|
1)
|
A- ja B-alajagu asendatakse järgmisega:
„A-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
1. JAGU
Üldist
MED.A.001 Pädev asutus
Käesoleva lisa (MED-osa) tähenduses on pädev asutus:
|
a)
|
lennundusmeditsiinikeskuste puhul:
|
1)
|
selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub lennundusmeditsiinikeskuse peamine tegevuskoht;
|
|
2)
|
amet, kui lennundusmeditsiinikeskuse asukoht on kolmandas riigis;
|
|
|
b)
|
lennundusarstide puhul:
|
1)
|
selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub lennundusarsti peamine tegevuskoht;
|
|
2)
|
selle liikmesriigi määratud asutus, kellelt lennundusarst taotleb lennundusarsti tunnistuse väljaandmist, kui lennundusarsti peamine tegevuskoht asub kolmandas riigis;
|
|
|
c)
|
üldarstide puhul selle liikmesriigi määratud asutus, keda üldarst on oma tegevusest teavitanud;
|
|
d)
|
salongipersonali terviseseisundit hindavate töötervishoiuarstide puhul selle liikmesriigi määratud asutus, keda töötervishoiuarst on oma tegevusest teavitanud.
|
MED.A.005 Kohaldamisala
Käesoleva lisaga (MED-osa) nähakse ette nõuded seoses järgmisega:
|
a)
|
piloodiloaga või piloodiõpilase loaga kaasnevate õiguste kasutamiseks nõutava tervisetõendi väljaandmine ning selle kehtivus, kehtivuse pikendamine ja taastamine;
|
|
b)
|
salongipersonali terviseseisund;
|
|
c)
|
lennundusarsti tunnistuste väljaandmine;
|
|
d)
|
üldarstide ja töötervishoiuarstide kvalifikatsioon.
|
MED.A.010 Mõisted
Käesolevas lisas (MED-osa) kasutatakse järgmisi mõisteid:
— „piirang“– tervisetõendile või salongipersonali tervisearuandesse märgitud tingimus, mida tuleb täita piloodiloa või salongipersonali tunnistusega kaasnevate õiguste kasutamisel;
— „lennundusmeditsiiniline läbivaatus“– vaatlus, palpatsioon, perkussioon, auskultatsioon vm terviseuuringu viis, mida kasutatakse selle kindlakstegemiseks, kas isiku terviseseisund sobib loaga kaasnevate õiguste kasutamiseks või salongipersonali ohutusalaste tööülesannete täitmiseks;
— „lennundusmeditsiiniline hindamine“– taotleja terviseseisundit käsitlev otsus, mis põhineb taotleja hindamisel vastavalt käesolevale lisale (MED-osa) ning kliinilise näidustuse korral lisaläbivaatustel ja meditsiinilistel analüüsidel;
— „raske“ või „oluline“– terviseprobleemi selline raskusaste, mis ei võimalda ohutult kasutada loaga kaasnevaid õigusi või täita salongipersonali ohutusalaseid tööülesandeid;
— „taotleja“– isik, kes taotleb tervisetõendit või kellel see on olemas ja kes on läbimas lennundusmeditsiinilist hindamist, mille eesmärk on kindlaks teha, kas ta sobib kasutama loaga kaasnevaid õigusi või täitma salongipersonali ohutusalaseid tööülesandeid;
— „terviseandmed“– andmed varasemate haiguste, vigastuste, ravi või muude meditsiiniliste asjaolude kohta, sealhulgas negatiivsed hindamistulemused või tervisetõendi piirangud, mis võivad olla taotleja terviseseisundi ja lennundusalase sobivuse seisukohalt asjakohased;
— „piloodilube väljaandev asutus“– liikmesriigi pädev asutus, kes andis välja piloodiloa või kellele isik esitab piloodiloa väljaandmise taotluse, või kui isik ei ole veel piloodiloa taotlust esitanud, siis I lisa (FCL-osa) punkti FCL.001 alusel kindlaks määratud pädev asutus;
— „ohutu värvitaju“– taotleja võime vabalt eristada lennuliikluses kasutatavaid värve ja õigesti tuvastada lennunduses kasutatavad värvilised tuled;
— „terviseuuringud“– taotlejal patoloogilise seisundi võimalikkuse hindamine läbivaatuse ja analüüside abil, et veenduda terviseprobleemi olemasolus või selle puudumises;
— „akrediteeritud meditsiiniline otsus“– otsus, mille piloodilube väljaandva asutuse tunnustatud ekspert või eksperdid on teinud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal konkreetse juhtumi kohta, konsulteerides vajaduse korral lennutegevuse eksperdi või muude ekspertidega, ning mille puhul võib olla asjakohane koostada tegevusriskide analüüs;
— „ainete kuritarvitamine“– lennupersonal kasutab üht või mitut psühhoaktiivset ainet nii, et see:
|
a)
|
kujutab kasutajale otsest ohtu või ohustab teiste elu, tervist või heaolu ja/või
|
|
b)
|
põhjustab tööalase, sotsiaalse, vaimse või kehalise probleemi või häire või suurendab selliseid probleeme või häireid;
|
— „psühhoaktiivne aine“– alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;
— „refraktsioonihäire“– standardmeetodite abil mõõdetud kõrvalekalle emmetroopiast (dioptrites) kõige ametroopsemal meridiaanil.
MED.A.015 Arstisaladus
Kõik lennundusmeditsiinilise läbivaatuse, hindamise ja tervisetõendite väljaandmisega seotud isikud peavad kogu aeg hoidma arstisaladust.
MED.A.020 Terviseseisundi halvenemine
|
a)
|
Piloodiloa omanik ei kasuta oma loa ja sellega seotud pädevusmärgete või tervisetõendiga kaasnevaid õigusi ning piloodiõpilane ei lenda üksinda, kui ta:
|
1)
|
on teadlik oma terviseseisundi halvenemisest, mille tagajärjel ta ei pruugi suuta asjaomaseid õigusi ohutult kasutada;
|
|
2)
|
kasutab mõnd retsepti- või käsimüügiravimit, mis tõenäoliselt takistab tema piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist;
|
|
3)
|
saab mis tahes meditsiinilist, kirurgilist või muud ravi, mis tõenäoliselt mõjutab asjaomase loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.
|
|
|
b)
|
Peale selle küsib tervisetõendi omanik viivitamata enne asjaomase loaga kaasnevate õiguste kasutamist lennundusmeditsiinilist nõu lennundusmeditsiinikeskuselt, lennundusarstilt või üldarstilt (vastavalt asjaoludele), kui:
|
1)
|
talle on tehtud kirurgiline operatsioon või invasiivne protseduur;
|
|
2)
|
ta on hakanud regulaarselt kasutama mõnd ravimit;
|
|
3)
|
ta on saanud raske kehavigastuse, millega kaasneb suutmatus tegutseda lennumeeskonna liikmena;
|
|
4)
|
ta on põdenud rasket haigust, millega kaasneb suutmatus tegutseda lennumeeskonna liikmena;
|
|
6)
|
ta on võetud haiglasse või kliinikusse statsionaarsele ravile;
|
|
7)
|
ta vajab esimest korda korrigeerivaid läätsi.
|
|
|
c)
|
Alapunktis b nimetatud juhtudel:
|
1)
|
küsib klassi 1 või 2 tervisetõendi omanik lennundusmeditsiinilist nõu lennundusmeditsiinikeskuselt või lennundusarstilt. Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst hindab siis tema terviseseisundit ja otsustab, kas isik võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist;
|
|
2)
|
küsib kergõhusõidukipiloodiloaga seotud tervisetõendi omanik lennundusmeditsiinilist nõu lennundusmeditsiinikeskusest, lennundusarstilt või tervisetõendile alla kirjutanud üldarstilt. Lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst hindab seejärel tema terviseseisundit ja otsustab, kas ta võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist.
