 000 tonni aastas (15).

(59)

Kuigi komisjon ei suutnud Korea vaba tootmisvõimsuse üldmahtu kvantifitseerida, tegi ta eespool toodut arvesse võttes kindlaks, et tootmisvõimsus on märkimisväärne, ületades Korea omamaist tarbimist ligikaudu kümnekordselt ja liidu tarbimist peaaegu kahekordselt. Lisaks on Hansol Paper korduvalt teatanud oma kavatsusest laiendada termopaberite äri, nagu nähtub tema 2021. aasta esimese poole finantsaruandest (16) ja järgnevatest finantsaruannetest (samuti 2022. aastal (17)). Selline laienemine suurendaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi Korea termopaberitootmise võimsust, mis oli juba märkimisväärselt suurem kui kerge termopaberi tarbimine liidus (vt tabel 1).

(60)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Paper, et komisjoni järeldused Korea tootmisvõimsuse kohta olid põhjendamatud ja ebaõiged, nimelt seetõttu, et: i) Hansol Paper oli ainus uurimisaluse toote tootja Koreas, ii) komisjon tõlgendas Hansol Paperi laienemisteateid valesti ja iii) komisjon oli liialdanud, kui ta tegi kindlaks, et Hansol Paperi tootmisvõimsus on märkimisväärselt paindlik.

(61)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Seoses väitega, et Hansol Paper on Koreas ainus uurimisaluse toote tootja, märkis komisjon, et see on vastuolus muu toimikus sisalduva teabega, sealhulgas Hansol Paperi enda avaldustega aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus (18). Kuigi komisjon on järjepidevalt leidnud, et Hansol Paper oli ainus koostööd tegev eksportiv tootja käesolevas läbivaatamisega seotud uurimises, ei olnud komisjon jõudnud järeldusele, et Hansol Paper on Korea Vabariigis ainus kerge termopaberi tootja. Vastupidi – nagu on selgitatud eespool põhjenduses 58, näitasid toimikus olevad tõendid, et vähemalt üks Korea Vabariigi kerge termopaberi tootja, nimelt Donghwa Ind co. Ltd, võiks uurimisalust toodet toota. Komisjon märkis, et Donghwa Ind’i veebisait (19) sisaldas viiteid termopaberi tootmisele üldiselt ja pilte sellistest toodetest nagu müügikoha kviitungid, mida tavaliselt valmistatakse kergest termopaberist. Komisjon märkis ka, et võttes arvesse vastupidist tõendusmaterjali, ei esitanud Hansol Paper tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et ta on Korea Vabariigis ainus kerge termopaberi tootja. Seepärast lükati see väide tagasi.

(62)

Komisjon ei nõustunud Hansoli väitega, et Korea vaba tootmisvõimsus on nulltasemel. Näiteks esitas Hansol Paper nii madalad tootmisvõimsuse näitajad, et tema teatatud tootmisvõimsuse rakendamine oleks mõne vaatlusaluse perioodi aastal ületanud 100 %.

(63)

Hansol Paperi laienemisteadete väidetava väära tõlgendamise ja paindliku tootmisvõimsuse väidetega komisjon ei nõustunud. Hansol Paper ise oli oma finantsaruannetes korduvalt avalikult teatanud oma kavatsusest laiendada termopaberite tootmist (20). Asjaolu, et kontrollkäigu ajal kättesaadavad investeerimiskavad ei sisaldanud tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtud investeeringuid, ei välista, et Hansol Paper hilisemas etapis ei tegutse oma teadete kohaselt. Igal juhul on Hansol Paperi termopaberiäri laiendamiseks mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tootmisvõimsuse muutmine. Nagu Hansol Paper oma 2022. aasta jätkusuutlikkuse aruandes (21) ise märkis, on tal kahtlemata paindlikud tootmisrajatised. Isegi kui paindlikkust ei ole selgelt kvantifitseeritud, näitab asjaolu, et seda aruandes mainiti, et paindlikkus ei ole väike ja väärib seega, et sellest avalikult teatatakse. Hansol Paperi 2023. aasta tootmiskavas esitatud tootevalik ei takista isikut vajaduse korral üle viimast arvestatavat tootmisvõimsust uurimisalusele tootele.

