(1)

Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping, (2) mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, jõustus 1. septembril 2017. Arvestades, et 23. juuni 2022. aasta Euroopa Ülemkogu tunnustas Ukraina Euroopa-väljavaadet ja otsustas anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse, peaks Ukrainal olema õigus saada liidult makromajanduslikku finantsabi.

(2)

2014. aasta kevadel alustas Ukraina kaugeleulatuva reformiprogrammi elluviimist, eesmärgiga stabiliseerida riigi majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Peamiste prioriteetide hulgas on võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Nende reformide rakendamist on toetatud kuue järjestikuse makromajandusliku finantsabi programmiga, mille raames on Ukraina saanud laenudena abi kokku 6,2 miljardit eurot. Viimase erakorralise makromajandusliku finantsabi raames, mida anti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/313 (3) alusel seoses pingete teravnemisega piiril Venemaaga, sai Ukraina laenudena 1,2 miljardit eurot, mis tehti kättesaadavaks 2022. aasta märtsis ja mais kahe 600 miljoni euro suuruse osamaksena.

(3)

Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu alates 24. veebruarist 2022 on piiranud Ukraina juurdepääsu turule ja järsult vähendanud avaliku sektori tulusid, samal ajal kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud. Praeguses väga ebakindlas ja muutlikus olukorras nähtub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) antud kõige optimistlikumatest hinnangutest Ukraina rahastamisvajaduste kohta, et 2022. aastal ulatub erakorraline rahastamispuudujääk ligikaudu 39 miljardi USA dollarinini, millest on võimalik katta umbes pool, kui seni lubatud rahvusvaheline toetus makstakse täielikult välja. Käesoleva otsuse alusel liidu makromajandusliku finantsabi kiiret andmist Ukrainale praeguses erakorralises olukorras täieliku kuni 9 miljardi euroni ulatuva erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamise esimese etapina loetakse asjakohaseks lühiajaliseks vastuseks Ukraina kõige kiireloomulisematele esmastele rahastamisvajadustele ja riigi makromajanduslikku stabiilsust ohustavatele suurtele riskidele. Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk on toetada Ukraina makromajanduslikku stabiilsust ja tugevdada riigi vastupanuvõimet, aidates seeläbi kaasa Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse tagamisele ja riigi võimele täita oma finantskohustusi.

(4)

Käesoleva otsuse alusel liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel, võttes samas arvesse ka kavandatud täielikku erakorralist makromajanduslikke finantsabi, tuginetakse IMFi ja teiste rahvusvaheliste finantseerimisasutustega koostöös koostatud kvantitatiivsetele hinnangutele Ukraina täiendava välisrahastamise vajaduse kohta ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust rahastada end oma vahenditest. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist osalust, vajadust tagada koormuse õiglane jagamine liidu ja muude rahastajate vahel ning Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ja liidu osalemise üldist lisaväärtust. Tuleks tunnustada Ukraina ametiasutuste võetud kohustust teha IMFiga tihedat koostööd lühiajaliste erakorraliste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel ning nende valmidust töötada IMFiga ühiselt välja asjakohane majandusprogramm, kui olukord seda võimaldab. Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema säilitada sõjaolukorras makromajanduslik finantsstabiilsus ja vastupanuvõime. Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade ning muude asjakohaste liidu poliitikate raames võetud meetmete peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

(5)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevuse tagamiseks tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd.

(6)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriiki ning tagab inimõiguste austamise. Jätkuv sõda, eelkõige praegune sõjaseisukord ei tohiks kõnealuste põhimõtete kohaldamist piirata, hoolimata võimu koondumisest täitevvõimu kätte.

(7)

Selleks et tagada liidu erakorralise makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse ja korruptsiooni ning muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks sellele tuleks laenulepingus sätestada, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (4) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 129 ja 220 teeb komisjon kontrolle, kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust.

(8)

Käesoleva otsuse alusel Ukrainale antav liidu makromajanduslik finantsabi, mis on kavandatud kogu erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamise esimese etapina, tuleks siduda rangemate aruandlusnõuetega, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“). Nende rangemate aruandlusnõuete eesmärk peaks praeguses sõjaolukorras olema tagada, et rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult. Tulevaste makromajandusliku finantsabi toimingutega seotakse poliitika tingimuslikkus, mille eesmärk peaks olema tugevdada Ukraina kohest vastupanuvõimet ja pikaajalist võla jätkusuutlikkust, vähendades seeläbi tasumata ja tulevaste finantskohustuste täitmisega seotud riske.

(9)

Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(10)

Käesoleva otsuse alusel antav kuni 1 miljardi euro suurune makromajanduslik finantsabi kujutab endast liidu rahalist kohustust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947 (6) kohase välistegevuse tagatise kogumahu piires.

