(1)

Kultuuril, kunstil, kultuuripärandil ja kultuurilisel mitmekesisusel on Euroopa ühiskonna jaoks kultuuri, hariduse, demokraatia, keskkonna, sotsiaalsest, inimõiguste ja majanduse vaatepunktist suur väärtus ning neid tuleks edendada ja toetada. 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis ning Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2017. aasta kohtumisel kinnitati, et haridusel ja kultuuril on keskne roll kõigi jaoks kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel.

(2)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuse hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Neid väärtusi on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes, millel on ELi lepingu artikli 6 alusel aluslepingutega samaväärne õigusjõud. Eelkõige on harta artiklites 11 ja 13 sätestatud sõna- ja teabevabadus ning kunsti ja teaduse vabadus.

(3)

ELi lepingu artiklis 3 on sätestatud, et liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut ning et liit austab muu hulgas oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.

(4)

Komisjoni 22. mai 2018. aasta teatises „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ on esitatud eesmärgid kultuuri- ja loomesektorite jaoks. Uues tegevuskavas seatakse eesmärk koondada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõud sotsiaalse sidususe ja ühiskonna heaolu saavutamiseks, edendades kultuuri- ja loomesektorite piiriülest mõõdet ja toetades nende kasvusuutlikkust, ergutada kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis ning töökohtade ja majanduskasvu loomiseks ning tugevdada rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Programm „Loov Euroopa“ (edaspidi „programm“) koos muude liidu programmide ja vahenditega toetab Euroopa kultuurivaldkonna uut tegevuskava. Kultuuri ja kunstilise eneseväljenduse olemuslikku väärtust tuleks säilitada ja edendada ning kunstilooming peaks olema programmi keskmes. See on kooskõlas ka UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja mille osalised on liit ja selle liikmesriigid.

(5)

Selle ühise kultuurilise mitmekesisuse ala edendamiseks Euroopa rahvaste jaoks on oluline edendada kunsti- ja kultuuriteoste, -kollektsioonide ja -toodete rahvusvahelist ringlust, soodustades seeläbi dialoogi ja kultuurivahetust, samuti loovisikute ning kultuuri- ja loometöötajate rahvusvahelist liikuvust.

(6)

Kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine hõlbustab vaba osalemist kultuurielus kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste ülddeklaratsiooniga ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise paktiga. Seepärast on kultuuripärandil tähtis roll rahumeelse ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel, kestliku arengu protsessides ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisel.

(7)

Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamise aluseks on kunstiline väljendusvabadus, loovisikute ja kultuurivaldkonnas tegutsejate võimed ja pädevus, elujõuliste ja paindlike kultuuri- ja loomesektorite olemasolu, loovisikute ja kultuurivaldkonnas tegutsejate loomingulisus ja uuenduslikkus ning võime luua ja levitada oma teoseid suuremale ja mitmekesisemale Euroopa publikule. See omakorda laiendab kultuuri- ja loomesektorite ärivõimalusi, parandab loomesisu kättesaadavust ja reklaamimist, edendab kunstilisi otsinguid ja loomingulisust ning aitab kaasa kestlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Lisaks aitab loovuse ja uute teadmiste edendamine suurendada konkurentsivõimet ja vallandada innovatsiooni tööstuse väärtusahelates. Liidu rikkalik kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on Euroopa projekti põhiline väärtus. Samal ajal iseloomustavad Euroopa kultuuri- ja loometurgu geograafiline eripära, keeleline eripära või mõlemad, mis võivad põhjustada turu killustumist. Seepärast on vaja jätkata jõupingutusi tagamaks, et kultuuri- ja loomesektorid saaksid täiel määral kasu liidu ühtsest turust ja eelkõige digitaalsest ühtsest turust.

(8)

Digiüleminek kujutab endast kultuuri- ja loomesektorite jaoks paradigma muutust. See on kujundanud ümber harjumused, suhted ning tootmis- ja tarbimismudelid. See tekitab mitmeid probleeme. Samal ajal pakub digiüleminek kultuuri- ja loomesektoritele uusi võimalusi seoses Euroopa teoste loomise, levitamise ja neile juurdepääsuga, tuues sellega kasu Euroopa ühiskonnale tervikuna. Programmiga peaks julgustama kultuuri- ja loomesektoreid neid võimalusi ära kasutama.