|
|
|
d)
|
Salongipersonali liige ei tohi täita oma tööülesandeid õhusõiduki pardal ega (kui see on asjakohane) kasutada oma salongipersonali tunnistusega kaasnevaid õigusi, kui ta on teadlik oma terviseseisundi sellisest halvenemisest, mille tagajärjel ta ei pruugi suuta täita oma ohutusalaseid tööülesandeid ja -kohustusi.
|
|
e)
|
Peale selle peab salongipersonali liige küsima alapunkti b alapunktides 1–5 nimetatud terviseprobleemide korral viivitamata nõu vastavalt asjaoludele kas lennundusarstilt, lennundusmeditsiinikeskusest või töötervishoiuarstilt. Lennundusarst, lennundusmeditsiinikeskus või töötervishoiuarst hindab seejärel salongipersonali liikme terviseseisundit ja otsustab, kas isik on sobiv jätkama oma ohutusalaste tööülesannete täitmist.
|
MED.A.025 Lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti, üldarsti ja töötervishoiuarsti kohustused
|
a)
|
Käesoleva lisa (MED-osa) nõuete kohase lennundusmeditsiinilise hindamise ja läbivaatuse ajal peab lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst, üldarst ja töötervishoiuarst tegema järgmist:
|
1)
|
tagama, et taotlejaga saab suhelda keelebarjäärita;
|
|
2)
|
teavitama taotlejat ebapiisavate, ebatäpsete või valede terviseandmete esitamise tagajärgedest;
|
|
3)
|
teavitama piloodilube väljaandvat asutust või (salongipersonali tunnistuse omanike puhul) asjaomast pädevat asutust, kui taotleja esitab ebapiisavad, ebatäpsed või valed terviseandmed;
|
|
4)
|
teavitama piloodilube väljaandvat asutust, kui taotleja võtab tervisetõendi taotlemise menetluse käigus taotluse tagasi.
|
|
|
b)
|
Pärast lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise lõppu peab lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst, üldarst või töötervishoiuarst:
|
1)
|
teatama taotlejale, kas ta on tunnistatud sobivaks või sobimatuks või kas ta suunatakse edasi vastavalt asjaoludele lennundusmeditsiinikeskusesse, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti või lennundusarsti juurde;
|
|
2)
|
teavitama taotlejat kõikidest piirangutest, mis vastavalt asjaoludele võivad takistada lennutreeninguid või piloodiloa või salongipersonali tunnistusega kaasnevate õiguste kasutamist;
|
|
3)
|
kui taotleja on tunnistatud sobimatuks, teavitama teda õigusest taotleda otsuse läbivaatamist pädeva asutuse kehtestatud korras;
|
|
4)
|
tervisetõendi taotleja puhul esitama piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstile viivitamata käsitsi või elektrooniliselt allkirjastatud aruande, mis sisaldab lennundusmeditsiiniliste läbivaatuste ja hindamiste üksikasjalikke tulemusi (nagu on nõutav asjaomase tervisetõendi klassi puhul) ning taotluse, läbivaatusvormi ja tervisetõendi koopiat;
|
|
5)
|
teavitama taotlejat punktis MED.A.020 sätestatud kohustusest juhuks, kui tema terviseseisund peaks halvenema.
|
|
|
c)
|
Kui käesoleva lisa (MED-osa) kohaselt on nõutav konsulteerimine piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga, peavad lennundusmeditsiinikeskus ja lennundusarst järgima pädeva asutuse kehtestatud korda.
|
|
d)
|
Lennundusmeditsiinikeskused, lennundusarstid, üldarstid ja töötervishoiuarstid säilitavad andmeid käesoleva lisa (MED-osa) kohaselt korraldatud lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise üksikasjade ning tulemuste kohta vähemalt kümme aastat või kauem, kui nii on ette nähtud siseriiklikes õigusaktides.
|
|
e)
|
Lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst, üldarst või töötervishoiuarst esitab pädeva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti nõudmise korral talle kõik lennundusmeditsiinilised andmed ja aruanded ning muu asjakohase teabe, kui see on vajalik:
|
1)
|
tervisetõendi väljaandmiseks;
|
|
2)
|
järelevalve tegemiseks.
|
|
|
f)
|
Lennundusmeditsiinikeskused ja lennundusarstid sisestavad andmed Euroopa lennundusmeditsiini andmehoidlasse või ajakohastavad neid seal kooskõlas punkti ARA.MED.160 alapunktiga d.
|
2. JAGU
Tervisetõenditele esitatavad nõuded
MED.A.030 Tervisetõendid
|
a)
|
Piloodiõpilane ei tohi teha soololendu, kui tal ei ole asjakohase loa saamiseks vajalikku tervisetõendit.
|
|
b)
|
I lisa (FCL-osa) kohase loa taotlejal peab olema käesoleva lisa (MED-osa) kohaselt välja antud tervisetõend, mis on kooskõlas taotletava loaga kaasnevatele õigustega.
|
|
c)
|
Kasutades õigusi, mis kaasnevad:
|
1)
|
kergõhusõidukipiloodi loaga (LAPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv LAPL-klassi tervisetõend;
|
|
2)
|
erapiloodiloaga (PPL), purilennukipiloodiloaga (SPL) või õhupallipiloodiloaga (BPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;
|
|
3)
|
SPL- ja BPL-loaga, peab äriliste purilennuki- või õhupallilendudega tegeleval piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;
|
|
4)
|
ametipiloodiloaga (CPL), teise piloodi loaga (MPL) või liinipiloodiloaga (ATPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 1 tervisetõend.
|
|
|
d)
|
Kui PPL- või LAPL-loale on lisatud öölennupädevusmärge, peab piloodiloa omanikul olema ohutu värvitaju.
|
|
e)
|
Kui PPL-loale on lisatud instrumentaallennupädevusmärge või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge, peab piloodiloa omanik läbima toonaudiomeetria katse, mis vastab klassi 1 tervisetõendi omanikelt nõutavale perioodilisusele ja standardile.
|
|
f)
|
Loaomanikul võib olla ainult üks käesoleva lisa (MED-osa) kohaselt välja antud tervisetõend.
|
MED.A.035 Tervisetõendi taotlemine
|
a)
|
Tervisetõendi taotlus koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.
|
|
b)
|
Tervisetõendi taotleja esitab lennundusmeditsiinikeskusele, lennundusarstile või üldarstile (vastavalt asjaoludele) järgmised dokumendid:
|
1)
|
isikut tõendav dokument;
|
|
2)
|
allkirjastatud kinnitus, mis sisaldab:
|
i)
|
terviseandmete meditsiinilisi asjaolusid;
|
|
ii)
|
teavet selle kohta, kas ta on varem tervisetõendit taotlenud või käinud tervisetõendi saamiseks lennundusmeditsiinilisel läbivaatusel, ja kui on, siis kelle juures ja missuguse tulemusega;
|
|
iii)
|
teavet selle kohta, kas ta on kunagi hinnatud sobimatuks või tema tervisetõendi kehtivus on olnud peatatud või tema tervisetõend on kehtetuks tunnistatud.
|
|
|
|
c)
|
Kui taotleja taotleb tervisetõendi kehtivuse pikendamist või taastamist, esitab ta enne asjakohast lennundusmeditsiinilist läbivaatust lennundusmeditsiinikeskusele, lennundusarstile või üldarstile viimase tervisetõendi.
|
MED.A.040 Tervisetõendite väljaandmine, nende kehtivuse pikendamine ja taastamine
|
a)
|
Tervisetõend antakse välja, selle kehtivust pikendatakse või see taastatakse üksnes siis, kui on läbitud nõutavad lennundusmeditsiinilised läbivaatused ja hindamised ning taotleja on tunnistatud sobivaks.
