Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R0529

Nõukogu määrus (EL) 2019/529, 28. märts 2019, millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas

ST/7277/2019/INIT

ELT L 88, 29.3.2019, pp. 3–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/529/oj

29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 88/3


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/529,

28. märts 2019,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2019/124 (1) määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade puhul teatavates vetes väljaspool liitu.

(2)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) jättis 2018. aastal peetud aastakoosolekul jõusse mõõkkala ja troopikatuuni kaitsemeetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(3)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon (SPRFMO) võttis oma 2019. aastal peetud aastakoosolekul vastu tšiili stauriidi (Trachurus murphyi) püügi uued piirnormid ja kiitis heaks kihvkalade (Dissostichus spp.) uurimusliku kalapüügi. Kohaldatavad meetmed tuleks üle võtta liidu õigusesse.

(4)

Määruses (EL) 2019/124 on sätestatud, et Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on tobia lubatud kogupüük (TAC) null. Tobias on lühikese elueaga liik ja asjaomane teaduslik nõuanne tehakse kättesaadavaks veebruari teisel poolel, samal ajal kui püügitegevus algab aprillis.

(5)

Vaja oleks muuta tobia püügi piirnorme ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas vastavalt ICESi viimasele teaduslikule nõuandele, mis esitati 22. veebruaril 2019 maksimaalse jätkusuutliku saagikuse lähenemisviisi kohta ja teatavate majandamispiirkondade puhul ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisi kohta.

(6)

Liidu kalalaevadele Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kehtivad püügikoormuse piirangud põhinevad teabel, mis on liikmesriikide poolt komisjonile esitatud hariliku tuuni püügikavades, püügivõimsuse haldamise kavades ja kalakasvanduse majandamise kavades. Nendest püügikoormuse piirangutest teatatakse liidu kava kaudu, mille ICCAT kiitis heaks 4.-5. märtsil 2019 toimunud 2. vaekogu istungitevahelisel koosolekul. Need tuleks kehtestada kalapüügivõimaluste raames.

(7)

Määrust (EL) 2019/124 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)

Määruses (EL) 2019/124 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019. Käesoleva määrusega kehtestatud sätteid, mis käsitlevad püügi piirnorme, tuleks seetõttu samuti kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased kalapüügivõimalused ei ole veel ammendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/124 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 27 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad 2019. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse taseme piirmäärana liidu kogutaseme, st 36 102 GT.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 28a

Uurimuslik kalapüük

1.   Liikmesriigid võivad 2019. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus kalapüügis SPRFMO konventsiooni alal üksnes siis, kui SPRFMO on kinnitanud nende vastava püügi taotluse koos kalapüügi tegevuskavaga ja võetud kohustusega rakendada andmekogumiskava.

2.   Kala püütakse üksnes IJ lisas täpsustatud uurimisüksustes. Kalapüük on keelatud 750 meetri sügavusjoonest kõrgemal ja 2 000 meetri sügavusjoonest madalamal.

3.   Lubatud kogupüük määratakse kindlaks IJ lisas. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 21 järjestikkuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, kusjuures ühe loomuse kohta on maksimaalselt 5 000 õngekonksu ja ühe uurimisüksuse kohta on maksimaalselt 20 loomust. Püük tuleb lõpetada TACi ammendumisel või kui 100 loomust on vette lastud ja pardalehiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.“

3)

Määruse (EL) 2019/124 IA, IB, IH, IJ, III, IV, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. märts 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  Nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1).


LISA

1)   

IA lisa muudetakse järgmiselt:

a)

tobia püügi võimalusi ja seotud kaaspüüki ICESi 2a ja 3a rajooni liidu vetes ning ICESi 4. alapiirkonnas käsitlev tabel asendatakse järgmisega:

Liik:

tobiad ja seotud kaaspüük

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

2a, 3a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (1)

Taani

106 387  (2)

 

 

Ühendkuningriik

2 325  (2)

 

 

Saksamaa

162 (2)

 

 

Rootsi

3 906  (2)

 

 

Liit

112 780

 

 

TAC

112 780

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIC lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond

:

tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

 

1r

2r ()

3r

4 ()

5r

6

7r

 

(SAN/234_1R)

(SAN/234_2R)

(SAN/234_3R)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5R)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7R)