(9)

Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ning teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende sektorite laiemat panust majanduskasvu, konkurentsivõimesse, loovusesse ja innovatsiooni. Samuti tuleks programmis arvesse võtta kultuuri positiivset mõju kultuuridevahelisele dialoogile, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja teadmiste levitamisele. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, võttes arvesse selle võimet võita erineva vaatajaskonna tähelepanu ja selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas selle majanduslikku tähtsust muude loomesektorite jaoks. Konkurents maailma audiovisuaalturgudel on muutunud aga veelgi tihedamaks süveneva digiülemineku tõttu, näiteks muutused meedia tootmises ja tarbimises ning ülemaailmsete platvormide kasvav positsioon sisu levitamisel. Seetõttu on vaja Euroopa tööstust rohkem toetada.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 445/2014/EL (4) kehtestatud liidu meede Euroopa kultuuripealinnad (edaspidi „Euroopa kultuuripealinnad“) on näidanud, et kultuuri- ja loomesektoritel on oluline roll liidu territooriumide edendamisel ja taaselustamisel. Sel viisil on kultuuri- ja loomesektorid peamised edasiviivad jõud kvaliteetse turismi ning piirkondliku, kohaliku ja linnaarengu edendamisel kogu liidus.

(11)

Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri kultuuri- ja loomesektorite spetsiifilist olemust ja probleeme, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise audiovisuaalsektorit toetavas tegevussuunas (edaspidi „MEDIA tegevussuund“), muid kultuuri- ja loomesektoreid toetavas tegevussuunas (edaspidi „kultuuri tegevussuund“) ja sektoriüleses tegevussuunas.

(12)

Programmist tuleks toetada Euroopa lisaväärtusega meetmeid ja tegevusi, mis täiendavad piirkondlikke, riiklikke, rahvusvahelisi ja muid liidu programme ja poliitikameetmeid ning mõjutavad positiivselt Euroopa kodanikke, ning tuleks toetada rahvusvahelise koostöö ja vahetuste arendamist ja edendamist kultuuri- ja loomesektorites. Selliste meetmete ja tegevuste kaudu aitab programm tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi ning edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

(13)

Muusika selle kõigis vormides ja väljendusviisides ning eriti nüüdisaegne muusika ja kontserdid on liidu kultuuri-, kunsti- ja majandusmaastiku ning pärandi oluline osa. See on sotsiaalse sidususe element ning oluline vahend majanduse ja kultuuri arengu edendamiseks. Kultuuri tegevussuuna raames peaks seetõttu pöörama tähelepanu muusikasektorile.

(14)

Kultuuri tegevussuuna raames peaks edendama loomekogukondade võrgustike loomist ning tõhustama piiriülest ja valdkondadevahelist koostööd, kasutades erinevaid oskusi, näiteks kunsti-, loome-, digitaalseid ja tehnoloogilisi oskusi.

(15)

Sektoriülese tegevussuuna eesmärk on kasutada ära eri kultuuri- ja loomesektorite vahelise koostöö potentsiaali ning käsitleda nende ees seisvaid ühiseid probleeme. Ühine valdkonnaülene lähenemisviis toob kasu teadmiste ülekande ja suurema haldustõhususe näol. Sellega seoses aitavad programmi teabepunktid kaasa programmi eesmärkide saavutamisele ja selle rakendamisele.

(16)