|
|
b)
|
Esmane väljaandmine
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus.
|
|
2)
|
Klassi 2 tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.
|
|
3)
|
LAPL-klassi tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst. Selle võib välja anda ka üldarst, kui see on lubatud selle liikmesriigi õigusaktidega, mille piloodilube väljaandvale asutusele esitati taotlus tervisetõendi saamiseks.
|
|
|
c)
|
Kehtivuse pikendamine ja taastamine
|
1)
|
Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendi kehtivust pikendab või selle taastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.
|
|
2)
|
LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust pikendab või selle taastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst. LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust võib pikendada või selle taastada ka üldarst, kui see on lubatud selle liikmesriigi õigusaktidega, mille piloodilube väljaandvale asutusele esitati taotlus tervisetõendi saamiseks.
|
|
|
d)
|
Lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst annab tervisetõendi välja, pikendab selle kehtivust või taastab selle üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
1)
|
taotleja on esitanud talle oma täielikud terviseandmed ning lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti või üldarsti nõudmise korral taotleja arsti või muu eriarsti tehtud arstlike läbivaatuste ja analüüside tulemused;
|
|
2)
|
lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst on arstliku läbivaatuse ja analüüside põhjal teinud asjaomase tervisetõendi jaoks nõutava lennundusmeditsiinilise hindamise, et veenduda, kas, taotleja vastab kõigile käesolevas lisas (MED-osa) sätestatud asjakohastele nõuetele.
|
|
|
e)
|
Kliiniliste või epidemioloogiliste näidustuste korral võib lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või (edasisaatmise korral) piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst nõuda, et taotleja läbiks enne tervisetõendi väljaandmist, selle kehtivuse pikendamist või taastamist täiendava arstliku läbivaatuse ja lisauuringud.
|
|
f)
|
Piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst võib pärast tervisetõendi väljaandmist anda vajaduse korral välja ka selle duplikaadi.
|
MED.A.045 Tervisetõendite kehtivus ning nende kehtivuse pikendamine ja taastamine
|
a)
|
Kehtivus
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõend kehtib 12 kuud.
|
|
2)
|
Erandina alapunktist 1 on klassi 1 tervisetõendi kehtivusaeg kuus kuud sellisel piloodiloa omanikul, kes:
|
i)
|
tegeleb ärilise reisijateveo-lennutranspordiga ühe piloodiga õhusõidukil ja on vähemalt 40-aastane;
|
|
ii)
|
on vähemalt 60-aastane.
|
|
|
3)
|
Klassi 2 tervisetõend kehtib järgmiselt:
|
i)
|
60 kuud, kui piloodiloa omanik on noorem kui 40 aastat. Enne piloodiloa omaniku 40-aastaseks saamist välja antud tervisetõend kaotab kehtivuse, kui loaomanik saab 42-aastaseks;
|
|
ii)
|
24 kuud, kui piloodiloa omanik on 40–50-aastane. Enne piloodiloa omaniku 50-aastaseks saamist välja antud tervisetõend kaotab kehtivuse, kui loaomanik saab 51-aastaseks;
|
|
iii)
|
12 kuud, kui piloodiloa omanik on vanem kui 50 aastat.
|
|
|
4)
|
LAPL-klassi tervisetõend kehtib järgmiselt:
|
i)
|
60 kuud, kui piloodiloa omanik on noorem kui 40 aastat. Enne piloodiloa omaniku 40-aastaseks saamist välja antud tervisetõend kaotab kehtivuse, kui loaomanik saab 42-aastaseks;
|
|
ii)
|
24 kuud, kui piloodiloa omanik on vanem kui 40 aastat.
|
|
|
5)
|
Tervisetõendi kehtivusperioodi (sh sellega seotud läbivaatus või eriuuringud) arvutatakse esmase väljaandmise ja kehtivuse taastamise korral alates lennundusmeditsiinilise läbivaatuse kuupäevast ning kehtivuse pikendamise korral alates eelmise tervisetõendi kehtivusaja lõppemisest.
|
|
|
b)
|
Kehtivuse pikendamine
Tervisetõendi kehtivuse pikendamiseks võib lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise teha kuni 45 päeva enne tervisetõendi kehtivusaja lõppu.
|
|
c)
|
Kehtivuse taastamine
|
1)
|
Kui tervisetõendi omanik ei vasta alapunkti b nõuetele, on tervisetõendi kehtivuse taastamiseks vaja uut läbivaatust ja hindamist.
|
|
2)
|
Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendi korral:
|
i)
|
kui tervisetõend kaotas kehtivuse vähem kui kaks aastat tagasi, tehakse tavapärane pikendamiseks vajalik lennundusmeditsiiniline läbivaatus;
|
|
ii)
|
kui tervisetõend kaotas kehtivuse enam kui kaks ja vähem kui viis aastat tagasi, teeb lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst pärast taotleja lennundusmeditsiiniliste terviseandmete hindamist üksnes tervisetõendi kehtivuse taastamiseks vajaliku lennundusmeditsiinilise läbivaatuse;
|
|
iii)
|
kui tervisetõend kaotas kehtivuse enam kui viis aastat tagasi, kohaldatakse esmaseks väljaandmiseks vajaliku lennundusmeditsiinilise läbivaatuse nõudeid ja hindamise aluseks on kehtivuse pikendamise nõuded.
|
|
|
3)
|
LAPL-klassi tervisetõendi korral hindab lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst taotleja varasemaid terviseandmeid ning teeb lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise alapunktide MED.B.005 ja MED.B.095 kohaselt.
|
|
MED.A.046 Tervisetõendi kehtivuse peatamine või selle kehtetuks tunnistamine
|
a)
|
Tervisetõendi kehtivuse võib peatada või tervisetõendi kehtetuks tunnistada piloodilube väljaandev asutus.
|
|
b)
|
Tervisetõendi kehtivuse peatamise korral peab tervisetõendi omanik selle piloodilube väljaandva asutuse nõudmise korral tagastama.
|
|
c)
|
Tervisetõendi kehtetuks tunnistamise korral peab omanik selle piloodilube väljaandvale asutusele viivitamata tagastama.
|
MED.A.050 Edasisaatmine
|
a)
|
Kui klassi 1 või klassi 2 tervisetõendi taotleja saadetakse punkti MED.B.001 kohaselt edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, edastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst asjakohased arstlikud dokumendid piloodilube väljaandvale asutusele.
|
|
b)
|
Kui LAPL-klassi tervisetõendi taotleja saadetakse alapunkti MED.B.001 kohaselt edasi lennundusmeditsiinikeskusesse või lennundusarsti juurde, edastab üldarst asjakohased arstlikud dokumendid lennundusmeditsiini keskusele või lennundusarstile.
|
B-ALAJAGU
NÕUDED PILOOTIDE TERVISETÕENDITE KOHTA
1. JAGU
Üldist
MED.B.001 Tervisetõendite suhtes kohaldatavad piirangud
|
a)
|
Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendite suhtes kohaldatavad piirangud
|
1)
|
Kui taotleja ei vasta täielikult asjaomase klassi tervisetõendi nõuetele, kuid tõenäoliselt ei ohusta see loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist, teeb lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst järgmist:
|
i)
|
klassi 1 tervisetõendi taotleja puhul annab taotleja sobivuse üle otsustamise edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstile, nagu on märgitud käesolevas alajaos;
|
|
ii)
|
kui käesolevas alajaos ei ole ette nähtud edasisaatmist piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, hindab, kas taotleja suudab üht või mitut tervisetõendis märgitud piirangut järgides täita oma tööülesandeid ohutult, ning vajaduse korral annab välja piirangu(te)ga tervisetõendi;
|
|
iii)
|
klassi 2 tervisetõendi taotleja puhul hindab piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides (käesolevas alajaos kirjeldatud viisil), kas taotleja suudab üht või mitut tervisetõendis märgitud piirangut järgides täita oma tööülesandeid ohutult, ning vajaduse korral annab välja piirangu(te)ga tervisetõendi.
