16.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 178/1

(1)

Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt (2) („valimisakt“), mis oli lisatud nõukogu otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom, (3) jõustus 1. juulil 1978 ning seda muudeti otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (4).

(2)

Valimisaktis peab tegema mitmeid muudatusi.

(3)

Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 peab nõukogu kehtestama sätted Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks otsestel ja üldistel valimistel vastavalt seadusandlikule erimenetlusele.

(4)

Selleks et suurendada Euroopa poliitilist teadlikkust ja tagada arvestatav valimisaktiivsus on oluline valimisprotsessi läbipaistvus ja juurdepääs usaldusväärsele teabele, ning on soovitav, et liidu kodanikud oleksid aegsasti teadlikud Euroopa Parlamendi valimistest, nendel valimistel kandideerijatest ja riigi erakondade kuulumisest Euroopa tasandi erakonda.

(5)

Selleks et soodustada valijate osalemist Euroopa Parlamendi valimistel ja kasutada täielikult ära tehnoloogia arengu pakutavad võimalused, võiksid liikmesriigid sätestada võimaluse hääletada muu hulgas eelhääletamise abil, kirja teel, elektrooniliselt ja interneti kaudu, tagades samas eelkõige tulemuste usaldusväärsuse, hääletamise salajasuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(6)

Liidu kodanikel on õigus osaleda liidu demokraatlikus elus, eelkõige hääletades või kandideerides Euroopa Parlamendi valimistel.

(7)

Liikmesriike julgustatakse võtma vajalikke meetmeid, et võimaldada Euroopa Parlamendi valimistel hääletada oma kodanikel, kes elavad kolmandas riigis.

(8)

Valimisakti tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Igas liikmesriigis valitakse Euroopa Parlamendi liikmed liidu kodanike esindajatena proportsionaalse esindatuse põhjal, kasutades nimekirjasüsteemi või üksiku ülekantava hääle meetodit.

2.   Liikmesriigid võivad lubada hääletada eelisnimekirjasüsteemi põhjal vastavalt korrale, mille nad kehtestavad.

3.   Valimised on otsesed, üldised ja vabad ning hääletamine on salajane.“;

2)

artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võivad kehtestada kohtade jaotamiseks künnise. Riigi tasandil ei või see künnis ületada 5 % antud kehtivatest häältest.

2.   Nimekirjasüsteemi kasutavad liikmesriigid kehtestavad kohtade jaotamiseks miinimumkünnise valimisringkondades, millel on üle 35 koha. Kõnealune künnis ei moodusta alla 2 % ja üle 5 % asjaomases valimisringkonnas, sealhulgas ühe valimisringkonnaga liikmesriigis antud kehtivatest häältest.

3.   Liikmesriigid võtavad lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks vajalikud meetmed hiljemalt enne Euroopa Parlamendi valimisi, mis toimuvad pärast nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2018/994 (*1) jõustumisele järgnevaid esimesi Euroopa Parlamendi valimisi.

(*1)  Nõukogu 13. juuli 2018. aasta otsus (EL, Euratom) 2018/994, millega muudetakse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat aktivalimistel, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom (EÜT L 178, 16.7.2018, lk 1)“;"

3)

lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 3a

Kui siseriiklikes õigusnormides on sätestatud Euroopa Parlamendi valimisteks kandidaatide esitamise tähtpäev, on see tähtpäev vähemalt kolm nädalat enne asjaomases liikmesriigis vastavalt artikli 10 lõikele 1 Euroopa Parlamendi valimiste toimumiseks kindlaksmääratud kuupäeva.

Artikkel 3b

Liikmesriigid võivad sätestada, et hääletussedelil on lubatud esitada selle Euroopa tasandi erakonna nimi või logo, kuhu riigi erakond või üksikkandidaat kuulub.“;

4)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

Liikmesriigid võivad sätestada võimaluse hääletada Euroopa Parlamendi valimistel eelhääletamise abil, kirja teel, elektrooniliselt ja interneti kaudu. Sellisel juhul võtavad nad vastu meetmed, mis on piisavad eelkõige tulemuste usaldusväärsuse, hääletamise salajasuse ja isikuandmete kaitse tagamiseks kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.“;

5)

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Euroopa Parlamendi liikmete valimistel on igal valijal ainult üks hääl.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid eesmärgiga tagada, et Euroopa Parlamendi valimistel topelthääletamise puhul kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.“;

6)

lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Kooskõlas oma siseriikliku valimismenetlusega võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid, et võimaldada Euroopa Parlamendi valimistel hääletada oma kodanikel, kes elavad kolmandas riigis.

Artikkel 9b

1.   Iga liikmesriik määrab kontaktasutuse, mis vastutab valijate ja kandidaatide andmete vahetamise eest teiste liikmesriikide asjaomaste kontaktasutustega.

2.   Ilma et see piiraks valijate nimekirja kandmist ja kandidaatide esitamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, alustab lõikes 1 osutatud asutus kooskõlas isikuandmete kaitse suhtes kohaldatava liidu õigusega hiljemalt kuus nädalat enne artikli 10 lõikes 1 osutatud valimisperioodi esimest päeva direktiivis 93/109/EÜ (*2) nimetatud andmete edastamist nendele kontaktasutustele seoses liidu kodanikega, kes on kantud valijate nimekirja või registreeritud kandidaadina liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole.

(*2)  Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34).“"