(64)

Korea Vabariigi siseturg on väike, aastane tarbimine on 20 000 – 37 200 tonni (22). Hansol Paperi aastane toodang on 4–9 korda suurem kui uurimisaluse toote tarbimine omamaisel turul. Uurimise käigus tehti kindlaks, et omamaine tarbimine mahu järgi väheneb, kuna riigi turgu valitseva tootja Hansol Paperi omamaine kerge termopaberi müük vähenes vaatlusalusel perioodil 29 % (23). Seetõttu on Korea kerge termopaberi tööstus ekspordisuunitlusega. Hansol Paperi omamaise müügi kasumlikkuse kohta vt eespool punkt 3.2.1.

(65)

Hansol Paperi kontrollitud andmete põhjal tegi komisjon kindlaks, et vaatlusalusel perioodil suurenes Korea eksport liiduvälistesse sihtkohtadesse (24). Samuti tehti kindlaks, et Korea eksport, eelkõige USAsse, oli märkimisväärne (25). Liiduvälistesse sihtkohtadesse suunatud Korea ekspordi müügihinnad vaatlusalusel perioodil siiski langesid. USA turul on see selgesti nähtav (26). Lisaks kehtestasid USA ametiasutused 27. septembril 2021 dumpinguvastased meetmed muu hulgas Korea Vabariigist pärit termopaberi impordi suhtes (27). Neil põhjustel on USA turg muutunud Korea ekspordi jaoks hinna poolest vähem atraktiivseks.

(66)

Liidu turg on maailma suurim kerge termopaberi turg, mis moodustab ligikaudu 25 % ülemaailmsest tarbimisest, ning sellel on absoluutarvudes suur kasvupotentsiaal (28). Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu turg on teiste turgudega võrreldes hinna poolest atraktiivne. Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2017. aastal vähenes Korea Vabariigist pärit import märkimisväärselt ja ulatus 2020. aastal ainult 1 000–2 500 tonnini. Sellest ajast saadik ja kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest hoolimata on Korea müük liitu aga taas suurenenud (29) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ulatus see 4 500–6 000 tonnini, moodustades 2,7 % turuosa.

(67)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist nõudis Hansol Paper, et komisjon arvutaks välja dumpingumarginaali Hansol Paperi müügi puhul kolmandate riikide turgudel põhjendusega, et selline arvutus on komisjoni läbi viidud aegumise läbivaatamistes järjepidev tava ning et komisjon ei olnud hinnanud, kas Hansol Paperi ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel viitavad dumpingule. Komisjon selgitas, et aegumise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. Võttes arvesse järeldust märkimisväärse dumpingu kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seoses müügiga liitu ja sellele järgnenud järeldust dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta, ei pidanud komisjon käesolevas uurimises dumpingut täiendavalt tuvastama. Hansol Paperi kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hindu analüüsiti eespool põhjenduses 65. Neid analüüsitakse täiendavalt allpool esitatud põhjendustes.

(68)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Paper, et komisjon oleks pidanud järeldama, et liidu kerge termopaberi turg ei olnud enam atraktiivne, võttes arvesse Hansol Paperi juba esitatud teavet (mida komisjon ei ole väidetavalt piisavalt käsitlenud) ja eelkõige väiteid, et Hansol Paper ei keskendu enam liidu turule, USA turu tähtsust Hansol Paperi turu jaoks, USA poolt termopaberi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete taset ning seda, et komisjon ei kirjeldanud määruses Hansol Paperi tegevust muudel kolmandatel turgudel.