Liidu sekkumine audiovisuaalsektoris on vajalik selleks, et toetada liidu digitaalse ühtse turu poliitikat. See puudutab eelkõige autoriõiguse raamistiku ajakohastamist järgmiste direktiivide abil: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2019/789 (5) ja (EL) 2019/790 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL, (7) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808 (8). Direktiividega (EL) 2019/789 ja (EL) 2019/790 püütakse suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonnas tegutsejate suutlikkust luua, rahastada, toota ja levitada teoseid, mis on selgelt nähtavad erinevates kättesaadavates meediakanalites, näiteks televisioon, kino või tellitavad videoteenused, mis on kättesaadavad ja pakuvad publikule suuremat huvi avatumal konkurentsiturul Euroopas ja mujal. Samuti on nende direktiivide eesmärk luua autoritele ja õiguste omajatele hästi toimiv turg, eelkõige ajakirjandusväljaannete ja veebiplatvormide jaoks, ning tagada autoritele ja esitajatele õiglane tasu ning neid mõõtmeid tuleks kogu programmi ulatuses arvesse võtta. Lisaks tuleks toetust suurendada, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi, eelkõige ülemaailmsete platvormide tugevamat levitamispositsiooni võrreldes riiklike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes investeerivad tavapäraselt Euroopa päritolu teoste tootmisse. Kuna turutingimused ja audiovisuaalvaldkonnas tegutsejad jätkuvalt arenevad, tuleks programmi rakendamise raames kindlaks määrata konkreetsed kriteeriumid sõltumatu tootmisettevõtte määratlemiseks.

(17)

Programm peaks võimaldama kultuuri- ja loomesektorite organisatsioonidel selles võimalikult laialdaselt osaleda ning andma neile organisatsioonidele võimalikult laia juurdepääsu programmile, olenemata nende geograafilisest päritolust. Programmist peaks toetama neid organisatsioone ja parimaid talente, olenemata nende asukohast, piiriüleses ja rahvusvahelises tegevuses. MEDIA tegevussuuna raames peaks võtma arvesse riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises, levitamises ja selle kättesaadavuses ning suundumusi audiovisuaalse sisu tarbimises, eelkõige nende keelelist ja geograafilist eripära, tagades seeläbi võrdsemad tingimused, laiendades erineva audiovisuaalvõimekusega liikmesriikide osalemist ja suurendades nendevahelist koostööd ning toetades Euroopa talente, sõltumata nende asukohast, piiriüleses ja rahvusvahelises tegevuses. Arvesse tuleks võtta ka Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade eripära.

(18)

Programmi erimeetmed, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1194/2011/EL (9) loodud liidu meede Euroopa kultuuripärandi märgis (edaspidi „Euroopa kultuuripärandi märgis“), Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa nüüdis-, rokk- ja popmuusika, kirjanduse, kultuuripärandi ja arhitektuuri auhinnad ning Euroopa kultuuripealinnad, on otseselt jõudnud miljonite eurooplasteni, tuues esile Euroopa kultuuripoliitika sotsiaalse ja majandusliku kasu, ning seetõttu tuleks nende erimeetmetega jätkata ja võimaluse korral neid laiendada. Kultuuri tegevussuuna raames peaks toetama Euroopa kultuuripärandi märgise saanud objektide koostöövõrgustiku tegevust. Samuti tuleks kaaluda võimalust laiendada Euroopa auhindu uutele valdkondadele ja sektoritele, eelkõige teatrile.

(19)

Kultuuril on võtmeroll kaasavate ja sidusate kogukondade tugevdamisel. Rändeküsimuste ja integratsiooniraskuste kontekstis on kultuuril keskne osa kultuuridevaheliseks dialoogiks võimaluste loomisel ning sisserändajate ja pagulaste lõimimisel – aidates neil tunda end vastuvõtva ühiskonna osana – ning heade suhete arendamisel sisserändajate ja uute kogukondade vahel.

(20)

Kaasavasse ühiskonda panustamiseks peaks programmiga edendama ja suurendama kultuurielus osalemist kogu liidus, eriti mis puudutab puuetega ja ebasoodsatest oludest pärit inimesi.

(21)

Kooskõlas 22. jaanuari 2018. aasta Davosi deklaratsiooniga „Kvaliteetse ehituskultuuri arendamine Euroopas“ tuleks võtta meetmeid, et edendada uut ühtset käsitust kvaliteetse hoonestatud keskkonna kujundamisele, mis on kultuuris kinnistunud, tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust, tagab kestliku keskkonna ning aitab parandada kogu elanikkonna tervist ja heaolu. Sellise käsituse puhul tuleks keskenduda mitte üksnes linnakeskkonnale, vaid ka äärepoolseimate ja maapiirkondade omavahel ühendamisele. Ehituskultuuri mõiste hõlmab kõiki tegureid, mis vahetult mõjutavad kodanike ja kogukondade elukvaliteeti, soodustades sellega väga konkreetselt kaasatust, ühtekuuluvust ja kestlikkust.

