1.   Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu Varjupaigaamet (edaspidi „varjupaigaamet“). Varjupaigaamet asendab määrusega (EL) nr 439/2010 loodud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ning on selle õigusjärglane.

2.   Varjupaigaamet aitab kaasa liidu varjupaigaõiguse tõhusa ja ühetaolise kohaldamise tagamisele liikmesriikides viisil, mis austab täielikult põhiõigusi. Varjupaigaamet hõlbustab ja toetab liikmesriikide tegevust Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisel, sealhulgas võimaldades ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist kogu liidus ning koordineerides ja tugevdades praktilist koostööd ja teabevahetust.

Varjupaigaamet parandab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist, sealhulgas artiklis 14 osutatud seiremehhanismi abil ning andes liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist abi, eelkõige juhul, kui nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on ebaproportsionaalselt suure surve all.

3.   Varjupaigaamet on eksperdikeskus tänu oma sõltumatusele, antava abi ning kogutava ja levitatava teabe teaduslikule ja tehnilisele kvaliteedile, töökorra ja -meetodite läbipaistvusele, hoolsusele talle määratud ülesannete täitmisel ning infotehnoloogilisele toele, mida ta vajab oma volituste täitmiseks.

1.   Artikli 1 kohaldamiseks täidab varjupaigaamet järgmisi ülesandeid:

2.   Varjupaigaamet tegeleb omal algatusel oma volituste piires teavitustegevusega. Ta annab üldsusele oma tegevuse kohta täpset ja põhjalikku teavet. Varjupaigaameti teavitustegevus ei tohi kahjustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist. Teavitustegevusega ei tohi piirata artikli 65 kohaldamist ning see peab olema kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitamis- ja levitamiskavadega.

1.   Varjupaigaamet ning liikmesriikide varjupaiga ja sisserände eest vastutavad ametiasutused ja muud asjaomased teenistused teevad heas usus koostööd.

2.   Et täita neile käesoleva määrusega antud ülesandeid ja kohustusi ning eelkõige selleks, et varjupaigaamet saaks täita artiklis 2 osutatud ülesandeid, vahetavad varjupaigaamet ning liikmesriikide varjupaiga ja sisserände eest vastutavad ametiasutused ja muud asjaomased teenistused õigel ajal ja täpselt kogu vajalikku teavet.

3.   Varjupaigaamet teeb tihedat koostööd liikmesriikide varjupaiga ja sisserände eest vastutavate ametiasutuste ja muude asjaomaste teenistuste ning komisjoniga. Varjupaigaamet täidab oma ülesandeid, ilma et see mõjutaks muudele asjakohastele liidu organitele ja asutustele määratud ülesannete täitmist. Varjupaigaamet teeb koostööd kõnealuste organite ja asutuste, valitsustevaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ja muude asjaomaste organisatsioonidega vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

4.   Varjupaigaamet korraldab, edendab ja koordineerib tegevust, mis võimaldab teabevahetust liikmesriikide vahel, luues muu hulgas asjakohasel juhul võrgustikke.

5.   Kui pärast liikmesriigi poole pöördumist taotlusega esitada teave, mida varjupaigaametil on vaja talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, teeb tegevdirektor kindlaks, et asjaomane liikmesriik ei ole süstemaatiliselt teavet esitanud, teatab ta sellest asjaolust haldusnõukogule ja komisjonile.

1.   Varjupaigaamet kogub ja analüüsib teavet varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus ja kolmandates riikides niivõrd, kui see võib mõjutada liitu, sealhulgas ajakohast teavet algpõhjuste, rände- ja pagulasvoogude, saatjata alaealiste kohalolu, üldise vastuvõtusuutlikkuse ja kolmandates riikides esineva ümberasustamisvajaduse kohta, ning võimaliku suure hulga kolmandate riikide kodanike ootamatu saabumise kohta, millega võib kaasneda ebaproportsionaalne surve liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidele, et anda liikmesriikidele õigeaegset ja usaldusväärset teavet ning teha kindlaks liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidele tulenevad võimalikud riskid.

Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud eesmärgil teeb varjupaigaamet tihedat koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga ning võtab asjakohasel juhul arvesse määruse (EL) 2019/1896 artikli 29 kohaselt tehtud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti riskianalüüse, et tagada varjupaigaameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti esitatavas teabes võimalikult suur järjepidevus ja ühtsus.

2.   Varjupaigaamet lähtub analüüsimisel eeskätt liikmesriikide, liidu asjakohaste institutsioonide, organite ja asutuste, Euroopa välisteenistuse ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esitatud teabest, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse aruannetest. Varjupaigaamet võib samuti võtta arvesse asjaomastelt organisatsioonidelt nende eksperditeadmiste alusel saadud teavet.

3.   Varjupaigaamet tagab asjakohase teabe kiire vahetamise liikmesriikide vahel ja komisjoniga. Samuti edastab varjupaigaamet õigel ajal ja täpselt oma analüüsi tulemused haldusnõukogule. Varjupaigaamet annab oma analüüsi kohta kaks korda aastas aru Euroopa Parlamendile.

1.   Varjupaigaamet korraldab, edendab ja koordineerib liidu varjupaigaõiguse rakendamisega seotud teabe vahetamist liikmesriikide seas ning komisjoni ja liikmesriikide vahel.

2.   Varjupaigaamet loob liidu, liikmesriikide ja rahvusvaheliste varjupaigaalaste õigusaktide andmebaasid ja veebiportaalid, tuginedes eelkõige kehtivale korrale. Sellistes andmebaasides ja veebiportaalides ei hoita ega avaldata isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui varjupaigaamet on saanud andmed avalikult kättesaadavatest allikatest.

3.   Lõikes 2 osutatud andmebaasides ja veebiportaalides peavad olema avalikkusele kättesaadavad osad, mis sisaldavad järgmist:

1.   Tegevdirektor nimetab varjupaigaameti töötajate seast eksperdid, kes suunatakse liikmesriikidesse kontaktametnikena.

2.   Tegevdirektor teeb asjaomaste liikmesriikidega konsulteerides ettepaneku suunamise laadi ja tingimuste ning liikmesriigi või piirkonna kohta, kuhu kontaktametnik võidakse suunata. Tegevdirektor võib otsustada, et üks kontaktametnik jälgib kuni nelja liikmesriiki, mis asuvad geograafiliselt üksteisele lähedal. Tegevdirektori ettepaneku peab kinnitama haldusnõukogu.

3.   Tegevdirektor teavitab asjaomast liikmesriiki kontaktametnike varjupaigaametisse nimetamisest ning määrab koos selle liikmesriigiga kindlaks suunamiskoha.

4.   Kontaktametnikud tegutsevad varjupaigaameti nimel ning nende ülesandeks on edendada varjupaigaameti ning liikmesriikide varjupaiga- ja rändeküsimuste eest vastutavate ametiasutuste ning muude asjaomaste teenistuste koostööd ja dialoogi. Kontaktametnikud teevad eelkõige järgmist:

Kui esimese lõigu punktis f osutatud aruannetes väljendatakse muret asjaomase liikmesriigi jaoks olulise ühe või mitme aspekti pärast, teavitab tegevdirektor seda liikmesriiki viivitamata. Nimetatud aruandeid võetakse arvesse artiklis 14 osutatud seiremehhanismi eesmärkidel ning need edastatakse asjaomasele liikmesriigile.

5.   Lõike 4 kohaldamisel peab kontaktametnik korrapäraselt ühendust liikmesriikide varjupaiga- ja rändeküsimuste eest vastutavate ametiasutuste ja muude asjaomaste teenistustega, teavitades asjaomase liikmesriigi määratud kontaktpunkti.

6.   Oma ülesandeid täites saavad kontaktametnikud juhiseid üksnes varjupaigaametilt.

1.   Varjupaigaamet kehtestab, töötab välja ja vaatab läbi koolitusprogrammid oma töötajatele ja asjaomaste riiklike ametiasutuste, kohtuasutuste ning varjupaiga ja vastuvõtu eest vastutavate ametiasutuste töötajatele.

2.   Varjupaigaamet töötab lõikes 1 osutatud koolitusprogrammid välja tihedas koostöös liikmesriikidega ning asjakohasel juhul koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (19) asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ning asjaomaste koolitusasutuste, akadeemiliste asutuste, advokaatide ja kohtunike ühenduste, koolitusvõrgustike ja organisatsioonidega.

3.   Varjupaigaamet töötab välja Euroopa varjupaigateemalise koolituskava, võttes arvesse praegust liidusisest koostööd varjupaiga valdkonnas, et edendada liidu varjupaigaõiguse rakendamisel parimaid tavasid ja rangeid standardeid.

Liikmesriigid töötavad vastavalt oma liidu varjupaigaõigusest tulenevatele kohustustele Euroopa varjupaigateemalise koolituskava alusel oma töötajatele välja asjakohase koolituse ning lisavad kõnealusesse koolitusse Euroopa koolituskava peamised osad.

4.   Varjupaigaameti pakutav koolitus peab olema kvaliteetne ning selle raames tuleb välja tuua peamised põhimõtted ja parimad tavad, mille abil lähendada haldusmeetodeid, otsuseid ning õiguspraktikat, austades igati liikmesriikide kohtuasutuste sõltumatust.

Euroopa varjupaigateemalise koolituskava osana hõlmab varjupaigaameti pakutav koolitus eelkõige järgmist:

5.   Varjupaigaamet pakub üldist, eri- või temaatilist koolitust ning ad hoc koolitust, sealhulgas kasutades koolitajate koolitamise metoodikat ja e-õpet.

6.   Varjupaigaamet astub vajalikud sammud kontrollimaks ja asjakohasel juhul kandmaks hoolt selle eest, et varjupaigatugirühmades osalevad eksperdid, sealhulgas need, kes varjupaigaametis ei tööta, on saanud oma kohustuste ja ülesannetega seotud eriväljaõppe, mis on vajalik varjupaigaameti korraldatavas operatiivtegevuses osalemiseks.