(69)

Komisjon ei nõustunud sellega, et liidu turg on Korea ekspordi jaoks väidetavalt ebaatraktiivne. Asjaolud, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud liidu turg mahu järgi otsustades Hansol Paperi peamine turg ja et Hansol Paperi müük USAsse oli märkimisväärne, ei vähenda liidu turu atraktiivsust. Samuti väitis komisjon, et ainuüksi dumpinguvastaste meetmete olemasolu USAs muudab USA turu vähem atraktiivseks kui enne mis tahes meetmete kehtestamist, isegi kui meetmete tase ei ole takistav. Mis puudutab Hansol Paperi müüki muudel turgudel, siis ei saanud komisjon määruses avalikustada müügimahtu ja hindu muudel turgudel riikide kaupa, kuna osapool pidas sellist teavet tundlikuks (st see oli ainus kõnealuste andmete allikas). Sellest hoolimata tegi komisjon kokkuvõtte Hansol Paperi müügi- ja hinnastrateegiast muudel turgudel, mida jagati asjaomase isikuga kontrolliaruannetes. Sellega seoses leidis komisjon, et kogu maailmas toodetakse termopaberit üksnes vähestes riikides, nagu on näha Laves Chemie’ 2019.–2024. aasta termopaberi maailmaturu-uuringust. Seetõttu konkureerivad uurimisaluse toote tootjad kohalike tootjatega vaid vähestes maailma piirkondades. Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Aafrika, Australaasia ja enamik Aasia riike olid seega termopaberi netoimportijad, (30) importides seda peamiselt Koreast. Isegi kui (märkimisväärse) omamaise toodanguta turud tunduvad esmapilgul ahvatlevamad, leidis komisjon, et Hansol Paperi uurimisaluse toote müügihinnad kolmandate riikide eksporditurgudel, sealhulgas USAs, langesid vaatlusalusel perioodil üldjoontes sarnasel määral liitu müümise hindadega. Hansol Paperi kõigi kolmandate riikide eksporditurgude müügihindade ja Hansol Paperi liitu suunatud müügi hindade võrdlus näitas, et vaatlusalusel perioodil olid ELi hinnad üldiselt pidevalt kõrgemad kui Hansol Paperi müügihinnad mujal maailmas. Seepärast kinnitas komisjon, et liidu turg, mis on maailma suurim kerge termopaberi turg ja absoluutarvudes suure kasvupotentsiaaliga turg, oli mahu ja hinna poolest Korea ekspordi jaoks atraktiivne turg, olenemata Hansol Paperi müügivõrgustiku muutustest pärast esialgset uurimist.

(70)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on kindlaks tehtud põhjenduses 54, Korea Vabariigi arvestatava paindliku tootmisvõimsuse olemasolu, Korea taas kasvavat huvi liidu suure ja atraktiivsete hindadega turu vastu ning hiljuti kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid tema praegusel peamisel eksporditurul, (31) võib meetmete kehtetuks tunnistamise korral eeldada vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi edasist suurenemist. Seetõttu järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa dumpingu jätkumise.

(71)

Vaatlusalusel perioodil valmistas liidus samasugust toodet viis tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(72)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 360 727 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, st taotluse esitaja vastus küsimustikule, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud individuaalsete vastustega. Nagu on märgitud põhjenduses 18, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 86 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(73)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) taotluse esitaja andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta, mida on osaliselt võrreldud valimisse kaasatud liidu tootjate teatatud müügimahtudega (32), ning b) uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordiandmete analüüs.

(74)

Liidu tarbimine arenes järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(75)

Liidu tarbimine vähenes 2018.–2020. aastal 8 %. 2020. aastal mõjutas liidu tarbimist ülemaailmne COVID-19 pandeemia, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimine taastus ja vaatlusalusel perioodil vähenes see kokku 2 %.

(76)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Korea koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud küsimustiku vastuse ja Eurostati statistika põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks liidu tarbimise andmete alusel.