(22)

Elujõuliste kultuuri- ja loomesektorite keskmes on väljendus- ja kunstivabadus. Eelkõige vajab uudistemeedia sektor vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediakeskkonda. Koos direktiiviga 2010/13/EL peaks programmiga seega edendama vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediakeskkonda, soodustades uudistemeedia sektorit toetavat koostoimet ja valdkonnaüleseid meetmeid. Programmist tuleks toetada uusi meediatöötajaid ja arendama kodanikes kriitilise mõtlemise võimet, edendades meediapädevust.

(23)

Programmiga peaks samuti ergutama huvi Euroopa audiovisuaalteoste vastu ja parandama nende kättesaadavust, eelkõige publiku arendamise meetmete, sealhulgas filmikultuurilise pädevuse arendamise kaudu.

(24)

Kultuuri tegevussuuna raames toimuv loovisikute ja kultuuritöötajate piiriülene liikuvus võib aidata kaasa paremini seotud, tugevamate ja kestlikumate kultuuri- ja loomesektorite tekkimisele liidus, kuna see aitab kiirendada oskuste arendamist ja teadmiste kasvu kultuuri- ja loomesektorite sees, et parandada kultuuridevahelist teadlikkust ja soodustada rahvusvahelist ühisloomingut, ühistootmist, teoste ringlust ja levitamist.

(25)

Kultuuri tegevussuuna keskmes peaksid olema koostööprojektid, eelkõige väikesemahulised projektid, võttes arvesse kultuuri- ja loomesektorite eripära. Seepärast peaks komisjon hõlbustama programmis osalemist, lihtsustades märkimisväärselt bürokraatlikke menetlusi, peamiselt taotlemisetapis, ning võimaldades väikesemahuliste projektide puhul kõrgemaid kaasrahastamise määrasid.

(26)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist, samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu kriteeriumid. Naised osalevad aktiivselt kultuuri- ja loomesektorites autorite, professionaalide, õpetajate, loovisikute ja publikuna. Siiski on vähem tõenäoline, et naised töötavad kultuuri-, kunsti- ja loomeasutustes otsustustasandi ametikohtadel. Seetõttu tuleks programmiga esile tõsta andekaid naisi, et toetada naiste loomingulist ja ametialast karjääri.

(27)

Võttes arvesse 8. juuni 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“, mille Euroopa Parlament kiitis heaks oma 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks, (10) ning nõukogu 24. mai 2017. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi strateegilist lähenemisviisi rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas, tuleks Euroopa rahastamise puhul ja eriti programmis esile tõsta kultuuri tähtsust rahvusvahelistes suhetes ja selle rolli Euroopa väärtuste edendamisel konkreetsete ja sihipäraste meetmete kaudu, mille eesmärk on saavutada selge liidu mõju rahvusvahelisel areenil.

(28)

Kooskõlas komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ peaksid asjakohased poliitikameetmed ja vahendid kindlustama Euroopa kultuuripärandiaastal 2018 saavutatud tulemuse, mis integreeris kultuuri edukalt ja tõhusalt teistesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige kaasava juhtimise lähenemisviisi kaudu, tuues esile Euroopa kultuuripärandi pikaajalise ja jätkusuutliku väärtuse, töötades välja integreerituma lähenemisviisi selle säilitamisele ja väärtustamisele, samuti toetades selle kestlikku säilitamist, taaselustamist, kohandatud kujul korduskasutamist ning selle väärtuste propageerimist teadlikkuse suurendamise ja võrgustike loomise kaudu. Kultuurisektoris tuleks kaaluda loovisikute, autorite ja käsitööliste toetamist kultuuripärandi taastamisega seotud traditsioonilistes valdkondades. Eelkõige audiovisuaalsektoris on kultuuripärandiks olevad teosed oluliseks mälu ja kultuurilise mitmekesisuse allikaks ning kujutavad endast potentsiaalseid turuvõimalusi. Sellega seoses aitavad audiovisuaalteoste arhiivid ja raamatukogud kaasa kultuuripärandi säilitamisele ning taaskasutamisele ja uutele turusuundumustele.