Varjupaigaamet pakub esimeses lõigus osutatud ekspertidele vajaduse korral ning enne või kohe pärast suunamist koolitust, mis on seotud konkreetselt asjaomases liikmesriigis (edaspidi „vastuvõttev liikmesriik“) antava operatiiv- ja tehnilise abiga.

7.   Varjupaigaamet võib korraldada koolitusi liikmesriikide või kolmandate riikide territooriumil koostöös selle liikmesriigi või kolmanda riigiga.

1.   Varjupaigaamet on keskus, mis kogub asjakohast, usaldusväärset, objektiivset, täpset ja ajakohast teavet asjaomaste kolmandate riikide kohta läbipaistvalt ja erapooletult ning kasutab asjakohast teavet, sealhulgas lapsi ja sugu käsitlevat teavet ning sihtotstarbelist teavet vähekaitstud ja vähemusrühmadesse kuuluvate isikute kohta. Varjupaigaamet koostab ja ajakohastab korrapäraselt aruandeid ja muid dokumente, mis annavad liidu tasandil teavet asjaomaste kolmandate riikide kohta, sealhulgas asjaomastele kolmandatele riikidele eriomastes temaatilistes küsimustes.

2.   Varjupaigaamet teeb eelkõige järgmist:

1.   Varjupaigaamet tagab kolmandaid riike puudutava teabe hankimisega seotud liikmesriikide algatuste kooskõlastamise, luues ja hallates liikmesriikide seas kolmandate riikide teabe võrgustikke. Neisse võrgustikesse võivad asjakohasel juhul ja juhtumipõhiselt kuuluda eriteadmistega väliseksperdid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametist või muudest asjakohastest organisatsioonidest.

2.   Lõikes 1 osutatud võrgustike eesmärk on, et liikmesriigid saaksid eelkõige

1.   Et edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL (20) kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaldamisel ühtsust, koordineerib varjupaigaamet liikmesriikide jõupingutusi teha ühine analüüs olukorrast konkreetsetes päritoluriikides (edaspidi „ühine analüüs“) ja anda juhiseid, et aidata liikmesriikidel hinnata asjaomaseid rahvusvahelise kaitse taotlusi.

Varjupaigaamet võtab ühise analüüsi ja juhiste väljatöötamisel arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti uusimaid vastavussuuniseid konkreetsetest päritoluriikidest pärit varjupaigataotlejate rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamiseks.

2.   Tegevdirektor esitab pärast komisjoniga konsulteerimist juhised kinnitamiseks haldusnõukogule. Juhistele lisatakse ühine analüüs.

3.   Liikmesriigid võtavad ühist analüüsi ja juhiseid arvesse rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisel, ilma et see piiraks nende pädevust teha otsuseid konkreetsete rahvusvahelise kaitse taotluste kohta.

4.   Varjupaigaamet tagab, et ühine analüüs ja juhised vaadatakse korrapäraselt läbi ja et neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Kõnealune läbivaatamine ja ajakohastamine toimub, kui päritoluriigis on olukord muutunud, või kui on objektiivseid märke sellest, et ühist analüüsi ja juhiseid ei kasutata. Ühise analüüsi ja juhiste läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks on vaja eelnevalt komisjoniga konsulteerida ja saada haldusnõukogu kinnitus, nagu on osutatud lõikes 2.

5.   Liikmesriigid esitavad varjupaigaametile igasuguse asjakohase teabe, mille kohaselt oleks vaja ühine analüüs ja juhised läbi vaadata või neid ajakohastada.

1.   Varjupaigaamet võib aidata liikmesriikidel kohaldada turvalise riigi käsitust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/32/EL, (21) pakkudes teavet ja koostades analüüse.

2.   Varjupaigaamet abistab komisjoni direktiivi 2013/32/EL kohase turvalise riigi käsitusega seotud ülesannete täitmisel, pakkudes teavet ja koostades analüüse.

3.   Varjupaigaamet järgib käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt teabe pakkumisel ja analüüside koostamisel artiklis 9 sätestatud üldpõhimõtteid.

4.   Varjupaigaamet esitab lõigete 1 ja 2 alusel pakutud teabe ja koostatud analüüsid Euroopa Parlamendile ja nõukogule nii regulaarselt kui ka taotluse korral.

1.   Varjupaigaamet korraldab ja koordineerib tegevust, millega edendatakse liidu varjupaigaõiguse nõuetekohast ja tõhusat rakendamist, sealhulgas töötades selleks välja varjupaigaalased tegevusstandardid, näitajad, suunised ja parimad tavad, ning varjupaigaga seotud küsimustes parimate tavade vahetamist liikmesriikide seas.

2.   Varjupaigaamet töötab omal algatusel või haldusnõukogu või komisjoni taotlusel välja liidu varjupaigaõiguse rakendamisega seotud tegevusstandardid, näitajad, suunised ja parimad tavad.

3.   Lõikes 2 osutatud tegevusstandardite, näitajate, suuniste ja parimate tavade väljatöötamisel konsulteerib varjupaigaamet komisjoni, liikmesriikide ning asjakohasel juhul ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. Varjupaigaamet võib asjakohaste eksperditeadmiste alusel konsulteerida ka valitsustevaheliste või muude organisatsioonidega, samuti advokaatide ja kohtunike ühenduste ja eksperdivõrgustikega.

4.   Lõikes 2 osutatud tegevusstandardid, näitajad, suunised ja parimad tavad võtab vastu haldusnõukogu. Pärast vastuvõtmist edastab varjupaigaamet need tegevusstandardid, näitajad, suunised ja parimad tavad liikmesriikidele ja komisjonile.

5.   Liikmesriikide taotlusel aitab varjupaigaamet neil kohaldada lõikes 2 osutatud tegevusstandardeid, näitajaid, suuniseid ja parimaid tavasid nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide suhtes, jagades neile vajalikku oskusteavet või andes operatiiv- ja tehnilist abi.

6.   Varjupaigaamet võtab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tegevusstandardeid, näitajaid, suuniseid ja parimaid tavasid arvesse artiklis 14 osutatud seiremehhanismi eesmärkide saavutamiseks.

1.   Varjupaigaamet loob tihedas koostöös komisjoniga seiremehhanismi eesmärgiga seirata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi operatiivset ja tehnilist kohaldamist, et vältida või tuvastada võimalikke puudusi liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemides ning hinnata nende suutlikkust ja valmisolekut tulla toime ebaproportsionaalse surve olukordadega, et suurendada kõnealuste süsteemide tõhusust.

2.   Haldusnõukogu kehtestab tegevdirektori ettepanekul ja komisjoniga konsulteerides käesolevas peatükis sätestatud seiremehhanismi jaoks ühise metoodika. Ühine metoodika sisaldab objektiivseid kriteeriume, mille alusel seiret tehakse, seiremehhanismi puhul kasutatavate meetodite, protsesside ja vahendite kirjeldust, näiteks kohapealsete külastuste, sealhulgas lühikese etteteatamisega külastuste praktilist korda, ning eksperdirühmade moodustamise reegleid ja põhimõtteid.

3.   Seire hõlmab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi operatiivse ja tehnilise kohaldamise kõiki aspekte, eelkõige järgmist:

4.   Seiret võib eeskätt teha asjaomase liikmesriigi esitatud teabe, artiklis 5 osutatud varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsi ja juhtumite valimi uuringute alusel.

Varjupaigaamet võib võtta arvesse asjaomastelt valitsustevahelistelt organisatsioonidelt või organitelt, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, ja teistelt asjaomastelt organisatsioonidelt nende eksperditeadmiste alusel saadud teavet.

5.   Varjupaigaamet võib seire eesmärgil teha kohapealseid külastusi. Lühikese etteteatamisega külastusi teeb varjupaigaamet üksnes artikli 15 lõike 2 kohaldamiseks.

6.   Liikmesriigid esitavad varjupaigaameti taotlusel varjupaigaametile teabe lõikes 3 osutatud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspektide kohta.

Liikmesriigid esitavad varjupaigaameti taotlusel varjupaigaametile teabe oma varjupaiga- või vastuvõtusüsteemi võimaliku ebaproportsionaalse surve vähendamiseks võetavate meetmete erandolukorra plaanide kohta. Varjupaigaamet aitab liikmesriikidel asjaomase liikmesriigi nõusolekul kõnealuseid plaane koostada ja läbi vaadata.

7.   Liikmesriigid teevad varjupaigaametiga koostööd, sealhulgas hõlbustades seire eesmärgil kohapealsete külastuste tegemist. Tegevdirektor teatab asjaomastele liikmesriikidele sellistest käikudest piisavalt varakult ette. Lühikese etteteatamisega külastusest teatab tegevdirektor asjaomasele liikmesriigile ette 72 tundi.

1.   Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepaneku alusel ja komisjoniga konsulteerides vastu artiklis 14 osutatud seiremehhanismi kava (edaspidi „seirekava“), mis hõlmab:

Seirekavas viidatakse, milliste liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteeme mingil konkreetsel aastal plaanitakse seirata. Seirekavaga tagatakse, et iga liikmesriiki seiratakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

2.   Varjupaigaamet alustab seiret kas omal algatusel, komisjoniga konsulteerides või komisjoni taotlusel, kui artiklis 5 osutatud teabe analüüsimisel tekib tõsiseid kahtlusi asjaomase liikmesriigi varjupaiga- või vastuvõtusüsteemi toimimises.

3.   Tegevdirektor saadab seire järeldused asjaomasele liikmesriigile märkuste tegemiseks, sealhulgas asjakohasel juhul selgituste esitamiseks oma vajaduste kohta. Liikmesriikidel on aega üks kuu alates järelduste saamisest, et esitada oma märkused.