(77)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(78)

Asjaomasest riigist pärit impordi maht vähenes aastatel 2018–2020. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes maht siiski märkimisväärselt ja oli 2018. aasta näitajaga võrreldes 65 % suurem. Turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 1,6 %-lt 2018. aastal 2,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(79)

Vaatlusaluse perioodi impordimahtude ja -väärtuste kindlakstegemiseks analüüsis komisjon asjaomase riigi koostööd tegeva eksportiva tootja Hansol Paperi esitatud ekspordiandmeid, võttes arvesse Eurostatis registreeritud impordistatistikat. Komisjon leidis Taani, Eesti, Soome ja Leedu puhul lahknevusi Hansol Paperi teatatud ekspordi ning nende riikide Eurostatis registreeritud impordi vahel. Äriühingu esitatud teabe põhjal järeldas komisjon, et uurimisalust toodet, mida Hansol Paper eksportis Taani, Eestisse, Soome ja osaliselt ka Leedusse, ei toodud liidu tolliterritooriumile. Kõnealune müük jäi tõenäoliselt transiidiks ja/või oli suunatud väljaspool liitu asuvatesse riikidesse. Seepärast tugines komisjon nelja eespool nimetatud liikmesriiki suunatud impordi puhul Eurostati statistikale.

(80)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks eksportiva tootja esitatud küsimustiku vastuse ja Eurostati statistika põhjal.

(81)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(82)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 19 %.

(83)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(84)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina iga eksportiva tootja teoreetilisest käibest (eksportiva tootja eksporditud kogused, mida on hinnatud liidu tootmisharu müügihinnas) mudeli kohta, kui leiti liidu tootmisharuga identne toote kontrollnumber.

(85)

Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul on 13,7 %. Ligikaudu 83 % impordimahu puhul leiti, et see lööb hindu alla.

(86)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Paper, et suurem osa hinna allalöömisest oli seotud etiketikvaliteediga termopaberiga, mis ei ole seotud esialgse uurimisega hõlmatud toodetega. Komisjon arvutas hinna allalöömise marginaali tooteliikide võrdluse põhjal nagu esialgses uurimises. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(87)

Teatava kerge termopaberi import muudest kolmandatest riikidest kui Korea Vabariik pärines peamiselt Hiinast ja USAst.

(88)

Muudest kolmandatest riikidest pärit teatava kerge termopaberi impordi maht, samuti turuosa ja hinnasuundumused arenesid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(89)

Hiinast pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil enam kui 50 %, samas kui USAst pärit import suurenes 5 %. Teiste kolmandate riikide turuosa vähenes stabiilselt 5,8 %-lt 2018. aastal 5,3 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(90)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(91)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja poolt küsimustikule antud vastustes sisalduvate andmete põhjal ning võrdles neid nõuetekohaselt taotluses esitatud teabe ja Eurostati statistikaga. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(92)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(93)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(94)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(95)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 10 %. COVID-19 pandeemia mõju tõttu vähenes tootmismaht 2020. aastal 2018. aastaga võrreldes 13 %.

(96)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil ning püsis 2020. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt stabiilsena.

(97)

Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 2018.–2020. aastal 23 %. 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel rakendusaste pisut suurenes: 3 protsendipunkti võrra.

(98)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(99)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %. 2020. aastal vähenes müük seoses COVID-19 kriisiga taas märkimisväärselt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müük suurenes, mis on sarnane tabelis 1 esitatud tarbimissuundumusega.

(100)

Liidu tootmisharu turuosa püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 92 %.

(101)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 2 %. Samal ajal vähenes samas suurusjärgus ka tootmisharu müük liidu turul. Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaid veidi, 92,6 %-lt 92 %-le.

(102)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(103)

Vaatlusalusel perioodil on liidu tootmisharus töötavate töötajate arv märkimisväärselt kahanenud, vähenedes kokku 19 protsendipunkti võrra.

(104)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus oli aastatel 2018–2020 stabiilne ja on alates 2020. aastast kasvanud 13 %.

(105)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli koostööd tegeva eksportiva tootja individuaalne dumpingumarginaal endiselt märkimisväärne (vt eespool põhjendus 54).

(106)

Hoolimata asjaolust, et asjaomase riigi eksportijad müüsid asjaomast toodet endiselt dumpinguhinnaga, näitas kahjunäitajate analüüs, et kehtestatud meetmed avaldasid liidu tootmisharule positiivset mõju.