|
|
|
2)
|
Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst võib sama(de) piirangu(te)ga tervisetõendi kehtivust pikendada või selle kehtivuse taastada, ilma taotlejat piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde edasi saatmata ja temaga konsulteerimata.
|
|
|
b)
|
LAPL-klassi tervisetõendite piirangud
|
1)
|
Kui üldarst otsustab pärast LAPL-klassi tervisetõendi taotleja terviseandmete nõuetekohast läbivaatamist, et taotleja ei vasta täielikult terviseseisundi nõuetele, saadab ta taotleja edasi lennundusmeditsiinikeskusesse või lennundusarsti juurde, välja arvatud siis, kui taotleja suhtes tuleb kohaldada üksnes korrigeerivate läätsede kasutamise või tervisetõendi kehtivusajaga seotud piirangut.
|
|
2)
|
Kui LAPL-klassi tervisetõendi taotleja on alapunkti 1 kohaselt edasi saadetud, hindab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst (võttes nõuetekohaselt arvesse alapunktide MED.B.005 ja MED.B.095 sätteid), kas taotleja suudab üht või mitut tervisetõendis märgitud piirangut järgides täita oma tööülesandeid ohutult, ning vajaduse korral annab välja piirangu(te)ga tervisetõendi. Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst peab alati kaaluma, kas on vaja piirata piloodi õigust vedada reisijaid (OPL-piirang).
|
|
3)
|
Üldarst võib sama piiranguga LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust pikendada või selle taastada ilma taotlejat lennundusmeditsiinikeskusesse või lennundusarsti juurde edasi saatmata.
|
|
|
c)
|
Piirangu vajalikkuse hindamisel pööratakse erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele:
|
1)
|
kas akrediteeritud meditsiinilises otsuses on erandjuhul märgitud, et kuigi taotleja ei vasta mõnele numbrilisele või muule nõudele, ei ohusta taotletava piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamine tõenäoliselt lennuohutust;
|
|
2)
|
millised on taotleja võimed, oskused ja kogemused seoses sooritatava tegevusega.
|
|
|
d)
|
Tegevuspiirangute koodid
|
1)
|
Teise piloodina või teise piloodiga lendamist käsitlev piirang (OML-piirang, ainult klassi 1 tervisetõendi puhul)
|
i)
|
Kui CPL-, ATPL- või MPL-loa omanik ei vasta täielikult klassi 1 tervisetõendi nõuetele ning on edasi saadetud piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, hindab lennundusmeditsiini ekspertarst, kas tervisetõendi võib välja anda OML-piiranguga, mille kohaselt õhusõidukit võib juhtida üksnes teise piloodina või koos vastavalt kvalifitseeritud teise piloodiga.
|
|
ii)
|
OML-piiranguga tervisetõendi omanik võib õhusõidukit käitada üksnes mitmepiloodilendudel, kui teine piloot on täielikult kvalifitseeritud käitama asjaomast õhusõidukitüüpi ja -klassi, tal puudub OML-piirang ja ta on noorem kui 60 aastat.
|
|
iii)
|
OML-piirangu märgib klassi 1 tervisetõendile ja kõrvaldab sealt ainult piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst.
|
|
|
2)
|
Ohutuspiloodiga lendamist käsitlev piirang (OSL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi tervisetõendiga kaasnevad õigused)
|
i)
|
OSL-piiranguga tervisetõendi omanik võib õhusõidukit käitada üksnes siis, kui pardal on teine piloot, kes on täielikult kvalifitseeritud tegutsema asjaomast klassi ja tüüpi õhusõiduki kaptenina, õhusõidukisse on paigaldatud dubleeritud juhtimisseadmed ning teine piloot on piloodiistmel juhtimisseadmete juures.
|
|
ii)
|
OSL-piirangu võib klassi 2 tervisetõendile kanda ja sealt eemaldada kas piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst või lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.
|
|
iii)
|
OSL-piirangu võib LAPL-klassi tervisetõendile kanda ja sealt eemaldada piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.
|
|
|
3)
|
Reisijateveo piirang (OPL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi tervisetõendiga kaasnevad õigused)
|
i)
|
OPL-piiranguga tervisetõendi omanik võib õhusõidukit käitada üksnes siis, kui pardal ei ole reisijaid.
|
|
ii)
|
OPL-piirangu võib klassi 2 tervisetõenditele kanda ja sealt eemaldada kas piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst või lennundusmeditsiinikeskus/lennundusarst pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.
|
|
iii)
|
OPL-piirangu võib LAPL-klassi tervisetõendile kanda ja sealt eemaldada piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.
|
|
|
4)
|
Piloodina tegutsemise piirang (ORL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi õigused)
|
i)
|
ORL-piiranguga tervisetõendi omanik võib õhusõidukit käitada üksnes siis, kui on täidetud üks järgmisest kahest tingimusest:
|
A)
|
pardal on teine piloot, kes on täielikult kvalifitseeritud tegutsema asjaomast klassi ja tüüpi õhusõiduki kaptenina, õhusõidukisse on paigaldatud dubleeritud juhtimisseadmed ja teine piloot on piloodiistmel juhtimisseadmete juures;
|
|
B)
|
õhusõiduki pardal ei ole reisijaid.
|
|
|
ii)
|
ORL-piirangu võib klassi 2 tervisetõenditele kanda ja sealt eemaldada kas piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst või lennundusmeditsiinikeskus/lennundusarst pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.
|
|
iii)
|
ORL-piirangu võib LAPL-klassi tervisetõendile kanda ja sealt eemaldada piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, lennundusmeditsiini keskus või lennundusarst.
|
|
|
5)
|
Eripiirang (SSL-piirang)
Kui tervisetõendile kantakse SSL-piirang, tuleb lisada selle kirjeldus.
|
|
|
e)
|
Piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst võib lennuohutuse tagamiseks seada tervisetõendi omanikule ka muid piiranguid.
|
|
f)
|
Tervisetõendile märgitakse kõik selle omanikule seatud piirangud.
|
MED.B.005 Üldised tervisenõuded
Tervisetõendi taotlejaid hinnatakse kooskõlas 2. ja 3. jaos sätestatud tervisenõuetega.
Peale selle tunnistatakse isik sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem, millega kaasneb teatav talituslik häire, mis tõenäoliselt takistab isiku piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist või mis võib ta muuta ootamatult võimetuks neid õigusi kasutama:
|
a)
|
kaasasündinud või hiljem tekkinud häire;
|
|
b)
|
aktiivne, latentne, äge või krooniline haigus või puue;
|
|
c)
|
haav, vigastus või operatsioonitüsistus;
|
|
d)
|
manustatud terapeutilise, diagnostilise või profülaktilise retsepti- või käsimüügiravimi mõju või kõrvalmõju.
|
2. JAGU
Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendite tervisenõuded
MED.B.010 Südame-veresoonkond
|
a)
|
Läbivaatus
|
1)
|
Tehakse tavaline 12 lülitusega rahuoleku-EKG ja aruanne kliinilistel näidustustel ning järgmistel juhtudel:
|
i)
|
klassi 1 tervisetõendi jaoks esmasele väljaandmisele eelneval läbivaatusel; alla 30-aastastel iga viie aasta järel, 30–39-aastastel iga kahe aasta järel, 40–49-aastastel igal aastal ning vähemalt 50-aastastel tervisetõendi kehtivuse iga pikendamise või taastamise korral;
|
|
ii)
|
klassi 2 tervisetõendi jaoks esmasele väljaandmisele eelneval läbivaatusel, esimesel läbivaatusel pärast taotleja 40-aastaseks saamist, esimesel läbivaatusel pärast taotleja 50-aastaseks saamist ja hiljem iga kahe aasta järel.