(29)

Kooskõlas komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatisega „Euroopa uus tööstusstrateegia“ peaks liit toetuma oma tugevustele, milleks on eelkõige tema mitmekesisus, tema andekad inimesed, tema väärtused, tema elukorraldus ning tema novaatorid ja autorid.

(30)

Programmi edu sõltub selliste uuenduslike ja tõhusate projektide arendamisest, mis kujundavad kultuuri- ja loomesektorites Euroopa rahvusvahelise koostöö häid tavasid. Võimaluse korral tuleks selliseid edulugusid tutvustada, soodustades toetust uutele ärimudelitele ja oskustele, edendades traditsioonilist oskusteavet ning teisendades loovaid ja valdkonnaüleseid lahendusi majanduslikuks ja sotsiaalseks väärtuseks.

(31)

Programmis peaksid teatavatel tingimustel saama osaleda ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames, Euroopa naabruspoliitika riigid ja liidu strateegilised partnerid.

(32)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (11) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(33)

Kolmandate riikide eesmärk peaks olema osaleda programmis täiel määral. Siiski peaksid kolmandad riigid, kes ei täida MEDIA ja sektoriüleses tegevussuunas osalemise tingimusi, kuid kes osalevad kultuuri tegevussuunas, saama luua ja toetada programmi teabepunkte, et tutvustada programmi oma riigis ning soodustada piiriülest koostööd kultuuri- ja loomesektorites.

(34)

Direktiivis 2010/13/EL sätestatud tingimuste täitmise kohustusest erandite tegemist tuleks kontrollida ning selliseid erandeid võiks Euroopa naabruspoliitika riikidele teha igakülgselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse asjaomase riigi audiovisuaalturu eriolukorda ja Euroopa audiovisuaalpoliitika raamistikku integreerituse taset. Direktiivis 2010/13/EL seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme tuleks korrapäraselt jälgida. Lisaks peaks MEDIA tegevussuuna raames toetust saanud meetmetes osalemine olema kindlaks määratud asjaomastes tööprogrammides iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

(35)

Programmiga tuleks soodustada koostööd liidu ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonide vahel nagu UNESCO, Euroopa Nõukogu, sealhulgas Eurimages ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus (edaspidi „vaatluskeskus“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon. Programmist tuleks toetada ka liidu kohustusi, mis on seotud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, eriti nende kultuurilise mõõtmega. Audiovisuaalsektori puhul tuleks programmiga tagada liidu panus vaatluskeskuse töösse.

(36)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on programmi eesmärk aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, mis on kestliku majanduskasvu alus, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed järgima põhimõtet „ära tekita kahju“. Programmi rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ja kehtestada asjakohased meetmed, ilma et nendega muudetaks programmi põhiolemust, ning neid asjaomase hindamis- ja läbivaatamismenetluse kontekstis uuesti hinnata.

(37)

Komisjon peaks lihtsustamise ja tõhususe eesmärgil saama jagada eelarvelised kulukohustused aastasteks osamakseteks. Sel juhul peaks komisjon võtma programmi rakendamise käigus aastaste osamaksete tegemisel arvesse rahalist abi saavate meetmete rakendamisel tehtud edusamme, meetmete rahastamiseks hinnanguliselt vajaminevaid summasid ning olemasolevaid eelarvevahendeid. Komisjon peaks edastama toetusesaajatele üksikute aastaste osamaksete tegemise esialgse ajakava.

(38)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (12) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(39)

Euroopa kinopubliku auhind LUX, mida annavad välja Euroopa Parlament ja Euroopa Filmiakadeemia, on kujunenud iseloomulikuks Euroopa auhinnaks, millega tutvustatakse ja levitatakse Euroopa filme, mis kajastavad Euroopa identiteeti ja väärtusi väljaspool riigipiire, ning mille aluseks on koostöö tunnustatud filmiloojate kogukonna ning Euroopa filmiorganisatsioonide ja -võrgustikega.