(107)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot tonni kohta)

(108)

Vaatlusalusel perioodil langes liidu tootmisharu keskmine müügihind 12 %. Tootmiskulu vähenes alates 2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 7 %. Kõigepealt vähenes see 2018.–2020. aastal 12 %, kuid seejärel suurenes 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 5,5 %. See oli tingitud tooraine, eelkõige puidutselluloosi hinna ja energiakulude suurenemisest.

(109)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(110)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid tööjõukulud 22 %. Samal ajal vähenes töötajate arv. See tööjõukulude kasv oli palju suurem kui liidu tootmisharu üldine kulude kasv inflatsiooni tõttu.

(111)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(112)

Lõppvarud protsendina toodangust on vaatlusalusel perioodil stabiilsed. Uurimisaluse toote tootmine toimub tavaliselt tellimuse alusel ja seetõttu on lõppvarud tavaliselt stabiilsed. Siiski vähenesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil 10 %, mis langeb kokku tootmise vähenemisega samal perioodil.

(113)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(114)

Selleks, et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(115)

Kasumlikkus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul positiivne. Pärast tootmiskulude suurenemist vähenes kasumlikkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski 6,6 %ni, mis on tunduvalt väiksem kui esialgses uurimises kindlaks määratud sihtkasum 11,5 %. See kasumlikkuse vähenemine on osaliselt tingitud kulude suurenemisest 2020. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, mis on dokumenteeritud põhjenduses 108, ning langeb kokku asjaomasest riigist pärit impordi märkimisväärse kasvuga samal perioodil.

(116)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 53 %. See on sarnane esialgse uurimise ajal esinenud olukorraga.

(117)

Aastatel 2018–2020 jätkas liidu tootmisharu investeeringuid. Siiski vähenesid need investeeringud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järsult.

(118)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute raamatupidamislikust väärtusest. Vaatlusalusel perioodil vähenes see 76 %. Investeeringutasuvuse langus on kooskõlas kasumlikkuse vähenemisega.

(119)

Liidu tootmisharu kapitali kaasamise võimet on mõjutanud kasumlikkuse vähenemine, nagu näitab investeeringute märkimisväärne vähenemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(120)

Vaatlusalusel perioodil jäi liidu tootmisharu turuosa suureks ja stabiilseks, moodustades 92 % või rohkem. Müügimaht liidu turul vähenes veidi, samal ajal kui tarbimine vähenes samamoodi.

(121)

Finantsnäitajate osas on liidu tootmisharu kasumlikkus olnud positiivne kogu vaatlusaluse perioodi vältel ja esialgse uurimise käigus kindlaks määratud 11,5 %list kasumi sihttaset on ületatud või selle lähedale jõutud suuremal osal vaatlusalusest perioodist. 2018., 2019. ja 2020. aastal teenis liidu tootmisharu kasumit vastavalt 11,3 %, 14,8 % ja 12,2 %. Siiski suurenesid kulud alates 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 5,5 %, samal ajal kui hinnad püsisid stabiilsena, mis vähendas kasumlikkust 6,6 %ni. See langes kokku ka dumpinguhinnaga impordi kasvuga 0,9 % turuosalt 2020. aastal 2,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(122)

Uuritud näitajatest nähtub, et dumpinguvastased meetmed olid saavutanud oma kavandatud eesmärgi kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju. Esialgsete meetmete kehtestamine 2017. aastal on tõepoolest võimaldanud liidu tootmisharul taastuda ja säilitada suur turuosa liidus ning teenida kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kasumit. Liidu tootmisharu kasumlikkus langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski allapoole kasumi sihttaset dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu, mis takistas liidu tootmisharul tõsta oma hindu kooskõlas tootmiskulude suurenemisega.

(123)

Eespool toodut arvesse võttes oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kontrollitud liidu tootmisharu olukorrale avaldatud kahjustavat mõju. Olenemata sellest, kas see kahju juba kvalifitseeruks alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses oluliseks, otsustas komisjon analüüsida kahju kordumise tõenäosust.

(124)

Pärast avalikustamist väitis Hansol Paper, et liidu tootmisharu olukord ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjustatud.