|
|
|
2)
|
Kliinilistel näidustustel on nõutav südame-veresoonkonna ulatuslik kontroll.
|
|
3)
|
Klassi 1 tervisetõendi jaoks tehakse südame-veresoonkonna ulatuslik kontroll esimesel tervisetõendi kehtivuse pikendamisele või taastamisele eelneval läbivaatusel pärast tõendiomaniku 65-aastaseks saamist ning pärast seda iga nelja aasta järel.
|
|
4)
|
Klassi 1 tervisetõendi jaoks nõutakse tervisetõendi esmasele väljaandmisele eelneval läbivaatusel ja esimesel läbivaatusel pärast tõendiomaniku 40-aastaseks saamist seerumi lipiidisisalduse (sh kolesterooli) analüüsi.
|
|
|
b)
|
Südame-veresoonkond – üldosa
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:
|
i)
|
rinnaaordi aneurüsm või suprarenaalse kõhuaordi aneurüsm enne operatsiooni;
|
|
ii)
|
südameklapi oluline funktsionaalne või sümptomaatiline rike;
|
|
iii)
|
siiratud süda või süda ja kopsud;
|
|
iv)
|
sümptomaatiline hüpertroofne kardiomüopaatia.
|
|
|
2)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse enne taotluse menetlemise jätkamist edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi:
|
i)
|
perifeersete arterite haigus (enne või pärast operatsiooni);
|
|
ii)
|
rinnaaordi aneurüsm või suprarenaalse kõhuaordi aneurüsm (pärast operatsiooni);
|
|
iii)
|
infrarenaalse kõhuaordi aneurüsm (enne või pärast operatsiooni);
|
|
iv)
|
funktsionaalselt ebaoluline südameklapirike;
|
|
v)
|
südameklapioperatsiooni järgne seisund;
|
|
vi)
|
perikardi, müokardi või endokardi häire;
|
|
vii)
|
kirurgiliselt korrigeeritud või korrigeerimata kaasasündinud südamerike;
|
|
viii)
|
teadmata põhjusega vasovagaalne sünkoop;
|
|
ix)
|
arteri- või veenitromboos;
|
|
xi)
|
süsteemset antikoagulantravi vajav südame-veresoonkonna häire.
|
|
|
3)
|
Klassi 2 tervisetõendi taotlejaid, kellel on diagnoositud üks alapunktides 1 ja 2 esitatud seisunditest, hindab enne nende sobivuse üle otsustamist kardioloog, konsulteerides piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga.
|
|
4)
|
Muude kui alapunktides 1 ja 2 esitatud südameprobleemidega taotlejad võib tunnistada kardioloogilise hindamise rahuldavate tulemuste korral sobivaks.
|
|
|
c)
|
Vererõhk
|
1)
|
Taotleja vererõhku mõõdetakse igal läbivaatusel.
|
|
2)
|
Taotlejal, kelle vererõhk ei ole normi piires, hinnatakse ka südame-veresoonkonna tervist ja ravimite kasutamist, et teha kindlaks, kas ta tuleks tunnistada alapunktide 3 ja 4 kohaselt sobimatuks.
|
|
3)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:
|
i)
|
sümptomaatiline hüpotensioon;
|
|
ii)
|
(läbivaatusel korduval mõõtmisel) süstoolne vererõhk üle 160 mm Hg või diastoolne vererõhk üle 95 mm Hg (raviga või ilma).
|
|
|
4)
|
Taotleja, kes on hakanud kasutama vererõhuravimit, tunnistatakse sobimatuks seni, kuni on kindlaks tehtud, et sellega ei kaasne olulisi kõrvalmõjusid.
|
|
|
d)
|
Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi
|
1)
|
Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kes hindab tema südant, et välistada müokardi isheemia, kui taotlejal on mõni järgmine terviseprobleem:
|
i)
|
kahtlustatav müokardi isheemia;
|
|
ii)
|
väheohtlik asümptomaatiline südame isheemiatõbi, mis ei nõua stenokardiavastast ravi.
|
|
|
2)
|
Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 2 tervisetõendi taotleja edasi südamekontrolli, kui tal on mõni alapunktis 1 nimetatud terviseprobleem.
|
|
3)
|
Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:
|
ii)
|
sümptomaatiline koronaartõbi;
|
|
iii)
|
ravimravile alluva koronaartõve sümptomid.
|
|
|
4)
|
Klassi 1 tervisetõendi esmase väljaandmise taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi:
|
iii)
|
revaskularisatsioon või stentimine koronaartõve korral.
|
|
|
5)
|
Enne taotluse edasist menetlemist peab klassi 2 tervisetõendi taotleja, kes on müokardiinfarkti või koronaartõvest tingitud operatsiooni tagajärjel asümptomaatiline, läbima kardioloogilise kontrolli, mille raames konsulteeritakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga. Selline klassi 1 tervisetõendi pikendamise taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
|
|
e)
|
Rütmi- ja juhtehäired
|
1)
|
Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:
|
i)
|
sümptomaatiline sinuatriaalne haigus;
|
|
ii)
|
täielik atrioventrikulaarne blokaad;
|
|
iii)
|
QT-intervalli sümptomaatiline pikenemine;
|
|
iv)
|
automaatne siiratav defibrillaator;
|
|
v)
|
ventrikulaarse tahhükardia korral kasutatav südamerütmur.
|
|
|
2)
|
Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kui tal on olulised südame erutustekke või rütmi häired, sh mõni järgmistest:
|
i)
|
supraventrikulaarne rütmihäire, sh vahelduv või pidev sinuatriaalne blokaad, kodade virvendus ja/või laperdus ning asümptomaatilised siinuspausid;
|
|
ii)
|
täielik Hisi kimbu vasaku sääre blokaad;
|
|
iii)
|
Mobitzi II tüüpi atrioventrikulaarne blokaad;
|
|
iv)
|
laia ja/või kitsa QRS-kompleksiga tahhükardia;
|
|
v)
|
ventrikulaarne preeksitatsioon;
|
|
vi)
|
QT-intervalli asümptomaatiline pikenemine;
|
|
vii)
|
Brugada sündroomi nähud EKG-uuringul.
|
|
|
3)
|
Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 2 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni alapunktis 2 nimetatud terviseprobleem, edasi südamekontrolli, mis toimub piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
|
4)
|
Taotleja, kellel on mõni järgmistest terviseprobleemidest, võib tunnistada sobivaks, kui tal ei ole muud häiret ja ta on läbinud kardioloogilise kontrolli rahuldava tulemusega:
|
i)
|
mittetäielik Hisi kimbu sääre blokaad;
|
|
ii)
|
täielik Hisi kimbu parema sääre blokaad;
|
|
iii)
|
stabiilne vasaku telje deviatsioon;
|
|
iv)
|
asümptomaatiline siinusbradükardia;
|
|
v)
|
asümptomaatiline siinustahhükardia;
|
|
vi)
|
asümptomaatilised isoleeritud ühetaolised supraventrikulaarsed või ventrikulaarsed ektoopilised kompleksid;
|
|
vii)
|
I astme atrioventrikulaarne blokaad;
|
|
viii)
|
Mobitzi I tüüpi atrioventrikulaarne blokaad.
|
|
|
5)
|
Taotleja peab enne sobivaks tunnistamist läbima südame-veresoonkonna hindamise rahuldava tulemusega, kui tema terviseandmetes on märge järgmise kohta:
|
ii)
|
südamerütmuri paigaldamine.
|
Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde. Sellise klassi 2 tervisetõendi taotleja sobivust hinnatakse pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.