4.   Tegevdirektor koostab lõikes 3 osutatud järelduste alusel ning asjaomase liikmesriigi märkusi arvestades ja pärast komisjoniga konsulteerimist esialgsed soovitused. Esialgsetes soovitustes visandatakse meetmed, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, sealhulgas asjakohasel juhul varjupaigaameti abiga, ning tähtaeg, mille jooksul asjaomane liikmesriik peab võtma vajalikud meetmed, et kõrvaldada seire käigus kindlaks tehtud puudused või suutlikkuse ja valmisolekuga seotud probleemid. Tegevdirektor saadab esialgsed soovitused asjaomasele liikmesriigile. Asjaomasel liikmesriigil on aega üks kuu esialgsete soovituste kättesaamisest, et esitada nende kohta märkusi. Lõikes 2 osutatud juhtudel esitab asjaomane liikmesriik oma märkused 15 päeva jooksul.

Pärast asjaomase liikmesriigi märkuste arvessevõtmist esitab tegevdirektor järeldused ja esialgsed soovitused haldusnõukogule. Haldusnõukogu võtab oma kahe kolmandiku hääleõiguslike liikmete otsusega soovitused vastu. Varjupaigaamet edastab soovitused Euroopa Parlamendile. Varjupaigaamet teavitab komisjoni soovituste rakendamisest.

5.   Kui liikmesriik ei võta seatud tähtajaks lõikes 4 osutatud varjupaigaameti soovitustes visandatud meetmeid ning sellel on tõsised tagajärjed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimisele, võtab komisjon omaenda hinnangu alusel vastu asjaomasele liikmesriigile suunatud soovitused, milles on määratud kindlaks puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed, ja näeb vajaduse korral ette erimeetmed, mida varjupaigaamet peab võtma kõnealuse liikmesriigi toetuseks.

6.   Komisjon võib puuduste tõsidust arvesse võttes korraldada asjaomasesse liikmesriiki kohapealseid külastusi. Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike sellistest külastustest piisavalt vara ette.

7.   Asjaomane liikmesriik annab komisjonile aru käesoleva artikli lõikes 5 osutatud soovituste rakendamisest kõnealustes soovitustes seatud tähtajaks. Kui asjaomane liikmesriik ei ole neid soovitusi täitnud, võib komisjon teha ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusakt kooskõlas artikli 22 lõikega 1.

8.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõigist enda tehtud seire järelmeetmetest. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõikes 5 osutatud soovitused ja teavitab neid korrapäraselt asjaomase liikmesriigi tehtud edusammudest kõnealuste soovituste rakendamisel.

1.   Varjupaigaamet annab liikmesriikidele käesoleva peatüki kohaselt operatiiv- ja tehnilist abi järgmistel juhtudel:

2.   Varjupaigaamet korraldab ja kooskõlastab asjakohase operatiiv- ja tehnilise abi andmist, mis võib hõlmata ühe või mitme järgmise operatiiv- ja tehnilise meetme võtmist viisil, mis täielikult järgib põhiõigusi:

3.   Varjupaigaamet rahastab või kaasrahastab lõikes 2 osutatud operatiiv- ja tehnilisi meetmeid oma eelarvest kooskõlas varjupaigaameti suhtes kohaldatavate finantsreeglitega.

4.   Tegevdirektor hindab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud operatiiv- ja tehniliste meetmete rakendamise tulemusi. 60 päeva jooksul pärast nende meetmete rakendamise lõpetamist esitab tegevdirektor haldusnõukogule kooskõlas artikli 18 lõike 2 punktis k osutatud tegevusplaanis ette nähtud aruandlus- ja hindamiskavaga üksikasjalikud hindamisaruanded, lisades neile põhiõiguste ametniku tähelepanekud. Varjupaigaamet teeb nende tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, mis lisatakse artiklis 69 osutatud iga-aastasesse aruandesse varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus.

1.   Liikmesriigid adresseerivad taotlused artikli 16 lõike 1 punkti a, b või c kohaselt abi saamiseks tegevdirektorile. Sellistes taotlustes kirjeldatakse olukorda ja taotluse eesmärki ja taotlusele tuleb lisada üksikasjalik vajaduste hinnang ning, kui see on asjakohane, riigi tasandil juba võetud meetmete kirjeldus.

2.   Kui liikmesriik nõustub artikli 16 lõike 1 punkti d kohaselt varjupaigaameti algatusel pakutava abiga, esitab asjaomane liikmesriik varjupaigaametile üksikasjaliku vajaduste hinnangu ning, kui see on asjakohane, riigi tasandil juba võetud meetmete kirjelduse.

3.   Tegevdirektor hindab, kiidab heaks ja koordineerib abitaotlusi, sealhulgas varjupaigatugirühmade suunamist. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu viivitamata artikli 16 lõike 1 punkti a, b või c kohase abitaotluse saamisest või artikli 16 lõike 1 punkti d kohasest varjupaigaameti omal algatusel abi andmise ettepanekust. Tegevdirektor vaatab läbi käesoleva artikli lõike 1 või 2 alusel liikmesriigi esitatud üksikasjaliku vajaduste hinnangu.

4.   Varjupaigaamet teeb iga artikli 16 lõike 1 punkti a, b või c kohase abitaotluse ja artikli 16 lõike 1 punkti d kohase omal algatusel abi andmise ettepaneku kohta põhjaliku ja usaldusväärse hindamise, mis võimaldab tal teha kindlaks ja esildada artikli 16 lõikes 2 osutatud meetme või meetmed, mis vastaksid asjaomase liikmesriigi vajadustele. Vajaduse korral võib tegevdirektor saata varjupaigaameti eksperdid hindama olukorda abi taotlevas liikmesriigis.

5.   Tegevdirektor teeb otsuse operatiiv- ja tehnilise abi andmise, sealhulgas varjupaigatugirühmade suunamise kohta

Kui tegevdirektor saadab lõike 4 kohaselt asjaomasesse liikmesriiki eksperdid, teeb tegevdirektor esimeses lõigus osutatud otsuse viie tööpäeva jooksul alates punktis a või b osutatud kuupäevast, olenevalt olukorrast.

Samal ajal esimese lõigu kohase otsuse tegemisega teavitab tegevdirektor asjaomast liikmesriiki ja haldusnõukogu kirjalikult oma otsusest, esitades peamised põhjused, millele otsus tugineb.

1.   Kui osutatakse operatiiv- ja tehnilist abi, koostab tegevdirektor vastuvõtva liikmesriigiga koostöös tegevusplaani. Tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik lepivad kokku tegevusplaanis

Vajaduse korral konsulteerib varjupaigaamet tegevusplaani koostades osalevate liikmesriikidega artiklis 24 osutatud riiklike kontaktpunktide kaudu.

2.   Tegevusplaan on varjupaigaametile, vastuvõtvale liikmesriigile ja osalevatele liikmesriikidele siduv. Selles esitatakse üksikasjalikult tingimused varjupaigatugirühmade suunamiseks operatiiv- ja tehnilise abi osutamise raamistikus ning korralduslikud aspektid, sealhulgas

3.   Liikmesriikides, kus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on tegev ja saab aidata vastata artikli 16 lõike 1 kohasele operatiiv- ja tehnilise abi taotlusele, koordineerib varjupaigaamet tegevusplaani rakendamisel vajaduse korral ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

4.   Lõike 2 punktiga f seoses volitab vastuvõttev liikmesriik varjupaigatugirühma töös osalevaid eksperte kasutama Euroopa andmebaase ja võib volitada neid kasutama oma riiklikke andmebaase kooskõlas asjaomase liidu ja liikmesriigi õigusega, mis käsitleb juurdepääsu kõnealustele andmebaasidele ja nende kasutamist, kui see on tegevusplaanis kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vajalik.

5.   Tegevusplaani muutmiseks või kohandamiseks on vaja tegevdirektori ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekut, vajaduse korral tuleb enne konsulteerida osalevate liikmesriikidega. Varjupaigaamet saadab muudetud või kohandatud tegevusplaani koopia viivitamata artiklis 24 osutatud osalevate liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele.

6.   Tegevdirektor peatab või lõpetab pärast vastuvõtva liikmesriigi teavitamist varjupaigatugirühma suunamise osaliselt või täielikult, kui

1.   Iga varjupaigatugirühma koosseisu määrab kindlaks tegevdirektor. Varjupaigatugirühmad koosnevad

Varjupaigatugirühmade moodustamisel võtab tegevdirektor arvesse asjaomase liikmesriigi konkreetset olukorda. Varjupaigatugirühm moodustatakse kooskõlas asjakohase tegevusplaaniga.

2.   Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel otsuse varjupaigatugirühmade käsutusse antavate ekspertide profiilide ja koguarvu kohta. Sama menetlust kohaldatakse nimetatud profiilide ja koguarvu edaspidise muutmise korral.

3.   Liikmesriigid annavad oma panuse varjupaigatugirühmadesse, nimetades riiklikud eksperdid, kes vastavad nõutavale profiilile, mille haldusnõukogu on lõike 2 kohaselt kindlaks määranud. Iga liikmesriigi poolt järgnevaks aastaks kättesaadavaks tehtavate ekspertide arv määratakse kindlaks varjupaigaameti ja asjaomase liikmesriigi vahel igal aastal peetavate kahepoolsete läbirääkimiste ja sõlmitavate kokkulepete alusel.

Vastavalt esimeses lõigus osutatud kokkulepetele teevad liikmesriigid varjupaigaameti taotluse korral suunamiseks kättesaadavaks oma eksperdid või varjupaigaametisse lähetatud eksperdid. Kui liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist, ei nõuta kõnealuste ekspertide selliselt kättesaadavaks tegemist.