Taani

86 704

4 717

10 084

4 717

0

165

0

Ühendkuningriik

1 895

103

220

103

0

4

0

Saksamaa

133

7

15

7

0

0

0

Rootsi

3 184

173

370

173

0

6

0

Liit

91 916

5 000

10 689

5 000

0

175

0

Kokku

91 916

5 000

10 689

5 000

0

175

0

()  Majandamispiirkondades 2r ja 4 võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.“;

b)

tabel, milles on põhjaputassuu püügivõimalused 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(WHB/1X14)

Taani

48 813  (4)

 

 

Saksamaa

18 979  (4)

 

 

Hispaania

41 383  (4)  (5)

 

 

Prantsusmaa

33 970  (4)

 

 

Iirimaa

37 800  (4)

 

 

Madalmaad

59 522  (4)

 

 

Portugal

3 844  (4)  (5)

 

 

Rootsi

12 075  (4)

 

 

Ühendkuningriik

63 341  (4)

 

 

Liit

319 727  (4)  (6)

 

 

Norra

99 900

 

 

Fääri saared

10 000

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

c)

tabel, milles on hariliku molva püügivõimalused 4. püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu veed

(LIN/04-C.)

Belgia

26 (7)

 

 

Taani

404 (7)

 

 

Saksamaa

250 (7)

 

 

Prantsusmaa

225

 

 

Madalmaad

9

 

 

Rootsi

17 (7)

 

 

Ühendkuningriik

3 104  (7)

 

 

Liit

4 035

 

 

TAC

4 035

 

Ennetuslik TAC

d)

liide asendatakse järgmisega:

„Liide

Artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:

Belgia: harilik merikeel 7a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7f ja 7g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8a ja 8b püügipiirkonnas; megrimid 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10 püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas; atlandi tursk 7a püügipiirkonnas; atlandi merilest 7f ja 7g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas; railased 6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu vetes.

Prantsusmaa: harilik makrell 3a ja 4. püügipiirkonnas; 2a, 3b, 3c püügipiirkonna liidu vetes ning alarajoonides 22–32; atlandi heeringas 4. ja 7d püügipiirkonnas ning 2a püügipiirkonna liidu vetes; stauriid 4b, 4c ja 7d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; harilik merikeel 7f ja 7g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; harilik makrell 6., 7., 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 2a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railased 6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu vetes; railased 7d püügipiirkonna liidu vetes; railased 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; musterrai 7d ja 7e püügipiirkonna liidu vetes.

Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16.

Ühendkuningriik: vahetusena tursa ja merlangi vastu Šotimaast läänes asuvates vetes: atlandi tursk 6b püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes lääne pool 12°00′ W ning 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; merlang 6. püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; ning vahetusena Keldi mere tursa, Iiri mere merlangi ning 7h, 7j ja 7k püügipiirkonna atlandi merilesta vastu: atlandi tursk 7b, 7c, 7e–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; liidu vetes; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; harilik merikeel 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas; harilik merikeel 7e püügipiirkonnas; atlandi merilest 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas.

2)   

IB lisa muudetakse järgmiselt:

a)

tabel, milles on heeringa püügivõimalused 1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

13 (8)

 

 

Taani

13 129  (8)

 

 

Saksamaa

2 299  (8)

 

 

Hispaania

43 (8)

 

 

Prantsusmaa

566 (8)

 

 

Iirimaa

3 399  (8)

 

 

Madalmaad

4 698  (8)

 

 

Poola

664 (8)

 

 

Portugal

43 (8)

 

 

Soome

203 (8)

 

 

Rootsi

4 865  (8)

 

 

Ühendkuningriik

8 393  (8)

 

 

Liit

38 315  (8)

 

 

Fääri saared

4 500  (9)  (10)

 

 

Norra

34 484  (9)  (11)

 

 

TAC

588 562

 

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

 

34 484

 

2., 5b põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia

2

Taani

1 541

Saksamaa

270

Hispaania

5

Prantsusmaa

67

Iirimaa

399

Madalmaad

552

Poola

78

Portugal

5

Soome

24

Rootsi

571

Ühendkuningriik

986“;

b)

tabel, milles on tursa püügivõimalused NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N1GL14)

Saksamaa

1 636  (12)

 

 

Ühendkuningriik

364 (12)

 

 

Liit

2 000  (12)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

c)

tabel, milles on meriahvenate (pelaagilised) püügivõimalused NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes, asendatakse järgmisega:

Liik:

meriahvenad (pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14P)

Saksamaa

765 (13)  (14)  (15)

 

 

Prantsusmaa

4 (13)  (14)  (15)

 

 

Ühendkuningriik

5 (13)  (14)  (15)

 

 

Liit

774 (13)  (14)  (15)

 

 

Norra

561 (13)  (14)

 

 

Fääri saared

0 (13)  (14)  (16)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

3)   

IH lisa asendatakse järgmisega:

„IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC
“.