|
|
MED.B.015 Hingamiselundkond
|
a)
|
Taotleja, kellel on raske kopsutalitluse häire, tunnistatakse sobimatuks. Ta võib tunnistada sobivaks, kui kopsutalitlus on taastunud ja rahuldav.
|
|
b)
|
Klassi 1 tervisetõendi saamiseks peab taotleja esmasel läbivaatusel ja kliinilistel näidustustel läbima kopsude morfoloogilised ja funktsionaalsed uuringud.
|
|
c)
|
Klassi 2 tervisetõendi saamiseks peab taotleja kliinilistel näidustustel läbima kopsude morfoloogilised ja funktsionaalsed uuringud.
|
|
d)
|
Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi, peab enne sobivaks tunnistamist läbima hingamiselundite hindamise rahuldava tulemusega:
|
1)
|
ravimravi vajav astma;
|
|
2)
|
hingamiselundkonna aktiivne põletik;
|
|
6)
|
ulatuslik rindkereoperatsioon;
|
|
8)
|
krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.
|
Enne taotluse menetlemise jätkamist peab taotleja läbima rahuldava tulemusega kardioloogilise hindamise, kui tal on diagnoositud mõni alapunktides 3 või 5 nimetatud terviseprobleem.
|
|
e)
|
Lennundusmeditsiiniline hindamine
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on alapunktis d nimetatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
|
2)
|
Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on alapunktis d nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
|
|
f)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellele on tehtud pneumektoomia, tunnistatakse sobimatuks.
|
MED.B.020 Seedeelundkond
|
a)
|
Taotleja, kellel on seedetrakti või -elundite haiguse või seedetrakti või -elundite mõnes osas tehtud kirurgilise sekkumise tüsistused, mis tõenäoliselt põhjustavad tegutsemisvõimetust lennul (eelkõige striktuurist või kompressioonist põhjustatud obstruktsioon), tunnistatakse sobimatuks.
|
|
b)
|
Taotleja, kellel on song, mis võib tekitada tegutsemisvõimetust põhjustavaid sümptomeid, tunnistatakse sobimatuks.
|
|
c)
|
Taotleja, kellel on mõni järgmistest seedeelundkonna probleemidest, võib tunnistada sobivaks, kui ta on läbinud pärast edukat ravi ja täielikku operatsioonist taastumist seedeelundkonna hindamise rahuldava tulemusega:
|
1)
|
korduv ravimravi vajav düspepsia;
|
|
3)
|
sümptomaatilised sapikivid;
|
|
4)
|
krooniline soolepõletik (taotleja terviseandmed sisaldavad asjakohast märget või diagnoosi);
|
|
5)
|
seedetrakti või -elundite operatsiooni (sh nendest mõne täieliku või osalise eemaldamise või möödaviiguoperatsiooni) järgne seisund.
|
|
|
d)
|
Lennundusmeditsiiniline hindamine
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on diagnoositud mõni alapunkti c alapunktides 2, 4 ja 5 nimetatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
|
2)
|
Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on diagnoositud mõni alapunkti 2 alapunktis c nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
|
MED.B.025 Ainevahetussüsteem ja sisesekretsioonisüsteem
|
a)
|
Ainevahetus-, toitumis- või sisesekretsioonihäirega taotleja võib tunnistada sobivaks, kui tema terviseseisundi stabiilsus on tõendatud ja lennundusmeditsiinilise hindamise tulemus on rahuldav.
|
|
b)
|
Diabeet
|
1)
|
Taotleja, kellel on insuliinsõltuv diabeet, tunnistatakse sobimatuks.
|
|
2)
|
Taotleja, kellel on II tüüpi (insuliinsõltumatu) diabeet, tunnistatakse sobimatuks, kui ei saa tõendada, et vereglükoosi sisaldus allub ravile ja on stabiilne.
|
|
|
c)
|
Lennundusmeditsiiniline hindamine
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on vereglükoosi sisalduse reguleerimiseks vaja muud ravimravi kui insuliinravi, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
|
2)
|
Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on vereglükoosi sisalduse reguleerimiseks vaja muud ravimravi kui insuliinravi, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
|
MED.B.030 Hematoloogia
|
a)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotlejale tehakse igal lennundusmeditsiinilisel läbivaatusel hemoglobiinianalüüs.
|
|
b)
|
Hematoloogilise terviseprobleemiga taotleja võib tunnistada sobivaks, kui lennundusmeditsiinilise hindamise tulemus on rahuldav.
|
|
c)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni alljärgnev hematoloogiline terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde:
|
1)
|
hemoglobiiniprobleem (nt aneemia, erütrotsütoos või hemoglobinopaatia);
|
|
2)
|
lümfisõlmede oluline suurenemine;
|
|
4)
|
koagulatsiooni-, hemorraagia- või tromboosihäire;
|
|
|
d)
|
Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunkti c alapunktides 4 või 5 nimetatud hematoloogiline terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
MED.B.035 Kuse- ja suguelundkond
|
a)
|
Uriinianalüüs tehakse igal lennundusmeditsiinilisel läbivaatusel. Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema uriin sisaldab ebanormaalseid elemente, millel võib olla patoloogiline tähendus ja millega võib kaasneda teatav talitlushäire, mis tõenäoliselt takistab taotlejal piloodiloaga kaasnevaid õigusi ohutult kasutada või mis võib muuta ta ootamatult võimetuks neid õigusi kasutada.
|
|
b)
|
Taotleja, kellel on mõni kuse- ja suguelundkonna haiguse või kirurgilise protseduuri tüsistus, mis võib põhjustada tegutsemisvõimetust (eelkõige striktuurist või kompressioonist põhjustatud obstruktsioon), tunnistatakse sobimatuks.
|
|
c)
|
Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi, võib tunnistada sobivaks, kui tema kuse- ja suguelundkonna hindamise tulemus on rahuldav:
|
2)
|
üks või mitu kivi kuseteedes või varem esinenud neerukoolik.
|
|
|
d)
|
Taotleja, kellele on tehtud ulatuslik kuse- ja suguelundkonna operatsioon (elundi täielik või osaline eemaldamine või möödaviiguoperatsioon), tunnistatakse sobimatuks. Pärast täielikku paranemist võib taotleja siiski sobivaks tunnistada.
|
|
e)
|
Alapunktides c ja d nimetatud klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
MED.B.040 Nakkushaigused
|
a)
|
Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne sellise nakkushaigusega seotud märget või diagnoosi, mis tõenäoliselt takistab piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.
|
|
b)
|
HIV-positiivse taotleja võib tunnistada lennundusmeditsiinilise hindamise rahuldava tulemuse korral sobivaks. Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
MED.B.045 Rasedus ja günekoloogia
|
a)
|
Taotleja, kellele on tehtud ulatuslik günekoloogiline operatsioon, tunnistatakse sobimatuks. Pärast täielikku paranemist võib taotleja siiski sobivaks tunnistada.
|
|
b)
|
Rasedus
|
1)
|
Raseduse korral võib taotleja jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist raseduse 26. nädala lõpuni, kuid ainult siis, kui lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst arvab, et taotleja tervislik seisund on selleks sobiv.
|
|
2)
|
Raseduse korral kohaldatakse klassi 1 tervisetõendi omaniku suhtes OML-piirangut. Ilma et see mõjutaks punkti MED.B.001 kohaldamist, võib OML-piirangu sellisel juhul seada ja kõrvaldada lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.
|
|
3)
|
Taotleja võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist pärast raseduse lõppu ja sünnitusest taastumist.
|
|
MED.B.050 Tugi- ja liikumiselundkond
|
a)
|
Taotleja, kelle istumispikkus, käte ja jalgade pikkus ning lihasjõud ei ole loaga kaasnevate õiguste ohutuks kasutamiseks piisavad, tunnistatakse sobimatuks. Kui taotleja istumispikkus, käte ja jalgade pikkus ning lihasjõud on piisavad teatava õhusõidukitüübiga seotud õiguste ohutuks kasutamiseks (seda võib tõendada ehtsa või simulaatoris tehtud katselennuga), võib ta tunnistada sobivaks ja tema loaga kaasnevaid õigusi piiratakse asjaomase tüübiga.