4.   Varjupaigaamet annab oma panuse varjupaigatugirühmadesse, lähetades oma töötajate seast eksperte, sealhulgas neid, kes on tööle võetud ja keda on koolitatud spetsiaalselt kohapeal tehtava töö jaoks, või tõlkijaid, kes on saanud vähemalt baaskoolituse või tõendatud kogemusega, keda võib palgata vastuvõtvas liikmesriigis, või muid eksperte, kes ei tööta varjupaigaametis, kuid kes on näidanud, et neil on piisavad teadmised ja kogemused, mis vastavad tegevusvajadustele.

5.   Varjupaigaamet koostab varjupaigatugirühmade raames tõlkide nimekirja. Liikmesriigid aitavad varjupaigaametil leida nimekirja kantavaid tõlke, sealhulgas isikuid, kes ei tööta liikmesriikide ametiasutustes. Tõlkeabi võib pakkuda asjaomase liikmesriigi tõlkide kasutamisega või asjakohasel juhul videokonverentsi vahendusel.

6.   Varjupaigatugirühmade suunamiseks artikli 16 lõike 1 punkti b kohase abitaotluse, artikli 16 lõike 1 punkti d kohase varjupaigaameti omal algatusel abi andmise ettepaneku ning artikli 22 kohaselt osutatava abi raamistikus koostatakse varjupaigaekspertide reservnimekiri, kuhu kuulub vähemalt 500 eksperti. Varjupaigaekspertide reservnimekiri on ekspertide reserv, mis antakse otse varjupaigaameti käsutusse. Selleks teeb iga liikmesriik kättesaadavaks I lisas sätestatud arvu eksperte, kes kantakse varjupaigaekspertide reservnimekirja. Varjupaigaekspertide reservnimekirja kantavate ekspertide profiili otsustab haldusnõukogu, tehes tegevdirektori ettepaneku alusel otsuse oma hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Ekspertide profiili edaspidise muutmise korral kohaldatakse sama menetlust.

7.   Tegevdirektor võib kontrollida, kas liikmesriigi poolt lõike 6 kohaselt varjupaigaekspertide reservnimekirja kantavad eksperdid vastavad nimetatud lõike kohaselt haldusnõukogu poolt kindlaksmääratud profiilidele. Tegevdirektor võib enne suunamist taotleda, et liikmesriik eemaldaks varjupaigaekspertide reservnimekirjast eksperdi, kes ei vasta nõutavale profiilile, ning asendaks ta eksperdiga, kes vastab ühele nõutavatest profiilidest.

8.   Ilma et see piiraks artikli 22 lõike 5 kohaldamist ja kui tekib erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riiklike ülesannete täitmist, mida tõendab artiklis 5 osutatud varjupaigavaldkonna olukorra teabeanalüüs, võib liikmesriik kirjalikult taotleda, et haldusnõukogu vabastaks ta ajutiselt kohustusest teha käesoleva artikli lõikes 6 osutatud varjupaigaekspertide reservnimekirja kantud eksperte kättesaadavaks. Sellises taotluses esitatakse üksikasjalikud põhjendused ja teave olukorra kohta liikmesriigis. Haldusnõukogu otsustab hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega, kas vabastada see liikmesriik ajutiselt osast I lisas sätestatud panusest.

1.   Varjupaigaamet suunab liikmesriikidesse varjupaigatugirühmi, et anda artikli 16 lõike 1 kohast operatiiv- ja tehnilist abi.

2.   Kohe, kui tegevusplaan on kokku lepitud kooskõlas artikli 18 lõikega 1 või artikli 22 lõikega 2, palub tegevdirektor liikmesriikidel suunata eksperdid kümne tööpäeva jooksul. Taotlus saadetakse kirjalikult tegevusplaani koopiaga artiklis 24 osutatud riiklikele kontaktpunktidele ning selles märgitakse kavandatava suunamise alguskuupäev.

3.   Tegevdirektor suunab artikli 16 lõike 1 punkti b kohase abitaotluse, artikli 16 lõike 1 punkti d kohase varjupaigaameti omal algatusel abi andmise ettepaneku ning artikli 22 kohaselt osutatava abi raamistikus varjupaigaekspertide reservnimekirja kantud ekspertidest koosnevad varjupaigatugirühmad. Varjupaigaekspertide reservnimekirja kantud ekspertide suunamine toimub seitsme tööpäeva jooksul alates tegevusplaani kokkuleppimise kuupäevast vastavalt artikli 18 lõikele 1 ja artikli 22 lõikele 2.

4.   Liikmesriigid teevad varjupaigaekspertide reservnimekirja eksperdid põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks suunamiseks, mille määrab kindlaks tegevdirektor. Vastuvõttev liikmesriik ei tohi kasutada tema poolt varjupaigaekspertide reservnimekirja kantud eksperte. Kui varjupaigaekspertide reservnimekirja kantud ekspertidest ei piisa, otsustab haldusnõukogu tegevdirektori ettepaneku alusel, kuidas puuduvad isikud leitakse. Tegevdirektor teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

5.   Liikmesriik, kust ekspert on suunatud (edaspidi „suunav liikmesriik“) määrab kindlaks suunamise kestuse. Suunamine ei või olla lühem kui 45 päeva, välja arvatud juhul, kui asjakohast operatiiv- ja tehnilist abi vajatakse lühemaks ajavahemikuks.

6.   Tegevdirektor palub liikmesriigil konkreetse eksperdi varjupaigatugirühmadest välja arvata, kui esineb väärkäitumist või rikutakse kohaldatavaid suunamisreegleid. Sellistel juhtudel ei võeta asjaomast eksperti järgmiste suunamiste puhul kaalumisele.

7.   Iga-aastases aruandes varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus, millele on osutatud artiklis 69, teatab varjupaigaamet Euroopa Parlamendile, mitu eksperti on vastavalt käesolevale artiklile varjupaigatugirühmade käsutusse antud ja suunatud. Aruandes loetletakse liikmesriigid, kes tuginesid eelnenud aastal artikli 19 lõikes 3 või lõikes 8 osutatud erakorralisele olukorrale. Aruanne sisaldab ka erakorralise olukorra põhjuseid ja asjaomase liikmesriigi esitatud teavet.

1.   Kui liikmesriik taotleb määruse (EL) 2019/1896 artikli 40 kohaselt rändehalduse tugirühmade pakutavat operatiiv- ja tehnilist tuge või kui rändehalduse tugirühmad suunatakse kõnealuse määruse artikli 42 kohaselt esmase vastuvõtu piirkondadesse, teeb tegevdirektor tihedat koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, kui ta muude asjaomaste liidu organite ja asutustega koordineerides hindab kõnealuse määruse artikli 40 lõike 2 kohaselt liikmesriigi taotlust toe saamiseks ja tema vajaduste hinnangut, et määrata kindlaks terviklik tugipakett, mis koosneb asjaomaste liidu organite ja asutuste koordineeritavast eri tegevusest, milles tuleb asjaomase liikmesriigiga kokku leppida.

2.   Komisjon kehtestab koostöös vastuvõtva liikmesriigi ja asjaomaste liidu organite ja asutustega esmase vastuvõtu piirkondades tehtava koostöö korra ning vastutab rändehalduse tugirühmade tegevuse koordineerimise eest.

3.   Tegevdirektor algatab lõikes 1 osutatud juhtudel varjupaigatugirühmade, sealhulgas asjakohasel juhul varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvate ekspertide suunamise rändehalduse tugirühmade koosseisus. Operatiiv- ja tehniline tugi, mida pakuvad rändehalduse tugirühmade raames varjupaigatugirühmad, võib hõlmata järgmist:

1.   Nõukogu võib artikli 15 lõike 7 kohase komisjoni ettepaneku alusel võtta rakendusaktiga viivitamata vastu otsuse, milles määratakse kindlaks üks või mitu artikli 16 lõikes 2 osutatud meedet, mida varjupaigaamet peab võtma liikmesriigi toetamiseks, ning nõutakse, et liikmesriik teeks nende meetmete rakendamiseks varjupaigaametiga koostööd, kui liikmesriigi varjupaiga- või vastuvõtusüsteem muutub nii ebatõhusaks, et sellel on tõsised tagajärjed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimisele ning kui

Nõukogu edastab esimeses lõigus osutatud otsuse Euroopa Parlamendile.

2.   Tegevdirektor määrab kolme tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse vastuvõtmise kuupäevast kindlaks kõnealuse nõukogu otsuse praktilise elluviimise üksikasjad. Tegevdirektor koostab samal ajal tegevusplaani ja esitab selle asjaomasele liikmesriigile. Tegevdirektor ja asjaomane liikmesriik lepivad tegevusplaanis kokku kolme tööpäeva jooksul alates selle esitamise kuupäevast.

3.   Varjupaigaamet suunab vajalikud eksperdid varjupaigaekspertide reservnimekirjast ja oma töötajate seast vastavalt artikli 20 lõikele 3. Vajaduse korral võib varjupaigaamet suunata lisaks varjupaigatugirühmad.

4.   Asjaomane liikmesriik täidab lõikes 1 osutatud nõukogu otsust. Sel eesmärgil teeb ta varjupaigaametiga koostööd ning astub viivitamata vajalikud sammud, et hõlbustada kõnealuse otsuse rakendamist ning otsuses ja tegevusplaanis kindlaks määratud meetmete praktilist täitmist, ilma et see piiraks tema pädevust teha otsuseid konkreetsete rahvusvahelise kaitse taotluste kohta.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel teevad liikmesriigid varjupaigaekspertide reservnimekirja kuuluvad eksperdid kättesaadavaks suunamiseks, mille määrab kindlaks tegevdirektor, ega või tugineda erakorralisele olukorrale, millele osutatakse artikli 19 lõikes 3 või 8. Vastuvõttev liikmesriik ei tohi kasutada tema enda poolt varjupaigaekspertide reservnimekirja kantud eksperte.