4)   

IJ lisa asendatakse järgmisega:

„IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

9 079,65

 

 

Madalmaad

9 841,41

 

 

Leedu

6 317,86

 

 

Poola

10 863,08

 

 

Liit

36 102

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(TOP/SPRFMO)

TAC

45 (17)

 

Ennetuslik TAC
“.

5)   

III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

77

DK

25

57

DE

5

FR

1

IE

8

NL

9

PL

1

SV

10

UK

18

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N

80

DE

16

50

IE

1

ES

20

FR

18

PT

9

UK

14

Jaotamata

2

Harilik makrell (18)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

70

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N

480

DK

450

150

UK

30

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel

26

BE

0

13

DE

4

FR

4

UK

18

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim võrgusilma suurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W

8 (19)

Ei kohaldata

4

Traalpüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kala püüda piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE

0

26

DE

10

FR

40

UK

20

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N, 7°00′ W ning 60°00′ N, 6°00′ W vahel kulgevat joont.

70

DE (20)

8

20 (21)

FR (20)

12

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber rõngaspinesid.

70

Ei kohaldata

22 (21)

Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade koguarvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond“.

34

DE

2

20

DK

5

FR

4

NL

6

UK

7

SE

1

ES

4

IE

4

PT

1

Õngepüük

10

UK

10

6

Harilik makrell

20

DK

2

12

BE

1

DE

2

FR

2

IE

3

NL

2

SE

2

UK

6

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

20

DK

5

20

DE

2

IE

2

FR

1

NL

2

PL

1

SE

3

UK

4

1, 2b (22)

Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega

20

EE

1

Ei kohaldata

ES

1

LV

11

LT

4

PL

3

“.

6)   

IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA  (23)

1.

Liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm

Hispaania

60

Prantsusmaa

37

Liit

97

2.

Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm

Hispaania

364

Prantsusmaa

130

Itaalia

30

Küpros

20 (24)

Malta

54 (24)

Liit

598

3.

Liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm

Horvaatia

16

Itaalia

12

Liit

28

4.

Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

 

Kalalaevade arv (25)

 

Küpros (26)

Kreeka (27)

Horvaatia

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta (28)

Portugal

Seinnoodalaevad

1

1 (29)

16

19

22

6

1

0

Õngejadalaevad

23 (30)

0

0

35

8

49

61

0

Söödaga õngelaevad

0

0

0

0

37

69

0

76 (31)

Käsiõngelaevad

0

0

12

0

33 (32)

1

0

0

Traalerid

0

0

0

0

57

0

0

0

Väike

0

13

0

0

130

599

52

0

Muud väikesemahulise kalapüügi laevad (33)

0

42

0

0

0

0

0

0

Tabel B

 

Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus

 

Küpros

Horvaatia

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinnooda-laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Õngejada-laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Söödaga õngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Käsiõnge-laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Traalerid

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Muud väikesemahulise kalapüügi laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

5.

Maksimaalne püüniste arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Liikmesriik

Püüniste arv (34)

Hispaania

5

Itaalia

6

Portugal

3

6.

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvanduste arv

Tootmisvõimsus (tonnides)

Hispaania

10

11 852

Itaalia

13

12 600

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Horvaatia

7

7 880

Malta

6

12 300

Tabel B  (35)  (36)

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

7 000

Itaalia

Tuleb alles kindlaks määrata

Kreeka

Tuleb alles kindlaks määrata

Küpros

Tuleb alles kindlaks määrata

Horvaatia

Tuleb alles kindlaks määrata

Malta

8 766

Portugal

350

7.

Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50

Hispaania

730

Prantsusmaa

151

Ühendkuningriik

12

Portugal

310

8.

Liidu vähemalt 20 meetri pikkuste kalalaevade maksimaalne arv, mis püüavad suursilm-tuuni ICCATi konventsiooni alas, on järgmine:

Liikmesriik

Seinnoodalaevade maksimaalne arv

Õngejadalaevade maksimaalne arv

Hispaania

23

190

Prantsusmaa

11

Portugal

79

Liit

34

269

“.