|
|
b)
|
Taotleja, kelle tugi- ja liikumiselundkond ei toimi rahuldavalt, et kasutada loaga kaasnevaid õigusi ohutult, tunnistatakse sobimatuks. Kui taotleja tugi- ja liikumiselundkonna kasutamine on piisav teatava õhusõiduktüübiga seotud õiguste ohutuks kasutamiseks (seda võib vajaduse korral tõendada ehtsa või simulaatoris tehtud katselennuga), võib ta tunnistada sobivaks ning tema loaga kaasnevaid õigusi piiratakse asjaomase tüübiga.
|
|
c)
|
Kui alapunktides a ja b nimetatud hindamisel tekib kahtlusi, saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ning klassi 2 tervisetõendi taotlejat hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
MED.B.055 Vaimne tervis
|
a)
|
Esmase klassi 1 lennundusmeditsiinilise läbivaatuse raames hinnatakse põhjalikult taotleja vaimset tervist.
|
|
b)
|
Esmase klassi 1 lennundusmeditsiinilise läbivaatuse käigus tehakse narkootikumide ja alkoholi tarvitamise sõeluuring.
|
|
c)
|
Taotleja, kellel on alkoholi või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamise või kuritarvitamise tõttu psüühika- või käitumishäire, tunnistatakse sobimatuks, kuni on tõendatud tema paranemine ja ainete tarvitamisest või kuritarvitamisest loobumine ning kui pärast edukat ravi on psühhiaatrilise hindamise tulemus rahuldav.
|
|
d)
|
Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad mõne järgmise psühhiaatrilise probleemiga seotud märget või diagnoosi, peab enne sobivaks tunnistamist läbima psühhiaatrilise hindamise rahuldava tulemusega:
|
4)
|
psüühika- või käitumishäire;
|
|
5)
|
psühhoaktiivse aine kuritarvitamine.
|
|
|
e)
|
Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad märget selle kohta, et ta on end ühel või mitmel korral tahtlikult vigastanud või teinud enesetapukatse, tunnistatakse sobimatuks. Pärast rahuldava tulemusega lõppenud psühhiaatrilist hindamist võib taotleja siiski sobivaks tunnistada.
|
|
f)
|
Lennundusmeditsiiniline hindamine
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni alapunktides c, d või e esitatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
|
2)
|
Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunktides c, d või e esitatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
|
|
g)
|
Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad skisofreenia, skisotüüpse või luululise häirega seotud märget või diagnoosi, tunnistatakse sobimatuks.
|
MED.B.065 Neuroloogia
|
a)
|
Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi:
|
1)
|
epilepsia (v.a alapunkti b alapunktides 1 ja 2 nimetatud juhud);
|
|
2)
|
teadmata põhjusega teadvushäire korduvad episoodid.
|
|
|
b)
|
Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi, peab enne sobivaks tunnistamist läbima lisahindamise:
|
1)
|
epilepsia, mis ei ole kordunud pärast viieaastaseks saamist;
|
|
2)
|
epilepsia, mis ei ole kordunud ega ravi vajanud üle kümne aasta;
|
|
3)
|
epilepsiataolised anomaaliad ja fokaalsed aeglased lained EEGs;
|
|
4)
|
närvisüsteemi progresseeruv või mitteprogresseeruv haigus;
|
|
5)
|
kesk- või perifeerse närvisüsteemi põletikuline haigus;
|
|
7)
|
teadmata põhjusega teadvushäire üksikepisood;
|
|
8)
|
teadvusekaotus pärast peavigastust;
|
|
10)
|
seljanärvi või perifeerse närvi kahjustus;
|
|
11)
|
vaskulaarsete puuduste (veritsus- ja isheemiatõbi) põhjustatud närvisüsteemihäired.
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde. Klassi 2 tervisetõendi taotleja sobivust hinnatakse pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.
|
MED.B.070 Nägemiselundkond
|
a)
|
Läbivaatus
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi jaoks:
|
i)
|
põhjalik silmade kontroll on esmase läbivaatuse osa; see tehakse ka kliinilise näidustuse korral ning regulaarselt olenevalt silmade refraktsioonist ja funktsionaalsest toimimisest;
|
|
ii)
|
tavapärane silmade kontroll on osa läbivaatusest, mida on vaja tervisetõendi kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks.
|
|
|
2)
|
Klassi 2 tervisetõendi jaoks:
|
i)
|
tavapärane silmade kontroll on osa esmasest ning kõigist tervisetõendi kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikest läbivaatustest;
|
|
ii)
|
põhjalik silmade kontroll tehakse kliinilise näidustuse korral.
|
|
|
|
b)
|
Nägemisteravus
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi jaoks:
|
i)
|
korrigeeritud või korrigeerimata kaugnägemisteravus ei tohi olla ühes silmas alla 6/9 (0,7) ja binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0);
|
|
ii)
|
esmase tervisetõendi taotleja, kes näeb ühe silmaga normist halvemini, tunnistatakse sobimatuks;
|
|
iii)
|
ilma et see mõjutaks alapunkti b alapunkti 1 alapunkti i kohaldamist, saadetakse taotleja, kes näeb ühe silmaga normist halvemini või kellel on monokulaarne nägemine, tervisetõendi kehtivuse pikendamise või taastamise korral edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ning taotleja võib tunnistada sobivaks pärast oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust.
|
|
|
2)
|
Klassi 2 tervisetõendi jaoks:
|
i)
|
korrigeeritud või korrigeerimata kaugnägemisteravus ei tohi olla ühes silmas alla 6/12 (0,5) ja binokulaarselt mitte alla 6/9 (0,7);
|
|
ii)
|
ilma et see mõjutaks alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i kohaldamist, võib taotleja, kes näeb ühe silmaga normist halvemini või kellel on monokulaarne nägemine, tunnistada sobivaks pärast konsulteerimist piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga, kui oftalmoloogilise hindamise tulemus on rahuldav.
|
|
|
3)
|
Taotleja peab suutma näha N5-kaarti (või sellega samaväärset kaarti) 30–50 cm kauguselt ja N14-kaarti (või sellega samaväärset kaarti) 100 cm kauguselt (vajaduse korral vastava nägemiskorrektsiooni abil).
|
|
|
c)
|
Refraktsioonihäire ja anisometroopia
|
1)
|
Refraktsioonihäire või anisometroopiaga taotleja võib tunnistada sobivaks, kui tema oftalmoloogilise hindamise tulemus on rahuldav.
|
|
2)
|
Ilma et see mõjutaks alapunkti c alapunkti 1 kohaldamist, saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni järgmine terviseprobleem, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ja ta võib tunnistada pärast oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust sobivaks:
|
i)
|
müoopia, mis on suurem kui – 6,0 dioptrit;
|
|
ii)
|
astigmatism, mis on suurem kui 2,0 dioptrit;
|
|
iii)
|
anisometroopia, mis on suurem kui 2,0 dioptrit.
|
|
|
3)
|
Ilma et see mõjutaks alapunkti c alapunkti 1 kohaldamist, saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on hüpermetroopia, mis on suurem kui + 5,0 dioptrit, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ja ta võib tunnistada pärast oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust sobivaks, kui tal on piisavalt fusiooni reservi, tema silmarõhk ja eeskambri nurgad on korras ning tal ei ole ühtegi rasket patoloogilist leidu. Ilma et see mõjutaks alapunkti b alapunkti 1 alapunkti i kohaldamist, peab mõlema silma korrigeeritud nägemisteravus olema vähemalt 6/6.