(40)

Alates loomisest on Euroopa Liidu Noorteorkester omandanud ainulaadsed erialased teadmised muusika kättesaadavuse, kultuuridevahelise dialoogi, kultuurile tugineva vastastikuse austuse ja üksteisemõistmise edendamisel, soodustades samal ajal ka noorte muusikute rahvusvahelist karjääri ja koolitust. Euroopa Liidu Noorteorkestri ainulaadsus seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, mis loodi Euroopa Parlamendi resolutsiooni alusel ning millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest ja läbipaistvatest kunstilistest kriteeriumidest. Seda erilist panust Euroopa kultuurilisse mitmekesisusse ja identiteeti tuleks tunnustada, näiteks nähes ette meetmed, milles osalemist Euroopa Liidu Noorteorkester ja sarnased Euroopa kultuuriüksused saaksid taotleda. Selliste üksuste jaoks tuleks ette näha mitmeaastase rahastamise võimalus, et tagada nende tegevuse stabiilsus.

(41)

Liidu toetuse jaoks peaksid olema toetuskõlblikud kultuuri- ja loomesektori organisatsioonid suure Euroopa geograafilise katvusega organisatsioonid, kelle tegevus hõlmab kultuuriteenuste osutamist otse Euroopa kodanikele ning kellel on seega võimalus Euroopa identiteeti otseselt mõjutada.

(42)

Selleks et tagada rahaliste vahendite tõhus eraldamine liidu üldeelarvest, on vaja, et kõigil programmi raames elluviidavatel meetmetel ja tegevustel oleks Euroopa lisaväärtus. Tagada tuleb ka nende vastastikune täiendavus liikmesriikide tegevusega. Tuleks püüda saavutada sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, tagades, et potentsiaalsed toetusesaajad on teadlikud erinevatest rahastamisvõimalustest, ning selliste horisontaalsete poliitikavaldkondadega nagu liidu konkurentsipoliitika.

(43)

Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolude kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmed ei tohiks dubleerida ega tõrjuda välja erainvesteeringuid või moonutada konkurentsi siseturul.

(44)

On oluline, et programm tegeleks Euroopa kultuuri- ja loomesektorite struktuursete probleemidega, mida on süvendanud COVID-19 pandeemia. Programm hõlmab Euroopa kultuuri ja meedia olulist rolli kodanike heaolu tagamisel ning nende võimestamisel teadlike otsuste tegemiseks. Programm koos muude asjaomaste liidu rahastamisprogrammide ja Euroopa taasterahastuga peaks toetama kultuuri- ja loomesektorite taastumist lühikeses perspektiivis, suurendama nende pikaajalist vastupanu- ja konkurentsivõimet, et tulla paremini toime võimalike suurte kriisidega tulevikus, ning toetama nende digitaalset ja ökoloogilist üleminekut.

(45)

Programmi poliitikaeesmärke käsitletakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (13) aastateks 2021–2027 loodud programmi „InvestEU“ poliitikaharude rahastamisvahendite ja eelarvetagatistega, mis muu hulgas hõlbustavad jätkuvalt kultuuri- ja loomesektorite väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele.

(46)

Programmi rakendamisel peaksid projektide peamised valikukriteeriumid olema nende mõju, kvaliteet ja tõhusus. Võttes arvesse programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, võivad selliste ettepanekute hindamise komiteede (edaspidi „hindamiskomiteed“) liikmed olla väliseksperdid. Välisekspertide valimisel tuleks pöörata igakülgselt tähelepanu nende ametialasele taustale ja hindamiskomitee soolisele tasakaalule.

(47)

Programmil peaks olema realistlik ja teostatav kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemusnäitajate süsteem, et toetada programmi meetmeid ja selle tulemusi pidevalt jälgida. See jälgimine ja programmiga seotud teabe- ja teavitusmeetmed ning programmi meetmed peaksid tuginema programmi kolmele tegevussuunale.

(48)

Arvestades andmete kogumise ja analüüsimise ning kultuuripoliitika mõju mõõtmise tähtsust ja keerukust, peaks komisjon aitama koguda tõendeid ja statistilisi andmeid kultuuri- ja loomesektorite suundumuste ja arengu kohta, kasutades enda ja teiste asjaomaste teadusasutuste teadmisi, ning andma kogutud andmete kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru.