(125)

Nagu on märgitud põhjenduses 83, kehtestas komisjon hinna allalöömise marginaaliks 13,7 %. Komisjon märkis põhjenduses 114 veel, et vaatlusalusel perioodil vähenesid liidu tootmisharu investeeringud märkimisväärselt, langedes 80 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu kasumlikkus palju väiksem kui esialgses uurimises kindlaks määratud 11,5 % sihtkasum. Kõik need probleemid osutavad liidu tootmisharu kahjustatud olukorrale läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seepärast lükati see väide tagasi.

(126)

Komisjon hindas kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(127)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: asjaomase riigi tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus ning võimaliku impordimahu ja impordihindade mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(128)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 57–59, on asjaomase riigi eksportiv tootja suuteline oma tootmisvõimsust nii jagama, et soodustada kerge termopaberi tootmist. Hansol Paperi jätkusuutlikkuse aruandes märgiti tõepoolest paindlikku tootmisvõimsuse suurendamise võimalust, mis lubab toota erinevaid paberiliike sõltuvalt turuolukorrast. Lisaks – nagu on märgitud põhjenduses 59, on Korea tootmisvõimsus märkimisväärne, olles umbes kümme korda suurem kui riigi omamaine tarbimine ja ületades liidu tarbimist peaaegu kaks korda.

(129)

Teiseks, nagu on kirjeldatud põhjenduses 66, on liidu turg maailma suurim kerge termopaberi turg, moodustades ligikaudu 25 % ülemaailmsest tarbimisest. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 65, kehtestasid USA ametiasutused hiljuti vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastased meetmed, muutes selle suure turu Korea ekspordi jaoks vähem atraktiivseks. Lisaks müüdi seda ekspordiartiklit vaatlusaluse perioodi teatavatel perioodidel liidu turul USA turuga võrreldes kõrgemate hindadega. See muudab liidu turu atraktiivseks nii hinna kui ka juurdepääsetavuse poolest ning on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemine tooks kaasa dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise.

(130)

Kolmandaks, nagu on näidatud tabelites 2 ja 3, on asjaomasest riigist pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil suurenenud, samal ajal kui impordihinnad on langenud. Impordihinnad on madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 83–85, näitas komisjoni tehtud hinna allalöömise analüüs tõepoolest, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ilma tollimaksudeta hinna allalöömise marginaal 13,7 %. See näitab, et kui meetmetel lastakse aeguda, oleks Korea eksportijatel stiimul eksportida liitu kahjustava hinnatasemega. See tekitaks hinnasurvet liidu tootmisharule, mis kaotaks seejärel müügimahus ja/või oleks sunnitud alandama oma hinnataset, mis omakorda mõjutaks kasumlikkust.

(131)

Selle põhjal tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(132)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(133)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(134)

Seda silmas pidades uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjusi, mis lubaks järeldada, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(135)

Liidu tootmisharu koosneb viiest tootjast, mis asuvad kolmes liikmesriigis (Saksamaa, Hispaania ja Soome). Kõik viis tootjat toetasid aegumise läbivaatamist.

(136)

Nagu on järeldatud põhjenduses 123, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kontrollitud liidu tootmisharu olukorrale avaldatud kahjustavat mõju. Nagu on järeldatud põhjenduses 130, ei suudaks liidu tootmisharu meetmete kaotamise järel hakkama saada, sest selle tulemusena suureneks dumpinguhinnaga import tõenäoliselt märkimisväärselt. Meetmete kehtetuks tunnistamine seaks seega ohtu tootmisharu pikaajalise majandusliku elujõulisuse.

(137)

Komisjon järeldas, et meetmete säilitamine oleks seetõttu liidu tootmisharu huvides.

(138)

Kõiki teadaolevaid sõltumatuid importijaid ja kasutajaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Sõltumatud importijad ja kasutajad ei teinud aga komisjoniga koostööd.

(139)

Seega ei viidanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele ja/või importijatele negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju.

(140)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

(141)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(142)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti kõikidele isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused ning taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse.

(143)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (33) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(144)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,