|
|
4)
|
Keratokoonuse diagnoosiga taotleja võib tunnistada sobivaks, kui oftalmoloogilise läbivaatuse tulemus on rahuldav. Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
|
|
d)
|
Binokulaarne funktsioon
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal ei ole normaalset binokulaarset funktsiooni ja see tõenäoliselt ohustab (ka korrigeeritult) loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.
|
|
2)
|
Taotleja, kellel on diploopia, tunnistatakse sobimatuks.
|
|
|
e)
|
Nägemisväli
Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal ei ole normaalset nägemisvälja ja see tõenäoliselt ohustab (ka korrigeeritult) loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.
|
|
f)
|
Silmaoperatsioon
Taotleja, kellele on tehtud silmaoperatsioon, tunnistatakse sobimatuks. Pärast täielikku paranemist ja oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust võib taotleja siiski sobivaks tunnistada.
|
|
g)
|
Prillid ja kontaktläätsed
|
1)
|
Kui rahuldav nägemine saavutatakse üksnes korrektsiooni abil, peavad prillid või kohtaktläätsed andma optimaalse nägemise, olema hästi talutavad ja lendamiseks sobivad.
|
|
2)
|
Asjaomase loaga kaasnevate õiguste kasutamisel ei või nägemisnõuete täitmiseks kasutada korraga mitut prillipaari.
|
|
3)
|
Kaugele nägemiseks tuleb asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamisel kanda prille või kontaktläätsi.
|
|
4)
|
Lähedale nägemiseks tuleb asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamiseks hoida prillid kättesaadavas kohas.
|
|
5)
|
Asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamisel peab olema kohe kasutusvalmis samasuguse korrektsiooniga (kaugele või lähedale vaatamise) prillide varupaar.
|
|
6)
|
Kui asjaomase loaga kaasnevate õiguste kasutamisel kantakse kontaktläätsi, peavad need olema kaugele vaatamiseks, monofokaalsed, toonimata ja hästi talutavad.
|
|
7)
|
Taotleja, kellel on suur refraktsioonihäire, peab kasutama prille või kontaktläätsi, millel on suur refraktsioonitegur.
|
|
8)
|
Ortokeratoloogilisi läätsi kasutada ei tohi.
|
|
MED.B.075 Värvusnägemine
|
a)
|
Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui ta ei taju loaga kaasnevate õiguste ohutuks kasutamiseks vajalikke värvusi.
|
|
b)
|
Läbivaatus ja hindamine
|
1)
|
Tervisetõendi esmaseks väljaandmiseks tehakse taotlejale Ishihara test. Selle edukalt läbinud taotleja võib tunnistada sobivaks.
|
|
2)
|
Klassi 1 tervisetõendi jaoks:
|
i)
|
taotleja, kes ei läbi Ishihara testi edukalt, saadetakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kes kontrollib veel tema värvusnägemist, et teha kindlaks, kas tal on ohutu värvitaju;
|
|
ii)
|
taotleja peab olema kas normaalne kolme põhivärvuse eristaja või ohutu värvitajuga;
|
|
iii)
|
taotleja, kes ei läbi värvusnägemise lisatesti edukalt, tunnistatakse sobimatuks.
|
|
|
3)
|
Klassi 2 tervisetõendi jaoks:
|
i)
|
taotlejat, kes ei läbi Ishihara testi edukalt, testitakse täiendavalt, et teha kindlaks tema värvusnägemine ja ohutu värvitaju;
|
|
ii)
|
taotlejal, kelle värvustaju ei ole piisav, lubatakse loaga kaasnevaid õigusi kasutada vaid päevasel ajal.
|
|
|
MED.B.080 Kõrva-, nina- ja kurguhaigused
|
a)
|
Läbivaatus
|
1)
|
Taotleja kuulmist kontrollitakse kõigil läbivaatustel.
|
i)
|
Klassi 1 tervisetõendi või instrumentaallennupädevusmärkega või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärkega klassi 2 tervisetõendi väljaandmiseks kontrollitakse kuulmist toonaudiomeetria abil esmasel läbivaatusel ning edaspidi kuni 40 aasta vanuseni iga viie aasta järel ja seejärel iga kahe aasta järel.
|
|
ii)
|
Toonaudiomeetriga mõõdetuna ei tohi esmase taotleja kuulmislangus kummaski kõrvas sagedusel 500, 1 000 või 2 000 Hz olla üle 35 dB ning sagedusel 3 000 Hz üle 50 dB. Tervisetõendi kehtivuse pikendamise või taastamise taotlejal, kelle kuulmislangus on suurem, tuleb tõendada rahuldavat funktsionaalset kuulmisvõimet.
|
|
|
2)
|
Klassi 1 tervisetõendi esmaseks väljastamiseks tehakse põhjalik kõrva-, nina- ja kurgukontroll, mis seejärel toimub perioodiliselt kliinilistel näidustustel.
|
|
|
b)
|
Taotleja, kellel on mõni järgmine terviseprobleem, peab läbima lisaläbivaatuse, et teha kindlaks, kas see probleem takistab asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist:
|
2)
|
sise- või keskkõrva aktiivne patoloogiline haigus;
|
|
3)
|
kuulmekile düsfunktsioon või paranemata perforatsioon;
|
|
4)
|
kuulmetõri düsfunktsioon;
|
|
5)
|
vestibulaarfunktsiooni häired;
|
|
6)
|
ninakäikude oluline ahenemine;
|
|
7)
|
ninakõrvalurgete düsfunktsioon;
|
|
8)
|
suuõõne või ülemiste hingamisteede oluline väärareng või oluline põletik;
|
|
9)
|
raske hääle- või kõnehäire;
|
|
10)
|
sise- või keskkõrva operatsiooni tüsistus.
|
|
|
c)
|
Lennundusmeditsiiniline hindamine
|
1)
|
Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on alapunkti b alapunktides 1, 4 või 5 nimetatud diagnoos, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.
|
|
2)
|
Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunkti b alapunktides 4 või 5 nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
|
3)
|
Instrumentaallennupädevusmärkega või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärkega klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunkti b alapunktis 1 nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.
|
|
MED.B.085 Nahahaigused
Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni nahahaigus, mis tõenäoliselt takistab asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.
MED.B.090 Onkoloogilised probleemid
|
a)
|
Enne taotluse edasist menetlemist peab esmase või teisese pahaloomulise kasvajaga taotleja läbima onkoloogilise hindamise rahuldava tulemusega. Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde. Sellise klassi 2 tervisetõendi taotleja sobivust hinnatakse pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.
|
|
b)
|
Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad pahaloomulise ajukasvajaga seotud märget või diagnoosi, tunnistatakse sobimatuks.
|
3. JAGU
LAPL-klassi tervisetõendite erinõuded
MED.B.095 LAPL-klassi tervisetõendi taotleja arstlik läbivaatus ja hindamine
|
a)
|
LAPL-klassi tervisetõendi taotlejat hinnatakse lennundusmeditsiini parima tava kohaselt.
|
|
b)
|
Eritähelepanu pööratakse taotleja täielikele varasematele terviseandmetele.
|
|
c)
|
Esmane hindamine ja kõik kordushindamised pärast taotleja 50-aastaseks saamist ning hindamised, mille puhul taotleja varasemad terviseandmed ei ole läbivaatajale kättesaadavad, hõlmavad vähemalt järgmist:
|
|
d)
|
Pärast esmast hindamist tehtavad kordushindamised kuni loaomaniku 50-aastaseks saamiseni hõlmavad vähemalt mõlemat järgmist:
|
1)
|
LAPL-loa omaniku varasemate terviseandmete hindamine;
|
|
2)
|
alapunktis c nimetatud toimingud vastavalt lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti või üldarsti otsusele kooskõlas lennundusmeditsiini parimate tavadega.“;
|
|
|
In force