1.   Ilma et see piiraks vastuvõtva liikmesriigi kohustust anda varjupaigaameti käsutusse taotletud operatiiv- ja tehnilise abi andmiseks vajalikke rajatisi ja seadmeid, võib varjupaigaamet saata vastuvõtvasse liikmesriiki oma seadmeid, sealhulgas selle liikmesriigi taotlusel, kui varjupaigatugirühmad selliseid seadmeid vajavad ning kui need seadmed täiendavad seadmeid, mille vastuvõttev liikmesriik või muud liidu organid ja asutused on juba andnud.

2.   Varjupaigaamet võib soetada või rentida tehnilisi seadmeid tegevdirektori otsusega, olles konsulteerinud haldusnõukoguga. Mis tahes tehniliste seadmete soetamisele või rentimisele peab eelnema põhjalik vajaduste ja kulude-tulude analüüs. Sellised soetamise või rentimisega seotud kulutused nähakse ette varjupaigaameti eelarves kooskõlas varjupaigaameti suhtes kohaldatavate finantsreeglitega.

3.   Varjupaigaamet vastutab oma seadmete turvalisuse eest kogu nende olelusringi kestel.

1.   Varjupaigaamet tagab kõikide korralduslike küsimuste operatiivse lahendamise, sealhulgas varjupaigaameti töötajate kohaloleku ning varjupaigatugirühmade suunamise kogu artiklis 16 või 22 osutatud operatiiv- ja tehnilise abi andmise ajal.

2.   Tegevdirektor määrab varjupaigaameti töötajate seast ühe või mitu eksperti tegutsema lõike 1 kohaldamisel koordineeriva ametnikuna. Tegevdirektor teatab koordineeriva ametniku määramisest vastuvõtvale liikmesriigile.

3.   Koordineeriv ametnik edendab koostööd ja koordineerimist vastuvõtva liikmesriigi ja osalevate liikmesriikide vahel. Koordineeriv ametnik eelkõige

4.   Tegevdirektor võib volitada koordineerivat ametnikku aitama lahendada erimeelsusi seoses tegevuskava rakendamise ja varjupaigatugirühmade suunamisega.

5.   Oma ülesannete täitmisel teeb koordineeriv ametnik tihedat koostööd riigi pädevate asutustega ning võtab vastu juhiseid üksnes tegevdirektorilt.

1.   Vastuvõttev liikmesriik vastutab vastavalt oma riigisisesele õigusele tema territooriumil tegutsevas varjupaigatugirühmas osalevate ekspertide poolt varjupaigaametiülesannete täitmisel tekitatud kahju eest.

2.   Kui kahju on tekitatud varjupaigatugirühmas osalevate ekspertide raske hooletuse või tahtliku rikkumise tõttu, võib vastuvõttev liikmesriik nõuda lähetavalt liikmesriigilt või varjupaigaametilt sellise summa hüvitamist, mille ta on maksnud kannatanutele või isikutele, kellel on õigus kannatanu nimel sellist summat saada.

3.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, loobub iga liikmesriik vastuvõtva liikmesriigi või muu liikmesriigi suhtes kõigist nõuetest tema kantud kahju eest, välja arvatud juhtudel, kui kahju tekitati raske hooletuse või tahtliku rikkumise tõttu.

4.   Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamise üle peetav liikmesriikide või liikmesriigi ja varjupaigaameti vaheline vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada nendevaheliste läbirääkimistega, esitatakse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 273.

5.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, kannab varjupaigaamet tema seadmetele suunamise ajal tekitatud kahjuga seotud kulud, välja arvatud juhtudel, kui kahju tekitati raske hooletuse või tahtliku rikkumise tõttu.

1.   Varjupaigaamet hüvitab varjupaigatugirühmades osalevate ekspertide kulud, eelkõige järgmised kulud:

2.   Haldusnõukogu kehtestab ekspertide kulude hüvitamise üksikasjalikud reeglid vastavalt lõikele 1 ja vajaduse korral ajakohastab neid.

1.   Varjupaigaamet hõlbustab oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning asjakohasel juhul asjaomaste liidu organite ja asutustega.

2.   Varjupaigaamet töötab koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1726 (22) loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISA) välja ja haldab teabesüsteemi, mis võimaldab vahetada salastatud teavet kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (23) ja komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444 (24) ning käesoleva määruse artiklites 31 ja 32 osutatud isikuandmeid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osalejatega.

1.   Varjupaigaamet kohaldab isikuandmete töötlemisel määrust (EL) 2018/1725.

2.   Haldusnõukogu võtab meetmed, mida varjupaigaametil on vaja määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad varjupaigaameti andmekaitseametniku nimetamist. Meetmed võetakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

3.   Ilma et see piiraks artiklite 31 ja 32 kohaldamist, võib varjupaigaamet töödelda isikuandmeid töötajatega seotud vajalikul haldusotstarbel.

4.   Varjupaigaameti töödeldud isikuandmete edastamine ning liikmesriikidepoolne käesoleva määruse raames töödeldud isikuandmete edastamine kolmandate riikide asutustele või kolmandatele isikutele, sealhulgas rahvusvahelistele organisatsioonidele, on keelatud.

5.   Erandina lõikest 4 võib varjupaigaamet kolmanda riigi kodaniku teadlikul ja vabal nõusolekul edastada asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele kolmanda riigi kodaniku kindlaks tehtud täisnime, mis on välja selgitatud üksnes ümberasustamismenetluse eesmärgil, ning teabe ümberasustamismenetluse käigu ja tulemuste kohta, seda kõike menetluse jaoks vajalikus ulatuses. Selliseid isikuandmeid ei ole lubatud muudel eesmärkidel täiendavalt töödelda ega edastada.

6.   Kui varjupaigatugirühmades osalevad eksperdid töötlevad vastuvõtva liikmesriigi suuniste järgi ning liikmesriigile operatiiv- ja tehnilise abi andmise ajal isikuandmeid, kohaldatakse määrust (EL) 2016/679.

1.   Varjupaigaamet töötleb isikuandmeid vajalikus ulatuses üksnes selleks, et:

2.   Igasugusel isikuandmete töötlemisel peetakse kinni proportsionaalsuse põhimõttest ning töötlemine piirdub rangelt nende isikuandmetega, mida on vaja lõikes 1 osutatud eesmärkidel.

3.   Liikmesriigid või muud liidu organid ja asutused, kes annavad varjupaigaametile isikuandmeid, edastavad varjupaigaametile kõnealuseid andmeid üksnes lõikes 1 osutatud eesmärkidel. Säilitatavaid isikuandmeid ei ole lubatud töödelda muudel kui lõikes 1 osutatud eesmärkidel.

4.   Liikmesriigid või muud liidu organid ja asutused, kes annavad varjupaigaametile isikuandmeid, võivad isikuandmete edastamisel teada anda mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses edastamise, kustutamise või hävitamisega. Kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast isikuandmete edastamist, teavitab asjaomane liikmesriik või liidu organ või asutus sellest varjupaigaametit. Varjupaigaamet peab sellistest piirangutest kinni.

1.   Töödeldes isikuandmeid, mille on liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilise abi andmisel ja ümberasustamise eesmärgil kogunud või varjupaigaametile edastanud liikmesriigid või varjupaigaameti enda töötajad, piirdub varjupaigaamet rahvusvahelist kaitset taotlevate kolmanda riigi kodaniku puhul järgmiste andmetega:

2.   Varjupaigaamet võib töödelda lõikes 1 osutatud isikuandmeid, kui see on vajalik järgmistel eesmärkidel:

3.   Kui see on rangelt vajalik artikli 16 lõike 2 punkti c kohase operatiiv- ja tehnilise meetme jaoks või käesoleva artikli lõike 2 punktis e osutatud eesmärgil, võib varjupaigaamet erijuhul töödelda isikuandmeid, mida on vaja selleks, et hinnata, kas kolmanda riigi kodanik vastab rahvusvahelise kaitse nõuetele, ning isikuandmeid, mis käsitlevad kolmanda riigi kodaniku tervist või vajadust erikaitse järele. Sellised isikuandmed tehakse kättesaadavaks üksnes töötajatele, kellel on konkreetsel juhul vaja nendega tutvuda. Need töötajad peavad kaitsma andmete konfidentsiaalsust. Selliste isikuandmete täiendav töötlemine ja edastamine ei ole lubatud.

4.   Varjupaigaamet kustutab isikuandmed kohe, kui ta on need edastatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, Europolile või Eurojustile või liikmesriikide pädevatele asutustele või kohe, kui neid on kasutatud varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsimiseks, nagu on osutatud artiklis 5. Säilitamisaeg ei või mingil juhul olla pikem kui 30 päeva alates kuupäevast, mil varjupaigaamet asjaomased isikuandmed kogub või saab. Varjupaigaamet muudab artiklis 5 osutatud varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsis isikuandmed anonüümseks.

5.   Varjupaigaamet kustutab artikli 31 lõike 1 punktis e osutatud eesmärgil saadud isikuandmed kohe, kui neid ei ole enam vaja sel eesmärgil, milleks need koguti, ning igal juhul hiljemalt 30 päeva möödumisel kolmanda riigi kodaniku ümberasustamisest.

6.   Ilma et see piiraks määruses (EL) 2016/679 sätestatud õigusi ja lisaks nimetatud määruse artiklis 13 osutatud teabele annavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt isikuandmeid edastavad varjupaigatugirühmades osalevad eksperdid kolmanda riigi kodanikele nende isikuandmete kogumise ajal määruse (EL) 2016/679 täitmise jälgimise ja jõustamise eest vastutava asjaomase järelevalveasutuse kontaktandmed.

1.   Varjupaigaameti tegevuses võivad osaleda Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

2.   Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi varjupaigaameti töös osalemise laad, ulatus ja viis määratakse kindlaks asjakohastes kokkulepetes. Need kokkulepped sisaldavad sätteid, mis käsitlevad osalemist varjupaigaameti algatustes, rahalist panust, osalemist haldusnõukogu koosolekutel ja töötajaid. Personaliküsimustes peavad kokkulepped olema kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (25).