(11)

Finantsmääruse artikli 210 lõike 3 kohaselt loetakse eelarvest rahastatavatest eelarvelistest tagatistest või rahastatavast finantsabist tulenevad tingimuslikud kohustused jätkusuutlikuks, kui nende prognoositav mitmeaastane muutus jääb nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (7) sätestatud piiridesse ja on kooskõlas nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (8) artikli 3 lõikes 1 kindlaks määratud maksete assigneeringute aastase ülemmääraga. Selleks et liit saaks Ukrainat ulatusliku makromajandusliku finantsabiga rahaliselt ohutul viisil toetada, säilitades samal ajal oma krediidireitingu ja sellest tulenevalt võime tulemuslikult rahastada nii oma sise- kui ka välispoliitikat, on oluline kaitsta liidu eelarvet piisavalt selliste tingimuslike kohustuste realiseerumise eest ja tagada nende finantsiline jätkusuutlikkus finantsmääruse artikli 210 lõike 3 tähenduses.

(12)

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega on enne Ukrainale erakorralise makromajandusliku finantsabi raames täiendavate laenude andmist vaja tugevdada ühise eraldisfondi vastupanuvõimet vahenditega, mis on proportsionaalsed käesoleva otsuse alusel Ukrainale antava liidu makromajandusliku finantsabiga seotud tingimuslikest kohustustest tulenevate riskidega. Ilma vastupanuvõime tugevdamiseta ei oleks liidu eelarvest võimalik anda Ukraina sõjaga seotud vajadustele vastavat abi rahaliselt ohutul viisil. Liidu eelarve kaitsmiseks peaks praeguse hinnangu kohaselt liidu täielik erakorralise makromajandusliku finantsabi laenude Ukrainale antav kuni 8,8 miljardi euro suurune kogusumma, sealhulgas käesolev 1 miljardi euro suurune osamakse, olema eraldistega kaetud 70 % ulatuses laenu summast.

(13)

Sellest lähtudes tuleks 1 miljardi euro suuruse laenu puhul kehtestada eraldiste määraks 70 %, mitte kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 5 kolmandas lõigus sätestatud üldreeglit. Vastavat 700 miljoni euro suurust summat tuleks rahastada määruse (EL) 2021/947 kohasest geograafiliste programmide rahastamispaketist. See summa tuleks kulukohustustega siduda ja maksta ühise eraldisfondi asjakohasesse ossa ajavahemikul kuni 2027. aastani.

(14)

Kuna liidu makromajandusliku finantsabi käesoleva osamakse suhtes kohaldatakse kõrgemat eraldiste määra, on kohane hallata käesoleva otsuse alusel antavast makromajanduslikust finantsabist tulenevaid finantskohustusi välistegevuse tagatise raames hallatavatest finantskohustustest eraldi. Lisaks tehakse ettepanek kasutada käesoleva otsuse alusel antava makromajandusliku finantsabi jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendeid üksnes käesolevast otsusest tulenevate finantskohustuste täitmiseks, mitte kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 6 sätestatud üldreeglit. Käesoleva otsuse alusel antava makromajandusliku finantsabi jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendite suhtes ei tohiks kohaldada ka tegelikku eraldiste määra, mida rakendatakse vastavalt finantsmääruse artiklile 213.

(15)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt anda Ukrainale eelkõige tema majandusliku vastupanuvõime ja stabiilsuse toetamiseks täiendavat liidu makromajanduslikku finantsabi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust agressioonisõjast põhjustatud erandlikest asjaoludest, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(17)

Pidades silmas Venemaa agressioonisõjast põhjustatud Ukraina rasket olukorda ja selleks, et toetada teda pikaajalise stabiilsuse saavutamisel, on asjakohane teha erand finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e ning võimaldada liidul katta käesoleva otsuse alusel antava laenuga seotud intressikulud ja vabastada Ukraina halduskuludest, mida ta muidu peaks kandma. Intressitoetuse andmist tuleks erandkorras pidada finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks ning intressitoetus tuleks katta liidu eelarvest. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ajal tuleks intressitoetus katta määruse (EL) 2021/947 artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses taandes osutatud rahastamispaketist. Ukrainal peaks olema võimalik taotleda intressitoetust ja halduskuludest loobumist igal aastal märtsi lõpuks. Selleks et võimaldada põhiosa paindlikku tagasimaksmist, peaks erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 2 samuti olema võimalik pikendada laene, mida seoses makromajandusliku finantsabiga liidu nimel võetakse.

(18)

Pidades silmas Ukraina olukorda, peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,