(49)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et ühitada selle kehtivusaeg nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (14) sätestatud mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kehtivusajaga.

(50)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (15) punkti 18 tähenduses.

(51)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Finantsmääruses määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste (sealhulgas kolmandatele isikutele), auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(52)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamise vormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja vajadust lihtsustada kõigi asjaomaste poolte huvides haldusmenetlusi, eelkõige taotlemisprotsessis, ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valikul tuleks muu hulgas kaaluda kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade alusel rahastamise kasutamist, samuti kuludega sidumata rahastamist, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(53)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (17) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) ja (EL) 2017/1939 (19) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis seonduvad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuse või pettuse ärahoidmise, avastamise, kõrvaldamise ja uurimisega, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (20) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(54)

Peaks olema võimalik anda konkreetsetel kriteeriumidel põhinev kvaliteedimärgis neid meetmeid käsitlevatele ettepanekutele, mis on programmi raames toetuskõlblikud, kuid mida ei saa eelarvepiirangute tõttu pragrammist rahastada. Kvaliteedimärgisega tunnustatakse ettepaneku kvaliteeti ja lihtsustatakse alternatiivsete rahastamisvõimaluste otsimist Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+ist. Meetmete kohta, millele võiks anda kvaliteedimärgise, tuleks asjaomastes projektikonkurssides esitada täiendavat teavet.

(55)

Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, tuleks väärtustada kõnealuses artiklis osutatud piirkondade konkreetset panust liidu kultuurilisse mitmekesisusse ning nende rolli vahetuste edendamisel, sealhulgas liikuvuse kaudu, ning koostööd kolmandate riikide, eelkõige nende naaberriikide inimeste ja organisatsioonidega. Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (21) ning võttes arvesse ülemeremaade ja -territooriumide panust liidu kultuuri rahvusvahelisse mõjusse, on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi reeglites ja eesmärkidest ning selle liikmesriigi suhtes kohaldatavast võimalikust korrast, kellele asjaomane ülemeremaa või -territoorium kuulub, ei tulene teisiti. Nii peaks olema neil võimalik saada samavõrra kasu kultuuri- ja loomemajanduse pakutavatest konkurentsieelistest, eelkõige majanduskasvust ja tööhõivest.

(56)

Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja seire- ja hindamisraamistik ning vaadata läbi programmi näitajad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (22) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(57)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 on võimalik toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa liidu vahenditest rahastada, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 4 ei saa kulusid, mis on tekkinud enne toetustaotluse esitamist, liidu vahenditest rahastada ka tegevustoetuste puhul ning toetuslepingule tuleb alla kirjutada nelja kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata, et piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, on meetmed ja kulud rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui kõnealuseid meetmeid rakendati ja kõnealused kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(58)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleks programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal.

(59)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (23). Eelkõige, nagu on sätestatud käesolevas määruses, peaksid tähtajad olema proportsionaalsed ning andma komitee liikmetele varajased ja tõhusad võimalused rakendusakti eelnõu läbivaatamiseks ja oma seisukohtade väljendamiseks.

(60)

On vaja tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1295/2013 (24) loodud programmi Loov Euroopa (2014–2020) (edaspidi „programm 2014–2020“) nõuetekohane lõpetamine, eelkõige mis puudutab selle haldamiseks mitmeaastaste kokkulepete jätkamist, näiteks tehnilise ja haldusabi rahastamist. Alates 1. jaanuarist 2021 tuleks tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral programmi 2014–2020 alusel 31. detsembriks 2020 lõpetamata meetmete haldamine.

(61)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva määruse eesmärk tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, nagu on sätestatud harta artiklites 21 ja 23. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(62)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende eesmärkide rahvusvahelise olemuse tõttu, rahastatavate liikuvus- ja koostöömeetmete suure mahu ja laia geograafilise ulatuse ning nende mõju tõttu õpirände kättesaadavusele ja liidu integratsioonile üldisemalt, samuti nende suurema rahvusvahelise mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63)

Määrus (EL) nr 1295/2013 tuleks seetõttu alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks tunnistada.

(64)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ning seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,