1.   Varjupaigaamet hõlbustab ja julgustab liidu välispoliitika raames ja koostöös Euroopa välisteenistusega oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd varjupaigaameti tegevusega seotud küsimustes, sealhulgas põhiõiguste kaitse vallas. Varjupaigaamet ja liikmesriigid edendavad ja järgivad liidu õiguse osaks olevaid norme ja standardeid ka kolmandate riikide territooriumil tegutsedes.

2.   Varjupaigaamet võib teha liidu delegatsioonide toetusel ja koordineerimisel koostööd käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes pädevate kolmandate riikide ametiasutustega, eelkõige selleks, et edendada liidu varjupaigastandardeid, aidata kolmandaid riike nende enda varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide asjatundlikkuse ja suutlikkuse suurendamisel ning piirkondlike arengu- ja kaitseprogrammide ja muude meetmete elluviimisel. Varjupaigaamet võib teha sellist koostööd töökorra raames, mis on kõnealuste asutustega kokku lepitud kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga. Haldusnõukogu teeb otsuse töökorra kohta, mille komisjon peab eelnevalt heaks kiitma. Varjupaigaamet teavitab enne töökorras kokkuleppimist sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3.   Kolmandate riikidega tehtava koostöös raames võib varjupaigaamet abistada liikmesriiki ümberasustamiskavade elluviimisel, kui liikmesriik seda taotleb.

4.   Varjupaigaamet osaleb asjakohasel juhul liidu välispoliitika raames liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute rakendamisel ning käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

5.   Varjupaigaamet võib saada liidult rahalisi vahendeid vastavalt liidu välispoliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetele. Varjupaigaamet võib käivitada ja rahastada kolmandates riikides käesoleva määrusega reguleeritud küsimustega seotud tehnilise abi projekte.

6.   Varjupaigaamet teavitab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli kohasest tegevusest artiklis 69 osutatud iga-aastases aruandes varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus. Aruanne sisaldab ka hinnangut koostööle kolmandate riikidega.

1.   Varjupaigaamet võib suunata oma töötajate seast valitud eksperte kolmandatesse riikidesse kontaktametnikena. Kontaktametnikele tuleb kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada parim võimalik kaitse. Kontaktametnikud suunatakse ainult sellistesse kolmandatesse riikidesse, mille rände- ja varjupaigaküsimuste korraldamise tavad vastavad eranditult inimõiguste standarditele.

2.   Liidu välispoliitika raames suunatakse kontaktametnikud eelkõige neisse kolmandatesse riikidesse, mis on artiklis 5 osutatud varjupaigavaldkonna olukorda käsitleva teabe analüüsi alusel varjupaigataotlustega seotud rände päritolu- või transiidiriikideks. Kontaktametnike suunamise kinnitab haldusnõukogu.

3.   Kooskõlas liidu õigusega ja täielikult põhiõigusi järgides kuulub kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on suunatud, eesmärgiga koguda teavet ja aidata kaasa kaitsevajadust arvestava rändehalduse loomisele ning asjakohasel juhul teha kaitset vajavatele isikutele paremini kättesaadavaks liitu sisenemise seaduslikud viisid, sealhulgas ümberasustamise. Kontaktametnikud teevad tihedat koostööd liidu delegatsioonidega ning asjakohasel juhul rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

4.   Enne, kui varjupaigaamet teeb otsuse suunata kolmandasse riiki kontaktametnik, on vaja komisjoni arvamust. Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest täielikult ja viivitamata.

1.   Varjupaigaamet teeb koostööd liidu organite ja asutuste, eelkõige justiits- ja siseasjade valdkonna organite ja asutustega, kelle tegevus on seotud varjupaigaameti tegevusvaldkonnaga ja kes on pädevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

2.   Lõikes 1 osutatud koostöö nimetatud lõikes osutatud liidu organite ja asutustega toimub kokkulepitud töökorra raames, mille komisjon peab eelnevalt heaks kiitma. Varjupaigaamet teavitab igast kokkulepitud töökorrast Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3.   Lõikes 1 osutatud koostööga luuakse liidu asjakohaste organite ja asutuste seas koostoime ja välditakse jõupingutuste dubleerimist seoses tööga, mida iga liidu organ või asutus oma volituste alusel teeb.

1.   Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat. Kõigil neil esindajatel on hääleõigus.

2.   Haldusnõukogus on üks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindaja. Sellel esindajal hääleõigust ei ole.

3.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab haldusnõukogu liiget selle puudumise korral.

4.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende varjupaigaalastele teadmistele ja kogemustele, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik osalised püüavad saavutada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

5.   Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega saab pikendada. Ametiaja lõppemise või varjupaigaametist lahkumise korral jäävad liikmed ametisse kuni nende ametiaja pikendamiseni või nende asendamiseni.

1.   Haldusnõukogu annab varjupaigaametile üldise tegevussuuna ja tagab varjupaigaameti ülesannete täitmise. Haldusnõukogu teeb eelkõige järgmist:

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja kehtestatakse tingimused, mille alusel võib ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need ametisse nimetava asutuse volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse tegevdirektorile delegeeritud ja tegevdirektori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ning täita neid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

3.   Haldusnõukogu võib moodustada väikesearvulise juhatuse, kes aitab haldusnõukogul ja tegevdirektoril valmistada ette haldusnõukogu otsuseid, programme ning tegevust. Juhatus võib vajaduse korral teha teatavaid esialgseid kiireloomulisi otsuseid haldusnõukogu eest, eelkõige haldusküsimustes. Juhatus ei tohi võtta vastu otsuseid, mille puhul on vaja haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulist või kolmeneljandikulist häälteenamust. Haldusnõukogu võib delegeerida juhatusele teatavad selgelt kindlaks määratud ülesanded, eriti juhul, kui selline delegeerimine tõhustab varjupaigaameti tegevust. Haldusnõukogu ei tohi delegeerida juhatusele ülesandeid, millega seotud otsuste puhul on vaja haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulist või kolmeneljandikulist häälteenamust. Juhatuse moodustamiseks võtab haldusnõukogu vastu juhatuse kodukorra. Kodukorras määratakse eelkõige kindlaks juhatuse koosseis ja ülesanded.

1.   Haldusnõukogu saadab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga aasta 31. jaanuariks mitmeaastast programmi ja iga-aastast tööprogrammi sisaldava programmdokumendi projekti, võttes aluseks tegevdirektori esitatud projekti. Ühtlasi saadab haldusnõukogu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile programmdokumendi projekti kõik hilisemad ajakohastatud versioonid.

Haldusnõukogu võtab oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega iga aasta 30. novembriks vastu programmdokumendi, võttes arvesse komisjoni arvamust ja olles mitmeaastase programmi puhul konsulteerinud Euroopa Parlamendiga. Haldusnõukogu edastab programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Programmdokument muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

2.   Mitmeaastases programmis esitatakse keskmise ja pika aja üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Mitmeaastases programmis esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab mitmeaastast eelarvet ja töötajate arvu.

Mitmeaastases programmis määratakse kindlaks strateegilised sekkumisvaldkonnad ning selgitatakse, mida tuleb programmi eesmärkide saavutamiseks teha. Mitmeaastane programm sisaldab strateegiat, mis käsitleb suhteid artiklites 35 ja 38 osutatud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, selle strateegiaga seotud meetmeid, ning selles täpsustatakse strateegiaga seotud vahendeid.

Mitmeaastane programm viiakse ellu iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Mitmeaastast programmi ajakohastatakse igal aastal ja asjakohasel juhul, eriti artiklis 70 osutatud hindamise tulemuste arvesse võtmiseks.

3.   Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab iga-aastane tööprogramm rahastatavate meetmete kirjeldust ning viidet iga tegevuse jaoks eraldatavate finants- ja inimressursside kohta kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 2 osutatud mitmeaastase programmiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

4.   Kui varjupaigaametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu iga-aastast tööprogrammi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis mitteolulisi muudatusi.

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast eesistuja ja eesistuja asetäitja. Eesistuja ja eesistuja asetäitja valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Eesistuja asetäitja asendab eesistujat automaatselt juhul, kui eesistujal ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.   Eesistuja ja eesistuja asetäitja ametiaeg on neli aastat, mida võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku eesistuja.

2.   Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu aruteludes hääleõiguseta.

3.   ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindaja ei osale koosolekutel, kus haldusnõukogu täidab artikli 41 lõike 1 punktis e, f, i, j, k, p, r, s, t või u või artikli 41 lõikes 2 sätestatud ülesandeid ning kui haldusnõukogu otsustab teha rahalised vahendid kättesaadavaks sellise ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tegevuse rahastamiseks, mis võimaldab varjupaigaametil saada osa ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti varjupaigaalasest oskusteabest, nagu on sätestatud artiklis 52.

4.   Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku eesistuja algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

5.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

6.   Taanit kutsutakse saatma oma esindaja haldusnõukogu koosolekutele.

7.   Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

8.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule varjupaigaamet.

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

2.   Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.   Eesistuja osaleb hääletamisel.

4.   Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

5.   Nende liikmesriikide esindajad, kes varjupaigaküsimusi käsitlevat liidu õigustikku täielikult ei kohalda, ei osale hääletusel selliste tegevusstandardite, näitajate, suuniste ja parimate tavade vastuvõtmiseks, mis on seotud üksnes liidu varjupaigaalase õigusaktiga, mis ei ole nende esindatavate liikmesriikide suhtes siduv.

6.   Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige asjaolud, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

1.   Tegevdirektor kuulub töötajaskonda ja võetakse tööle teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel varjupaigaameti ajutise teenistujana.

2.   Komisjon esitab tegevdirektori ametikohale vähemalt kolm kandidaati nimekirja alusel, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning vajaduse korral muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade vaba ametikoha kohta.