7)   

VII lisa asendatakse järgmisega:

„VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania

14

Liit

14

“.

8)   

VIII lisa asendatakse järgmisega:

„VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Norra

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Fääri saared

Harilik makrell, 6a (põhja pool 56°30′ N), 2a, 4a (põhja pool 59° N) püügipiirkond

Stauriid, 4., 6a (põhja pool 56°30′ N), 7e, 7f, 7h püügipiirkond

20

14

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

20

Kehtestatakse hiljem

Heeringas, 3a püügipiirkond

4

4

Tursiku suuremahuline püük, 4. ja 6a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkond (sh põhjaputassuu vältimatu kaaspüük)

14

14

Harilik molva ja meriluts

20

10

Põhjaputassuu, 2., 4a, 5., 6a (põhja pool 56°30′ N), 6b, 7 (lääne pool 12°00′ W) püügipiirkond

20

20

Sinine molva

16

16

Venezuela (37)

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

45

45


(1)  Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula juures.

(2)  Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(3)  Majandamispiirkondades 2r ja 4 võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.“;

(4)  Eritingimus: liidu kasutatava 22 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri saarte vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 7 %

(5)  Seda kvooti võib üle kanda 8c, 9. ja 10. püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(6)  Eritingimus: ELi kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8c, 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas järgmise koguse: 227 975.“;

(7)  Eritingimus: millest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni võib püüda: 3a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C).“;

(8)  Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(9)  Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.

(10)  Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.

(11)  Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.

(12)  Nendele kvootidele, v.a kaaspüük, kehtivad järgmised tingimused:

1)

püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2019;

2)

ELi laevad võivad valida kalapüügi ühes või mõlemas alljärgnevas püügipiirkonnas.

Aruandluskood

Geograafilised piirid

COD/GRL1

Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub NAFO alapiirkonnas 1F lääne pool 44°00′W ja lõuna pool 60 45' N, NAFO alapiirkonna 1 osa, mis asub lõuna pool paralleelist 60°45′ põhjalaiust (Cape Desolation), ning Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICESi 14b rajoonis ida pool 44°00′ W ja lõuna pool 62 30' N.

COD/GRL2

Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICES 14b rajoonis põhja pool 62°30′ N.“;

(13)  Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.

(14)  Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45′N

28°30′W

2

62°50′N

25°45′W

3

61°55′N

26°45′W

4

61°00′N

26°30′W

5

59°00′N

30°00′W

6

59°00′N

34°00′W

7

61°30′N

34°00′W

8

62°50′N

36°00′W

9

64°45′N

28°30′W

(15)  Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(16)  Võib püüda ainult 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).“

(17)  Seda TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Kala püütakse üksnes järgmistes uurimisüksustes (A-E):

uurimisüksus A: ala, mille piirid on 47°15′ lõunalaiust ja 48°15′ lõunalaiust ning 146°30′ idapikkust ja 147°30′ idapikkust

uurimisüksus B: ala, mille piirid on 47°15′ lõunalaiust ja 48°15′ lõunalaiust ning 147°30′ idapikkust ja 148°30′ idapikkust

uurimisüksus C: ala, mille piirid on 47°15′ lõunalaiust ja 48°15′ lõunalaiust ning 148°30′ idapikkust ja 150°00′ idapikkust

uurimisüksus D: ala, mille piirid on 48°15′ lõunalaiust ja 49°15′ lõunalaiust ning 149°00′ idapikkust ja 150°00′ idapikkust

uurimisüksus E: ala, mille piirid on 48°15′ lõunalaiust ja 49°30′ lõunalaiust ning 150°00′ idapikkust ja 151°00′ idapikkust.

(18)  Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(19)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.

(20)  Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.

(21)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest“.

(22)  Teravmägede piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(23)  Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(24)  See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabeli A joonealusele märkusele 4 või joonealusele märkusele 6.

(25)  Punkti 4 tabeli A arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(26)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(27)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(28)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(29)  Seda laeva ei tohi 2019. aastal kasutada.

(30)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(31)  Söödaga õngelaevad Assooride ja Madeira äärepoolseimates piirkondades

(32)  Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad

(33)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).

(34)  Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(35)  Portugali kasvatamisvõimsusest kaetakse 500 tonni tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.

(36)  Selle tabeli sisu vaadatakse uuesti läbi, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud. Läbivaadatud tabel ei sisalda määruses (EL) 2018/120 sätestatust väiksemaid arve.

(37)  Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.


Top