3.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, võttes arvesse kandidaadi pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust ning rände- ja varjupaigavaldkonnas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi. Enne ametisse nimetamist kutsutakse komisjoni esitatud kandidaadid esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Pärast esinemist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse, kus esitab oma seisukohad, ja võib teatada, millist kandidaati ta eelistab.

Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ametisse, võttes arvesse teises lõigus osutatud Euroopa Parlamendi arvamust.

Kui haldusnõukogu otsustab ametisse nimetada muu kandidaadi kui selle, keda eelistas Euroopa Parlament, teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamenti ja nõukogu kirjalikult sellest, kuidas Euroopa Parlamendi arvamust arvesse võeti.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab varjupaigaametit haldusnõukogu eesistuja.

4.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning varjupaigaameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

5.   Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viieks aastaks.

6.   Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti, kui ta kavatseb tegevdirektori ametiaega pikendada. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama komisjoniliikmete küsimustele.

7.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha puhul korraldatavas uues valikumenetluses.

8.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

9.   Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.   Tegevdirektor juhib varjupaigaametit. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega muult organilt.

3.   Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4.   Tegevdirektor on varjupaigaameti seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega varjupaigaametile pandud ülesannete täitmise eest. Tegevdirektor eelkõige

1.   Tegevdirektori asetäitja abistab tegevdirektorit artikli 47 lõikes 5 osutatud ülesannete täimisel ja varjupaigaameti juhtimisel. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema ülesandeid tegevdirektori asetäitja.

2.   Tegevdirektori asetäitja nimetab ametisse haldusnõukogu tegevdirektori ettepaneku alusel. Tegevdirektori asetäitja ametissenimetamisel võetakse arvesse tema pädevust, asjakohast haldus- ja juhtimisoskust ning asjakohaseid erialaseid kogemusi varjupaiga valdkonnas. Tegevdirektor esitab tegevdirektori asetäitja ametikohale vähemalt kolm kandidaati. Haldusnõukogul on õigus tegevdirektori ettepanekul tegevdirektori asetäitja ametiaega pikendada või tegevdirektori asetäitja ametist kõrvaldada. Tegevdirektori asetäitja suhtes kohaldatakse artikli 46 lõikeid 1, 4, 7 ja 9 mutatis mutandis.

1.   Põhiõiguste ametniku nimetab ametisse haldusnõukogu, tehes valiku tegevdirektori esitatud kandidaatide seast. Põhiõiguste ametnikul peab olema põhiõiguste ja varjupaigaküsimuste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemused.

2.   Põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning annab aru otse haldusnõukogule.

3.   Põhiõiguste ametniku ülesanne on tagada, et varjupaigaamet järgiks kogu oma tegevuses põhiõigusi, ning edendada põhiõiguste järgimist varjupaigaameti poolt. Lisaks vastutab põhiõiguste ametnik artiklis 51 osutatud kaebuste lahendamise mehhanismi rakendamise eest.

4.   Põhiõiguste ametnik teeb koostööd nõuandefoorumiga.

5.   Põhiõiguste ametnikuga konsulteeritakse muu hulgas artiklis 18 osutatud tegevuskavade, varjupaigaameti antava operatiiv- ja tehnilise abi hindamise, artiklis 58 osutatud käitumisjuhendi ning artikli 8 lõikes 3 osutatud Euroopa varjupaigateemalise koolituskava küsimustes. Põhiõiguste ametnikul on juurdepääs kogu põhiõiguste järgimist käsitlevale teabele seoses varjupaigaameti kogu tegevusega, muu hulgas tänu külastustele, mida ta korraldab asjaomase liikmesriigi nõusolekul kohtadesse, kus toimub varjupaigaameti operatiivtegevus.

1.   Varjupaigaamet jätkab tihedat suhtlemist asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja pädevate organitega, kes tegutsevad varjupaigapoliitika valdkonnas kohalikul, piirkondlikul, riigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil. Selleks loob varjupaigaamet nõuandefoorumi.

2.   Nõuandefoorum on mehhanism teabevahetuseks ja teadmiste jagamiseks. Nõuandefoorum tagab varjupaigaameti ning lõikes 1 osutatud asjakohaste organisatsioonide ja organite tiheda suhtluse.

3.   Varjupaigaamet kutsub nõuandefoorumis liikmetena osalema Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametit ning muid lõikes 1 osutatud asjaomaseid organisatsioone ja organeid.

Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepaneku alusel kindlaks nõuandefoorumi, sealhulgas temaatiliste või geograafiliste nõuanderühmade koosseisu, ning nõuandefoorumile teabe edastamise tingimused. Nõuandefoorum määrab pärast haldusnõukogu ja tegevdirektoriga konsulteerimist kindlaks oma töömeetodid, mis hõlmavad ka temaatilisi või piirkondlikke töörühmi, kus seda peetakse vajalikuks ja kasulikuks.

4.   Nõuandefoorum nõustab tegevdirektorit ja haldusnõukogu varjupaigaga seotud küsimustes vastavalt varjupaigaameti konkreetsetele vajadustele tema töös kindlaksmääratud prioriteetsetes valdkondades.

5.   Nõuandefoorum eelkõige

6.   Nõuandefoorumiga konsulteeritakse artikli 57 lõikes 3 osutatud põhiõiguste strateegia, artiklis 58 osutatud käitumisjuhendi koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise küsimustes, artiklis 51 osutatud kaebuste lahendamise mehhanismi loomise ning artikli 8 lõikes 3 osutatud Euroopa varjupaigateemalise koolituskava väljatöötamise küsimustes.

7.   Nõuandefoorumi täiskogu tuleb kokku vähemalt kord aastas ning korraldab vajaduse korral temaatiliste või piirkondlike nõuanderühmade koosolekuid.

1.   Varjupaigaamet loob kaebuste lahendamise mehhanism, tagamaks põhiõiguste järgimise varjupaigaameti kogu tegevuses.

2.   Iga isik, keda varjupaigatugirühma töös osaleva eksperdi tegevus vahetult mõjutab ning kes leiab, et tema põhiõigusi on selle tegevusega rikutud, või sellise isiku esindaja võib esitada varjupaigaametile kirjaliku kaebuse.

3.   Vastuvõetavad on vaid põhjendatud kaebused, mis puudutavad konkreetseid põhiõiguste rikkumisi. Vastuvõetavaks ei loeta kaebusi, millega vaidlustatakse liikmesriigi ametiasutuse otsus konkreetse rahvusvahelise kaitse saamise taotluse kohta. Vastuvõetamatud on anonüümsed, solvavad, pahatahtlikud, alusetud, kiuslikud, oletuslikud või ebatäpsed kaebused.

4.   Põhiõiguste ametnik vastutab varjupaigaameti saadud kaebuste menetlemise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Sel eesmärgil põhiõiguste ametnik

5.   Kui kaebus on vastuvõetav, teavitatakse kaebuse esitajat kooskõlas õigusega heale haldusele kaebuse registreerimisest, hindamise algatamisest ning sellest, et vastust võib oodata niipea, kui see kättesaadavaks tehakse. Kui kaebus edastatakse liikmesriigi asutusele või organile, antakse kaebuse esitajale selle asutuse või organi kontaktandmed. Vastuvõetamatu kaebuse korral teatatakse kaebuse esitajale, miks see on vastuvõetamatu, ning talle pakutakse võimaluse korral muid võimalusi oma murede lahendamiseks. Kõik otsused vormistatakse kirjalikult ja neid põhjendatakse.

6.   Kui registreeritakse kaebus varjupaigaameti töötaja kohta, tagab tegevdirektor põhiõiguste ametnikuga konsulteerides asjakohased järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmed. Tegevdirektor teatab põhiõiguste ametnikule kindlaksmääratud aja jooksul, millised järeldused on varjupaigaamet kaebuse alusel teinud ja milliseid järelmeetmeid, sealhulgas distsiplinaarmeetmeid on võetud.

7.   Kui kaebus on seotud andmekaitsega, kaasab tegevdirektor ka varjupaigaameti andmekaitseametniku. Põhiõiguste ametnik ja andmekaitseametnik koostavad kirjaliku vastastikuse mõistmise memorandumi, milles määratakse kindlaks nende omavaheline ülesannete jaotus ja kuidas nad saadud kaebuste menetlemisel koostööd teevad.

8.   Kui kaebus puudutab liikmesriigi eksperti, sealhulgas lähetatud riiklikku eksperti, tagab päritoluliikmesriik asjakohased järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmed või muud liikmesriigi õiguse alusel võetavad meetmed. Asjaomane liikmesriik teatab põhiõiguste ametnikule kaebuse põhjal tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest kindlaksmääratud aja jooksul ja vajaduse korral edaspidi regulaarselt. Kui päritoluliikmesriik aruannet ei esita, võtab varjupaigaamet ise järelmeetmeid.

9.   Kui leitakse, et liikmesriigi ekspert, sealhulgas lähetatud riiklik ekspert on rikkunud põhiõigusi või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, taotleb varjupaigaameti tegevdirektor, et liikmesriik kõrvaldaks selle eksperdi või lähetatud riikliku eksperdi viivitamata varjupaigaameti tegevusest. Kui varjupaigaameti suunatud ekspert on rikkunud põhiõigusi või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, kõrvaldab tegevdirektor selle eksperdi varjupaigaameti tegevusest.

10.   Põhiõiguste ametnik teatab tegevdirektorile ja haldusnõukogule, millised järeldused on varjupaigaamet ja asjaomased liikmesriigid kaebuse põhjal teinud ja milliseid järelmeetmeid on võetud. Varjupaigaamet lisab artiklis 69 osutatud iga-aastasesse aruandesse varjupaigavaldkonna olukorra kohta liidus teabe kaebuste lahendamise mehhanismi kohta.

11.   Varjupaigaamet ja põhiõiguste ametnik käsitlevad ja töötlevad kaebuses sisalduvaid isikuandmeid vastavalt määrusele (EL) 2018/1725. Liikmesriigid käsitlevad ja töötlevad kaebuses sisalduvaid isikuandmeid vastavalt määrusele (EL) 2016/679 või direktiivile (EL) 2016/680. Kaebuse esitamist käsitatakse kaebuse esitaja nõusolekuna, et varjupaigaamet ja põhiõiguste ametnik võivad tema isikuandmeid töödelda määruse (EL) 2018/1725 artikli 5 lõike 1 punkti d tähenduses. Kaebuse esitajate huvide kaitse tagamiseks käsitleb põhiõiguste ametnik kaebusi konfidentsiaalselt, järgides liikmesriikide ja liidu õigust, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja sõnaselgelt loobub oma õigusest konfidentsiaalsusele. Kui kaebuse esitaja loobub oma õigusest konfidentsiaalsusele, käsitatakse seda tema nõusolekuna, et põhiõiguste ametnik või varjupaigaamet avaldab vajaduse korral seoses kaebuse sisuks oleva küsimusega tema isiku pädevatele asutustele või organitele.

1.   Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse varjupaigaameti tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse varjupaigaameti eelarves.

2.   Varjupaigaameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad varjupaigaameti tulud järgmistest vahenditest:

4.   Varjupaigaameti kulud hõlmavad töötajate töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal varjupaigaameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.   Lõikes 1 osutatud tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu varjupaigaameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3.   Lõikes 2 osutatud varjupaigaameti tulude ja kulude eelarvestuse projekt esitatakse komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. jaanuariks.

4.   Komisjon edastab eelarvestuse eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

5.   Eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja liidu üldeelarvest eraldatava toetuse suuruse ning esitab need vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu poolt varjupaigaameti toetuseks eraldatavad assigneeringud.

7.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu varjupaigaameti ametikohtade loetelu.

8.   Varjupaigaameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Varjupaigaameti eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse varjupaigaameti eelarves vastavad kohandused.

9.   Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada varjupaigaameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) 2019/715.

1.   Tegevdirektor vastutab varjupaigaameti eelarve täitmise eest.

2.   Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

1.   Varjupaigaameti peaarvepidaja esitab eelarveaasta N + 1 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale eelarveaasta N esialgse raamatupidamisaruande.

2.   Varjupaigaamet esitab eelarveaasta N + 1 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarveaasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Komisjoni peaarvepidaja edastab eelarveaasta N + 1 31. märtsiks kontrollikojale varjupaigaameti eelarveaasta N esialgse raamatupidamisaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega.

3.   Kui tegevdirektor on saanud kontrollikojalt tähelepanekud varjupaigaameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (26) artiklile 246, koostab ta omal vastutusel varjupaigaameti eelarveaasta N lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse varjupaigaameti eelarveaasta N lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5.   Tegevdirektor edastab eelarveaasta N + 1 1. juuliks eelarveaasta N lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6.   Eelarveaasta N lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas eelarveaasta N + 1 15. novembriks.

7.   Tegevdirektor saadab eelarveaasta N + 1 30. septembriks kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8.   Kui Euroopa Parlament seda taotleb, esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõikega 3 kogu vajaliku teabe, et asjaomast eelarveaastat käsitlev eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid eelarveaastal N + 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele eelarveaasta N eelarve täitmisel.

1.   Varjupaigaameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid võtab vastu haldusnõukogu pärast konsulteerimist komisjoniga. Finantsreeglid peavad olema vastavuses delegeeritud määrusega (EL) 2019/715, välja arvatud juhul, kui erandi tegemine sellest määrusest on konkreetselt vajalik varjupaigaameti tegevuseks ja komisjon on andnud selleks eelnevalt nõusoleku.

2.   Varjupaigaamet võib anda kooskõlas käesoleva määrusega või määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohaste komisjoni volituste alusel toetusi käesoleva määruse artiklis 2 osutatud ülesannete täitmiseks ja kasutada raamlepinguid. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 asjaomaseid sätteid.

1.   Varjupaigaamet tagab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, sealhulgas hartale, ning asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, eelkõige 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel on liikmesriikide esmane kohus kaitsta lapse parimaid huve.

3.   Varjupaigaamet võtab vastu ja rakendab põhiõiguste ametniku ettepanekul põhiõiguste strateegia, et tagada varjupaigaameti kogu tegevuses põhiõiguste järgimine.

1.   Varjupaigaamet on liidu asutus. Varjupaigaamet on juriidiline isik.

2.   Varjupaigaametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib varjupaigaamet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Varjupaigaamet on operatiiv- ja tehnilistes küsimustes sõltumatu.

4.   Varjupaigaametit esindab tegevdirektor.

5.   Varjupaigaameti asukoht on Malta.

1.   Varjupaigaameti töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste täitmise tagamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud norme.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 kõnealuste personalieeskirjade ning teenistustingimuste jõustamiseks vastu asjakohased rakendusreeglid.

3.   Varjupaigaamet kasutab oma töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse määravale asutusele.

4.   Varjupaigaamet võib kasutada riikide lähetatud eksperte või muid varjupaigaameti väliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse reeglid riikide ekspertide varjupaigaametisse lähetamise kohta.

5.   Varjupaigaamet võib palgata töötajaid kohapealseks tööks liikmesriikides.

1.   Varjupaigaameti suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (27) sätteid.

2.   Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 342 alusel vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse varjupaigaameti iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne ja artiklis 42 osutatud programmdokumendid kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

3.   Varjupaigaameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1.   Varjupaigaameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Varjupaigaamet võib edastada oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes omal algatusel teavet. Varjupaigaamet avalikustab iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ning tagab eelkõige selle, et üldsusele ja mis tahes huvitatud isikule antakse kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja lihtsasti arusaadavat teavet varjupaigaameti töö kohta.

3.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikasjalikud reeglid.

4.   Iga füüsiline või juriidiline isik võib pöörduda kirjalikult varjupaigaameti poole mis tahes liidu institutsioonide ametlikus keeles. Tal on õigus saada vastus samas keeles.

5.   Otsuste suhtes, mille varjupaigaamet teeb määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile või algatada menetluse Euroopa Liidu Kohtus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustele.

1.   Et hõlbustada võitlust kelmuste, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, kohaldatakse piiranguteta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013. Varjupaigaamet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlusi, ja võtab vastu kõigi varjupaigaameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide põhjal kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda varjupaigaamet on liidu vahenditest rahastanud.

3.   OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (28) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas varjupaigaameti rahastatud toetuse andmise otsuse või toetuslepinguga seoses on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad varjupaigaameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised töökorrad ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

1.   Varjupaigaamet kohaldab komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (29) ja (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud komisjoni julgeolekunorme. Neid norme kohaldatakse muu hulgas salastatud teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise suhtes.

2.   Varjupaigaamet kohaldab otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud salastamata tundliku teabe töötlemisega seotud julgeolekupõhimõtteid, nagu komisjon neid rakendab. Haldusnõukogu kehtestab meetmed nimetatud julgeolekupõhimõtete kohaldamiseks.

3.   Salastatus ei takista teabe avaldamist Euroopa Parlamendile. Käesoleva määruse kohaselt Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide käitlemise puhul järgitakse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise reegleid.

1.   Varjupaigaameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Otsuse tegemine vastavalt varjupaigaameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab varjupaigaamet vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele kogu kahju, mida varjupaigaameti osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine on Euroopa Liidu Kohtu pädevuses.

5.   Varjupaigaameti töötajate isiklik vastutus varjupaigaameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

1.   Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse varjupaigaametile asjaomases liikmesriigis antavaid ruume, selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning kõnealuses liikmesriigis haldusnõukogu liikmete, varjupaigaameti töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse varjupaigaameti ja kõnealuse liikmesriigi vahelises peakorterilepingus. Peakorterileping sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

2.   Liikmesriik, kus varjupaigaamet asub, tagab vajalikud tingimused varjupaigaameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

1.   Kolme kuu möödumisel määruse (EL) nr 604/2013 asendamisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hindamise tulemustega selle kohta, kas käesolevat määrust on vaja muuta, et tagada liidu õigusraamistiku sidusus ja sisemine järjepidevus, eelkõige seoses artiklis 14 osutatud seiremehhanismi käsitlevate sätetega, ning esitab asjakohasel juhul ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

2.   Komisjon tellib hiljemalt 20. jaanuariks 2025 ja seejärel iga viie aasta järel sõltumatu välishinnangu, mis käsitleb eeskätt varjupaigaameti tulemuslikkust oma eesmärkide saavutamisel ning volituste ja ülesannete täitmisel. Hinnata tuleb muu hulgas seda, kuidas varjupaigaameti tegevus mõjutab praktilist koostööd varjupaigaga seotud küsimustes ja hõlbustab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist. Hindamisel võetakse igakülgselt arvesse varjupaigaameti volituste raames tehtud edusamme, sealhulgas seda, kas erilise surve all olevate liikmesriikidega solidaarsuse ja vastutuse jagamise tagamiseks on vaja lisameetmeid.

Esimeses lõigus osutatud hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta varjupaigaameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju. Samuti kontrollitakse selle käigus, kas haldusstruktuur on varjupaigaameti ülesannete täitmiseks asjakohane. Hindamisel võetakse arvesse nii liidu kui ka liikmesriigi tasandi sidusrühmade seisukohti.

3.   Komisjon saadab aruande lõikes 2 osutatud hindamise tulemustega koos oma järeldustega kõnealuse aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule.

4.   Iga lõikes 2 osutatud teise hindamise käigus kaalub komisjon, kas varjupaigaameti tegevuse jätkumine on varjupaigaameti eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvesse võttes põhjendatud, ning võib teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.